Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi XX ja YY vastu tehingu kehtetuks tunnistamise, nõusolekute andmiseks kohustamise, ühisomandi lõpetamise, hüvitise tasumise ja ühisvara jagamise nõudes
Tsiviilasja hind
Hagihind 14 000 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, registrikood 70000349, asukoht Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn, e-post [email protected]);
esindajad
Hageja lepinguline esindaja: Ester Kuivas (e-post xxx); Kostja I: XX (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post xxx); Kostja II: YY (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post xxx); Kostja II lepinguline esindaja: Olga Väina (Ramstor OÜ, e-post xxx). Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi XX ja YY vastu tehingu kehtetuks tunnistamise, nõusolekute andmiseks kohustamise, ühisomandi lõpetamise, hüvitise tasumise ja ühisvara jagamise nõudes.
2.Tunnistada kehtetuks XX (isikukood xxxxxxxxxxx) ja YY (isikukood xxxxxxxxxxx) vahel 05.06.2020 sõlmitud abieluvaraleping, avaldus abieluvararegistrile, ühisvara osalise jagamise kokkulepe ja asjaõigusleping osas, millega läks XX ja YY ühisomandist välja korteriomand registriosa numbriga xxxxxxxx ja kinnistu registriosa numbriga yyyyyyyy.
Kohustada YY (isikukood xxxxxxxxxxx) andma nõusolek kinnisasja kinnistusraamatu registriosa numbriga xxxxxxxx omandi üleandmiseks XX (isikukood xxxxxxxxxxx) ja YY (isikukood xxxxxxxxxxx) ühisomandisse ja kohustada XX (isikukood xxxxxxxxxxx) ja YY (isikukood xxxxxxxxxxx) andma nõusolek vastavate kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Muuta kinnistusraamatu registriosa numbriga xxxxxxxx kannet selliselt, et kustutada kanne YY (isikukood xxxxxxxxxxx) kohta ning teha uus kanne, millega kanda kinnisasjade ühisomanikena kinnistusraamatu registriossa numbriga xxxxxxxx XX (isikukood xxxxxxxxxxx) ja YY (isikukood xxxxxxxxxxx). Lugeda XX (isikukood xxxxxxxxxxx) ja YY (isikukood xxxxxxxxxxx) nõusolekud kinnistusraamatus kinnistu registriosa nr xxxxxxxx vajalike kannete tegemiseks antuks käesoleva kohtuotsusega.
4.Lõpetada XX (isikukood xxxxxxxxxxx) ja YY (isikukood xxxxxxxxxxx) ühisomand kinnistu registriosa numbriga xxxxxxxx suhtes selle müümisega avalikul enampakkumisel ning saadava raha jagamisega XX ja YY vahel võrdsetes osades. Kohustada XX (isikukood xxxxxxxxxxx) ja YY (isikukood xxxxxxxxxxx) andma nõusolek ühisvara hulka kuuluva kinnistu registriosa numbriga xxxxxxxx müügiks avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagamiseks ühisomanike vahel võrdsetes osades. Lugeda XX (isikukood xxxxxxxxxxx) ja YY (isikukood xxxxxxxxxxx) nõusolekud kinnistusraamatus kinnistu registriosa nr xxxxxxxx vajalike kannete tegemiseks antuks käesoleva kohtuotsusega.
5.Kohustada YY (isikukood xxxxxxxxxxx) ühisvara hulka kuulunud kinnistu registriosa numbriga yyyyyyyy eest tasuma ühisvarasse hüvitise summas 37 765,02 eurot. Lõpetada XX (ik xxxxxxxxxxx) ja YY (ik xxxxxxxxxxx) ühisomand ühisvaras olevale nõudele YY vastu ning jagada see kostjate vahel võrdsetes osades, vähendades YYlt välja mõistetavat osa lahusvara arvel tasutud 767,28 euro võrra, pannes YYle kohustuse tasuda 18 115,23 eurot, Maksu- ja Tolliameti pangakontole nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE522200221013264447 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank) või nr XXXXXXXXXXXXXXX (LHV Pank) XX ettemaksukonto viitenumbriga xxxxxxxxx.
6.Jätta jõusse 27.04.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega arestiti YY (isikukood xxxxxxxxxxx) omandis olev kinnisasi asukohaga XXX, registriosa nr xxxxxxxx, ja kanti kinnistusraamatusse kinnistu asukohaga XXX, registriossa nr xxxxxxxx käsutamise keelumärge Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks. Menetluskulud
7.Jätta menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
8.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses
sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Rahvastikuregistri andmetel olid kostja I ja kostja II abielus alates 01.03.2006 kuni 24.11.2020. 05.06.2020 sõlmisid kostja I ja kostja II Tallinna notar Jaan Hargi notaribüroos abieluvaralepingu, avalduse abieluvararegistrile, ühisvara osalise jagamise kokkulepe ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt leppisid kostjad kokku ühisvara jagamises selliselt, et ühisomandisse kuulunud korteriomand registriosa numbriga xxxxxxxx, kinnistu registriosa numbriga yyyyyyyy ja sõiduk Vvvvv registrinumbriga WWW jäid YY (kostja II) lahusvaraks ning äriühingute PPP OÜ, GGG OÜ, KKK OÜ ja xxx Vabariigis registreeritud EEE UAB osakud jäid XX (kostja I) lahusvaraks. Hageja soovib nimetatud abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamist üksnes osas, millega läksid kostja I ja kostja II ühisomandist välja korteriomand registriosa numbriga xxxxxxxx ja kinnistu registriosa numbriga yyyyyyyy.
2.Maksukohustuslaste registri andmetel on kostja I maksuvõlgnevus 19.04.2021 seisuga 147 738,43 eurot. Võlg tuleneb XXle 28.12.2020 väljastatud vastutusotsusest nr 137/01038-7 summas 147 738,43 eurot. Vastutusotsusega kohustati kostjat I tasuma solidaarselt OÜ-ga PPP OÜ maksukohustused kogusummas 147 738,43 eurot. Seisuga 19.04.2021 ei ole kostja I võla katteks laekumisi toimunud. Täitemenetluse tulemusena ei ole õnnestunud kostja I võlga sisse nõuda, kuivõrd kostjal I puudub vara, mille arvelt saaks võlga rahuldada.
