Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi KL Invest grupp OÜ vastu leppetrahvi väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
60 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (rg-kood 10811490, asukoht Estonia pst 9, Tallinn, 10143 Harju maakond), lepinguline esindaja Elari Arjakas (EFTA Legal OÜ, asukoht Tähe 135, Tartu linn, 50107 Tartu maakond, e-post [email protected]). Kostja KL Invest grupp OÜ (rg-kood 12793810, asukoht Liiva, Ummaru küla, Rapla vald, Rapla maakond, e-post [email protected]), seaduslik esindaja juhatuse liige Kristo Lai (isikukood xxxxxxxxxxx).
Kohtuistungi toimumise aeg
16. märts 2023
Resolutsioon
1.Rahuldada Osaühing Europark Estonia hagi KL Invest grupp vastu.
2.Välja mõista KL Invest grupp OÜ-lt leppetrahvi võlgnevus 30 eurot ning sissenõudmiskulu 30 eurot OÜ Europark Estonia kasuks.
3.Jätta OÜ Europark Estonia menetluskulud KL Invest grupp OÜ kanda.
4.Rahuldada hageja avaldus menetluskulude indlaksmääramiseks ning mõista välja KL Invest grupp OÜ-lt menetluskulud 495,83 eurot (s.o hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirminetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu summas 375,83 eurot) OÜ Europark Estonia kasuks.
5.Kohustada Kl Invest grupp OÜ-d tasuma viivist menetluskuludelt alates menetluskulusid kindlakstegeva kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni täitmiseni OÜ Europark Estonia kasuks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 60 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 30 eurot sissenõudekulud; menetluskulud, viivis menetluskuludelt alates menetluskulusid kindlakstegeva kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni täitmiseni hageja kasuks. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendus
1.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
2.Hagi kohaselt oli 03.07.2020 ja 17.08.2022 kostja sõiduk pargitud EP opereeritavale parkimisalale. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. EP esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja sellele ei vastanud. Kostja tasus hagejale peale maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist 40 eurot kuupäeval 27.09.2022. Sellest on arvestatud 30 eurot 17.08.2022 väljastatud leppetrahvi katteks ning 10 eurot sissenõudmiskulude katteks.
3.Kostja väidab, et temani ei ole 03.07.2020 trahvinõue jõudnud. Kostja sõiduk reg.nr xxx xxx on mõeldud töösõitudeks ning seda kasutati ka ettevõtte asendusautona klientidele, juhul kui teine ettevõtte nimel olev asendusauto oli kliendile väljastatud ja kliendil oli hädasti asendusautot tarvis. Ilmselt seetõttu 03.07.2020 trahvinõue paberkandjal ettevõtteni või ettevõtte esindajani ei jõudnud. Põhjuseid selleks võib olla mitmeid: trahvinõuet ei edastatud meelega, trahvinõue kavatseti tasuda ise aga unustati, trahvinõue läks kaduma jne. Kostja heidab hagejale ette, et kostjat trahvinõudest telefoni või posti teel ei teavitatud ja veendutud/uuritud, miks ei ole e-kirjale vastatud või leppetrahvi tasutud. Europarki poolt saadetud e-kirjad (saadetud 24.03.2021 ja 30.05.2022) olid imeliku pealkirjaga, mida võib tõlgendada kui õngitsuskirja või spämmi. Kirja pealkirjad ei sisaldanud ühtegi viidet maksekäsule, mis ei ole maili avamiseks piisav, et sellele tähelepanu pöörata või sellesse süveneda. Kirjad leidis kostja peale menetluse alustamist e-mailist lõpuks peale otsingusõna
“Europark” sisestamist maili otsingumootorisse ja sealt alt tuli hageja poolt saadetud meeldetuskiri, mis meenutab pigem rämpsposti või õngitsuskirja. Kostja leiab, et kostja vastuväite avalduses punktis 2 välja toodud ja hageja hagiavalduses punktis 3.4.1 välja toodud asjaolud ei lähe kokku tegelikkusega ning hageja ei ole teinud kõik endast olenevat, et menetlust lahendada kohtueelselt. Hageja esindaja poolt saadetud e-kirjas 20.09.2022 oli selgelt välja toodud pealkiri MEELDETULETUS, millele ka kostja reageeris ja trahvi (26.09.2022 kuupäevaga) ka tasus – maksetähtaeg määrati 27.09.2022, lisaks tasus ka sõiduki omaniku/vastutava kasutaja selgitamisega seonduvad kulud 10 eurot (kokku 40 eurot) Efta Legal OÜ kontole ettenähtud tähtajaks (maksekorraldus: Lisa 1 - 26.09.2022 EFTA Legal OÜ maksekorraldus).
