G Gi hagi OÜ A-Investment vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2017/1845 Hagihind hagi hind 6000 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: G G (isikukood xxx); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rivo Kaldvee (Advokaadibüroo Kaldvee, telefon 5030614, e-post: [email protected]); Tsiviilasi
Menetluse liik
Kostja: OÜ A-Investment (registrikood 12084901, Teguri 37, Tartu 50107, e-post: [email protected]); Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Margo Lemetti, advokaat Kevin Kõo (Advokaadibüroo WALLESS, telefon 611 915, e-post: [email protected]; [email protected]). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2017/2845 rahuldamata.
2.Tühistada 08.06.2022 hagi tagamise määrus. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Mõista hagejalt G Gilt (isikukood xxx) kostja OÜ A-Investment (registrikood 12084901) kasuks menetluskuluna välja kulud õigusabile 1232,50 (üks tuhat kakssada kolmkümmend kaks eurot ja 50 senti) eurot.
Mõista hagejalt G Gilt (isikukood xxx) kostja OÜ A-Investment (registrikood 12084901) kasuks välja viivis menetluskulult 1232,50 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus hagiavalduses tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 025/2017/1845. Kostja kui sissenõudja avalduse ning Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2017 otsuse nr 2-15-10405 alusel on hageja suhtes algatatud täitemenetlus nr 025/2017/1845. Hageja esitas kohtutäitur K P 11.04.2022 taotluse täitemenetluse lõpetamiseks, sest täitemenetluse raames hagejalt kui käendajalt sissenõutav nõue on juba rahuldatud täiteasjas nr 194/2016/1263, mis seetõttu lõpetati 01.04.2022. Kohtutäitur vastas hagejale 20.05.2022, et tema avaldus täitemenetluse lõpetamiseks ei kuulu rahuldamisele.
2.Hageja viitas TMS § 221 lõikele 1 ja lõikele 3. Täitemenetlus nr 025/2017/1845 kestab, mistõttu on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine praegusel juhul lubatav. Sissenõudja nõude suurus täiteasjas nr 025/2017/1845 oli täitmisavalduse järgi 86 448,86 eurot (sh põhinõue 75 000 eurot, seadusjärgne viivis ajavahemiku 02.06.2015–25.04.2017 eest 11 448,86 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 26.04.2017 kuni võlgnevuse tasumiseni 31.03.2022). Täitemenetluse nr 025/2017/1845 raames hagejalt kui käendajalt sissenõutav nõue on juba rahuldatud täiteasjas 194/2016/1263, mis seetõttu lõpetati 01.04.2022.
3.Vaidlustatavas täiteasjas nr 025/2017/1845 menetletakse nõuet hageja kui käendaja vastu Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2017 otsuse nr 2-15-10405 alusel. Viidatud kohtuotsusega mõisteti hagejalt kui XXX OÜ ja OÜ XXX vahel 15.08.2013 sõlmitud laenulepingu käendajalt kostja kasuks välja OÜ XXX põhivõlgnevus 75 000 eurot ja sellega kaasnevad kõrvalnõuded. Kuivõrd hiljemalt 01.04.2022 tasuti sissenõudjale OÜ A-Investment täiteasjas 194/2016/1263 XXX OÜ ja OÜ XXX vahel 15.08.2013 sõlmitud laenulepingust tulenev OÜ XXX põhivõlgnevus 75 000 eurot ja sellega kaasnevad kõrvalnõuded, ei eksisteeri enam hageja käendatavat OÜ XXX kohustust.
4.Kohustus täideti tänaseks lõppenud täiteasjas nr 194/2016/1263 XXX kinnistu müügi arvelt vastavalt OÜ xxx kohustuse tagamiseks seatud hüpoteegile. Samuti tasuti sissenõudjale koos OÜ xxx põhikohustusega 75 000 eurot kõik selle kohustusega seotud kõrvalkulud kokku summas 227 935 eurot. Kuivõrd põhivõlgniku OÜ xxx kohustus kostja kui sissenõudja ees on tervikuna täidetud, ei eksisteeri enam käendajal eraldi kohustust.
5.Nii lõpetatud täiteasjas nr 194/2016/1263 kui ka vaidlustatavas täiteasjas nr 025/2017/1845 sundtäidetakse ühte ja sama OÜ xxx põhivõlgnevusest summas 75 000 eurot tingitud nõuet kostja ees. Täiteasjas nr 025/2017/1845 nõutakse seda hagejalt kui käendajalt ja lõppenud täiteasjas nr 194/2016/1263 tasuti sama nõue sissenõudjale koos kõrvalnõuetega kokku mahus 227 935 eurot kinnisasja omaniku poolt, kelle kinnisasja koormas sama nõuet tagav hüpoteek.
6.xxx OÜ ja OÜ xxx vahel 15.08.2013 sõlmitud laenulepingu põhivõlgnevusest tingitud kõrvalnõuded on tasutud täiteasjas 194/2016/1263 ning hagejalt kui sama kohustuse käendajalt neid täiendavalt nõuda ei ole põhjendatud, sest sellisel juhul rakendataks ühele ja samale põhinõudele topelt kõrvalnõudeid tulenevalt asjaolust, et kohustus oli mitme erineva tagatisega tagatud. See oleks vastuolus nii hea usu kui ka mõistlikkuse põhimõttega. Põhjendamatu on olukord, kus sissenõudja saab ühe ja sama nõude puhul nii käendajalt kui ka kinnisasja omanikult, kelle kinnistut koormab nõuet tagav hüpoteek, samaaegselt kõrvalnõudeid nõuda.