3.Hageja esitab nõude TMS § 187 lg 1, 2 alusel. Maksuhaldur on 28.12.2020 koostanud kostjale I vastutusotsuse nr 13-7/01038-7, mis on käsitletav täitedokumendina TMS § 2 lg 1 p 12 mõistes. Vastutusotsuse on kostja I kätte saanud 28.12.2020 e-maksuameti kaudu. Eeltoodud otsus on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik ning sellest tulenev nõue on muutunud sissenõutavaks. Kuna kostja I ei ole tasunud vastutusotsusega talle tasumiseks määratud kohustusi, alustas maksuhaldur MKS § 128 lg 4 p 2, lg 41 ja § 130 lg 1 alusel võla sundkorras sissenõudmist. Maksuhaldur on alates 01.02.2021 teinud krediidiasutustele korraldusi kostja I pangakontode arestimiseks ja pangakontolt raha ülekandmiseks Maksu- ja Tolliameti pangakontole summas 147 738,43 eurot ning sellega alustanud kostja I võla sundtäitmist. Sissenõude pööramine kostja I pangakontole ei ole viinud hageja nõude rahuldamiseni.
4.Avalike registrite (kinnistusraamat, Maanteeameti liiklusregister, Eesti väärtpaberite register, laevakinnistusraamat) andmete kohaselt ei kuulu kostjale I vallas- või kinnisvara, mille arvelt võiksid hageja nõuded saada rahuldatud. Äriregistri andmetel omab võlgnik osalust kolmes Eestis registreeritud äriühingus, millel kõigil on tasumata maksukohustused ning kõigi äriühingute osad on kohtutäitur Elin Vilippuse poolt arestitud siis on nimetatud osade realiseerimine keeruline ning eeldatavasti nende väärtus väike või olematu. Hagejale kättesaadavate andmete kohaselt puuduvad kostjal I maksustatavad sissetulekud alates juulist 2020.
5.Tulenevalt eeltoodust on hageja seisukohal, et on täidetud eeldus, mille kohaselt ei ole sissenõude pööramisega kostja I varale kaasnenud hageja nõude täielikku rahuldamist. Samuti on alust eeldada, et sissenõude pööramine kostja I varale ei vii ka tulevikus hageja nõude rahuldamiseni.
6.TMS § 190 p-de 1 kuni 3 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus, kui abieluvaraleping või ühisvara jagamise kokkulepe on sõlmitud pärast täitemenetluse alustamist, ühe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist või enne TMS § 190 p-s 1 nimetatud tähtaja algust, kuid
kahe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist, kui võlgnik või tema abikaasa ei tõenda, et võlgnik oli vara jagamise või varast loobumise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks ühisvara jagamise või varast loobumise tõttu.
7.05.06.2020 abieluvaralepinguga loobus kostja I oma osast ühisvaras (korterist, kinnistust ja sõidukist). Abieluvaralepingus hindasid kostjad korteriomandi registriosa numbriga xxxxxxxx väärtuseks 85 000 eurot, kinnistu registriosa numbriga yyyyyyyy väärtuseks 60 000 eurot ja sõiduki Vvvvv registrinumbriga WWW väärtuseks 5000 eurot. Kõigi nelja osaühingu osa väärtuseks kokku 3800 eurot (Lisa 1 p 6.2). Eeltoodust tulenevalt oli enne abieluvaralepingu sõlmimist abikaasade ühisvara väärtus kostjate hinnangul 153 800 eurot. Abieluvaralepinguga sai kostja I lahusvaraks vaid nelja osaühingu osad kokku väärtusega 3 800 eurot. Kostja II lahusvaraks said korteriomand, kinnistu ja sõiduk, mille väärtus kokku 150 000 eurot. Seega sai kostja II abieluvaralepinguga enam kui 39 korda vara rohkem võrreldes kostjaga I, mis on käsitletav olulisel määral loobumisena oma osast ühisomandis. Abieluvaraleping on sõlmitud TMS §-s 188 ja §-s 190 sätestatud tähtaja jooksul.
8.Kuigi hageja on seisukohal, et 05.06.2020 sõlmitud abieluvaralepingut saab tagasi võita TMS § 190 p 2 alusel, esitab hageja alternatiivselt nõude tehingu tagasivõitmiseks TMS § 188 lg 1 alusel juhuks, kui kohus leiab, et abieluvaraleping ei ole tagasi võidetav TMS § 190 p 2 alusel. Hageja leiab, et vaidlustatava abieluvaralepingu sõlmimisega kahjustati sissenõudja huve. Tagasivõidetava tehinguga liikus kostja I ja kostja II ühisomandist välja korteriomand ja kinnistu, millele oleks olnud võimalik sissenõuet pöörata. Hageja hinnangul on kostjad teinud tehingu üksnes sundtäitmise vältimise eesmärgil.
9.Käesoleval juhul on tuvastatud, et korteriomand registriosa numbriga xxxxxxxx kuulub tagasivõitmise korral kostja I ja kostja II ühisvara hulka, mistõttu leiab hageja, et korteriomandi tagastamisel tuleb kanda kinnistusraamatusse ühisomanikena kostja I ja kostja II. Hageja palub kohtul tunnistada, et kostjal II on kohustus tagastada korteriomand registriosa numbriga xxxxxxxx kostja I ja kostja II ühisomandisse ning anda nõusolek kostjate I ja II nimetatud kinnisasja ühisomanikena kinnistusraamatusse kandmiseks.
10.Tehingu tagasivõitmise korral tuleb tehingu järgi saadu üldjuhul tagastada, kuid praegusel juhul ei ole kinnistu registriosa numbriga yyyyyyyy kostjate ühisvara hulka tagastamine enam võimalik, sest abieluvaralepinguga kostja II ainuomandisse üle antud kinnisasi registriosa numbriga yyyyyyyy ei ole enam kostja II omandis. Kinnistu on Tallinna notar Aivar Mesikäpa notaribüroos 15.02.2021 sõlmitud müügilepinguga edasi võõrandatud kolmandale isikule hinnaga 63 000 eurot. Põhjusel, et kostja II teadis abieluvaralepingu tagasivõitmise aluseks olevatest asjaoludest ja et abieluvaralepingu alusel saadud kinnistu registriosa numbriga yyyyyyyy ei ole enam kostja II omandis, tuleb kostjal II hüvitada tehingu alusel saadu väärtus.
