X hagi Y OÜ (endise ärinimega Z OÜ) vastu töövaidluses (töövaidlusasi nr 4-1/889/21)
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 24. jaanuari 2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y OÜ apellatsioonkaebus
Asja hind ringkonnakohtus
5000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (töötaja, vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kunnar Korsten Kostja (tööandja, apellant): Y OÜ (endise ärinimega Z OÜ, registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maiki Virks
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kostja 4. aprilli 2023 taotlus täiendava dokumentaalse tõendi (2021. aasta majandusaasta aruanne) vastuvõtmiseks.
2.Harju Maakohtu 24. jaanuari 2023 otsus jätta muutmata.
3.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.
5.Rahuldada hageja X taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluses 480 eurot ja mõista see summa kostjalt Y OÜ hageja X kasuks välja. Kostjal tuleb väljamõistetud menetluskulu summalt tasuda hagejale alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Rahuldada kostja 27. veebruari 2023 taotlus ja asendada avaldatavates kohtuotsustes (st käesolev otsus ja resolutsiooni punktis 2 viidatud maakohtu otsus) hageja nimi tähemärgiga X, kostja nimi tähemärgiga Y, kostja endine ärinimi tähemärgiga Z ja otsuses viidatud füüsiliste isikute nimed initsiaalidega ning jätta avaldamata poolte isiku- ja registrikoodid.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale (välja arvatud resolutsiooni punktid 1 ja 6) võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.X (hageja, töötaja) esitas 30. aprillil 2021 Tööinspektsiooni juures tegutsevale töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Y OÜ (endise ärinimega Z OÜ, kostja, tööandja) vastu järgmiste nõuetega: (1) tuvastada 31. märtsil 2021 töötajale saadetud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus; (2) lõpetada tööleping ajast kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral (töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2), st alates 31. märtsist 2021; (3) kohustada tööandjat maksma töötajale hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel 7500 eurot (bruto); (4) teise võimalusena tuvastada etteteatamistähtaja järgimata jätmine aluste puudumise tõttu (TLS § 97 lg 3) ning mõista tööandjalt välja erakorralise etteteatamistähtaja rikkumise eest hüvitis 30 päeva eest (TLS § 97 lg 2 p 2) 2500 eurot. TVK 15. juuni 2021 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/889/21 rahuldati nõuded (1), (2) ja (3) osaliselt. TVK tuvastas 31. märtsi 2021 ülesütlemise tühisuse, lõpetas töölepingu alates
30.aprillist 2021 ja mõistis tööandjalt töötaja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitise 5000 eurot.
2.Kostja TVK otsusega ei nõustunud ja esitas 2. augustil 2021 Harju Maakohtule avalduse sama töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 15. oktoobril 2021 maakohtule hagiavalduse TVK-s rahuldatud nõuetega.
3.Hageja peamised väited on järgmised: -
-
pooled sõlmisid 12. juunil 2019 töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juurde tööle IT tootejuhi ametikohale brutopalgaga 2500 eurot kuus; hageja ja C (edaspidi: kostja juhatuse liige) pidasid 29. märtsil 2021 töökorraldusliku vestluse, mille käigus hakkas kostja juhatuse liige ootamatult ning arusaamatutel põhjustel kasutama ebatsensuurseid väljendeid ja karjuma. Peale vestlust saatis W hagejale sõnumi, milles palus infot Google’i ja SlaZki kontodel oleva teabe ja ligipääsude kohta; hageja juurdepääs Google’i ametialasele kontole blokeeriti 29. märtsil 2021 kell 18.18, millega võeti hagejalt ligipääs tööga seotud materjalidele ja muudeti hageja töö tegemine võimatuks;
2 (6)
-
-
H (edaspidi: personalijuht) saatis 30. märtsil 2021 kell 17.28 hagejale ettepaneku lõpetada tööleping poolte kokkuleppe, peale mida alustasid pooled läbirääkimisi; kostja saatis 31. märtsil 2021 kell 16.50 hagejale allkirjastamata töölepingu erakorralise ülesütlemise teate. Kostja ei selgitanud, mis oli töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjus. Kostja tegi 15. aprillil 2021 töötajate registris töölepingu lõpetamise märke ja lisas põhjuseks TLS § 88 lg 1; kostja tasus 14. aprillil 2021 hagejale lõpparvega 3502,45 eurot (neto), mis sisaldas kasutamata puhkuse hüvitist ja märtsi 2021 töötasu; tööleping on lõpetatud alusetult, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt hüvitist.