7.Põhinõudelt 75 000 eurolt on kostjale kui võlausaldajale juba tasutud kokku 75 000 eurot + intress 4935 eurot + viivis 148 000 eurot = 227 935 eurot, mida on kinnitanud sissenõudja ise ning kohtutäitur. Valitseva kohtupraktika kohaselt ei ole õigustatud põhinõuet ületavate kõrvalnõuete sissenõudmine, mistõttu ei ole kõrvalnõuete täiendav sissenõudmine hagejalt kui käendajalt õigustatud. Kahju ei ole sissenõudja kandnud ega tõendanud. Isegi praegu on sissenõudjale juba tasutud põhinõuet ületavas osas kõrvalnõudeid. Igal juhul ei ole põhjendatud selline sissenõudja nõue, kus ta üritab põhivõlgniku kohustuse kõikidelt tagajatelt nõuda sama põhivõlgniku põhivõla eest mitmekordselt kõrvalnõudeid.
8.Kõikidel nimetatud põhjustel tuleb sundtäitmine täiteasjas nr 025/2017/1845 lubamatuks tunnistada, kuivõrd täidetavat nõuet enam ei eksisteeri. Samuti tuleb samadel põhjustel peatada täiteasjas nr 025/2017/1845 tehtud 19.05.2022 akti “Vallasasja müügist saadud tulemi jaotamine” ja 20.05.2022 tehtud xxx OÜ-le suunatud akti “Sissetuleku (töötasu) arestimise akt. Sunniraha hoiatus” täitmine kuni käesolevas kohtumenetluses tehtava lahendi jõustumiseni, kuivõrd need aktid on alusetud.
9.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Ebaõige on kostja väide, et OÜ xxx ei ole täitnud xxx OÜ ja OÜ xxx vahel 15.08.2013 sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi. Laenulepingu alusel on laenuandja xxx OÜ-le ja kostjale tasutud kokku 353 180 eurot. Samuti on laenuandja xxx OÜ ja laenusaaja xxx OÜ leppinud kokku, et laenusaaja põhikohustus laenuandja ees seisuga 28.11.2014 on kokku 75 000 eurot. Laenulepingust tulenev põhinõue summas 75 000 eurot täideti täiteasjas 194/2016/1263 ning täiteasi lõpetati 01.04.2022. Vaidlus puudub, et hiljemalt 01.04.2022 tasuti kostjale täiteasjas 194/2016/1263 laenulepingust tulenev OÜ xxx põhivõlgnevus 75 000 eurot ja sellega kaasnevad kõrvalnõuded kokku summas 227 935 eurot. Seetõttu hageja käendatavat laenulepingust tulenevat OÜ xxx kohustust kostja ees enam ei eksisteeri.
10.Lisaks laenulepingu alusel xxx OÜ-le ja kostjale tasutud 353 180 eurole on kostjale tasutud täiteasjas 194/2016/1263 227 935 eurot, millest põhivõlg 75 000 eurot, intress 4935 eurot ja viivis 148 000 eurot. Lisaks nimetatule on hageja tasunud täiteasja nr 025/2017/1845 raames kostjale 2516,55 eurot, mida kinnitab kostja 20.04.2022 e-kiri kohtutäiturile. Seega kokku on laenulepingu alusel tasutud laenuandjale xxx OÜ-le ja kostjale 353 180 eurot + 227 935 eurot + 2516,55 eurot = 583 631,55 eurot. Sellist ülemäärast teenistust ja sellele lisanduvat viivisnõuet saab hageja hinnangul pidada liigkasuvõtlikuks, mis on ebamoraalne ja taunitav ning seetõttu vastuolus heade kommetega.
11.Valitseva kohtupraktika kohaselt ei ole õigustatud põhinõuet ületavate kõrvalnõuete sissenõudmine, mistõttu ei ole ka sellel põhjusel kõrvalnõuete täiendav sissenõudmine hagejalt kui käendajalt õigustatud. Seetõttu ei ole põhjendatud ega õigustatud kõrvalnõue, mis ületab põhinõuet ehk antud juhul 75 000 eurot. Kostja nõuab lisaks juba saadule täiteasjas nr 025/2017/1845 täiendavalt hagejalt kõrvalnõuete tasumist, mis kõik põhinevad ühel ja samal laenulepingust tuleneval põhinõudel summas 75 000 eurot. Sealjuures on hageja juba tasunud täiteasja nr 025/2017/1845 raames kostjale 2516,55 eurot, mida kinnitab kostja 20.04.2022 e-kiri kohtutäiturile. Ei ole kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega, kui ühelt ja samalt põhinõudelt nõutakse erinevate tagajate käest igaühelt eraldi kõrvalnõudeid. Seetõttu tuleb hagi rahuldada ja tunnistada täiteasjas nr 025/2017/1845
sundtäitmine lubamatuks.
12.Kui kohus hageja seisukohaga ei nõustu, palub hageja kohtul vähendada nimetatud asjaoludel ja põhjustel kostja sissenõutavat viivisvõlgnevust täiteasjas nr 025/2017/1845 vastavalt VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel nullini.
13.03.02.2023 seisukohtades leidis hageja, et puudub vaidlus selle üle, et kostjale tasuti täiteasjas 194/2016/1263 laenulepingust tulenevaid kohustusi tagava hüpoteegi arvelt kokku 227 935 eurot. Hageja on tasunud laenulepingu käendajana täiteasja 025/2017/1845 raames täiendavalt kostjale 4701 eurot, mida kinnitab kohtutäituri 10.01.2023 e-kiri hagejale. Seega on laenulepingust tuleneva põhivõla 75 000 euro rahuldamiseks makstud tagatise arvelt ja hagejast käendaja poolt kostjale täiteasjas 194/2016/1263 227 935 eurot (hüpoteegi arvelt) ja täiteasja 025/2017/1845 raames 4701 eurot (käendaja poolt), mis teeb kokku 227 935 eurot + 4701 eurot = 232 636 eurot.
