Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi XXi ja YYi vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks, nõusolekute andmiseks kohustamiseks, ühisomandi lõpetamiseks, hüvitise tasumiseks ja ühisvara jagamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.01.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
YYi apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
28 615,23 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, registrikood 70000349), lepinguline esindaja Ester Kuivas Kostja I XX (isikukood xxxxxxxxxx) Kostja II YY (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Olga Väina
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda YYi poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud tõendi ja selle tõlke vastuvõtmisest.
Apellatsiooniastme menetluskulud jätta YYi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-21-6135 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (hageja) esitas 20.02.2021 Harju Maakohtule XXi (kostja I) ja YYi (kostja II) vastu hagi, milles palus: tunnistada kehtetuks kostjate vahel 05.06.2020 sõlmitud abieluvaraleping, avaldus abieluvararegistrile, ühisvara osalise jagamise kokkulepe ja asjaõigusleping osas, millega läksid kostjate ühisomandist välja kinnistusraamatu registriossa nr xxxxxxxx kantud korteriomand (korteriomand) ja registriossa nr yyyyyyyy kantud kinnistu (kinnistu); kohustada kostjat II andma nõusolek kinnistusraamatu registriossa nr xxxxxxxx kantud korteriomandi omandi üleandmiseks; kohustada kostjaid andma nõusolek kinnistusraamatu kannete muutmiseks; muuta kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxxx kannet selliselt, et kustutada kanne kostja II kohta ning teha uus kanne, millega kanda korteriomandi ühisomanikena kostjad; lõpetada kostjate ühisomand korteriomandi suhtes selle müümisega avalikul enampakkumisel ning saadava raha jagamisega kostjate vahel võrdsetes osades; kohustada kostjaid andma nõusolek ühisvara hulka kuuluva korteriomandi müügiks avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagamiseks ühisomanike vahel võrdsetes osades; lugeda kostjate nõusolek kinnistusraamatu registriossa nr xxxxxxxx vajalike kannete tegemiseks antuks käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega; kohustada kostjat II ühisvara hulka kuulunud kinnistu registriosa nr yyyyyyyy eest tasuma ühisvarasse hüvitise 37 765,02 eurot; lõpetada kostjate ühisomand ühisvaras olevale nõudele kostja II vastu ning jagada see kostjate vahel võrdsetes osades ja vähendades kostjalt II välja mõistetavat osa lahusvara arvel tasutud 767,28 euro võrra, pannes kostjale II kohustuse tasuda 18 115,23 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole või kostja I ettemaksukontole.
2.Rahvastikuregistri andmetel olid kostjad abielus 01.03.2006–24.11.2020. Kostjad sõlmisid 05.06.2020 abieluvaralepingu, avalduse abieluvararegistrile, ühisvara osalise jagamise kokkuleppe ja asjaõiguslepingu (abieluvaraleping), millega kostjad leppisid kokku ühisvara jagamises selliselt, et ühisomandisse kuulunud korteriomand, kinnistu ja sõiduk vvvvvvv registrinumbriga xxxWWW (sõiduk) jäid kostja II lahusvaraks ning äriühingute PPPPPP OÜ, GGGGGGG OÜ, KKKKKKKK OÜ ja Xxxxxxx Vabariigis registreeritud EEEEEEE UAB osad jäid kostja I lahusvaraks. Hageja soovib abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamist üksnes osas, millega läksid kostjate ühisomandist välja korteriomand ja kinnistu.
3.Maksukohustuslaste registri andmetel on kostja I maksuvõlg 19.04.2021 seisuga 147 738,43 eurot. Võlg tuleneb kostjale I 28.12.2020 väljastatud vastutusotsusest nr 13-7/01038-7
2-21-6135 (vastutusotsus), millega kohustati kostjat I tasuma solidaarselt OÜ-ga PPPPPP OÜ maksukohustused kogusummas 147 738,43 eurot. Seisuga 19.04.2021 ei ole kostja I võla katteks laekumisi toimunud. Täitemenetluse tulemusena ei ole õnnestunud kostja I võlga sisse nõuda, kuivõrd kostjal I puudub vara, mille arvelt saaks nõuet rahuldada. Hagejale kättesaadavate andmete kohaselt puuduvad kostjal I maksustatavad sissetulekud alates juulist 2020.
