Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi KL Invest grupp OÜ vastu leppetrahvi väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 3. mai 2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KL Invest grupp OÜ 2. juuni 2023. a apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja EA Kostja KL Invest grupp OÜ (registrikood 12793810), seaduslik esindaja juhatuse liige KL
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta KL Invest grupp OÜ apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu 3. mai 2023. a otsuse peale menetlusse võtmata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud KL Invest grupp OÜ kanda. Osaühingul EUROPARK ESTONIA ei ole ringkonnakohtu menetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel
2-22-136652 ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja, avaldaja) esitas 25. septembril 2022 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse KL Invest grupp OÜ (kostja, võlgnik) vastu võla saamiseks. Kostja vaidles maksekäsule vastu. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning edastas asja Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 6. destembril 2022 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu, paludes kostjalt välja mõista võla 30 eurot ning sissenõudmiskulu 30 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning mõista need välja koos seadusjärgse viivisega võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.1.Hagiavalduse kohaselt parkis kostja sõiduk reg nr XXXXXX korduvalt hageja opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes - kostja sõiduki armatuurlauale ei olnud paigaldatud parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit, ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse kohaselt ei olnud alustatud ka mobiilset parkimist. Kostja jättis seega parkimise eest tasumata. Hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist kostjale leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahv on senini tasumata. Kostja ei ole leppetrahvile vastuväiteid esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvinõudes viidatud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale võla tasumise meeldetuletuse. Kostja sellele ei vastanud. Kostja tasus hagejale pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist 27.09.2022 40 eurot. Sellest 30 eurot on arvestatud 17.08.2022 väljastatud leppetrahvi katteks ning 10 eurot sissenõudmiskulude katteks.
2.2.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et kostja ei saanud trahvikviitungiga tutvuda, kuna see ei jõudnud ettevõtte esindajani. Kehtiva õiguspraktika järgi on parkimise korraldajal õigus eeldada, et leppetrahv on kätte toimetatud, kui see on asetatud kojamehe alla, sest parkimislepingut rikkunud isikul on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-17-117146 p 12). Saadetud meeldetuletuskirjaga tuletati teistkordselt meelde, et kliendil on tasumata leppetrahv(id). Parkimise korraldajal ei ole seadusest tulenevat kohustust saata klientidele meeldetuletuskirju. Kiri saadeti sooviga lahendada tekkinud olukord osapooltele kiiremini ja soodsamalt, kui seda saaks teha kohtumenetluses. Hageja saatis kostja äriregistris avaldatud e-posti aadressile kolm meeldetuletuskirja ja nagu nähtub kostja 14.02.2023 vastusest, siis on kõik need kirjad kostjani jõudnud. Hageja arvates on e-kiri pealkirjaga ”teavitus” piisavalt tähelepanuväärne, et selle võiks avada. Kostja poolt korduvate meeldetuletuskirjade tähelepanuta jätmine ei ole hageja vastutusala. Eraõiguslike juriidiliste isikute puhul on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg 1 kohaselt seaduslikuks esindajaks juriidilise isiku juhatus, kelleks antud juhul on KL. Võla sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust täitnud.