4.Hageja ei ole nõus kostja väitega, et ta ei saanud trahvikviitungiga tutvuda, sest see ei jõudnud ettevõtte esindajani. Kehtiva õiguspraktika järgi on õigus parkimise korraldajal eeldada, et leppetrahv on kätte toimetatud kui see on asetatud kojamehe alla, sest parkimislepingut rikkunud isikul on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-17-117146 p 12, milles on kohus selgitanud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele on tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes). Kostja väidab, et ei avanud saadetud meeldetuletuskirju imelike pealkirjade tõttu. Hageja rõhutab, et saadetud meeldetuletuskirjaga tuletatakse sisuliselt teistkordselt meelde, et kliendil on tasumata leppetrahv(id). Parkimise korraldajal ei ole seadusest tulenevat kohustust saata meeldetuletuskirju klientidele. Antud juhul on kiri saadetud, et lahendada tekkinud olukord osapooltele oluliselt kiiremini ja soodsamalt kui seda saaks teha kohtumenetluses. Veelgi enam ei pea hageja otsima iga võlgniku informatsiooni erinevatelt veebilehtedelt, kui usaldusväärse informatsiooni kättesaamiseks on loodud äriregister. Hageja on saatnud kolm meeldetuletuskirja kostja äriregistris avaldatud eposti aadressile ja nagu nähtub kostja 14.02.2023 vastusest, siis on kõik need kirjad ka kostjani jõudnud. Hageja arvates on e-kiri pealkirjaga ”teavitus” piisavalt tähelepanuväärne, et selle võiks avada ning kostja korduvate meeldetuletuskirjade tähelepanuta jätmine ei ole hageja vastutada. Veelgi enam, eraõiguslike juriidiliste isikute korral on TsÜS § 31 lg 1 järgi seaduslikuks esindajaks juriidilise isiku juhatus, kelleks antud juhul on kostja KL Invest grupp OÜ puhul Kristo Lai. Lisaks vastavalt ÄS § 64 p-le 2 kantakse registrikaardile ettevõtja või ühingu asukoht ja aadress ning elektronposti aadress, milline kostja KL Invest grupp OÜ puhul on märgitud [email protected]. Hageja rõhutab, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 lg 1 järgi võib võlausaldaja olukorras, kus tal on õigus nõuda viivist, nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Tegemist on seadusest tuleneva nõudeõigusega, mis kohaldub erikokkulepete puudumisel. Kindlaksmääratud hüvitise suurus ei sõltu otseselt võlausaldaja konkreetsetest pingutustest ega tegelikest kuludest võla sissenõudmisel ehk siis tegelikust kahjust. Selle mõte on panna seaduses paika üks konkreetne summa, mis peaks eelduslikult tavaolukorras katma erinevaid võla sissenõudmisega tekkivad kulud ehk kahju. Puudub vaidlus, et juriidilisest isikust kostja on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik. Käesoleval juhul on viivise nõudmise eeldused täidetud. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 1-2). VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava
lepinguga õiguslikult seotud. Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1).
6.Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Fotodega loeb kohus tuvastatuks, et hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hageja on avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto hageja opereeritavasse parklasse pargib. Ka Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 tunnistanud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Fotodega loeb kohus tuvastatuks, et lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator EP on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Seega on hageja esitatud fotodega leidnud tõendamist, et kostjale olid liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne, kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks sõiduki parkimise näol.