11.Kehtetuks tunnistatud lepingu alusel saadu väärtus tuleb kindlaks määrata tehingu kehtetuks tunnistamise aja seisuga, sest enne seda ei ole tagasinõudmise õigus VÕS § 1032 lg 2 mõttes tekkinud. Kinnistute väärtuse hindamisel tuleb arvestada kinnistuid koormanud hüpoteekidega. Kinnistute tagastamine muutus võimatuks nende võõrandamisega kolmandale isikule 15.02.2021. Arvestades, et ühisvarast välja läinud kinnistu, mille tagastamine ühisvarasse ei ole enam võimalik, väärtus on 63 000 eurot (15.02.2021 müügileping) ja et kinnistut registriosa numbriga yyyyyyyy ei koormanud hüpoteek, peab kostja II ühisvarasse tagastama 63 000 eurot.
12.Sama nähtub 15.02.2021 kinnisasja müügilepingust, et müügist saadud vahenditest on tasutud korteriomandil registriosa umbriga xxxxxxxx neljandas jaos kande nr 2 all Swedbank AS kasuks sisse kantud hüpoteek. Kuivõrd PKS § 38 sätestatu alusel tuleb hüvitise arvutamisel arvesse võtta kinnisvaraga seotud kohustused siis on hageja
hinnangul otstarbekas tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatud abieluvaralepingu esemeks olnud kinnistu eest hüvitise välja arvutamisel võtta arvesse korteriomandil lasunud hüpoteegi eest tasutud summa 25 234,98 eurot. Eespool toodule tuginedes on hageja seisukohal, et PankrS § 119 lg-s 3 sätestatud eeldused kostjalt II abieluvaralepingu alusel saadud kinnistu registriosa numbriga yyyyyyyy väärtuse hüvitamiseks on täidetud ning kostja II peab hüvitama tehingu alusel saadu väärtuse kogusummas 37 765,02 eurot (63 000 -25 234,98).
13.05.06.2020 sõlmitud abieluvaralepingu osalise kehtetuks tunnistamisega tekib kostjal II kohustus korteriomand registriosa numbriga xxxxxxxx tagastada ühisvarasse ja hüvitada kinnistuga registriosa numbriga yyyyyyyy toimunud tehingu väärtus siis on tagastatava korteriomandi ja hüvitisnõude näol tegemist kostjate ühisvaraga. Sissenõudja kasuks saab välja mõista ühisvarast võlgnikust abikaasale kuuva osa, st eelduslikult poole, mistõttu esitab hageja ka hagi ühisvara jagamise nõudes.
14.TMS § 14 lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. PKS § 25 sätestab, et varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Kostjate I ja II ühisvara on korteriomand registriosa numbriga xxxxxxxx ja kinnistu registriosa numbriga yyyyyyyy eest saadav hüvitis summas 63 000 eurot, mis pärast 05.06.2020 sõlmitud abieluvaralepingu osalist kehtetuks tunnistamist kuulub kostjate ühisvarasse.
15.PKS § 33 lg 3 kohaselt vastutab kumbki abikaasa kohustuste eest kolmanda isiku ees oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast ei piisa kohustuste täitmiseks. Kostjal I puudub vara, sh lahusvara, mille arvelt oma kohustusi täita, ning sissenõude pööramisega kostja I varale ei ole kaasnenud tema nõude täielik rahuldamine, samuti on alust eeldada, et sissenõude pööramine kostja I (lahus)varale ei vii ka tulevikus nõude rahuldamiseni. PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Juhul, kui ühisvaral lasuvad kohustused, täidetakse need PKS § 38 kohaselt vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga.
16.Tulenevalt PKS § 33 lg-s 3 sätestatud erisusest saab ühisvara jagamist nõuda ka võlausaldaja. Kostjate ühisvarasse kuulub korteriomand registriosa numbriga xxxxxxxx. Hageja taotleb kostjate I ja II ühisomandi lõpetamist ja korteriomandi müümist avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagamist kostjate vahel võrdsetes osades. Hageja hinnangul on kinnisasja müümine avalikul enampakkumisel kõige otstarbekam, sest see tagab abikaasadele õiglase hüvitise oma omandi osa eest.
17.Hageja tagasivõitmise hagi rahuldamise korral kuulub kostjate ühisvarasse ka varaline nõue ühisvarast välja läinud kinnisasja registriosa numbriga yyyyyyyy eest saadav hüvitis summas 63 000 eurot. Kuivõrd 15.02.2021 kinnisasja müügilepingust nähtub, et müügist saadud vahenditest on tasutud korteriomandil registriosa umbriga xxxxxxxx neljandas jaos kande nr 2 all Swedbank AS kasuks sisse kantud hüpoteek ja PKS § 38 sätestatu alusel tuleb hüvitise arvutamisel arvesse võtta kinnisvaraga seotud kohustused, siis on otstarbekas tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatud abieluvaralepingu esemeks olnud kinnistu eest hüvitise välja arvutamisel võtta arvesse korteriomandil lasunud hüpoteegi eest tasutud summa 25 234,98 eurot. Tulenevalt eeltoodust on kinnistu registriosa numbriga yyyyyyyy eest saadava hüvitisnõude suurus summas 37 765,02 eurot (63 000 –25 234,98). Hageja taotleb kostjate ühisomandisse kuuluva nõude summas 37 765,02 euro jagamist võrdsetes osades, pannes seejuures kostjale II kohustuse maksta kostjale I kuuluva varaosa arvel kostja I maksukohustus summas 18 882,51 eurot.