4.Hageja esitab nõude täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg-te 1 ja 2 alusel. Vastutusotsus on käsitatav täitedokumendina TMS § 2 lg 1 p 12 mõistes. Vastutusotsuse on kostja I kätte saanud 28.12.2020 e-maksuameti kaudu. Eeltoodud otsus on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik ning sellest tulenev nõue on muutunud sissenõutavaks.
5.Abieluvaralepinguga loobus kostja I oma osast ühisvaras (korterist, kinnistust ja sõidukist). Abieluvaralepingus hindasid kostjad ühisvara väärtuseks kokku 153 800 eurot, millest kostja II lahusvaraks said korteriomand, kinnistu ja sõiduk, mille väärtus kokku oli 150 000 eurot, ja kostja I lahusvaraks said nelja osaühingu osad, mille väärtus kokku oli 3800 eurot. Seega sai kostja II kostjaga I võrreldes abieluvaralepinguga enam kui 39 korda rohkem vara. Abieluvaraleping on sõlmitud TMS § 188 ja § 190 sätestatud tähtaja jooksul.
6.Kuigi hageja on seisukohal, et abieluvaralepingut saab tagasi võita TMS § 190 p 2 alusel, esitab hageja alternatiivselt nõude tehingu tagasivõitmiseks TMS § 188 lg 1 alusel.
7.Abieluvaralepingu sõlmimisega kahjustati sissenõudja huve. Tagasivõidetava tehinguga liikus kostjate ühisomandist välja korteriomand ja kinnistu, millele oleks olnud võimalik sissenõuet pöörata. Tehing on tehtud üksnes sundtäitmise vältimise eesmärgil.
8.Tehingu tagasivõitmise korral tuleb tehingu järgi saadu üldjuhul tagastada, kuid praegusel juhul ei ole kinnistu kostjate ühisvara hulka tagastamine enam võimalik, sest abieluvaralepinguga kostja II ainuomandisse üle antud kinnistu on 15.02.2021 võõrandatud kolmandale isikule hinnaga 63 000 eurot. Kuna kostja II teadis abieluvaralepingu tagasivõitmise aluseks olevatest asjaoludest ja abieluvaralepingu alusel saadud kinnistu ei ole enam kostja II omandis, tuleb kostjal II hüvitada tehingu alusel saadu väärtus.
9.Kinnistu väärtuse hindamisel tuleb arvestada ka seda koormava hüpoteegiga. Kinnistut ei koormanud hüpoteek, kuid kinnistu müügilepingust nähtub, et müügist saadud vahenditest on tasutud korteriomandit koormanud hüpoteegiga seotud kohustus 25 234,98 eurot. Seega peab kostja II hüvitama tehingu alusel saadu väärtuse 37 765,02 eurot (63 000 – 25 234,98).
10.Abieluvaralepingu osalise kehtetuks tunnistamisega tekib kostjal II kohustus korteriomand tagastada ühisvarasse ja hüvitada kinnistu väärtus. Tagastatava korteriomandi ja hüvitisnõude näol on tegemist kostjate ühisvaraga.
11.Hageja taotleb kostjate ühisomandi lõpetamist korteriomandile, selle müümist avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagamist kostjate vahel võrdsetes osades.
12.Hageja tagasivõitmise hagi rahuldamise korral kuulub kostjate ühisvarasse ka varaline nõue ühisvarast välja läinud kinnistu eest saadava hüvitisena 63 000 eurot, millest tuleb maha arvestada korteriomandil lasunud hüpoteegi eest tasutud 25 234,98 eurot. Tulenevalt eeltoodust on kinnistu eest saadava hüvitisnõude suurus 37 765,02 eurot. Hageja taotleb kostjate ühisomandisse kuuluva nõude 37 765,02 euro jagamist võrdsetes osades, pannes kostjale II kohustuse maksta kostjale I kuuluva varaosa arvel kostja I maksukohustus 18 882,51 eurot.