14.Kostja on ühe ja sama põhinõude sundtäitmise abil kahes erinevas täitemenetluses tagatiste arvel teeninud põhinõudest 2,1 korda rohkem kõrvalnõudeid. See on saanud võimalikuks tänu sellele, et kostja on oma õigusi kuritarvitanud, nõudes laenulepingu täitmist ja põhivõla tasumist nii hüpoteegi arvelt ja kui ka hagejast käendajalt. Sellist ülemäärast teenistust ja sellele lisanduvat täiendavat viivisnõuet täiteasjas 025/2017/1845 käendajast hageja vastu saab hageja hinnangul pidada liigkasuvõtlikuks, mis on ebamoraalne ja taunitav ning seetõttu vastuolus heade kommetega.
15.Hageja viitas VÕS § 6 lõikele 2 ja õiguste kuritarvitamise keelule. Käesoleval juhul on õiguse kuritarvitamine kostja poolt ilmnenud pärast kohtuasja 2-15-10405 menetlemise lõppu, mis seisneb kostja liigkasuvõtlikus tegevuses kahes täiteasjas kogumina. Sellise kostja tegevuse tulemusel on kostja kokku saanud 232 636 eurot. Seetõttu hageja tugineb hagis üksnes asjaoludele, mis on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist tsiviilasjas nr 2-15-10405.
16.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulu õigusabile. Õigusabi on osutatud 15 h 30 min hinnaga 132 eurot tunnis. Koos tasutud riigilõivuga 665 eurot on hageja menetluskulud 2711 eurot, mille hageja palus kostjalt välja mõista. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane ning on seega õigustatud menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamisele. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
17.Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu ja leidis, et kostja on esitanud menetluskulude taotluse hilinemisega. Hageja palus kohtul hinnata kostja menetluskulude põhjendatust ka sisuliselt.
KOSTJA VASTUVÄITED
18.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et hageja (endise nimega G G) sõlmis 15.08.2013 OÜ xxx nimel laenulepingu, millega anti laenusaajale laenu 200 000 eurot. Lepingu kohaselt pidi laenusaaja tagastama laenu hiljemalt 28.09.2013 ehk poolteist kuud pärast laenulepingu allkirjastamist. OÜ xxx tegelikuks kasusaajaks ja sisuliseks juhiks oli hageja. Laenulepingu kohaselt tagas OÜ xxx kohustuste täitmist hageja antud isiklik käendus ning J G ehk hageja abikaasale kuuluvale kinnisasjale seatud hüpoteek. OÜ xxx laenulepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud ning hageja OÜ xxx juhina oli kohustuste täitmata jätmisest teadlik. 27.02.2015 on laenuandja xxx OÜ loovutanud laenulepingust tulenevad õigused (sh tagatised) kostjale.
19.10.07.2015 esitas kostja kohtule hageja vastu hagi, milles palus temalt kui käendajalt välja mõista laenulepingust tulenevad nõuded. 25.04.2017 tegi Tallinna Ringkonnakohus otsuse, millega mõistis
hagejalt kostja kasuks põhivõlgnevuse 75 000 eurot, ajavahemiku 02.06.2015- 25.04.2017 eest seadusjärgse viivise 11 448,86 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 26.04.2017 kuni võlgnevuse tasumiseni. Kohtuotsuse kohaselt oli hageja käendus piiratud üksnes põhivõlgnevusega ning käendus laenulepingust tulenevaid kõrvalnõudeid (sh intressid ja viivised) ei taganud. Seetõttu hagejalt välja mõistetud viivis tulenes käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisest.
20.Kuivõrd laenulepingust tulenevaid nõudeid polnud võimalik rahuldada algse võlausaldaja OÜ xxx suhtes (ühing oli selgelt maksejõuetu ning Harju Maakohtu 29.05.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-173824 kuulutati välja pankrot) ning nõudeid ei rahuldanud vabatahtlikult käendaja ega hüpoteegipidaja, algatati kostja avalduste alusel 2016. aasta juulikuus täitemenetlus nr 194/2016/1263 J G kuulunud kinnisasja suhtes. 2017. aasta juunikuus algatati täitemenetlus nr 025/2017/1845 Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2017 otsuse täitmiseks. Kahes erinevas täitemenetluses ei õnnestunud samuti kostja nõudeid täita.
21.Hagejal on õnnestunud oma vara ja sissetulekuid varjata ning J G on vaidlustanud sisuliselt kõiki kohtutäituri toiminguid ning otsuseid. Riigi Teataja kohtulahendite otsingu kohaselt on kohtud laenulepinguga seoses teinud erinevates menetlustes 10 kohtulahendit (seotud peamiselt täitetoimingute vaidlustamisega), mis ilmestab võlgnike pahatahtlikku käitumist nõuete rahuldamisel. Hageja ning tema abikaasa J G on tegutsenud täitemenetluste raames ühiselt ja kooskõlastatult, samuti on neil ühine lepinguline esindaja. Võlgnike pahatahtliku käitumise tõttu ei ole 9 aastat hiljem rahuldatud algselt laenulepingust tulenevaid kohustusi.
22.Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2018 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-12941 (J G hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks) määras kohus, et täitemenetluses nr 194/2016/1263 kuulub sundtäitmisele summa 227 935 eurot, millest 75 000 eurot moodustab põhivõlg, 4935 eurot intress ning 148 000 eurot viivis. Erinevalt hageja suhtes 25.04.2017 tehtud kohtuotsusest tulenesid sundtäitmisele kuuluvad kõrvalnõuded põhilepingust ehk 15.08.2013 sõlmitud laenulepingust, mitte tagatislepingust.
