2-20-19293
Kohus
Eesti Vabariigi nimel Tartu Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.06.2023. a, Võru kohtumaja Põlva maja
Tsiviilasja number
2-20-19293
Tsiviilasi
K. V. e hagi A. P. i vastu kinnistu kaasomandi lõpetamise, võlgnevuse ja kulutuste hüvitamise nõudes
Hagihind
39 196,17 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: K. V. (isikukood XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat K. A. (e-post
Kostja: A. P. (isikukood XXX) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat T. P. (e-post: XXX)
Kohtuistungi aeg
28.03.2023. a, edasi kirjalikus menetluses
1 (15)
eurot lõppenud ja A. P. il on K. V. e vastu hüvitise nõue summas 31 000,86 eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hageja nõue ja põhjendused
2 (15)
Hageja koos oma lastega ja kostja asusid 2014. aasta septembris ostetud kinnistul asuvas majas elama. Kostja elas majas kuni jaanuarini 2021. Hageja koos oma lastega kasutab kinnistul asuvat maja elukohana käesoleva ajani. Hageja soovib kinnistu kaasomandi lõpetamist põhjusel, et senisel viisil kaasomandi jätkamine (s.o elamu ühine kasutamine) ei ole võimalik ning kooskõlas hageja huvidega. Hageja taotleb kinnistu kaasomandi lõpetamist viisil, et kinnistu jääb hageja ainuomandisse ja ta hüvitab kostjale tema osa rahas. Algselt leidis hageja, et kinnistu väärtuse määramisel on põhjendatud lähtuda kinnistu ostuhinnast, mis oli 57 000 eurot. Kostja taotlusel määras kohus kinnistu väärtuse hindamiseks ekspertiisi. Ekspert esitas eksperdiarvamuses hinnangu kinnistu turuväärtuse kohta seisuga 25.11.2022. a, hinnates selle seisuga kinnistu väärtuseks 93 000 eurot. Hageja leiab, et kaasomandi lõpetamisel ei ole põhjendatud aluseks võtta eksperdi arvamust kinnistu väärtuse kohta 25.11.2022. a seisuga. Ekspert on ekspertiisiaktis välja toonud, et kohtumenetluse aegsel perioodil s.o. aastal 2021 pööras keskmine kinnisvaratehingu hind kiirele kasvule, mida toetas laiapõhjaline kinnisvarahindade tõus. Eluhoonetega hoonestatud kinnistute müügi osas oli 2022. aasta vältel tempokas hinnakasv, mis leidis aset kuni aasta keskpaigani. Edasine hinnatõus on asunud järsult aeglustuma. Likviidsuse halvenemise tõttu jätkab eeskätt 2023. aasta I pooles järelturul pakkumiste arv kahjumis, mis tugevdab survet hinnatasemetele. Eksperdi põhjendustest tulenevalt on ekspert võtnud võrreldavate tehingutena arvesse tehingud perioodist, kui kinnisvarahinnad on olnud kõige kõrgemad, mis tähendab seda, et eksperdi poolt võrdlusmeetodil leitud hind on ka juba arvamuse esitamise seisuga madalam, kui see on olnud 2022 esimese poole hindade põhjal. Kui eksperdi hinnangul on Põlva maakonnas perioodil jaanuar kuni detsember 2022 tõusnud keskmised pakkumishinnad 36 %, siis leiab hageja, et kinnistu põhjendatud hind on samuti 36 % madalam eksperdi hinnatust s.o. 93 000 eurot – 36 % = 59 520 eurot. Eeltoodut arvestades on hageja hinnangul põhjendatud lähtuda kinnistu hinnast 59 520 eurot, millest 1⁄2 summas 29 760 eurot kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele kostja omandi osa eest.
3 (15)
Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud ja jäi esitatud nõuete juurde.
Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega kinnistu kaasomandi lõpetamisele hageja taotletud viisil. Kostja ei ole esitanud vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks teistsugusel viisil, mistõttu 4 (15)
saab kohus kaasomandi lõpetamisel lähtuda üksnes hageja nõudest ja lõpetada kaasomandi hageja taotletud viisil jättes kinnistu hageja ainuomandisse, kohustusega maksta kostjale tema osa välja rahas. Hageja ei nõustunud ka kostja vastuväidetega hageja võlgnevuse ja kulutuste hüvitamise nõudele. Hageja leiab, et ekslik ja tõendamata on kostja väide, et hageja ja kostja on enne kaasomandisse kuuluva kinnistu soetamist suuliselt kokku leppinud, et hageja tasub kostja osa laenust, samuti muud majaga seotud kohustused. Eluliselt ei ole ka usutav, et hageja võtab endale kohustuse maksta ainuisikuliselt kinni kinnistu soetamiseks võetud pangalaen ja täita kõik kinnistuga seotud kohustused, kuid kinnistu omanik pooles ulatuses on kostja. Asjaolu, et poolte vahel ei ole kokkulepet, et pangalaen oleks ainult hageja kanda kinnitab ka see, et kuigi kostja ei ole tasunud laenu põhiosa- ega intressimakseid, kajastub iga-aastaselt tema tuludeklaratsioonil pool makstud intresside summast. Kostja on viidanud, et hageja pidi tasuma pangalaenu põhjusel, et hageja elas varasemalt viis aastat kostja juures aadressil Uus 9-86, Põlva ning hageja õpingute tõttu andis kostja talle igakuiselt toetamiseks sularaha ja kandis korteriga seotud kulud. Hageja ei vaidlusta asjaolu, et ta elas eelviidatud aadressil, kuid seal elamine ei ole vähimalgi määral seotud aastal 2014 võetud pangalaenu tasumisega. Ekslik on kostja väide justkui oleks hageja olnud kostja ülalpeetav. Hagejal on pidev tööstaaž aastast 2006. Sellest ajast arvates on hageja omanud igakuiselt kindlat sissetulekut, samal ajal õppinud ning saanud heade õpitulemuste eest ka stipendiumi. Kostja ei ole pidanud hagejat ega tema lapsi ülal pidama. Kuivõrd poolte vahel ei ole suulist ega ka kirjalikku kokkulepet selle kohta, et hageja peaks ainuisikuliselt vastutama laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest, tuleb lähtuda sellest, et kostja on solidaarvõlgnik ja hagejal on õigus kostja eest täidetud kohustused temalt tagasi nõuda. Hageja on esitanud üksikasjalikult asja säilitamiseks ja parendamiseks tehtud kulutuste koosseisu ja esitanud kulutuste kohta tõendid. Hageja leiab, et kostja ei ole esitanud vastuväited, mis annaks alust hageja kulutuste hüvitamise nõuet jätta rahuldamata. Kostja on vaielnud hageja kulutuste hüvitamise nõudele vastu põhjusel, et tema arvates on hoopis temal õigus nõuda kaasomandile tehtud kulutuste hüvitamist. Samas ei ole kostja hageja vastu vastavat nõuet esitanud. Hageja poolt kaasomandis olevale kinnistuse kulutuste tegemine oli kostja huvides, sest kulutused mõjutavad kinnistu, sh kostjale kuuluva osa väärtust.
Kostja seisukoht ja vastuväited
5 (15)
riiklikult tunnustatud eksperdi, K. K.. Ekspert K. K. esitas 12.01.2023. a kohtule eksperdiarvamuse, mille kohaselt on XXX asuva kinnisasja harilik väärtus 25.11.2022. a seisuga ca 93 000 eurot. Kostja leiab, et kaasomandi lõpetamisel on põhjendatud aluseks võtta eksperdiarvamus kinnistu väärtuse kohta.