2-21-6135
13.Kõik ühisvaraga seotud laenumaksed, mis on tehtud kuni 05.06.2020, on tehtud kostjate ühisvara arvel, sõltumata sellest, kelle sissetulekutest või pangakontolt need tehti. Kostja II esitatud pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja II peale varalahususe varasuhte kehtima hakkamist tasunud laenulepingust tulenevaid kohustusi kokku 767,28 eurot, mida võib kostjalt II nõutava hüvitise välja mõistmisel arvesse võtta ning vähendada temalt välja mõistetavat summat 767,28 euro võrra. Kostjate vastuväited
14.Kostja I sai tsiviilasja materjalid kätte, kuid oma seisukohta kohtule ei esitanud.
15.Kostja II palus jätta hagi enda suhtes rahuldamata.
15.1.Hagi on rajatud oletusele, et kostjad sõlmisid abieluvaralepingu täitemenetluse ajal.
15.2.Kostjad võtsid korteriomandi ja kinnistu ostmiseks laenu. Kostja II töötas nii enne abiellumist kui ka abielu ajal kahel töökohal ning seetõttu anti kostjatele laenu vara ostmiseks. Kostja II tagastas korteriomandi ostmiseks võetud laenu. Kostja II sai 09.01.2018 KKKKKKKK OÜ-lt tagasimakse 8500 eurot, mis olid antud kostjale II võlgu.
15.3.Kostjad lahutasid 20.04.2021, kuna kostja I sõitis elama Xxxxxxxxxle oma tulevase abikaasa juurde. Abieluvaraleping sõlmiti sellistel tingimustel seetõttu, et kostjatel on kolm alaealist last, laenumakseid tasus kostja II enda hoiurahast ja emapalgast ning kostja II ei saanud lastega jääda elamispinnata. Kostja I sõnul oli tal olemas äri ja tulevane abikaasa. Seega kostjate vahel sõlmitud abieluvaralepingut ei saa kehtetuks tunnistada.
15.4.Hageja oleks saanud arestida kostja I vara, kostjale I kuulub Xxxxxxxxxl ettevõte AAAAAAAAA. Kostjal I on kinnisvara Xxxxxxxs aadressil Xxxxxxxxx. Samuti kuulub kostjale I Zzzzzzzzs ettevõte SSSSSSSSS ja ettevõttele kuuluvad sõiduautod SS, ZZ, VV,TT. Maakohtu otsus
16.Maakohus rahuldas 24.01.2022 otsusega hagi ja otsustas: tunnistada kehtetuks kostjate vahel 05.06.2020 sõlmitud abieluvaralepingu osas, millega läks kostjate ühisomandist välja korteriomand ja kinnistu; kohustada kostjat II andma nõusolek korteriomandi omandi üleandmiseks kostjate ühisomandisse ja kohustada kostjaid andma nõusolek vastavate kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Muuta kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxxx kannet selliselt, et kustutada kanne kostja II kohta ning teha uus kanne, millega kanda kinnisasja ühisomanikena kostjad. Lugeda kostjate nõusolekud vajalike kannete tegemiseks antuks käesoleva kohtuotsusega; lõpetada kostjate ühisomand korteriomandi suhtes selle müümisega avalikul enampakkumisel ning saadava raha jagamisega kostjate vahel võrdsetes osades. Kohustada kostjaid andma nõusolek ühisvara hulka kuuluva korteriomandi müügiks avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagamiseks ühisomanike vahel võrdsetes osades. Lugeda kostjate nõusolekud vajalike kannete tegemiseks antuks käesoleva kohtuotsusega; kohustada kostjat II ühisvara hulka kuulunud kinnistu eest tasuma ühisvarasse hüvitise 37 765,02 eurot. Lõpetada kostjate ühisomand ühisvaras olevale nõudele kostja II vastu ning jagada see kostjate vahel võrdsetes osades, vähendades kostjalt II välja mõistetavat osa lahusvara arvel tasutud 767,28 euro võrra, pannes kostjale II kohustuse tasuda 18 115,23 eurot hageja kontole;
2-21-6135 jätta jõusse 27.04.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamine; jätta menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda.