18.Kõik ühisvaraga seotud laenumaksed, mis on tehtud kuni 05.06.2020, on tehtud kostjate ühisvara arvel sõltumata sellest, kelle sissetulekutest või pangakontolt need tehti. Kostja II esitatud pangakonto väljavõttest nähtuvalt on peale varalahususe varasuhte kehtima hakkamist, s.o peale 05.06.2020 tasutud kostja II poolt laenulepingust tulenevaid kohustusi kokku summas 767,28 eurot, mida võib YYlt nõutava hüvitise välja mõistmisel arvesse võtta ning vähendada temalt välja mõistetavat summat 767,28 euro võrra.
19.Kostja II poolt nimetatud sõidukid ei kuulu zzzzz ettevõttele sssss, vaid Eestis registreeritud äriühingule KKK OÜ. Maanteeameti sõidukite registri andmetel on üks neljast sõidukist, VV registrinumbriga CCC lammutatud. Teistele sõidukitele on registrisse kantud kohtutäiturite käsutamise keelumärked. Kostjale I ei kuulu äriühingute nimel olev vara, vaid ainult äriühingu osakud ning seetõttu ei ole maksuhalduril võimalik realiseerida kolmandatele isikutele, s.o äriühingutele kuuluvat vara kostja I nõude katteks.
20.Zzzzz maksuhaldurilt saadud tagasisidest nähtuvalt puuduvad XXl Zzzzzs sissetulekud ja vara, lisaks sellele on XXl ka Zzzzzs tasumata maksukohustused. Xxxxxxx maksuhalduri saadetud vastusest nähtuvalt kuulub XXle sõiduauto Mmm. Sõiduki esmase registreerimise kuupäev on 26.10.2004. Sõiduki seisukord ja asukoht ei ole hagejale teada. Sõidukite portaali Auto24 andmetel jäävad 2004 väljalaskeaasta Mmm erinevate mudelite hinnad 600-1200 euro vahele. Tulenevalt eelnevast on hageja hinnangul XXle kuuluva ja Xxxxxxxs registreeritud sõiduki väärtus väike ega kata temalt nõutavat maksukohustust, mis on 01.11.2021 seisuga 147 738,43 eurot. Isikul on avatud ka pangakontod SEB Pank AS-is ja Swedbank AS-is, kuid Xxxxxxx maksuhalduri edastatud info põhjal on kostja töötu. Kokkuvõtvat puudub kostjal I välisriigis selline vara, mille arvel oleks võimalik täita tema maksunõuet summas 147 738,43 eurot.
21.Hageja palub tunnistada kehtetuks kostjate vahel 05.06.2020 sõlmitud abieluvaraleping, avaldus abieluvararegistrile, ühisvara osalise jagamise kokkulepe ja asjaõigusleping osas, millega läksid kostjate ühisomandist välja korteriomand registriosa numbriga xxxxxxxx ja kinnistu registriosa numbriga yyyyyyyy; kohustada kostja II andma nõusolek kinnisasja kinnistusraamatu registriosa numbriga xxxxxxxx omandi üleandmiseks; kohustada kostjaid andma nõusolek kinnistu kannete muutmiseks; muuta kinnistusraamatu registriosa numbriga xxxxxxxx kannet selliselt, et kustutada kanne kostja II kohta ning teha uus kanne, millega kanda kinnisasjade ühisomanikena kinnistusraamatu registriossa numbriga xxxxxxxx kostjad; lõpetada kostjate ühisomand kinnistu registriosa numbriga xxxxxxxx suhtes selle müümisega avalikul enampakkumisel ning saadava raha jagamisega kostjate vahel võrdsetes osades; kohustada kostjaid andma nõusolek ühisvara hulka kuuluva kinnistu registriosa numbriga xxxxxxxx müügiks avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagamiseks ühisomanike vahel võrdsetes osades; lugeda kostjate nõusolek kinnistusraamatus kinnistu registriosa nr xxxxxxxx vajalike kannete tegemiseks antuks käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega; kohustada kostjat II ühisvara hulka kuulunud kinnistu registriosa numbriga yyyyyyyy eest tasuma ühisvarasse hüvitise summas 37 765,02 eurot; lõpetada kostjate ühisomand ühisvaras olevale nõudele kostja II vastu ning jagada see kostjate vahel võrdsetes osades ja vähendades kostjalt II välja mõistetavat osa lahusvara arvel tasutud 767,28 euro võrra, pannes kostjale II kohustuse tasuda 18 115,23 eurot, Maksuja Tolliameti pangakontole nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE522200221013264447 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank) või nr XXXXXXXXXXXXXXX (LHV Pank) XX ettemaksukonto viitenumbriga xxxxxxxxx; jätta kõik menetluskulud kostjate kanda.
Kostja I vastuväited hagile
22.Kostjale I on tsiviilasja materjalid kätte toimetatud, kuid kostja I oma seisukohta esitanud ei ole. Kostja II vastuväited hagile
23.Kostja II vaidleb hagile vastu. Hagi on rajatud ainult oletusele, et täitemenetluse ajal kostja sõlmis abieluvaralepingu. Eelnimetatu ei saa olla käsitletud faktilise asjaoluna. Kostja I ja kostja II soetasid kinnisvara (korteriomand aadressil XXX) laenukohustusega ning abikaasad sõlmisid Swedpank AS-iga laenulepingu. Samuti kostja I ja kostja II soetasid laenukohustusega maatüki aadressil QQQ. Kostja II töötas nii enne abiellumist kui ka abielu ajal kahel töökohal ja sai palka ning selle alusel anti abikaasadele laene vara ostmiseks. Kostja II maksis kinni korteri laenu. Kostja II sai lisaks 09.01.2018 rahalise tagasimakse ettevõttelt KKK OÜ summas 8500 eurot, mis olid antud kostjale II võlgu. Pangakonto väljavõtted tõendavad, et kõik laenukohustusega seotud maksed sooritas kostja II.