lastega. Alates 2021. aastast ei ole kostja kaasomandis oleval kinnistul asuvat elamut saanud kasutada. Hageja koos oma lastega on hõivanud kogu elumaja ja kostjat sinna ei lubata. Hageja on otseselt takistanud kostjal kaasomandi osa kaaskasutust. Seega on alusetu hageja nõue kostja vastu elektri, vee, teiste kommunaalkulude ja parenduste hüvitamiseks. Kõik parendused ja maksed on olnud hageja ja tema laste heaks. Kostja väitel on hoopis tema panustanud kaasomandi säilitamisse ja teinud kulutusi kinnistu väärtuse tõstmiseks. Kostja on teinud majas erinevaid remonttöid, kaasanud ehitusse pottsepa, soetanud vajalikud tööriistad ja tehnika, teostanud remonttöid kõrvalhoones ning puukuuris, lisaks teostanud aia töid ja ehitanud kasvuhoone. Kokku on kostja panustanud kaasomandi säilitamiseks ja väärtuse tõstmiseks vähemalt 28 108,09 euro ulatuses. Hageja, hõivates kaasomandis oleva kinnisasja ja takistades kostjal asja kaaskasutust, on saanud kasutuseeliseid. Seega on kostjal õigus nõuda hagejalt kulutuste ja kasutuseeliste hüvitamist.
• Hageja K. V. e ja A. P. i kaasomandis on kinnistu registriosa numbriga XXX, asukohaga XXX (edaspidi kinnistu). Hagejale kuulub 1⁄2 mõttelist osa kinnistu kaasomandist ja kostjale 1⁄2 mõttelist osa kaasaomandist. Kinnistu sihtotstarve on 100% elamumaa ja kinnistul asub elumaja ning kõrvalhooned. • Pooled ostsid kinnistu 29.08.2014. a sõlmitud müügilepinguga, hinnaga 57 000 eurot. Asjaõiguslepingu alusel kanti pooled kinnistusraamatusse kinnistu kaasomanikena sisse 03.09.2014. a. • 27.08.2014. a sõlmisid pooled AS-iga SEB Pank laenulepingu, mille alusel anti pooltele laenu 51 000 eurot. Pooled laenusaajatena võtsid lepinguga ühiselt kohustuse tagastada laen koos intressiga igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel lõpptähtajaga 01.08.2034. a. • 03.09.2014. a kanti kinnistusraamatusse laenuandja AS-i SEB Pank kasuks hüpoteek summas 66300 eurot poolte kinnistu kaasomandi osadele. • Kinnistu ostuhinnast (57 000 eurot) oli enne müügilepingu sõlmimist kostja poolt tasutud 6000 eurot ja ostuhind ülejäänud osas summas 51 000 eurot tasuti müüjale poolte ühiselt võetud laenu arvelt. • Pooled ja hageja lapsed asusid kinnistul asuvas elamus elama 2018. aasta septembris. Kostja alates 2021. aasta jaanuarist kinnistut eluasemena ei kasuta. Hageja koos lastega elab jätkuvalt kinnistul ka käesoleval ajal. Hageja on pöördunud käesolevas tsiviilasjas kohtusse hagiga kostja vastu kinnistu kaasomandi lõpetamise nõudes, tasutud laenu põhiosa-, intressi- ja kinnistu kindlustusmaksete tagasinõudes ning kinnistule tehtud kulutuste hüvitamise nõudes. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kohus käsitleb esmalt hageja kaasomandi lõpetamise nõuet ja seejärel võla ning lukutuste hüvitamise nõudeid. I.