17.Maakohus asus seisukohale, et kohaldada tuleb TMS § 187, mille lg-te 1 ja 2 kohaldamise eeldused on täidetud, kuna hageja on tõendanud, et hagejal kui sissenõudjal on kehtiv täitedokument – maksuhalduri 28.12.2020 vastutusotsus nr 13-7/01038-7 (TMS § 2 lg 1 p 12). Hageja kui sissenõudja nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Kostja I ei ole täitnud vastutusotsusega talle tasumiseks määratud kohustusi, mistõttu maksuhaldur alustas maksukorralduse seaduse (MKS) § 128 lg 4 p 2, lg 41 ja § 130 lg 1 alusel võla sundkorras sissenõudmist. Maksuhaldur on alates 01.02.2021 teinud krediidiasutustele korraldusi kostja I pangakontode arestimiseks ja pangakontolt raha 147 738,43 eurot ülekandmiseks Maksu- ja Tolliameti pangakontole ning sellega alustanud kostja I võla sundtäitmist. Sissenõude pööramine kostja I pangakontole ei ole viinud hageja nõude rahuldamiseni.
18.Puudus vaidlus, et avalike registrite (kinnistusraamat, Maanteeameti liiklusregister, Eesti väärtpaberite register, laevakinnistusraamat) andmete kohaselt ei kuulu kostjale I vallas- või kinnisvara, mille arvelt võiksid hageja nõuded saada rahuldatud. Äriregistri andmetel omab kostja I PPPPPP OÜ (registrinumbriga xxxxxxxx) osa nimiväärtusega 3000 eurot, äriühingul on seisuga 08.04.2021 maksuvõlg 219 818,78 eurot. Kostjale I kuulub GGGGGGG OÜ (registrinumbriga yyyyyyyy) osa nimiväärtusega 2500 eurot, äriühingul on maksuvõlg 173 576,89 eurot. Kostjale I kuulub KKKKKKKK OÜ (registrinumbriga xxxxxxx) osa nimiväärtusega 2500 eurot, äriühingu maksuvõlg on 16 eurot. Kuivõrd kõigil kolmel Eestis registreeritud osaühingul on tasumata maksukohustused ning kõigi äriühingute osad on kohtutäitur Elin Vilippuse poolt arestitud, siis on nimetatud osade realiseerimine keeruline ning eeldatavasti on nende väärtus väike või olematu. Kostjal I puuduvad maksustatavad sissetulekud alates juulist 2020.
19.Kostja II vastuväide, et kostjal I on välismaal vara, mille arvel saaks hageja nõude rahuldada, ei leidnud tõendamist. Kostja II nimetatud sõidukid ei kuulu Zzzzzzzz ettevõttele SSSSSSSSS, vaid Eestis registreeritud KKKKKKKK OÜ-le. Maanteeameti sõidukite registri andmetel on üks neljast sõidukist, VV registrinumbriga xxxCCC, lammutatud. Teistele sõidukitele on registrisse kantud kohtutäiturite poolt käsutamise keelumärked. Kostjale I ei kuulu äriühingute nimel olev vara, vaid ainult äriühingu osad ning seetõttu ei ole maksuhalduril võimalik realiseerida kolmandatele isikutele, s.o äriühingutele, kuuluvat vara kostja I võla katteks. Zzzzzzzz maksuhalduri andmetest nähtuvalt puuduvad kostjal I Zzzzzzzzs sissetulekud ja vara, lisaks sellele on kostjal I ka Zzzzzzzzs tasumata maksud. Xxxxxxx maksuhalduri andmetest nähtuvalt kuulub kostjale I sõiduauto mmmmmm (registrinumbriga aaaaa, esmane registreerimise kuupäev 26.10.2004). Portaali Auto24 andmetel jäävad 2004. väljalaskeaasta mmmm erinevate mudelite hinnad 600–1200 euro vahele. Seega on kostjale I kuuluva Xxxxxxxs registreeritud sõiduki väärtus väike ega kata temalt nõutavat maksukohustust. Kostjal I on avatud pangakontod SEB Pank AS-s ja Swedbank AS-s, kuid Xxxxxxx maksuhalduri edastatud info põhjal on kostja I töötu. Seega puudub kostjal I välisriigis selline vara, mille arvel oleks võimalik täita maksunõuet 147 738,43 eurot.