3.Kostja vaidles hagile vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta leppetrahvinõuet kätte saanud. Kostja sõiduk reg. nr-ga XXXXXX on mõeldud töösõitudeks ning seda kasutati ka ettevõtte asendusautona klientidele, juhul kui teine ettevõtte
2-22-136652 nimel olev asendusauto oli kliendile sõitmiseks antud. Kuna sõiduk oli kliendi kasutuses, ei jõudnud 03.07.2020 trahvinõue paberkandjal ettevõtteni või ettevõtte esindajani. Põhjuseid selleks võib olla mitmeid: trahvinõuet ei edastatud meelega, trahvinõue kavatseti tasuda ise, aga unustati, trahvinõue läks kaduma jne. Hageja ei teavitanud kostjat trahvinõudest telefoni või posti teel, ning ei uurinud, miks ei ole e-kirjale vastatud või leppetrahvi tasutud. Hageja saadetud e-kirjad (saadetud 24.03.2021 ja 30.05.2022) olid imeliku pealkirjaga, mida võis pidada õngitsuskirjaks või rämpspostiks. Kirjade pealkirjad ei sisaldanud ühtegi viidet maksekäsule. Seetõttu ei pööranud kostja nendele tähelepanu. Kirjad leidis kostja peale menetluse algatamist pärast otsingusõna „Europark“ sisestamist. Nii leidis kostja hageja meeldetuletuskirja. Kostja vastuväite p-s 2 esitatud ja hagiavalduse p-s 3.4.1 esitatud asjaolud ei lähe tegelikkusega kokku ning hageja ei ole teinud kõike endast olenevat, et menetlust kohtuväliselt lahendada. Hageja esindaja 20.09.2022 saadetud e-kirjas oli selgelt välja toodud pealkiri MEELDETULETUS, millele ka kostja reageeris ja trahvi (26.09.2022 kuupäevaga) tasus – maksetähtaeg määrati 27.09.2022, lisaks tasus kostja ka sõiduki omaniku/vastutava kasutaja selgitamisega seonduvad kulud 10 eurot (kokku 40 eurot) Efta Legal OÜ kontole ettenähtud tähtajaks (maksekorraldus: Lisa 1 - 26.09.2022 EFTA Legal OÜ maksekorraldus). Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Pärnu Maakohus rahuldas 3. mai 2023. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 30 eurot ning sissenõudmiskulu 30 eurot. Meneluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 495,83 eurot (riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja õigusabikulu 375,83 eurot). Maakohus mõistis menetluskulud välja koos viivisega VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras.
3.1.Maakohus luges hageja esitatud fotodega tuvastatuks, et hageja opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud infotahvel tüüptingimustega, mis sisaldavad sõiduki parkimistingimusi. Hageja on avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja opereeritavasse parklasse. Kohtupraktikas on leitud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks.
3.2.Maakohus tuvastas esitatud fotode alusel, et lisaks parkimistingimustele oli parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator EP on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Seega on hageja esitatud fotodega tõendatud, et kostjale olid liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega enne sõiduki parkimist tutvuda. Parkimistingimuste kohaselt tegi hageja lepingu sõlmimise pakkumuse sõiduki parkimisel parklasse.
3.3.Maakohus tuvastas leppetrahvinõude 03.07.2020 kell 20.20 ja 17.08.2022 kell 10.15 fotode alusel, et kostjale kuuluv sõiduk Toyota Land Cruiser 150 registreerimismärgiga nr XXXXXX oli pargitud 03.07.2020 kell 20.20 hageja opereeeritavale parkimisalale Tallinna Lauluväljakul, MÄE parklas ja 17.08.2022 kell 10.15 hageja opereeritavale parkimisalale Magistrali keskuse juures Tallinnas. Parkimiskontrolör tuvastas, et parkimise ajal ei olnud sõiduki number parkimisprogrammis registreeritud ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei olnud kasutatud ka mobiilset parkimist. Parkimistasu oli jäetud maksmata.
3.4.Maanteeameti teabe kohaselt oli kostja leppetrahvinõude esitamise ajal sõiduki omanik / vastutav kasutaja. Seega oli kostjal õigus sõidukit vallata, kasutada ja otsustada, kelle kasutusse see antakse. Parkimise operaatoril on õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis EP parkimisalale, sõiduki omanik / vastutav kasutaja, kuni ta ei tõenda vastupidist. Omaniku või
2-22-136652 vastutava kasutaja vastutuse eeldust, sh tõendamiskoormise jaotust on selgitanud oma praktikas Riigikohus. Kuni juriidilisest isikust sõiduki omanik / vastutav kasutaja ei tõenda, et sõidukit juhtis ja selle parkis vaidlusalusel ajal parklasse keegi teine, saab eeldada, et sõidukit juhtis ja parkis juriidiline isik oma seadusliku esindaja vahendusel.