7 (15)
8 (15)
asja väärtust tervikuna ja arvestada selle alusel välja kaasomaniku osa rahas tema mõttelise osa suuruse alusel. Oluline on, et hüvitise suurus määratakse võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Antud asjas on poolte vahel vaidlus kaasomandis oleva kinnistu väärtuse üle. Hageja leidis algselt, et kinnistu väärtus on selle ostuhind 2014. aastal, mis oli 57 000 eurot. Kostja sellega ei nõustunud ja kostja taotlusel määras kohus ekspertiisi kinnistu hariliku väärtuse kindlakstegemiseks. Kohus määras ekspertiisi teostajaks K. K. , kes on riiklikult tunnustatud ekspert kinnisvara hindamise alal. Ekspert esitas 12.01.2023. a kohtule kirjaliku eksperdiarvamuse (II kd tl 83-145). Eksperdi arvamuse kohaselt on kinnistu väärtus asja ülevaatamise aja, s.o 25.11.2022. a seisuga ca 93 000 eurot. Kostja on seisukohal, et kinnisasja väärtuse hindamisel tuleb aluseks võtta eksperdi arvamus. Hageja leiab, et eksperdi arvamust ei saa aluseks võtta, sest eksperdiarvamusest nähtuvalt oli 2022. aasta vältel tempokas hinnakasv, mis leidis aset kuni aasta keskpaigani. Edasiselt on hinnakasv asunud järsult aeglustuma ja likviidsuse halvenemise tõttu jätkab eeskätt 2023. aasta I pooles järelturul pakkumiste arv kahjumis, mis tugevdab survet hinnatasemetele. Hageja toob välja, et eksperdi põhjendustest tulenevalt on ekspert võtnud võrreldavate tehingutena arvesse tehingud perioodist, kui kinnisvarahinnad on olnud kõige kõrgemad. Arvestades eksperdiarvamuses toodut, et Põlva maakonnas perioodil jaanuar kuni detsember 2022 tõusid keskmised pakkumishinnad 36 %, siis leiab hageja, et kinnistu põhjendatud hind on 36 % madalam eksperdi hinnatust s.o. 93 000 eurot – 36 % = 59 520 eurot. Hageja taotlebki, et kohus lähtuks kostjale makstava hüvitise määramisel kinnistu väärtusest summas 59 520 eurot. Kohus nõustub siinkohal kostjaga ja leiab, et poolte kaasomandi lõpetamisel saab kinnistu väärtuse hindamisel aluseks võtta ekspert K. K. arvamuse. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-st 1 peavad pooled tõendama oma väiteid ja vastuväiteid kinnistu väärtuse kohta. Antud juhul on kohus kostja taotlusel küsinud kinnistu väärtuse kohta eksperdi arvamust ja ekspert on oma arvamuse esitanud. Hageja küll eksperdi arvamusega ei nõustu, kuid samas ei ole hageja esitanud omalt poolt tõendeid, mis eksperdi hinnangu kinnistu väärtusele ümber lükkaks. TsMS § 232 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil, sh eksperdi arvamusel kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kuid kohtu hinnangul ei anna hageja poolt välja toodud asjaolud lugeda eksperdi arvamust ebaõigeks või ebausaldusväärseks. Ekspert on eksperdiarvamuses (II kd tl 83-145) andnud hinnangu kinnistu väärtusele selle ülevaatamise aja, s.o 25.11.2022. a seisuga. Kohus leiab, et hageja poolt välja toodud asjaolud ei anna alust järeldada, et eksperdi hinnatud kinnistu väärtus, s.o keskmine kohalik müügihind, on võrreldes 25.11.2022. a seisuga oluliselt muutunud, langenud. Ekspert on eksperdiarvamuses tõesti välja toonud, et alates 2021. aastast on toimunud kinnisvaraturul hüppeline hinnakasv, mis kestis kuni 2022. aasta keskpaigani ning alates sellest ajast on hakanud taanduma. Eksperdi prognooside kohaselt jätkab 2023. aasta I pooles järelturu pakkumiste arv kuhjumist, mis tugevdab survet hinnatasemele, viies potensiaalse nominaalse hinnalanguseni eeskätt kõrgehinnaliste varade puhul. Eksperdi esitatud prognoosidest ei saa järeldada, et võrreldes 2022. aasta II poole seisuga (hindamise aja seisuga) eluaseme kinnistute turuhinnad oluliselt langeks (sh 36% nagu hageja seda järeldab). 9 (15)
Eksperdiarvamusest nähtub, et ekspert on poolte kinnistu hindamiseks läbi viinud põhjaliku turuanalüüsi ja võrdlusmeetodit kasutades on hinnanud 25.11.2022. a seisuga kinnistu harilikuks väärtuseks 93 000 eurot. Sealjuures on ekspert märkinud, et selline hinnang on kehtiv kuni 6 kuud ja hindamistulemuse täpsus on +-10%. Seega on ekspert hinnangut andes prognoosinud ka võimalikke hinnamuutusi ette kuni 6 kuud. Kohus leiab, et eksperdi hinnang on kohane tõend tõendamaks kinnistu väärtust käesoleva hetke seisuga ning kohus leiab, et põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et kinnistu väärtus tuleb lugeda eksperdi hinnatust 36% madalamaks. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kinnistu on nende kaasomandis võrdsetes mõttelistes osades, s.o kummalegi kuulub 1⁄2 mõttelist osa kaasomandist. Arvestades, et kinnistu väärtuseks on 93 000 eurot, siis õiglane hüvitis kostjale omandi kaotuse eest on sellest väärtusest pool ehk 46 500 eurot.