7.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kuna sissesõidul on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks EP eraparkla alale sisenemise teave koos lepingutingimustega või viide lepingutingimustele ja EP avaldas tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda EP-poolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks. Vastavalt parkimistingimustele tegi EP pakkumuse lepingu sõlmimiseks sõiduki parkimisel parklasse. See tähendab, et isikul on õigus EP esitatud lepingutingimustega tutvuda ning juhul, kui talle parkimislepingu tingimused ei sobi või tal puudub nõutav parkimisõigust andev parkimiskaart/luba, EP-le kuuluvast parkimisalalt lahkuda ja parkida oma sõiduk mujale (EP ei ole ainuke parkimise teenust osutav operaator). Juhul, kui talle parkimistingimused sobivad ja/või ta omab nõutavat parkimisõigust antavat parkimiskaarti/luba ning ta pargib sõiduki, annab ta sellega ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks. Liiklusseaduse § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Hageja väitel 03.07.2020 ja 17.08.2022, kui EP parkimiskontrolli teostav isik kontrollis sõiduki parkimise eest tasumist, ei olnud kontrollitavas sõiduautos ega selle juures kedagi. Leppetrahvinõude 03.07.2020 kell 20.20 ja 17.08.2022 kell 10.15 fotoga loeb kohus tuvastatuks, et kostjale kuuluv sõiduk Toyota Land Cruiser 150 registreerimismärgiga nr xxxxxx oli pargitud 03.07.2020 kell 20.20 hageja opereeeritavale parkimisalale Tallinna Lauluväljak, MÄE parkla, Tallinn ja 17.08.2022 kell 10.15 hageja opereeritavale parkimisalale Magistrali keskus, Tallinn. Kontrollija tuvastas, et parkides ei olnud sõiduki number registreeritud parkimisprogrammis ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Leppetrahvinõude 03.07.2020 kell 20.20 ja 17.08.2022 kell 10.15 ning fotodega loeb kohus tuvastatuks, et kostjale kuuluv sõiduk Toyota Land Cruiser 150 registreerimismärgiga nr xxxxxx oli pargitud 03.07.2020 kell 20.20 hageja opereeeritavale parkimisalale Tallinna Lauluväljak, MÄE parkla, Tallinn ja 17.08.2022 kell 10.15 hageja opereeritavale parkimisalale Magistrali keskus, Tallinn. Kontrollija tuvastas, et parkimistasu oli jäetud maksmata. Seega oli Toyota Land Cruiser 150 registreerimismärgiga nr xxxxxx pargitud 03.07.2020 ja 17.08.2022 hageja opereeritaval parkimisalal. Sõiduauto parkimisega avaldas sõiduki kasutaja aga lepingu sõlmimiseks nõustumuse.
8.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Liiklusseaduse § 2 p 93 järgi
on vastutav kasutaja eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või –õiguse saanud või füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõidki eest vastutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka punktis 93 nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Vastutavale kasutajale laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 3, analoogia korras LS § 188 lg 2).
9.Vastavalt Maanteeametist saadud teabele oli kostja sõiduki omanik/vastutav kasutaja leppetrahvinõuete esitamise ajal. See tähendab, et üksnes kostjal oli seadusest tulenev ainuõigus sõidukit vallata, kasutada ja ning otsustada, kellele sõidukit kasutada antakse. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et parkimise operaatoril on õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis EP parkimisalale, sõiduki omanik/vastutav kasutaja, kuni ta ei tõenda vastupidist. Seda, et parkimislepingu täitmise eest vastutab sõiduki omanik/vastutav kasutaja, on leidnud ka Tartu Maakohus 28.01.211 tsiviilasjas nr 2-11-3112 tehtud lahendis, märkides, et EP-l on võimalik esitada hagi sõiduki omaniku vastu ning kui sõiduki omanik tõendab hagimenetluses, et sõidukit kasutas sellel ajal keegi teine, on hagejal võimalik taotleda kostja asendamist. Tartu Ringkonnakohus oma 15.03.2011 määruses leidnud, et:”....kuna avaldaja nõude aluseks saab olla võlaõiguslik leping, siis on õigus esitada nõue auto omaniku vastu, kes vastutab lepingu rikkumise eest.” Omaniku või vastutava kasutaja vastutuse eeldust, sh tõendamiskoormise jaotust on selgitanud ka Riigikohus 23.03.2016 lahendis nr 3-2-1-3-16, 25.01.2017 lahendis 32-1-68-16 (p 31), 26.01.2017 lahendis 3-2-1-77-16, 06.12.2017 lahendis 2-15-3430. EP leppetrahvinõude rahuldamisel on maakohus 08.10.2015 otsuses ts.asjas nr 2-15-7081 asunud seisukohale, et ”Juhul, kui vaadeldavatel kuupäevadel juhtis sõidukit mõni teine isik, nagu väidab hageja, siis tuleb hagejal tõendada, et nendel päevadel oli ta andnud sõiduki kasutada mõnele teisele isikule.” Juriidilise isiku osas on Riigikohus 23.03.2016 lahendis nr 3-2-1-3-16 asunud seisukohale, et kuni juriidilisest isikust sõiduki omanik/vastutav kasutaja ei tõenda, et sõidukit juhtis ja selle parkis vaidlusalusel ajal EP parklasse keegi teine, saab eeldada, et sõidukit juhtis ja parkis juriidiline isik oma seadusliku esindaja vahendusel (p 11).
10.Eelpool kohus tuvastas, et sõiduk oli pargitud EP opereeritavale parkimisalale hagis toodud ajal. Kuna kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, väljastas hageja leppetrahvid. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
11.Hageja parkimislepingu üldtingimustes on kehtestatud, et sõiduki kasutaja on kohustatud parkimise korraldajale parkimiskoha eest tasuma parkimistasu ning juhul, kui parkimise korraldaja võimaldab infotahvlil märgitud aja ualtuses parkimise korraldaja opereeritaval parkimisalale tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida. Parkimislepingu rikkumise korral kohustub sõiduki kasutaja tasuma parkimise korraldajale leppetrahvi 30 eurot. Kuna parkimislepingus oli kokku lepitud leppetrahvi tasumise kohustus, oli EP-l õigus esitada leppetrahvi nõue.