23.Täitemenetluses nr 194/2016/1263 vaidlustamisvõimaluste ammendumise tõttu võõrandas lõpuks 31.03.2022 J G kohtutäituri kontrolli all hüpoteegiga koormatud kinnistu. Tulemist täideti sissenõudjale põhilepingust tulenevad kohustused, mis kahes erinevas täiteasjas ühtisid üksnes põhivõlgnevuse osas, kuna kõrvalkohustused (eelkõige viivised) olid mõistetud välja kahes erinevas kohtulahendis ning tulenesid kahest erinevast õigussuhtest - hageja suhtes käenduslepingust ning J Gle kuuluva kinnisasja suhtes algatatud täitemenetluses algsest laenulepingust. 01.04.2022 lõpetas kohtutäitur täitemenetluse nr 194/2016/1263 sissenõudja nõude rahuldamise tõttu.
24.Hageja hinnangul on nõue juba täiteasjas nr 194/2016/1263 rahuldatud ning sundtäitmisele kuuluvat kohustust vaidlusaluses täitemenetluses enam ei eksisteeri. 20.05.2022 tegi kohtutäitur otsuse, millega ei rahuldanud võlgniku avaldust vaidlusaluse täitemenetluse lõpetamiseks. Kohtutäituri hinnangul ei olnud võlanõude täitmisega täiteasjas nr 194/2016/1263 täidetud täies ulatuses sissenõudja võlanõuded vaidlusaluses täiteasjas. Kohtutäituri otsuse kohaselt saab lugeda täidetuks üksnes põhivõlgnevuse, kuid täitmisele kuuluvad jätkuvalt sissenõutavaks muutunud viivised, mis viidatud kohtuotsuste kohaselt erinevad.
25.Kostja leidis, et tema kui sissenõudja nõue ei ole täitemenetluses rahuldatud, mistõttu tuleb täitemenetlusega jätkata. Kostja viitas TMS § 48 lõikele 1. Hageja hinnangul tõendab täitemenetluse nr 194/2016/1263 lõpetamise otsus, et sissenõudja nõue on rahuldatud, kuna täitemenetluses nr 194/2016/1263 on täidetud nii põhivõlgnevus kui intressid ja viivised. Samas jätab hageja
tähelepanuta, et täitemenetluste aluseks on erinevatel õigussuhetel tekkinud kohustused. Mõlemas täitemenetluses oli sundtäidetavaks põhivõlgnevus summas 75 000 eurot, kuid hagiavalduses ühtsetena esitatud kõrvalkohustused (st viivised) on tekkinud erinevatel õiguslikel alustel.
26.Nimelt on vaidlusaluse täitemenetluse aluseks olevas Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2017 otsuses on kohus mõistnud hagejalt välja põhivõlgnevuse 75 000 eurot ning viivise tulenevalt käenduslepingust tulenevate kohustuste rikkumisest. Viidatud lahendis on viivist arvestatud aja eest, mil hageja pole täitnud käenduslepingust tulenevat kohustust tasuda kostjale põhivõlgnevus. Samas täiteasjas nr 194/2016/1263 on kohtu poolt sundtäidetavaks tunnistatud aga OÜ xxx laenulepingust tulenevad kohustused. Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2018 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-12941 on kohus rõhutanud, et täiteasjas nr 194/2016/1263 täitmisele kuuluv summa ei sõltu hageja suhtes tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2017 kohtuotsusest. Samuti on otsuse p-s 37 kohus arvutanud välja sundtäitmisele kuuluvate viiviste suuruse vastavalt laenulepingus sätestatule. Seega ühtivad täiteasjades nõuded üksnes põhivõlgnevuse osas.
27.Sundtäitmisele kuuluvad kõrvalnõuded on tekkinud hageja enda käenduslepingu rikkumisest ning OÜ xxx laenulepingu rikkumisest. Seega ei täidetud täiteasjas nr 194/2016/1263 vaidlusaluses täiteasjas sundtäidetavaid viivisenõudeid ning täitemenetlust tuleb kostja rikkumisest tulenevat tekkinud viivisenõuete osas jätkata. Kuivõrd täitemenetluste aluseks on erinevad nõuded, on asjakohatud hagiavalduses toodud seisukohad selle kohta, nagu rakendataks samale põhinõudele topelt kõrvalnõudeid. Hagejal oleks olnud võimalik käesolevas täitemenetluses sissenõutavaks muutunud viiviseid vältida, kui hageja oleks oma käenduslepingust tulenevat kohustust täitnud. Täitemenetluses nr 194/2016/1263 oleks olnud võimalik viiviseid vältida laenulepingust tulenevate nõuete rahuldamisel.
28.Põhjendamatud on hageja etteheited, nagu ületaksid viivised põhivõlga. Käesolevas täiteasjas on põhivõlgnevuseks 75 000 eurot, mida sissenõutavaks muutunud viivised ei ületa. Samuti on Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2017 kohtuotsuses laenulepingust tulenevaid viivisenõudeid põhinõudega piiratud.
29.Täitemenetluse nr 194/2016/1263 raames võõrandati kohtutäituri kontrolli all 31.03.2022 J Gle kuulunud kinnistu. 24.03.2022 edastas kohtutäitur kostjale esmase müügilepingu projekti, mille oli kohtutäiturile edastatud võlgniku esindaja, kes oli hagejal ning J Gl ühine. Edastatud müügilepingu projektis puudusid mistahes viited vaidlusaluse täitemenetluse lõpetamise kohta. 30.03.2022 ehk üks päev enne planeeritud tehingut edastati kostjale järjekordne müügilepingu projekt. Lepingu projekti oli täiendatud p-ga 4.5, mille kohaselt pidi kostja kinnitama, et müügilepingu alusel kostjale tasutava summa laekumisel ei ole tal enam mistahes nõudeid ei J G ega hageja suhtes ning mõlemas täiteasjas (sh vaidlusaluses täitemenetluses) loetakse nõuded lõppenuks. Kostja juhtis tehingus osalejate tähelepanu, et müügilepinguga lahendatakse üksnes täiteasja nr 194/2016/1263 ja seega on võimalik kinnitus anda vaid J G suhtes. Vastavalt muudeti lepingu lõppteksti, mistõttu ei oma vaidlusaluses täiteasjas müügileping ning täiteasja nr 194/2016/1263 lõpetamine mingit tähtsust.