3.5.Hageja parkimislepingu üldtingimuste kohaselt on sõiduki kasutaja on kohustatud parkimise korraldajale parkimiskoha eest tasuma parkimistasu ning juhul, kui parkimise korraldaja võimaldab infotahvlil märgitud aja ualtuses parkimise korraldaja opereeritaval parkimisalale tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida. Parkimislepingu rikkumise korral kohustub sõiduki kasutaja tasuma parkimise korraldajale leppetrahvi 30 eurot. Kuna parkimislepingus oli leppetrahvi tasumise kohustus kokku lepitud, oli hagejal õigus esitada leppetrahvi nõue. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus leidnud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha.
3.6.Kostja ei ole tõendanud, et 03.07.2020 ja 17.08.2022 juhtis ja parkis sõiduki Toyota Land Cruiser 150 registreerimismärgiga nr XXXXXX EP parklasse keegi teine. Seega saab eeldada, et sõidukit juhtis ja parkis kostja oma seadusliku esindaja vahendusel. Kostja vastuväited on paljasõnalised. Kostja pidanuks leppetrahvi tasumise vältimiseks esitama kohtule tõendid, millest nähtuks andmed, kes konkreetselt juhtis ja parkis sõiduki 03.07.2022. ja 17.08.2022 hageja opereeritavas parklas. Kostja avaldas 16. märtsil 2023 toimunud istungil, et tal ei ole selliseid tõendeid.
3.7.Maakohtu hinnangul tegi hageja kõik endast oleneva, et vaidlust kohtuväliselt lahendada, teavitades kostjat võlast. Hageja saatis 24.03.2021 ja 30.05.2022 võla tasumise kohta meeldetuletuse kostja e-posti aadressile XXX. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulu suurusega 40 eurot hüvitamist. Sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile ja Rahvastikuregistrisse saadetud päring sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti kohtueelne meeldetuletuskiri e-posti vahendusel võlgnevuse kohta sõiduki omanikule. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Kuna kostja tasus 26.09.2022 hageja sissenõudmiskulude katteks 10 eurot, on hageja sissenõudmiskulu 30 eurot hüvitamise nõue kostja vastu põhjendatud (VÕS § 1131 lg 1).
3.8.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda. Hageja palus mõista kostjalt välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 100 eurot, 20 eurot riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses ja lepingulise esinduse kulud 375,83 eurot. Lepingulise esindaja teenuste osutamise ajakulu oli 3 tundi 25 minuti ning tunnitasu 110 eurot. Maakohus pidas lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot põhjendatuks ning kohtupraktikaga kooskõlas olevaks. Samuti oli lepingulise esindaja teenuste osutamise ajakulu menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades taotletud ulatuses põhjendatud ja vajalik. Kostja ei esitanud hageja menetluskulude suuruse kohta vastuväiteid. Kokkuvõttes olid menetluskulud tervikuna vajalikud ja põhjendatud ning maakohus mõistis need kostjalt hageja kasuks välja koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2-22-136652
Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles sooviga maakohtu otsus vaidlustada. Kostja ei nõustu maakohtu otsusega. Kostja selgituste kohaselt ei jõudnud trahviotsus temani, kuna sõiduk oli remonditöökojas ja sõiduki kasutaja ei edastanud trahvi ettevõttele. Hageja e-kiri ei olnud korrapärane ning kostja leidis selle postkastist alles pärast kohtukutset. Efta Legal OÜ ekirjad saadeti ebamääraste pealkirjadega, milles ei olnud märgitud saatmise põhjust.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
6.Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
7.Kostja apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei jõudnud trahviotsus kostjani, kuna sõiduk oli remonditöökojas ning sõiduki kasutaja ei edastanud trahvi kostjale. Hageja teavitus trahvi kohta ei olnud korrapärane ning kostja leidis selle e-postist alles pärast kohtukutset. E-kirjad olid saadetud ebamääraste pealkirjadega ning pealkirjades ei olnud märgitud, mis põhjusel e-kiri saadeti.