24.Kostjad lahutasid 20.04.2021, lahutuse põhjus oli asjaolu, et kostja I sõitis elama Xxxxxxxxle oma tulevase abikaasa juurde. Kostjal I ja kostjal II on kolm alaealist last ning kuna kostja II terve abielu jooksul tasus ise laenumakse kohustusi ja vara oli soetatud abikaasade poolt ainult tulenevalt asjaolust, et kostja II töötas kahel tööl ja pank andis abikaasadele laenu ning jääda ilma elamispinnata kostja II koos lastega lihtsalt ei saanud, kuid kostja I sõnul oli tal olemas äri ja tulevane abikaasa, mistõttu abikaasad leppisid kokku abieluvaralepingu sõlmimises ning selles, et kinnisvara koos sõiduautoga jääb kostjale II, kuid ettevõtted Eestis, Zzzzzs ja Xxxxxxxxl kostja I palus jätta talle selleks, et töötada ja lapsi üleval pidada, samuti uue abikaasa ülalpidamiseks.
25.Abielu ajal soetatud vara, s.o korteriomandi registriosa numbriga xxxxxxxx ja kinnistu registriosa numbriga yyyyyyyy, olid soetatud abikaasadel laenumakse kohustusega ning laenumakse kohustusi täies ulatuses tasus ainuisikuliselt kostja II, antud tasumised tegi kostja II enda hoiurahast ja kostja II emapalgast. Seega kostja II on seisukohal, et kostjate vahel 05.06.2020 sõlmitud abieluvaraleping ei saa olla põhjus tehingute kehtetuks tunnistamiseks.
26.Kostja II on seisukohal, et hageja oleks saanud arestida kostja I vara, kostjale I kuulub xxxl ettevõte xxx. Kostjal I on samuti kinnisvara Xxxxxxxs aadressil xxx. Samuti kuulub kostjale I xxxs ettevõte SSS ja firmal on autopark, kuhu kuuluvad sõiduautod SS, ZZ, VV, TT. Kostja II palub jätta hagiavaldus rahuldamata kostja II suhtes. Kohtuotsuse põhjendused
27.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja II vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
28.Asjas puudub vaidlus, et XX (kostja I) ja YY (kostja II) olid abielus alates 01.03.2006 kuni 24.11.2020. 05.06.2020 sõlmisid kostja I ja kostja II Tallinna notar Jaan Hargi notaribüroos abieluvaralepingu (dtl 17-24), avalduse abieluvararegistrile, ühisvara osalise jagamise kokkulepe ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt leppisid kostjad kokku ühisvara jagamises selliselt, et ühisomandisse kuulunud korteriomand registriosa numbriga xxxxxxxx, kinnistu registriosa numbriga yyyyyyyy ja sõiduk Vvvvv jäid kostja II lahusvaraks ning äriühingute PPP OÜ, GGG OÜ, KKK OÜ ja Xxxxxxx Vabariigis registreeritud EEE UAB osakud jäid kostja I lahusvaraks.
29.Hageja on esitanud kostjate vastu nõude tunnistada kehtetuks kostjate vahel 05.06.2020 sõlmitud abieluvaraleping osas, millega läks kostjate ühisomandist välja korteriomand registriosa numbriga xxxxxxxx ja kinnistu registriosa numbriga yyyyyyyy. Hageja palub kohustada kostjat II andma nõusolek kinnisasja kinnistusraamatu registriosa numbriga xxxxxxxx omandi üleandmiseks, kohustada kostjaid andma nõusolek kinnistu kannete muutmiseks, muuta kinnistusraamatu registriosa numbriga xxxxxxxx kannet selliselt, et kustutada kanne kostja II kohta ning teha uus kanne, millega kanda kinnisasjade ühisomanikena kinnistusraamatu registriossa numbriga xxxxxxxx kostjad. Hageja palub lõpetada kostjate ühisomand kinnistu registriosa numbriga xxxxxxxx suhtes selle müümisega avalikul enampakkumisel ning saadava raha jagamisega kostjate vahel võrdsetes osades, kohustada kostjaid andma nõusolek ühisvara hulka kuuluva kinnistu registriosa numbriga xxxxxxxx müügiks avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagamiseks ühisomanike vahel võrdsetes osades ning lugeda kostjate nõusolek kinnistusraamatus kinnistu registriosa nr xxxxxxxx vajalike kannete tegemiseks antuks käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega. Hageja palub kohustada kostjat II ühisvara hulka kuulunud kinnistu registriosa numbriga yyyyyyyy eest tasuma ühisvarasse hüvitise summas 37 765,02 eurot, lõpetada kostjate ühisomand ühisvaras olevale nõudele kostja II vastu ning jagada see kostjate vahel võrdsetes osades, vähendades kostjalt II välja mõistetavat osa lahusvara arvel tasutud 767,28 euro võrra, pannes kostjale II kohustuse tasuda 18 115,23 eurot Maksu- ja Tolliameti pangakontole nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE522200221013264447 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank) või nr XXXXXXXXXXXXXXX (LHV Pank) XX ettemaksukonto viitenumbriga xxxxxxxxx.
30.Kostja II vaidleb hageja nõudele vastu põhjendusel, et kostja II on vaidlusalused kinnisasjad omandanud enda sissetulekute arvelt. Samuti leiab kostja II, et hageja nõuet oleks võimalik rahuldada kostja I muu vara arvelt.
31.Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb kohaldada täitemenetluse seadustiku (TMS) §-i 187, mille lg 1 kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses. TMS § 187 lg-st 2 tulenevalt võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.
32.Kohus leiab, et antud juhul on TMS § 187 lõigete 1 ja 2 kohaldamise eeldused täidetud, kuna hageja on tõendanud, et hagejal kui sissenõudjal on kehtiv täitedokument – maksuhalduri 28.12.2020 vastutusotsus nr 13-7/01038-7 (dtl 27-37). TMS § 2 lg 1 p-st 12 tuleneb, et täitedokument on maksuhalduri haldusakt maksukohustuste ja muude rahaliste kohustuste sundtäitmise kohta. Samuti on hageja kui sissenõudja nõue muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Nimelt ei ole kostja I tasunud vastutusotsusega talle tasumiseks määratud kohustusi, mistõttu maksuhaldur alustas maksukorralduse seaduse (MKS) § 128 lg 4 p 2, lg 41 ja § 130 lg 1 alusel võla sundkorras sissenõudmist. Maksuhaldur on alates 01.02.2021 teinud krediidiasutustele korraldusi kostja I pangakontode arestimiseks ja pangakontolt raha ülekandmiseks Maksu- ja Tolliameti
pangakontole summas 147 738,43 eurot ning sellega alustanud kostja I võla sundtäitmist. Sissenõude pööramine kostja I pangakontole ei ole viinud hageja nõude rahuldamiseni.