30.Seega mõistis hageja, et täiteasjades on nõuded erinevad ning täiteasjas nr 194/2016/1263 nõuete rahuldamise korral jätkub vaidlusalune täiteasi. Vastasel korral poleks kostja palunud müügilepingu projekti p-ga 4.5 täiendada. Seega on hageja esitanud käesoleva hagi pahauskselt.
31.Täitemenetlust tuleb jätkata põhinõude tasumiseni sissenõutavaks muutunud viiviste osas. Kostja viitas VÕS § 153 lg 1 punktile 1. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2017 kohtuotsusele hõlmas hageja käendus üksnes laenulepingus sätestatud põhikohustust. Põhikohustus täideti täiteasjas nr 194/2016/1263, mistõttu põhikohustus lõppes. Ühes sellega lõppes käendus, kuid mitte
käenduslepingu rikkumisest tulenevad nõuded hageja vastu. Täitedokumendi kohaselt mõistis kohus hagejalt välja käenduskohustuse rikkumisega seoses viivise kindla summana 11 448,86 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 26.04.2017 kuni võlgnevuse tasumiseni. Põhivõlgnevuse täitmisega täiteasjas nr 194/2016/1263 on viiviste arvestamine põhivõlgnevuselt alates 31.03.2022 lõppenud. Seega tuleb jätkata täitemenetlust kuni 31.03.2022 sissenõutavaks muutunud viiviste osas.
32.03.03.2023 seisukohtades leidis kostja, et hageja ei ole esile toonud ühtegi täiendavat asjaolu, mis võimaldaks hagi rahuldada. Pärast sundtäidetava kohtulahendi jõustumist ei ole aset leidnud ühtegi sündmust või asjaolu, mis võiks olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks. Seega ei olegi hageja saanud selliseid asjaolusid välja tuua. Hageja etteheide, et kostja on õigusi kuritarvitanud, on alusetu. Kostja püüab maksma panna 15.08.2013 sõlmitud laenulepingust tulenevaid õigusi jõustunud kohtulahendi alusel. Laenulepingu kohaselt tuli laenusaajal laen 200 000 eurot tagastada poolteist kuud pärast laenulepingu sõlmimist. Ometi on laenulepingust tulenevad vaidlused kestnud tänaseks ligikaudu 10 aastat. Olukorras, kus laenulepingu täitmine sõltus otseselt hagejast, kes oli laenusaaja tegelikuks kasusaajaks ja laenulepingu kohaselt käendajaks, on hageja väited kostja poolt õiguste kuritarvitamise kohta arusaamatud ja pahatahtlikud.
33.Hagejal oli võimalik vältida nii laenulepingust kui käendusest tekkinud kõrvalkohustusi, kui kohustused oleksid olnud täidetud kohaselt ja viivitusteta. Samuti on hoolimata kohtu selgitustest hageja jätkuvalt käsitlenud algsest laenulepingust ning hagejaga sõlmitud käenduslepingust tulenevaid kohustusi kui ühte kohustust ning leidnud, nagu oleks kostja käitunud mõlemate kohustuste üheaegse täitmise heade nõudmisega kommetega vastuolus. Hageja seisukoht on ekslik. Tegemist on erinevatest õigussuhetest tekkinud ning erinevate isikute kohustustega.
34.Mõlema nõude osas on kohtud kõrvalnõuete osas andnud hinnangu nende suuruse õiguspärasuse osas. Vastuväited oleks hageja saanud ja pidanud nõuete osas esitama juba varasemas kohtuasjas. Käesolevas menetluses pole võimalik teistkordselt kontrollida kõrvalnõuete vastavust hea usu põhimõttele. Viimaks on hageja eksitavalt märkinud põhivõlgnevuse ning kõrvalnõuete suhte. Algse laenulepingu kohaselt anti laenu 200 000 eurot, mistõttu ei ole põhivõlgnevuseks 75 000 eurot. Seega isegi kui arvestada ka laenulepingu alusel kostjale seni tasutud viiviseid, ei moodusta need koos hagejalt nõutavate viivistega sedavõrd suurt osa põhivõlgnevusest, nagu on hageja väitnud. Tegelikku põhivõlgnevust arvestades ei saa kostja viivisenõuet kindlasti pidada liigkasuvõtlikuks.
35.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 2890 eurot ning viivise seadusjärgses määras. Kostja menetluskuluks on kulud õigusabile 17 tunni ulatuses. Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 170 eurot ilma käibemaksuta. Summale ei lisandu käibemaksu, kuna kostja on käibemaksukohustuslane. Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasjaga. Õigusabi osutamise tunnihind ei ületa õigusturu keskmist. Kostja kinnitab, et vaatamata asjaolule, et kostjal on menetluses olnud kaks esindajat, on õigusabile kulutatud aeg arvestatud kui ühe esindaja ajakulu ja menetlusdokumentide ettevalmistamisega seotud tööaega ei ole dubleerituna esitatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
36.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
37.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) OÜ xxx, keda esindas hageja, sõlmis 15.08.2013 laenulepingu xxx OÜ-ga ning sai laenu 200
000 eurot, mis tuli lepingu alusel tagastada 28.09.2013; 2) hageja tagas OÜ xxx laenulepingust tulenevaid kohustusi isikliku käendusega; 3) OÜ xxx laenulepingust tulenevaid kohustusi tagas samuti hageja abikaasa J Gle kuuluvale kinnistule seatud hüpoteek; 4) OÜ xxx käenduslepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud; 5) 27.02.2015 loovutas xxx OÜ laenulepingust tulenevad õigused koos tagatistega kostjale; 6) 25.04.2017 tegi Tallinna Ringkonnakohus otsuse tsiviilasjas nr 2-15-10405, millega mõistis hagejalt kostja kasuks välja põhivõlgnevuse 75 000 eurot, ajavahemiku 02.06.2015-25.04.2017 eest seadusjärgse viivise 11 448,86 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras alates 26.04.2017 kuni võlgnevuse tasumiseni; 7) kostja avalduse alusel algatati täitemenetlus nr 194/2016/1263 sissenõude pööramiseks J Gle kuuluvale kinnisasjale; 8) kostja avalduse alusel algatati vaidlusalune täitemenetlus nr 025/2017/1845 hageja suhtes Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2017 otsuse alusel; 9) hageja esitas kohtutäiturile täiteasjas nr 025/2017/1845 avalduse täitemenetluse lõpetamiseks väitega, et nõue on juba rahuldatud täiteasjas nr 194/2016/1263, kuid kohtutäitur täitemenetlust ei lõpetanud.