20.Kostja I loobus abieluvaralepingu sõlmimisega olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis (TMS § 190 p-d 1–3). Abieluvaralepingus hindasid kostjad korteriomandi väärtuseks 85 000 eurot, kinnistu väärtuseks 60 000 eurot ja sõiduki väärtuseks 5000 eurot. Kõigi nelja osaühingu osade, mis jäid kostjale I, väärtus oli kokku 3800 eurot. Eeltoodust tulenevalt oli enne abieluvaralepingu sõlmimist abikaasade ühisvara väärtus kostjate hinnangul
2-21-6135 153 800 eurot. Abieluvaralepinguga said kostja I lahusvaraks vaid nelja osaühingu osad kokku väärtusega 3800 eurot. Kostja II sai korteriomandi, kinnistu ja sõiduki, mille väärtus kokku oli 150 000 eurot. Abieluvaralepingu p 2.17 kohaselt kinnitasid abikaasad, et nad ei maksa üksteisele täiendavaid hüvitisi ning abikaasad ei oma lepingus nimetatud vara osas vastastikku mitte mingeid pretensioone ega nõudeid. Seega ei saanud kostja I kostjalt II ka täiendavat hüvitist.
21.Kostjate abieluvaraleping oli sõlmitud TMS §-des 188 ja 190 sätestatud tähtaja jooksul, s.o ühe aasta jooksul enne kostja I suhtes täitemenetluse alustamist. Hageja alustas 01.02.2021 kostja I võla sundtäitmist, esitades krediidiasutustele korraldused kostja I pangakonto arestimiseks ja pangakontolt raha ülekandmise kohta hageja pangakontole. Abieluvaraleping sõlmiti 05.06.2020. Seega on täidetud TMS § 190 p-st 2 tulenev alus abieluvaralepingu tagasivõitmiseks osas, millega läksid kostjate ühisomandist välja korteriomand ja kinnistu.
22.Kuivõrd kohus tuvastas, et korteriomand kuulub tagasivõitmise korral kostjate ühisvara hulka, tuleb korteriomandi tagastamisel kanda kinnistusraamatusse ühisomanikena kostjad (TMS § 195 lg 1).
23.Kinnistu kostjate ühisvara hulka tagastamine ei ole võimalik, sest kinnistu ei ole enam kostja II omandis, vaid see on võõrandatud kolmandale isikule hinnaga 63 000 eurot. TMS § 195 lg 2 järgi kohaldatakse tagasivõitmise tagajärgedele pankrotiseaduse (PankrS) § 119 lg-tes 2–4 sätestatut. Kuna kostja II teadis abieluvaralepingu tagasivõitmise aluseks olevatest asjaoludest ja et abieluvaralepingu alusel saadud kinnistu ei ole enam kostja II omandis, tuleb kostjal II hüvitada tehingu alusel saadu väärtus. Müügilepingust nähtub, et müügist saadud vahenditest tasuti korteriomandit koormava hüpoteegi tagatisel võetud kohustus. Arvestades PKS § 38 sätestatut, tuleb tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatud abieluvaralepingu esemeks olnud kinnistu eest hüvitise välja arvutamisel võtta arvesse korteriomandil lasunud hüpoteegi eest tasutud 25 234,98 eurot. Seega peaks kostja II hüvitama ühisvarasse tehingu alusel saadu väärtuse 37 765,02 eurot.
24.Kuivõrd sissenõudja kasuks saab välja mõista ühisvarast võlgnikust abikaasale kuuluva osa, esitas hageja ka ühisvara jagamise nõude. Kostjate ühisvara on korteriomand ja kinnistu eest saadav hüvitis, mis pärast abieluvaralepingu osalist kehtetuks tunnistamist kuulub kostjate ühisvarasse.