8.Maakohus leidis õigesti, et hageja ja kostja vahel sõlmiti tasuline parkimisleping, mida tuleb pidada üürilepinguks. Riigikohus on selgitanud, et tasulisel parkimisalal parkimiseks sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes: tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt nt RKTKo 25.1.2017, 3-2-1-68-16, p 29). Üüri maksmine on VÕS § 271 järgi üürniku põhikohustus ning VÕS § 108 lg 1 alusel saab üürileandja seda temalt nõuda. Üüri suurust saab järeldada parkimistingimusi sisaldavast tahvlist (samas, p 35). Parkimislepingule on iseloomulik, et selle saab sõlmida ühelt poolt vastava teabe avaldamisega parkla sissesõidu juures ja vastavate tingimuste äratuntavas mõjupiirkonnas sõiduki parkimisega (vt RKTKm 23.3.2016, nr 3-2-1-3-16, p 11 teine lõik ja seal viidatud varasem praktika).
9.Riigikohus on leidnud, et leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Vastasel korral ei olekski võimalik tõkkepuuta tasulise parkla haldajal oma nõudeid tõendada (RKTKo 6.12.2017, 2-15-3430, p 18).
2-22-136652
10.Praeguses asjas ei ole vaidlust, et hageja teavitas kostjat leppetrahvinõudest selliselt, et pani sellekohase teate sõiduki kojamehe vahele, ning tegi sellest foto. Riigikohtu praktika järgi on see mõistlik viis leppetrahvi teate edastamiseks (RKTKo 5.6.2019, nr 2-17-117146, p 12). Teate kättesaadavaks tegemise tõendamiseks ei pea olema fotolt väljaloetav, et tegemist on leppetrahvi nõudega. Teate hüpoteetilist kaotsimineku riski kannab TsÜS § 70 järgi lepingutingimusi rikkunud pool. Kostja ei ole esitanud väiteid erandlike asjaolude (nt torm, muu loodusõnnetus vms) kohta, mille puhul võiks asuda seisukohale, et teate paigaldamine sõiduki kojamehe vahele ei olnud mõistlik viis teate edastamiseks. Ka sõidukist tehtud fotodelt ei nähtu erandlikke ilmastikuolusid.
11.Kolleegiumi hinnangul ei võimalda kostja väited maakohtu otsust muuta. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja on hageja opereeritavates parklates parkimiskorda rikkunud ning jätnud parkimise eest tasumata. Maakohus leidis õigesti, et kuna kostja ei esitanud tõendeid sõidukit kasutanud isiku kohta, kohustub ta ise sõiduki omanikuna trahvi tasuma.
12.Apellatsioonkaebuses tõi kostja esile, et trahviotsus temani, kuna sõiduk oli remonditöökojas ja sõiduki kasutaja ei edastanud trahvi ettevõttele. Kostja tõi ka esile, et leidis trahvist teatava e-kirja postkastist alles pärast kohtukutset. Kolleegium märgib, et kõik kostja esile toodud vastuväiteid ei tooks ka nende tõesuse korral kaasa maakohtu otsuse tühistamist. Eespool viidatud kohtupraktika seisukohta järgi piisas trahvinõude sissenõutavaks muutumiseks sellest, et trahvinõue oli asetatud auto kojamehe vahele. Hilisemad katsed auto omanikku trahvist teatada ei olnud trahvi sissenõutavuse seisukohast enam olulised. Kokkuvõttes ei ole neid apellatsioonkaebuse väiteid arvestades võimalik maakohtu otsust muuta ja apellatsioonkaebust rahuldada. Sel põhjusel jätab kolleegium kaebuse menetlusse võtmata.
13.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, ei ole hagejal apellatsioonimenetluses kostjalt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud ning neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
14.Ringkonnakohtu andmetel ei ole kostja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasunud, mistõttu ei ole vaja otsustada ka selle tagastamist.
15.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt saab praeguse määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.