38.Pooled vaidlevad selle üle, kas sundtäitmine täiteasjas nr 025/2017/1845 tuleks tunnistada lubamatuks põhjusel, et nõue on juba täidetud ning kostja teostab oma õigusi pahauskselt.
39.Hageja leidis hagiavalduses esmalt, et nõue, mida täidetakse tema suhtes vaidlusaluses täiteasjas, on juba täidetud täitemenetluse nr 194/2016/1263 raames, mis lõpetati 01.04.2022. Kuna viimases täiteasjas tasuti kostjale põhivõlgnevus 75 000 eurot ja sellega seotud laenulepingust tulenevad kõrvalnõuded, ei eksisteeri enam hageja käendatavat kohustust. Kuna kostja nõuab hagejalt kui käendajalt endiselt nõude täitmist, nõuab kostja samale põhinõudele lisanduvaid kõrvalnõudeid topelt. Kostjale on juba tasutud kõrvalnõudeid põhinõuet ületavas osas ning põhinõuet ületavate kõrvalnõuete nõudmine ei ole õigustatud. Kuna kostja on kahe täitemenetluse tulemusena saanud 232 636 eurot, on asjaolud, millistele hageja tugineb, tekkinud pärast täitedokumendiks oleva lahendi jõustumist. Alternatiivselt palus hageja kohtul vähendada sissenõutavat viivisvõlgnevust täiteasjas nr 025/2017/1845 nullini.
40.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hageja on asjaolusid esile toonud kohut eksitavalt. Vaidlusaluses täiteasjas ja täiteasjas nr 194/2016/1263 ei täideta täpselt samu nõudeid, sama on üksnes põhinõue. Täiteasjas nr 194/2016/1263 rahuldati kostja laenulepingust tulenev põhinõue, kuid vaidlusaluses täiteasjas täidetakse kostja viivisenõuet, mis tuleneb hagejaga sõlmitud käenduslepingust. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud oma otsuses tsiviilasjas nr 2-16-12941, et täiteasjas nr 194/2016/1263 täitmisele kuuluv summa ei sõltu hageja suhtes tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2017 kohtuotsusest. Eksitavad on hageja väited laenulepingust tuleneva võlgnevuse osas, sest põhivõlgnevuseks oli 200 000 eurot. Vaidlusaluses täiteasjas oli põhivõlgnevuse summaks 75 000 eurot, mida viivisenõue ei ületa. Põhivõlgnevuse täitmisega täiteasjas nr 194/2016/1263 on viiviste arvestamine põhivõlgnevuselt alates 31.03.2022 lõppenud, kuid täitemenetlust tuleb jätkata kuni 31.03.2022 sissenõutavaks muutunud viiviste osas. Väiteid viivisenõude õiguspärasuse osas oleks hageja pidanud esitama tsiviilasjas nr 2-15-10405.
41.Kohus nõustub kostja vastuväidetega ning leiab, et osaliselt on hageja esitanud eksitavaid väiteid. Kuna vaidlustatud täitemenetluses täidetakse kohtulahendit, ei saa hageja enam tugineda sellele, et temalt nõutav viivis on ebamõistlikult suur ning kuulub vähendamisele.
42.TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel
sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 1 1 aga näeb ette, et muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lg 1 punktides 18-19 1 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. TMS § 221 lg 2 kohaselt on TMS § 221 lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Vaidlusaluses täitemenetluses täidetakse kohtulahendit, milles on juba sisuliselt hinnatud, millises ulatuses tuleb hagejal kui käendajal viivisenõuet täita. Kohtu hinnangule ei ole hageja esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mis oleks tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist ning välistaks tema kohustuste täitmise kohtulahendi alusel.
43.VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 näeb ette, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kohus osundab, et eeltoodud sättest tulenevalt ei ole aga käendaja vabastatud tagajärgedest, mis tulenevad tema enda ehk otseselt käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitamisest. Eeltoodust lähtuvalt on põhivõlgniku laenulepingu täitmisest tulenev viivisekohustus ja käendaja käenduslepingu täitmisest tulenev viivisekohustus kaks erinevat kõrvalkohustust.
44.Kohus selgitas hagejale 03.01.2023 pöördumises (toimiku lk 98), et viimasel tuleb oma nõuet täiendavalt põhistada. Kohus selgitas, et täiteasjas täidetakse kohtulahendit tsiviilasjas nr 2-15-10405, milles mõisteti hagejalt välja viivis, kuid viivisenõude aluseks ei olnud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitamine, vaid käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamine. Kohus samuti selgitas hagejale TMS § 221. Vaatamata kohtu selgitustele jäi hageja oma väidete juurde.