33.Asjas puudub vaidlus, et avalike registrite (kinnistusraamat, Maanteeameti liiklusregister, Eesti väärtpaberite register, laevakinnistusraamat) andmete kohaselt ei kuulu kostjale I vallas- või kinnisvara, mille arvelt võiksid hageja nõuded saada rahuldatud. Äriregistri andmetel omab võlgnik osalust kolmes Eestis registreeritud äriühingus: 1) PPP OÜ (registrinumbriga xxxxxxxxx), mille osa nimiväärtus on 3000 eurot. PPP OÜ-l on seisuga 08.04.2021 maksuvõlad kokku summas 219 818,78 eurot. 2) GGG OÜ (registrinumbriga xxxxxxxxx), mille osa nimiväärtus on 2500 eurot, äriühingul on maksuvõlad seisuga 08.04.2021 summas 173 576,89 eurot. 3) KKK OÜ (registrinumbriga xxxxxxxxx), mille osa nimiväärtus on 2500 eurot, äriühingu maksuvõlg on 16 eurot. Kuivõrd kõigil kolmel Eestis registreeritud osaühingul on tasumata maksukohustused ning kõigi äriühingute osad on kohtutäitur Elin Vilippuse poolt arestitud, siis on nimetatud osade realiseerimine keeruline ning eeldatavasti nende väärtus väike või olematu. Kostjal I puuduvad maksustatavad sissetulekud alates juulist 2020.
34.Kostja II on esitanud käesolevas asjas vastuväite, et kostjal I on välismaal vara, mille osas saaks hageja nõude rahuldada, kuid kohus on seisukohal, et kostja II vastuväide ei ole tõendamist leidnud. Kostja II poolt nimetatud sõidukid ei kuulu Zzzzz ettevõttele SSS, vaid Eestis registreeritud äriühingule KKK OÜ (xxxxxxxxx), nagu ilmneb sõiduki detailandmete päringust (dtl 309-311). Maanteeameti sõidukite registri andmetel on üks neljast sõidukist, VV registrinumbriga CCC, lammutatud. Teistele sõidukitele on registrisse kantud kohtutäiturite käsutamise keelumärked. Kohus märgib, et kostjale I ei kuulu äriühingute nimel olev vara, vaid ainult äriühingu osakud ning seetõttu ei ole maksuhalduril võimalik realiseerida kolmandatele isikutele, s.o äriühingutele kuuluvat vara kostja I nõude katteks. Zzzzz maksuhalduri andmetest (dtl 318-322) nähtuvalt puuduvad XXl Zzzzzs sissetulekud ja vara, lisaks sellele on XXl ka Zzzzzs tasumata maksukohustused. Xxxxxxx maksuhalduri andmetest (dtl 323-327) nähtuvalt kuulub XXle sõiduauto Mmm (registreerimisnumbriga AAAAAA). Sõiduki esmase registreerimise kuupäev on 26.10.2004. Sõidukite portaali Auto24 andmetel (dtl 330331) jäävad 2004 väljalaskeaasta Mmm erinevate mudelite hinnad 600-1200 euro vahele. Tulenevalt eelnevast on XXle kuuluva, Xxxxxxxs registreeritud sõiduki väärtus väike ega kata temalt nõutavat maksukohustust, mis on 01.11.2021 seisuga 147 738,43 eurot. Kostjal I on avatud ka pangakontod SEB Pank AS-is ja Swedbank AS-is, kuid Xxxxxxx maksuhalduri edastatud info põhjal on kostja töötu. Kokkuvõtvat puudub kostjal I välisriigis selline vara, mille arvel oleks võimalik täita tema maksunõuet summas 147 738,43 eurot, seega tuleb kostja II vastuväide lugeda põhjendamatuks.
35.TMS § 190 p-de 1 kuni 3 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus, kui abieluvaraleping või ühisvara jagamise kokkulepe on sõlmitud pärast täitemenetluse alustamist, ühe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist või enne TMS § 190 p-s 1 nimetatud tähtaja algust, kuid kahe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist, kui võlgnik või tema abikaasa ei tõenda, et võlgnik oli vara jagamise või varast loobumise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks ühisvara jagamise või varast loobumise tõttu.
36.Kohus leiab, et kostja I loobus abieluvaralepingu sõlmimisega olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis. Nimelt loobus kostja I 05.06.2020 abieluvaralepinguga oma osast ühisvaras (korterist, kinnistust ja sõidukist). Abieluvaralepingus hindasid kostjad korteriomandi registriosa numbriga xxxxxxxx väärtuseks 85 000 eurot, kinnistu registriosa numbriga yyyyyyyy väärtuseks 60 000 eurot ja sõiduki Vvvvv väärtuseks 5000 eurot. Kõigi nelja osaühingu osa, mis jäid kostjale I, väärtus kokku oli 3800 eurot. Eeltoodust tulenevalt oli enne abieluvaralepingu sõlmimist abikaasade ühisvara väärtus kostjate hinnangul 153 800 eurot. Abieluvaralepinguga sai kostja I lahusvaraks vaid nelja osaühingu osad kokku väärtusega 3 800 eurot. Kostja II sai korteriomandi, kinnistu ja sõiduki, mille väärtus kokku oli 150 000 eurot. Abieluvaralepingu p 2.17 kohaselt kinnitasid abikaasad, et nad ei maksa üksteisele täiendavaid hüvitisi ning abikaasad ei oma lepingus nimetatud vara osas vastastikku mitte mingeid pretensioone ega nõudeid. Seega ei saanud kostja I kostjalt II ka täiendavat hüvitist.