25.Maakohus leidis, et põhjendatud on hageja nõue korteriomandi osas kostjate ühisomandi lõpetamiseks, korteriomandi müümiseks avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagamiseks kostjate vahel võrdsetes osades, ning nõustus, et kinnisasja müümine avalikul enampakkumisel on kõige otstarbekam, sest see tagab kostjatele õiglase hüvitise oma omandi osa eest. Täiendavalt märkis kohus, et kostja II ei soovinud ühisomandi lõpetamist mõnel muul viisil.
26.Maakohus tuvastas eelnevalt, et kinnistu eest saadava hüvitisnõude suurus on 37 765,02 eurot. Kostjal II on kohustus maksta kostjale I kuuluva varaosa arvel kostja I maksukohustus 18 882,51 eurot.
27.Vastuseks kostja II vastuväitele, et ühisvarasse kuuluvad esemed olid soetatud kostja II sissetulekute arvelt, selgitas maakohus, et varaühisuse puhul ei ole oluline, kes abikaasadest ühisvara soetamiseks võetud laenu tasus, kuivõrd abikaasade ühisvarasse kuuluvad nii varaühisuse kestel omandatud esemed kui ka abikaasade muud ühisvarasse kuuluvad varalised õigused. Abieluvaralepingu p-st 1.2.1 nähtub, et kostjate vahel kehtiv varaühisuse varasuhe lõpetati 05.06.2020, mil kehtestati uue varasuhtena varalahususe varasuhe. Kõik ühisvaraga
2-21-6135 seotud laenumaksed, mis tehti kuni 05.06.2020, on tehtud kostjate ühisvara arvel, sõltumata sellest, kelle sissetulekutest või pangakontolt need tehti. Kostja II esitatud pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja II peale varalahususe varasuhte kehtima hakkamist tasunud laenulepingust tulenevaid kohustusi kokku 767,28 eurot, mida saab kostjalt II nõutava hüvitise välja mõistmisel arvesse võtta ning vähendada temalt välja mõistetavat summat 767,28 euro võrra. Seega tuleb kostjal II tasuda 18 115,23 eurot. Apellatsioonkaebus
28.Kostja II esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja II jätta kostja I kanda.
29.Maakohus rikkus otsuse tegemisel oluliselt menetlusnormi ja see tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Maakohus ei tutvunud kõigi kostja II esitatud dokumentidega.
30.Maakohus jättis tähelepanuta, et kostjal II ei olnud võimalust tutvuda ja ta ei olnud kursis kostja I ettevõtete dokumentide, majandusliku olukorra ega ka võetud või tasumata jäetud kohustustega, mille tõttu maksuvõlg tekkis.
31.Abieluvaraleping sõlmiti vastavalt PKS § 35 lg-le 2, millega kehtestati seaduses ette nähtud muu varasuhe, mis baseerus abikaasade vabal tahtel ja kokkuleppel ning millel polnud seost kostja I omandis olevate ettevõtete majandusliku seisuga.
32.Maakohtul ei ole alust kohustada kostjat II andma üle oma lahusvara tagasi ühisomandisse, sest abikaasade vahel kehtib alates 05.06.2020 notariaalselt sõlmitud abieluvaraleping (PKS § 27 lg 1).
33.Kostja II ei nõustu otsuse resolutsiooni p-ga 5, kuna kostja II ei oma tasumata kohustusi Eesti Vabariigi ees. Kostja II ei ole äriühingute PPPPPP OÜ, GGGGGGG OÜ ega hagis mainitud välisriikides asuvate äriühingute juhatuse liige. Kõigi nende äriühingute kohustuste eest vastutab nende juhatus (ÄS § 187). Kostaja II ei ole teadlik ega saa seetõttu ka kuidagi vastutada kostja I ega temale kuuluvate ettevõtete eskaleerunud maksukohustuste eest, sest ta ei kuulu kostjaga I seotud äriühingute juhatusse ega nõukokku.
34.Kostja II ei mõista, et miks jättis maakohus jõusse 27.04.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise, kuna tegu on kosta II lahusvaraga vastavalt abieluvaralepingule.