45.Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2017 otsusest tsiviilasjas nr 2-15-10405 (toimiku lk 5-11) nähtub, et hagejalt kui selles menetluses kostjalt on välja mõistetud seadusjärgses määras viivis põhivõlgnevuselt 75 000 eurolt alates 02.06.2015 kuni põhinõude täitmiseni. Ringkonnakohus leidis, et hageja kui käendaja ei vastutanud põhivõlgniku tasumata intresside ja viiviste eest, küll aga oli hagejal käendajana kohustus tasuda viivist, mis tulenes tema enda kohustuse täitmisega viivitamisest. Ringkonnakohus mõistis hagejalt välja käenduslepingu täitmise viivitamisest tuleneva viivise alates 02.06.2015 kuni otsuse tegemiseni 25.04.2017. Samuti mõisteti hagejalt välja edaspidi sissenõutavaks muutuv viivis seadusjärgses määras alates 26.04.2017.
46.Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusaluses täitemenetluses on täitedokumendiks Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2017 otsus. Kohtutäituri teatest 19.05.2022 (toimiku lk 38-40) nähtub, et hageja suhtes oli alustatud täitemenetlus täiteasjas 025/2017/1845 Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2017 otsuse nr 2-15-10405 alusel. Nõude sisuks oli võlgnevus 86 448,86 eurot, millele lisandus viivis seadusjärgses määras. Täitemenetluse raames arestiti hageja sissetulek (toimiku lk 41-42). Seega ei nõua kostja hagejalt täitemenetluses mitte põhivõlgniku laenulepingust tuleneva viivisekohustuse täitmist, vaid hageja enda käenduslepingust tuleneva viivisekohustuse täitmist.
47.Kohtutäiturile 22.04.2022 saadetud e-kirjas (toimiku lk 97) leidis kostja, et täitemenetluse
lõpetamiseks alus puudub, sest hagejal tuli tasuda temalt kohtulahendiga välja mõistetud viivist. J G puudutav täitemenetlus ja kohtulahed puudutas viiviseid, mis olid tekkinud 16.02.2014 kuni 15.07.2016. Sissenõudja selgitas, et tema täitmata nõudeks on jätkuvalt 33 844,06 eurot.
48.20.05.2022 vastas kohtutäitur hageja taotlusele (toimiku lk 12-14) ja leidis, et tema avaldus täitemenetluse lõpetamiseks ei kuulunud rahuldamisele. Täituri vastuse kohaselt täideti täiteasjas nr 025/2017/1845 Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2017 otsust tsiviilasjas 2-15-10405. Täiteasjas nr 194/2016/1263 täideti kostja kui sissenõudja võlanõuded, millega täideti osaliselt sama nõuet, mille tõttu vähendas sissenõudja oma nõuet. Täitedokumendiga täiteasjas nr 025/2017/1845 ei olnud aga viivise arvestamise perioodi ajaliselt piiratud, mistõttu oli kostjal õigus nõuda viivist ajaperioodi 26.04.2017 kuni 31.03.2022 eest. Kohtutäitur esitas ka võlgnevuse arvestuse tabeli (toimiku lk 15-20).
49.Täiteasjas nr 194/2016/1263 tegi kohtutäitur 01.04.2022 täitemenetluse lõpetamise otsuse (toimiku lk 21-22). Otsusest nähtub, et täitemenetluse algatamise aluseks oli 15.08.2013 notariaalne dokument ja 15.08.2013 laenuleping. Täideti hüpoteegiga tagatud nõuet. Hageja esitas kohtule ka laenulepingu (toimiku lk 23-24), mille kohaselt oli laenu summaks 200 000 eurot. 15.08.2013 sõlmitud notariaalselt tõestatud lepinguga (toimiku lk 35-37) oli seatud J G kuuluvale kinnistule hüpoteek summas 260 000 eurot, millega tagati kõik hüpoteegipidaja xxx OÜ nõuded xxx OÜ vastu tulenevalt 15.08.2013 sõlmitud laenulepingust.
50.31.03.2022 notariaalselt tõestatud lepingust (toimiku lk 26-34) nähtub, et J G müüs xxx kinnistu, mida muuhulgas koormas kostja kasuks seatud hüpoteek summas 200 000 eurot. Müüja kohustus rahuldama müügi hinna eest õigustatud isikute nõudeid. Lepingu punkti 4.4.1 järgi pidi müüja kandma müügihinnast 6 093,42 eurot kohtutäiturile täitekulude katteks ning punkti 4.4.2 kohaselt 227 935 eurot kostjale selgitusega „täiteasjas 194/2016/1263 kohustuse täitmine“. Lepingu punktis 4.5 kinnitas kostja, et eelviidatud summa laekumisega on tema nõuded täiteasjas 194/2016/1263 täidetud ning kostjal ei ole enam nõudeid J G vastu.
51.Hageja esitas kohtule maksekorraldused laenulepingu alusel põhivõlgnevuse tasumise kohta (toimiku lk 89-94) ning 28.11.2014 sõlmitud laenulepingu lisa (toimiku lk 95-96), kus lepiti kokku, et laenusaaja enda või mistahes kolmandate isikute hiljemalt 01.12.2014 tehtud tagasimaksed summas 25 000 eurot arvestatakse põhikohustuse katteks ning laenusaaja põhivõlgnevuseks jäi 75 000 eurot.
52.Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates osundab kohus esmalt, et hageja väited, milliste kohaselt oli laenukohustuse suuruseks 75 000 eurot ning ainuüksi seetõttu on kostja juba saanud kõrvalnõudeid põhinõuet kordades ületavas ulatuses, on eksitav. Laenulepingust tuleneva kohustuse suurus oli algselt 200 000 eurot ning summa vähenes 75 000 euroni alles pärast erinevate tagasimaksete tegemist. Vaidlusaluses täitemenetluses täideti hageja suhtes põhinõuet 75 000 eurot ning käenduslepingust tuleneva viivise nõuet. Kuigi kinnistu võõrandamine täiteasjas 194/2016/1236 tõi kaasa põhinõude lõppemise, ei ole lõppenud hageja kui käendaja kohustus tasuda käenduslepingu ja täidetava kohtulahendi alusel viivist. Täiteasjas nr 194/2016/1263 ei täidetud hageja viivisenõuet tulenevalt käenduslepingust ega tsiviilasjas nr 2-15-10405 tehtud otsusest.