37.Kohus leiab, et kostjate abieluvaraleping on sõlmitud TMS §-s 188 ja §-s 190 sätestatud tähtaja jooksul. Nimelt tuleneb TMS § 190 p-st 2, et kohus tunnistab kehtetuks abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus, kui abieluvaraleping või ühisvara jagamise kokkulepe on sõlmitud, ühe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist. Hageja alustas 01.02.2021 kostja I võla sundtäitmist, esitades krediidiasutustele korraldused kostja I pangakonto arestimiseks ja pangakontolt raha ülekandmise kohta Maksu- ja Tolliameti pangakontole (dtl 43). Abieluvaraleping on sõlmitud 05.06.2020. Seega on abieluvaraleping sõlmitud ühe aasta jooksul enne kostja I suhtes täitemenetluse alustamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et täidetud on TMS § 190 p-st 2 tulenev alus abieluvaralepingu tagasivõitmiseks osas, millega läksid kostja I ja kostja II ühisomandist välja korteriomand registriosa numbriga xxxxxxxx ja kinnistu registriosa numbriga yyyyyyyy.
38.TMS § 195 lg 1 kohaselt, kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. TMS § 195 eesmärk on taastada lepingueelne olukord (restitutsioon) ning tagastada võlgniku vara, mis on läinud tema omandist välja tagasivõidetava tehingu tõttu. Käesoleval juhul on kohus tuvastanud, et korteriomand registriosa numbriga xxxxxxxx kuulub tagasivõitmise korral kostja I ja kostja II ühisvara hulka, mistõttu tuleb korteriomandi tagastamisel kanda kinnistusraamatusse ühisomanikena kostja I ja kostja II.
39.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 ja TMS § 184 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavalduse asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohutuse olemasolu. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 sätestab, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Seega saab omandi tagastamist ja kinnistusraamatusse kande tegemiseks vajalikku nõusolekut hageda kohtus, lähtudes KRS § 341 lg-st 8, TsÜS § 68 lg-st 5 ja TMS §-st 184. Kinnistusraamatu kannete muutmiseks on vajalik, et kohtuotsus sisaldaks kinnisasjade praeguse omaniku kostja II ja endise omaniku kostja I nõusolekuid ja/või tahteavaldusi asendavaid
resolutsioone, mis võimaldavad kohtuotsuse alusel kinnistusraamatu kandeid muuta. Kohus leiab, et eeltoodu alusel tuleb kostjat II kohustada tagastama korteriomand registriosa numbriga xxxxxxxx kostja I ja kostja II ühisomandisse ning andma nõusolek kostjate I ja II nimetatud kinnisasja ühisomanikena kinnistusraamatusse kandmiseks.
40.Kohus märgib, et kinnistu registriosa numbriga yyyyyyyy kostjate ühisvara hulka tagastamine ei ole enam võimalik, sest abieluvaralepinguga kostja II ainuomandisse üle antud kinnisasi registriosa numbriga yyyyyyyy ei ole enam kostja II omandis. Kinnistu on Tallinna notar Aivar Mesikäpa notaribüroos 15.02.2021 sõlmitud müügilepinguga (dtl 114-122) edasi võõrandatud kolmandale isikule hinnaga 63 000 eurot. TMS § 195 lg 2 järgi kohaldatakse tagasivõitmise tagajärgedele pankrotiseaduse (PankrS) § 119 lgtes 2–4 sätestatut. PankrS § 119 lg 3 sätestab, et tagasivõidetud tehingu alusel saadu väljaandmise võimatuse korral peab tehingu teine pool hüvitama saadu väärtuse, kui ta teadis või pidi teadma tagasivõitmise aluseks olevatest asjaoludest. Kuna kostja II teadis abieluvaralepingu tagasivõitmise aluseks olevatest asjaoludest ja et abieluvaralepingu alusel saadud kinnistu registriosa numbriga yyyyyyyy ei ole enam kostja II omandis, tuleb kostjal II hüvitada tehingu alusel saadu väärtus. Arvestades, et ühisvarast välja läinud kinnistu, mille tagastamine ühisvarasse ei ole enam võimalik, väärtus oli 15.02.2021 müügilepingu kohaselt 63 000 eurot ja et kinnistut registriosa numbriga yyyyyyyy ei koormanud hüpoteek, peaks kostja II ühisvarasse tagastama 63 000 eurot. 15.02.2021 kinnisasja müügilepingust nähtub aga, et müügist saadud vahenditest on tasutud korteriomandil registriosa umbriga xxxxxxxx neljandas jaos kande nr 2 all Swedbank ASi kasuks sisse kantud hüpoteek. Kuivõrd PKS §-s 38 sätestatu alusel tuleb hüvitise arvutamisel arvesse võtta kinnisvaraga seotud kohustused, siis tuleb tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatud abieluvaralepingu esemeks olnud kinnistu eest hüvitise välja arvutamisel võtta arvesse korteriomandil lasunud hüpoteegi eest tasutud summa 25 234,98 eurot. Seega peaks kostja II hüvitama tehingu alusel saadu väärtuse kogusummas 37 765,02 eurot (63 000 -25 234,98).
41.Kohus märgib, et sissenõudja kasuks saab välja mõista ühisvarast võlgnikust abikaasale kuuva osa, st eelduslikult poole, mistõttu on hageja esitanud hagi ka ühisvara jagamise nõudes. TMS § 14 lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. PKS § 25 sätestab, et varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Antud juhul on kostjate I ja II ühisvara korteriomand registriosa numbriga xxxxxxxx ja kinnistu registriosa numbriga yyyyyyyy eest saadav hüvitis summas 63 000 eurot, mis pärast 05.06.2020 sõlmitud abieluvaralepingu osalist kehtetuks tunnistamist kuulub kostjate ühisvarasse.
42.PKS § 33 lg 3 kohaselt vastutab kumbki abikaasa kohustuste eest kolmanda isiku ees oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast ei piisa kohustuste täitmiseks. Antud juhul on tuvastamist leidnud, et kostjal I puudub vara, sh lahusvara, mille arvelt oma kohustusi täita, ning sissenõude pööramisega kostja I varale ei ole kaasnenud tema nõude täielik rahuldamine, samuti on alust eeldada, et sissenõude pööramine kostja I (lahus)varale ei vii ka tulevikus nõude rahuldamiseni. PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Juhul, kui ühisvaral lasuvad kohustused, täidetakse need PKS § 38 kohaselt vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga.