12.VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (RKTsKO 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Fotodega loeb kohus
tuvastatuks, et EP esitas leppetrahvinõude päeval, mil tuvastati rikkumine, paigutades leppetrahvinõude sõiduki kojamehe vahele. Kohus nõustub hagejaga, et EP-l oli/on õigus nõuda parkimislepingu rikkumisel leppetrahvi, olles täitnud leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul esitamise kohustuse.
13.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et 03.07.2020 ja 17.08.2022 juhtis ja parkis sõiduki Toyota Land Cruiser 150 registreerimismärgiga nr xxxxxx EP parklasse keegi teine isik, seega saab eeldada, et sõidukit juhtis ja parkis kostja oma seadusliku esindaja vahendusel. Kostja vastuväited on paljasõnalised. Kostja vastuväidetest ei piisa hageja nõude kummutamiseks. Kostja pidanuks leppetrahvi tasumise vältimiseks esitama kohtule tõendid, millest nähtuks andmed, kes konkreetselt juhtis ja parkis sõiduki 03.07.202. ja 17.08.2022 hageja opereeritavas parklas. Kohus selgitas pooltele 16.03.2023 toimunud eelistungil, et kostja peab oma õiguslikku positsiooni tõendama, kuid kostja avaldas, et tõendeid tal ei ole. Seega ei ole kostja ümber lükanud eeldust, et sõidukit juhtis ja parkis 03.07.202. ja 17.08.2022 hageja opereeritavas parklas kostja oma seadusliku esindaja vahendusel. Eelpool on kohus esitanud motiivid leppetrahvinõude tõendamise osas. Kostja ei ole leppetrahvi vaidlustanud. Hageja on püüdnud lahendada vaidlust kohtuväliselt, kuid kostja hagejale ei vastanud.
14.VÕS § 100 on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostjapoolset raha maksmise kohustuse täitmata jätmist tuleb seega käsitleda kohustuse rikkumisena VÕS § 100 mõttes. VÕS § 101 on sätestatud õiguskaitsevahendite loetelu, mida võlausaldaja võib kasutada juhul kui võlgnik rikub kohustust. VÕS §-s 101 lg 1 p 1 on sätestatud õiguskaitsevahendina võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõuabki kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Kuivõrd kostja on tasunud 17.08.2022 parkimisega seonduva leppetrahvi summas 30 eurot, kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks leppetrahv summas 30 eurot 03.07.2020 parkimise eest.
15.Hageja tegi kõik endast oleneva, et asja lahendada kohtueelselt, teavitades kostjat võlgnevuse olemasolust. Kohtueelselt, so 24.03.2021 ja 30.05.2022, saatis EP meeldetuletuse võlgnevuse kohta kostja e-posti aadressile [email protected]. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile ja Rahvastikuregistrisse saadetud päring sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti kohtueelne meeldetuletuskiri e-posti vahendusel võlgnevuse kohta sõiduki omanikule. Kohus nõustub hagejaga, et vaidlusalused ei ole asjaolud, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine hageja poolt, milles hageja on kulutusi kandnud päringute tegemise näol andmete saamiseks ning meeldetuletuskirja väljasaatmiseks. Kohus nõustub hagejaga, et sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Kohus leiab, et kuivõrd kostja on tasunud 26.09.2022 hageja sissenõudmiskulude katteks 10 eurot, on hageja nõue kostjalt kooskõlas VÕS §-ga 1131 lg 1 sissenõudmiskulu hüvitamiseks summas 30 eurot põhjendatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda ning kostja enda menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.
17.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
18.Hageja palub välja mõista riigilõivu 100 eurot hagiavalduselt, 20 eurot õigusabikulude eest maksekäsu kiirmenetluses ja lepingulise esinduse kulud summas 375,83 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 3 tunni ja 25 minuti ulatuses, tunnitasuga 110 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot, on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga.
19.Kohus leiab, et lepingulise esindaja tööd on olnud põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja lepingulise esindaja koostatud ja esitatud dokumendid kohtule on põhjalikud, sisukad, asjatundlikud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude suuruse peale. Seega jääb kostja kanda riigilõiv summas 100 eurot, 20 eurot õigusabikulude eest maksekäsu kiirmenetluses ja hageja lepingulise esinduse kulud summas 375,83 eurot ning viivis menetluskuludelt.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.