35.Kostja II palub kohtul arvestada asjaoluga, et kostjatel on kaks alaealist last, kes elavad kostja II juures ning kelle kasvatamisest ega kulude katmisest kostja I osa ei võta.
36.Kostja I on ära kasutanud nii kostjat II kui ka Eesti Vabariigi ja Zzzzzzzz Vabariigi usaldust. Vastustaja seisukoht
37.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
38.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb jätta apellandi (kostja II) kanda.
2-21-6135
39.Kostja II esitas koos apellatsioonkaebusega Xxxxxxxxx äriregistri väljavõtte äriühingu AAAAAAAA kohta ja selle tõlke. Kostja II väitel sai ta teada asjaolust, et kostja I on Xxxxxxxxxl asuva äriühingu tegevjuht alles pärast maakohtu otsuse tegemist. Hageja vaidles tõendi esitamisele vastu, kuna maakohtu menetluse ajal oli teada, et kostja I elab Xxxxxxxxxl ja hageja on teinud nii kostja I kui ka AAAAAAA kohta päringu Xxxxxxxxx maksuhaldurile, kelle vastusest nähtub, et nõude täitmine Xxxxxxxxxl ei oleks edukas.
40.TsMS § 652 lg-test 3 ja 4 lähtuvalt saab apellatsioonimenetluses esitada uusi tõendeid vaid erandlikel asjaoludel. TsMS § 652 lg 3 p 2 kohaselt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Tulenevalt TsMS § 652 lg-st 4 peab pool uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust põhjendama. Ilma tõendi esitaja poolt seadusekohaste põhjendusteta esitatud uute tõendite vastuvõtmine eeldab TsMS § 652 lg 4 järgi teise menetlusosalise nõusolekut. TsMS § 238 lg 1 järgi võtab kohus vastu ainult asjakohaseid tõendeid. Ringkonnakohus leiab, et kostja II poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõend ja selle tõlge tuleb jätta vastu võtmata. Asjaolu, mida tõendiga tõendada soovitakse, oli teada juba maakohtu menetluses ja tõend ei tõenda, et kostjal I oleks Xxxxxxxxxl vara, mille arvel oleks võimalik hageja nõuet kostja I vastu täita.
41.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus on läbiviinud nõuetekohase eelmenetluse. Maakohus on TsMS § 232 lg 1 järgi hinnanud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6 järgi ei korrata. Kostja II on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud vastuväiteid, mida maakohus on vaidlustatud otsuses põhjalikult käsitanud.
42.Kostjate vahel 05.06.2020 sõlmitud abieluvaralepingu, ühisvara jagamise kokkuleppe ja asjaõiguslepingu täitemenetluses tagasivõitmise aluseks on TMS §-d 187 ja 190. TMS § 190 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus, kui abieluvaraleping või ühisvara jagamise kokkulepe on sõlmitud: 1) pärast täitemenetluse alustamist; 2) ühe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist; 3) enne TMS § 190 p-s 1 nimetatud tähtaja algust, kuid kahe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist, kui võlgnik või tema abikaasa ei tõenda, et võlgnik oli vara jagamise või varast loobumise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks ühisvara jagamise või varast loobumise tõttu. Maakohus on õigesti leidnud, et TMS § 190 järgi on tagasivõitmise tähtaeg seotud täitemenetluse alustamisega. Hageja, kes on maksumenetluses nii sissenõudja kui täitemenetluse läbiviija, alustas täitemenetlust 01.02.2021, arestides kostja I arvelduskontod. Abieluvaralepingu tagasivõitmine TMS § 190 alusel eeldab lisaks, et võlgnik on loobunud olulisel määral oma varast või oma osast ühisvaras, mis tähendab seda, et lepinguga on kahjustatud sissenõudja võimalust oma nõue rahuldada selle vara arvel, mida võlgnikust abikaasal oleks õigus saada kogu ühisvara jagamise korral (RKTKo 20.12.2016, 3-2-1-74-16, p-d 15.1.2 ja 19). Kostja II ei ole vaidlustanud, et ühisvara jagamisega jäi kostja I ilma olulisest osast oma varast. TMS § 190 on tagasivõitmise erikoosseis, mille puhul eeldatakse, et
2-21-6135 tagasivõidetava tehinguga on võlausaldajate huve kahjustatud (RKTKo 17.06.2021, nr 2-1817826, p 12). Kostjad ei ole menetluses ümber lükanud maakohtu poolt tuvastatut, et võlausaldajate huve ei ole kahjustatud või et täitemenetlus kostja I vastu oleks õnnestunud ka kostja I lahusvara arvel. Maakohtu sellekohast järeldust ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud. Samuti ei ole apellant vaidlustanud maakohtu poolt kostjate ühisvarasse kuuluva korteriomandi jagamist. PKS § 33 lg 3 teine lause võimaldab esitada võlausaldajal hagi ühisvara jagamiseks juhul, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele.