43.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg-st 3 ja § 71 lg-st 1 nähtuvalt on kaasomand kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 77 lg 1 sätestab, et kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel AÕS § 77 lg 2 järgi, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Tulenevalt PKS § 33 lg-s 3 sätestatud erisusest saab ühisvara jagamist nõuda ka võlausaldaja.
44.Tagasivõitmise tulemusel kuulub kostjate ühisvarasse tagastamisele korteriomand registriosa numbriga xxxxxxxx. Hageja kui võlausaldaja on PKS § 33 lg 3 alusel taotlenud kostjate I ja II ühisomandi lõpetamist ja korteriomandi müümist avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagamist kostjate vahel võrdsetes osades. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning nõustub, et kinnisasja müümine avalikul enampakkumisel on kõige otstarbekam, sest see tagab abikaasadele õiglase hüvitise oma omandi osa eest. Seega tuleb lõpetada kostjate ühisomand korteriomandile registriosa numbriga xxxxxxxx viisil, mille kohaselt korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud tulu jaotatakse kostjate vahel võrdselt. Täiendavalt märgib kohus, et kostja II ei ole ka esitanud seisukohta, et soovib ühisomandi lõpetamist mõnel muul viisil.
45.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kinnistu registriosa numbriga yyyyyyyy eest saadava hüvitisnõude suurus on summas 37 765,02 eurot (63 000 –25 234,98). Hageja taotleb kostjate ühisomandisse kuuluva nõude summas 37 765,02 euro jagamist võrdsetes osades, pannes seejuures kostjale II kohustuse maksta kostjale I kuuluva varaosa arvel kostja I maksukohustus summas 18 882,51 eurot.
46.Kohus märgib, et kostja II on esitanud vastuväite, et ühisvarasse kuuluvad esemed olid soetatud kostja II sissetulekute arvelt. Kohus selgitab, et varaühisuse puhul ei ole oluline, kes abikaasadest ühisvara soetamiseks võetud laenu tasub, kuivõrd abikaasade ühisvarasse kuuluvad nii varaühisuse kestel omandatud esemed kui ka abikaasade muud ühisvarasse kuuluvad varalised õigused, s.h varalised nõuded töötasule (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-111-16 punkt 39). 05.06.2020 sõlmitud abieluvaralepingu punktist
1.2.1.nähtub, et kostjate vahel kehtiv varaühisuse varasuhe on lõpetatud 05.06.2020, mil kehtestati uue varasuhtena varalahususe varasuhe. Tuginedes Riigikohtu seisukohale on kõik ühisvaraga seotud laenumaksed, mis on tehtud kuni 05.06.2020, tehtud kostjate ühisvara arvel sõltumata sellest, kelle sissetulekutest või pangakontolt need tehti. Kostja II esitatud pangakonto väljavõttest nähtuvalt on peale varalahususe varasuhte kehtima hakkamist, s.o peale 05.06.2020 tasutud kostja II poolt laenulepingust tulenevaid kohustusi kokku summas 767,28 eurot, mida saab kostjalt II nõutava hüvitise välja mõistmisel arvesse võtta ning vähendada temalt välja mõistetavat summat 767,28 euro võrra. Seega tuleb kostjal II tasuda 18 115,23 eurot (18 882,51767,28).
47.Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab esitatud hagi ning tunnistab kehtetuks kostjate vahel 05.06.2020 sõlmitud abieluvaralepingu, avalduse abieluvararegistrile, ühisvara osalise jagamise kokkulepe ja asjaõiguslepingu osas, millega läksid kostjate
ühisomandist välja korteriomand registriosa numbriga xxxxxxxx ja kinnistu registriosa numbriga yyyyyyyy. Kohustada kostja II andma nõusolek kinnisasja kinnistusraamatu registriosa numbriga xxxxxxxx omandi üleandmiseks; kohustada kostjaid andma nõusolek kinnistu kannete muutmiseks; muuta kinnistusraamatu registriosa numbriga xxxxxxxx kannet selliselt, et kustutada kanne kostja II kohta ning teha uus kanne, millega kanda kinnisasjade ühisomanikena kinnistusraamatu registriossa numbriga xxxxxxxx kostjad; lõpetada kostjate ühisomand kinnistu registriosa numbriga xxxxxxxx suhtes selle müümisega avalikul enampakkumisel ning saadava raha jagamisega kostjate vahel võrdsetes osades; kohustada kostjaid andma nõusolek ühisvara hulka kuuluva kinnistu registriosa numbriga xxxxxxxx müügiks avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagamiseks ühisomanike vahel võrdsetes osades; lugeda kostjate nõusolekud kinnistusraamatus kinnistu registriosa nr xxxxxxxx vajalike kannete tegemiseks antuks käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega; kohustada kostjat II ühisvara hulka kuulunud kinnistu registriosa numbriga yyyyyyyy eest tasuma ühisvarasse hüvitise summas 37 765,02 eurot; lõpetada kostjate ühisomand ühisvaras olevale nõudele kostja II vastu ning jagada see kostjate vahel võrdsetes osades, vähendades kostjalt II välja mõistetavat osa lahusvara arvel tasutud 767,28 euro võrra, pannes kostjale II kohustuse tasuda 18 115,23 eurot, Maksu- ja Tolliameti pangakontole nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE522200221013264447 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank) või nr XXXXXXXXXXXXXXX (LHV Pank) XX ettemaksukonto viitenumbriga xxxxxxxxx.
48.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 1 alusel on hagihind 14 000 eurot.
49.Kohus on käesolevas asjas kohaldanud 27.04.2021 määrusega hagi tagamist. TsMS § 386 lg-st 4 tulenevalt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb kooskõlas TsMS § 386 lõikega 4 jätta jõusse 27.04.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega arestiti YY (isikukood xxxxxxxxxxx) omandis olev kinnisasi asukohaga XXX, registriosa nr xxxxxxxx ja kanti kinnistusraamatusse kinnistu asukohaga XXX, registriossa nr xxxxxxxx käsutamise keelumärge Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks. Menetluskulud
50.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg-st 1 tulenevalt, kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Võttes arvesse, et kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel võrdsetes osades kostjate kanda.
51.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus
menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.