53.Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja on täitemenetluse jätkamisel teostanud oma õigusi halvas usus. Hageja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mis oleks ilmnenud pärast tsiviilasjas nr 2-15-10405 tehtud lahendi jõustumist, millest tulenevalt oleks temalt välja mõistetud viivis vastuolus VÕS § 6 lõikes 1 toodud põhimõttega. Täidetava kohtulahendiga ei ole hagejalt välja mõistetud viivist põhinõuet 75 000 eurot ületavas ulatuses. Hageja on jätnud tähelepanuta, et temalt nõutav viivis ei tulene laenulepingust, vaid käenduslepingust. Vastuväiteid viivise suurusele oleks hageja saanud esitada tsiviilasja nr 2-15-10405 menetluses ning tema viivise vähendamise taotluse on kohus juba
jõustunud lahendiga lahendanud.
54.Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2018 otsusest tsiviilasjas nr 2-16-12941 (toimiku lk 56-58) nähtub, et selles rahuldati osaliselt J G hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas 194/2016/1263. Lubamatuks tunnistati viivisenõude sundtäitmine suuremas summas kui 148 000 eurot. Muus osas jäi hagi rahuldamata. Otsuse põhjendustest nähtub, et antud täiteasjas täitmisele kuuluv summa ei sõltu hageja suhtes tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2017 otsusest. Seega on kohtud juba hinnanud väidet selle kohta, kas nõude rahuldamine ühes täitemenetluses välistab või ei välista nõude täitmist teises täitemenetluses.
55.Asjas kogutud tõenditest ka nähtub, et kohtutäitur saatis kostjale 24.03.2022 edasi hageja esindaja e-kirja kinnistu müügilepingu projektiga (toimiku lk 59-66), milles puudusid viited vaidlusalusele täiteasjale. 30.03.2022 sai kostja uue projekti (toimiku lk 67-75), mille punktis 4.5 pidi kostja kinnitama, et tal ei ole enam nõudeid hageja vastu täiteasjas 025/2017/1845. Kostja sellisele projektile alla ei kirjutanud. Kostja esindaja teatas 30.03.2022 e-kirjas, et kostja ei ole nõus andma punktis 4.5 kinnitust nõuete puudumise kohta vaidlusaluses täiteasjas. Seega pidi hagejale iseenesest olema mõistetav, et kinnistu võõrandamine täiteasjas 194/2016/1263 ei lõpeta kostja nõudeid hageja vastu.
56.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele. Kuigi vaidlusaluses täitemenetluses on nõue osaliselt lõppenud ehk lõppenud on täitemenetlus põhinõude 75 000 euro ulatuses, ei lõppenud põhinõude täitmisega automaatselt hageja kui käendaja kohustused, mis tulenesid käenduslepingust. Hageja ei ole ka väitnud ega tõendanud, et tema ise või mõni kolmas isik oleks täielikult täitnud hageja käenduslepingust tuleneva viivisekohustuse, mida vaidlusaluses täitemenetluses täidetakse. Kuna hageja kohustus ei ole lõppenud ega täidetud, ei ole sundtäitmine lubamatu. Samuti ei näe täitemenetluse seadustik ette, et kui täitedokumendiks on jõustunud kohtulahend, võiks võlgnik uuesti pöörduda kohtu poole viivise vähendamise taotlustega, esitades vastava taotluse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis. Täidetava viivisekohustuse suuruse üle on kohus juba teinud otsustuse täidetavas ja jõustunud kohtulahendis.
57.TsMS § 386 lg 4 näeb ette, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. 08.06.2022 määrusega rahuldas kohus hageja hagi tagamise taotluse ja peatas täitemenetluse täiteasjas nr 025/2017/1845 kuni käesoleva menetluse lõppemiseni jõustunud lahendiga. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb hagi tagamise 08.06.2022 määrus tühistada.
58.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
59.Kohus andis kostjale aega menetluskulude taotluse esitamiseks kuni 03.05.2023 ning seejärel aega hageja menetluskuludele vastamiseks kuni 08.05.2023. Kostja esitas menetluskulude taotluse hilinemisega 08.05.2023. Vaatamata kostja hilinemisele peab kohus võimalikuks taotlust menetleda, sest hilinemine ei olnud märkimisväärne ning hageja sai kostja menetluskulude taotluse osas esitada sisulise seisukoha.
60.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 2890 eurot ning viivise seadusjärgses määras. Kostja menetluskuluks on kulud õigusabile 17 tunni ulatuses. Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 170
eurot ilma käibemaksuta. Summale ei lisandu käibemaksu, kuna kostja on käibemaksukohustuslane. Kostja kinnitas, et kuigi tal on menetluses olnud kaks esindajat, on õigusabile kulutatud aega arvestatud kui ühe esindaja ajakulu.
61.Kohus leiab, et kostja esindajate tunnitasu suurus on mõistlik ja kooskõlas vaidluse keerukusega. Küll aga leiab kohus, et hagile vastuse koostamise aeg 13 h ja 15 min on üle paisutatud. Tegemist ei olnud õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega ning kostja vastuse mahtu arvestades loeb kohus mõistlikuks ajaks 5 tundi. Kostja täiendav seisukoht oli sisu osas esitatud ühel lehel ning selle koostamiseks ja hageja seisukohaga tutvumiseks võis mõistlikult aega kuluda 2 tundi. Eeltoodule lisandub menetluskulude taotluse koostamise ajakulu 15 min. Kogumis loeb kohus kostja esindaja mõistlikuks ajaks menetlustoimingute tegemisel 7 h 15 min, millele vastab 1232,50 eurot. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuluna välja mõista kulu õigusabile 1232,50 eurot. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis menetluskulult 1232,50 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.