43.Kostja II väitis apellatsioonkaebuses, et maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme, kuna ei ole tutvunud kõigi kostja II esitatud tõenditega. Apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud, milliste tõenditega ei ole maakohus otsust tehes tutvunud. Üldsõnalise väite põhjal ei saa ringkonnakohus hinnata tõendeid maakohtust erinevalt ega teha kostja II poolt soovitud järeldusi.
44.See, et kostjate vahel oli 05.06.2020 sõlmitud PKS § 57 lg 2 järgi kehtiv abieluvaraleping, ei tähenda, et ühisvara jagamist ei ole võimalik TMS §-s 187 ja § 190 p-s 2 sätestatud eelduste olemasolul tagasi võita. Kostjad on 05.06.2020 teinud käsutustehingu, milleks on asjaõigusleping, millega on ühisvarasse kuulunud kinnisasjad ja auto üle antud kostjale II. Õigusmuudatusele suunatud käsutustehing on tagasivõidetav (RKTKo 16.04.2018, 2-1618267, p 15). 05.06.2020 tehingut sõlmimata oleks võlausaldajal olnud võimalik oma nõue vähemalt osaliselt rahuldada kostjale I kuulunud varaosa arvel.
45.Kostja II väitis, et ta ei olnud teadlik kostja I äriühingute majanduslikust olukorrast, ta ei kuulunud äriühingute, mille juhatuse liige oli kostja I ja mille maksude tasumata jätmine on aluseks hageja nõudele kostja vastu, juhatusse ega nõukokku. TMS § 188 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal, ja lg 2 järgi eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Kostja II on kostja I lähikondne pankrotiseaduse § 117 lg 1 p 1 järgi. Kostja II ei ole esitanud tõendeid, millest saaks järeldada, et ta polnud teadlik kostja I poolt hageja kui sissenõudja huvide kahjustamisest. Kostja II sellekohased väited on jäänud paljasõnaliseks. Ainuüksi see, et kostja II ei ole kuulunud äriühingute, mille juhatuse liige oli kostja I, nõukokku ega juhatusse, sellist järeldust teha ei anna.
46.Maakohus kohaldas ka õigesti TMS § 195. See, et kostjal II ei ole hageja ees täitmata kohustusi, ei tähenda, et ühisvara jagamise kokkulepet ei saaks tagasi võita. Kostjate alaealiste laste ülalpidamiskohustuse täitmine kostja II poolt ei mõjuta ühisvara jagamise tehingu tagasivõitmist, tegemist on asjakohatu väitega. Juhul, kui kostja I ei täida alaealiste laste ülalpidamiskohustust, on lastel õigus nõuda kostjalt I ülalpidamist.
47.Maakohus on õigesti jätnud hagi tagamise abinõud, mis on kohaldatud maakohtu 27.04.2021 määrusega, tagama kohtuotsuse täitmist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
48.Maakohus jättis õigesti seoses hagi rahuldamisega menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsiooniastme
2-21-6135 menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi jätta kostja II kanda. Kuna maakohus ei määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust, siis mõlema kohtuastme menetluskulud kuuluvad kindlaksmääramisele TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 järgi maakohtu poolt määrusega pärast menetlus lõpetava lahendi jõustumist.
49.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.