10 (15)
ning lõike 3 järgi tekib solidaarkohustus samuti siis, kui kohustus on jagamatu. VÕS § 65 lg 4 sätestab ka, et kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Kohus leiab, et arvestades asjaolusid on pooled 27.08.2014. a AS-iga SEB Pank sõlmitud laenulepingu suhtes VÕS § 65 mõttes solidaarvõlgnikud ja laenulepingust tuleneva laenu põhiosa- ja intressi maksmise kohustus, samuti tagatisvara kindlustamise kohustus on poolte solidaarne kohustus. VÕS § 69 lg 1 näeb ette, et omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. VÕS § 69 lg 2 kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt kui solidaarvõlgnikult tagasi laenulepingu alusel täidetud kohustused pooles osas. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei anna alust jätta hageja nõuet rahuldamata. Kostja tugineb oma vastuväidetes sellele, et poolte vahel oli enne kinnistu soetamist sõlmitud kokkulepe, et laenu- ja kindlustusmakseid hakkab maksma hageja. Hageja vastava kokkuleppe olemasolu ei tunnista ning kohus leiab, et kostja väited kokkuleppe sõlmimise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja on esitanud tõendina väljavõtte kostja ekirjadest (I kd tl 48). Tõendist nähtub, et 07.12.2020. a on kostja kellelegi (kirja saaja ei ole tuvastatav) saatnud vastuse seoses XXX korteri üürimise vahendamisega. 13.01.2021. a kirjaga on edastanud kostja 07.12.2020. a kirja hagejale ja pärib hagejalt aru korteri väljaüürimise kohta. Nimetatud tõenditest ei ole sõnagi poolte laenu- või kindlustusmaksete kohustuste täitmisest ning nendest ei saa tuletada poolte tahteavaldusi või kokkulepet vastavate kohustuste täitmise kohta. Kuna kostja ei ole tõendanud, et pooled oleksid kokku leppinud teisiti, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt kui solidaarvõlgnikult tagasi makstud laenu põhiosa-, intressi- ja kindlustusmaksed pooles osas. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja on täitnud vastavaid kohustusi kokku summas 31 319,70 eurot, millest pool on 15 659,85 eurot. Hageja on nõude esitamisel arvesse võtnud, et kostja tasus 2022. aastal laenulepingu järgi intresse summas 321,43 eurot ja hageja on oma nõudest pool kostja poolt tasutud summast (s.o hagejale kui solidaarvõlgnikule langev osa) maha arvestanud (15 659,85-160,71=15 499,14). Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja võla nõue kostja vastu summas 15 499,14 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla summas 15 499,14 eurot. III.
11 (15)
AÕS § 72 lg 4 näeb ette, et kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. TsÜS § 63 p 1 järgi on esemele tehtud kulutused: 1) vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest; 2) kasulikud, kui nendega eset oluliselt parendatakse; 3) toreduslikud, kui nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust, meeldivust või ilu. Eeltoodud sätteid arvestades on hageja kulutuste hüvitamise nõude eelduseks see, et tehtud kulutused on olnud vajalikud kaasomandis oleva asja säilitamiseks. Tulenevalt AÕS § 72 lg-st 1 valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel ja kui üks kaasomanikest teeb teise kaasomaniku nõusolekuta asjale mingeid muid kulutusi (kasulikke või toreduslikke), siis nende kulutuste hüvitamist ei ole õigust teiselt kaasomanikult nõuda. Kohus leiab, et hageja ei ole tõenditega põhistanud, et ta on teinud 33 394,06 euro ulatuses poolte kaasomandis oleva kinnistu säilitamiseks vajalikke kulutusi. Hageja on esitanud loetelu kulutustest ja hulgaliselt tõendeid kulutuste tegemise kohta (pangakonto väljavõtted, maksekviitungid jne), kuid nõude alusena ei ole hageja üldse esitanud asjaolusid ega põhjendanud, kuidas need kulud on seotud poolte kaasomandis oleva kinnistu säilitamisega. Kohus on menetluse käigus sellele ka korduvalt tähelepanu pööranud, et hageja peab esitama asjaolud, millele ta oma nõudes tugineb, kuid hageja seda ei ole teinud. Hageja on esitanud tõendid kulude kandmise kohta ja iseenesest ei ole kostja ka hageja väidetud kulutuste tegemist vaidlustanud. Vaidluse all on aga see, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist. Hageja poolt nõutavad kulud võib jagada kahte ossa, esiteks kulutuseks elektrile, veele, prügiveole, küttepuudele, suitsu- ja vingugaasi anduri valveteenusele ning teiseks kulutused kinnistul tehtud hooldus ja remonditöödele. Kohus leiab, et hageja ei ole põhjendanud, et tema poolt tehtud kulutuseks elektrile, veele, prügiveole, küttepuudele, suitsu- ja vingugaasi anduri valveteenusele oleks kuidagi seotud kinnisasja säilitamisega. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et pooled ja hageja lapsed asusid kinnistul asuvasse majja elama 2014. aasta septembris. Kostja oli kaugsõidu autojuht ja oli sageli kodust ära. Alates 2021. aasta jaanuarist kostja enam kinnistut eluasemena ei kasuta ja kinnistul elab hageja koos oma lastega. Neid asjaolusid arvestades võib järeldada, et hageja on teinud kulutusi põhiliselt enda ja oma laste igapäevaste eluvajaduste tarbeks ja on tasunud enda ja laste tarbitud teenuste eest. Kui ka kostja on kasutanud osaliselt kinnisasja, siis vastavas osas võivad kulutused olla ka temale kasulikud, kuid kostja ei ole kuidagi põhjendanud, et kulutused oleksid olnud vajalikud kinnisasja säilitamiseks. Kinnistu hoolduse ja remondiga seotud kulude kohta on hageja esitanud hulgaliselt tõendeid kulude kandmise kohta, sh remonditarvete ja muude kaupade, teenuste ostmise kohta. Hageja ei ole aga üldse põhjendanud, mida nende ostetud ehistustarvete või kaupadega on tehtud või kuidas neid kinnistu säilitamiseks kasutatud. Hageja poolt esitatud kulutuste loetelust võib siiski aru saada, et osa remonttööde kulutusi puudutavad poolte kaasomandis oleva kinnistu maja II korruse väljaehitust. Iseenesest ei ole kostja vaidlustanud, et hageja on oma kuludega teostanud maja II korruse väljaehituse. Arvestades asjaolusid leiab kohus aga, et vastavaid kulutusi ei saa käsitleda vajalike kulutustena asja säilitamiseks, mille hüvitamist on õigus kaasomanikult nõuda. Hageja ei ole tõendanud, et maja II korruse ehitustööd oleks olnud kooskõlastatud kostja kui kaasomanikuga või oleks pooled selles kokku leppinud. Kostja vastava nõusoleku või kokkuleppe olemasolu ei tunnista. 12 (15)
Ekspert K. K. on kohtule esitatud eksperdiarvamuses (II kd tl 83-145) välja toonud, et riiklikus ehitisregistris on maja ehitusalane suletud netopind 108,2 m2 , aga ekspert tuvastas, et suletud netopinnas ei sisaldu hoone teise korruse ruumid. Riikliku ehitisregistri maapealsete korruste arv ei vasta tegelikkusele, sest hoonel on tegelikult ka teine korrus. Ekspert tuvastas, et hoone laiendamiseks ei ole ehitusluba väljastatud ja puuduvad tegelikkusele vastavad hoone plaanid. Kohus leiab, et eeltoodust saab teha järelduse, et hageja on ilma kostja kui kaasomaniku kooskõlastuseta teostanud ebaseaduslikult maja teise korruse väljaehituse. Hageja ei ole põhjendanud, et maja teise korruse ehitus oleks olnud kinnisasja säilitamiseks vajalik. Mõistlikult võttes ei saa ka sellist juurdeehitust käsitleda asja säilitamiseks vajaliku toiminguna. Neid asjaolusid arvestades nõustub kohus kostjaga, et hageja nõue kostjalt kui kaasomanikult omavoliliselt tehtud juurdeehituse kulude hüvitamiseks ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ega ole põhjendatud. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et hagejal ei ole põhistanud, et ta on teinud kulutusi poolte kaasomandis oleva kinnistu säilitamiseks ja AÕS § 72 lg 4 alusel ei ole hagejal õigust kostjalt kulutuste hüvitamist nõuda.
õigusliku aluseta kulutusi tegi, on viimase arvel rikastunud (kas tehtud kulutuste tõttu on hageja vara väärtus vähenenud ja kostja vara väärtus vastavalt suurenenud). Hinnates eseme omaniku enda kavatsusi eseme suhtes, millele kulutusi tehti, võib eeldada, et eseme omanik oleks ka ise need kulutused teinud siis, kui need on põhjendatud. Kui esemele tehtud kulutused ei ole aga majanduslikult põhjendatud, võib eeldada, et ka omanik ise poleks neid teinud. Arvestades eespool toodud seadusesätteid, samuti viidatud Riigikohtu suuniseid, on kohus seisukohal, et hageja kulutuste hüvitamise nõue ei ole põhjendatud ka alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja ei ole nõude alusena põhjendanud, et ta oleks tehtud kulutustega kostjat rikastanud. Hageja on tasunud kinnistul tema enda ja tema laste poolt tarbitud teenuste eest. Hageja ei ole ka tõendanud, et tehtud kulutustega, sh maja teise korruse väljaehituseks tehtud kulutustega, oleks suurenenud kaasomandis oleva kinnistu väärtus. Ekspert K. K. on kohtule esitatud eksperdiarvamuses (II kd tl 83-145) hinnanud kinnistu harilikuks väärtuseks 25.11.2022. a seisuga 93 000 eurot (+-10%). Ekspert on välja toonud, et maja teise korruse ruumide ehitamiseks ei ole väljastatud ehitusluba ja teise korruse ruumid ei kajastu riiklikus ehitisregistris hoone suletud netopinnas. Kuna teise korruse väljaehitus on seadustamata, siis ei ole ekspert seda hindamisel arvesse võtnud ja kinnisasja väärtuse hindamisel on lähtunud riiklikus ehitisregistris kajastuvatest andmetest elamu suletud netopinna kohta. Kohus leiab, et eksperdi arvamus kinnitab seda, et maja teise korruse väljaehitusega ei ole kinnisasja väärtust suurendatud. Tegemist on ebaseadusliku ehitusega, mida asja väärtuse hindamisel ei saa arvesse võtta. IV.
14 (15)
TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus rahuldab hageja mittevaralised nõuded kaasomandi lõpetamiseks ja kostja kohustamiseks andma kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalikud tahteavaldused. Rahalistest nõuetest rahuldab kohus hageja võlanõude summas 15 499,14 eurot ja jätab rahuldamata hageja kulutuste hüvitamise nõude summas 16 697,03 eurot. Arvestades hagihinda rahuldab kohus hagi ca 50% ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas on teadaolevateks menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõiv, poolte lepinguliste esindajate kulud ja kinnisasja hindamise ekspertiisi kulud. Arvestades menetluse asjaolusid ja nõuete rahuldamise ulatust leiab kohus, et õiglane on jätta ekspertiisi kulud poolte kanda võrdsetes osades ja kõik muud poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.
15 (15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.