4.Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
-
-
-
-
kostja tegeleb hasartmängutarkavara loomise ja arendamisega. Hageja ülesanne oli taotleda tööandja grupi ettevõtetele erinevaid tegevuslube, st juhtida tegevuslubade taotlemise projekte, kus tööandjaga samasse gruppi kuuluvad äriühingud taotlevad tegevuslube, et alustada vastava äritegevusega; hageja konkreetne tööülesanne oli viie tegevusloa taotlemine ja ühe loa alusel turule sisenemine. Ta pidi korraldama suhtluse sertifitseerimisauditit läbi viiva eZograga, andma vajalikke juhiseid ning vajadusel teavitama tööandjat takistustest ja püüdma neid kõrvaldada. Hageja väitel ei saanud ta tegelda kahe tegevusloa taotlemise ja sertifitseerimisprotsessi alustamisega, sest enne oli vaja lõpetada korporatiivstruktuuri muudatused; kui kostja juhatuse liige võttis 25. märtsil 2021 eZograga ühendust, selgus, et hageja nimetatud takistust ei esine. Hageja isegi ei olnud üritanud, vaatamata tööandja korraldustele, välja selgitada eZograga koostööks vajalikke toiminguid; pärast kõnealust Skype’i vestlust kirjutas kostja juhatuse liige samal päeval hagejale ja palus teha kõike senisest kiiremini. Hageja ei reageerinud saadud infole, sh ei võtnud tööandjaga ühendust, ei selgitanud oma käitumist ega vabandanud; poolte vahel toimus 29. märtsil 2021 vestlus, milles osales ka operatsioonide arendamise juht Q (Q). Vestluse käigus rääkis kostja juhatuse liige taaskord viidatud olukorrast ja kohustas hagejat asuma seda lahendama. Hageja muutus agressiivseks ja lugupidamatuks. Juhatuse liikme korraldustele vastas ta, et teab ise paremini ja otsustab ise, kuidas oma tööd korraldab; personalijuht saatis 30. märtsil 2021 hagejale ettepaneku lõpetada tööleping poolte kokkuleppel, sest pooltel puudus usaldus edasise koostöö osas. Pooled ei jõudnud kokkuleppele, mis tingimustel tööleping lõpetada. Kostja oli sunnitud töölepingu lõpetama erakorraliselt TLS § 88 alusel. Kostja lõpetas töölepingu usalduse kaotuse tõttu, sest hageja valetas tööandjale ja oma meeskonnale asjaolude osas, mis on tööandjale olulised ja millest sõltub tema igapäevane äritegevus.
MAAKOHTU OTSUS
5.Maakohus rahuldas hagi 24. jaanuari 2023 otsusega (vaidlustatud otsus). Maakohus tuvastas 31. märtsi 2021 ülesütlemise tühisuse, lõpetas töölepingu alates 30. aprillist 2021 ja mõistis kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitise 5000 eurot. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt.
5.1.Maakohus tuvastas, et -
pooled sõlmisid 12. juunil 2019 töölepingu, mille kohaselt asus hageja kostja juurde tööle IT tootejuhi ametikohale brutopalgaga 2500 eurot kuus; hageja ja kostja juhatuse liikme vahel toimus 29. märtsil 2021 töökorralduslik vestlus; 3 (6)
-
hageja juurdepääs Google’i ametialasele kontole blokeeriti 29. märtsil 2021 kell 18.18, millega võeti hagejalt ligipääs töömaterjalidele; personalijuht saatis 30. märtsil 2021 kell 17.28 hagejale ettepaneku lõpetada tööleping poolte kokkuleppel; kostja esindaja saatis 31. märtsil 2021 kell 16.50 hagejale allkirjastamata töölepingu erakorralise ülesütlemise teate; kostja tegi töötajate registris 15. aprillil 2021 hageja töölepingu lõpetamise märke ja lisas põhjuseks TLS § 88 lg 1; kostja tasus 14. aprillil 2021 hagejale lõpparve 3502,45 eurot (neto), mis sisaldas kasutamata puhkusehüvitist ja märtsi 2021 töötasu.
5.2.Maakohus märkis, et kuigi töölepingu ülesütlemisavalduses on ülesütlemise alusena märgitud TLS § 88 lg 5, siis poolte seisukohtadest nähtub, et nad on ühiselt mõistnud alusena TLS § 88 lg 1 p 5.
5.3.Kostja ei tõendanud selliseid hageja tegusid, mis võinuks viia usalduse kaotuseni. Kostja juhatuse liikme 1. oktoobri 2020 e-kirjast koostööpartneritele nähtub, et projekt on usaldatud hageja ja W kätte. Koostööpartner edastas 5. veebruaril 2021 hagejale pakkumused. Kostja juhatuse liikme ja koostööpartneri 25. märtsi 2021 e-kirjavahetusest selgub, et on tekkinud teatav viivitus. Samal päeval palus kostja juhatuse liige hagejal teha tööd kiiremini. Eeltooduga ei ole kostja tõendanud ühtegi sellist hageja tegu, mis oleks töölepingu erakorralise ülesütlemise kohane alus.
5.4.Kui kostja arvates ei täitnud hageja töökohustusi õigeaegselt või piisava põhjalikkusega, pidanuks kostja tööandjana juhtima sellele hageja tähelepanu ning vajadusel ka töötajat tema oskuste ja teadmiste osas koolitama. Lisaks pidi kostja tulenevalt TLS § 88 lg-test 1 ja 3 enne töölepingu erakorralist ülesütlemist töötajat kui töösuhte nõrgemat poolt kirjalikult hoiatama töökohustuste rikkumise eest. Eeltoodust tulenevalt on kostja 31. märtsi 2021 erakorraline ülesütlemine tühine (TLS § 104 lg 1).
5.5.Hageja töölepingu lõpetamise nõude õiguslik alus on TLS § 107 lg 1, mille kohaselt, kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Hageja tööleping on lõppenud TLS § 107 lg 2 alusel alates 30. aprillist 2021 ning TLS § 109 lg 1 kohaselt tuleb kostjal tasuda töölepingu tühise ülesütlemise hüvitamiseks kahe kuu keskmise töötasu suurune hüvitis kokku 5000 eurot.
5.6.Hageja menetluskulu 1333,34 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud ja vajalik kulu arvestades hageja nõudeid ja tsiviilasja mahtu. Hageja esindaja tunnitasumäär 80 eurot (käibemaksuta) on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega ning seda võib pidada keskmiseks tunnihinnaks. Kostjal tuleb hagejale tasuda menetluskulude hüvitis 1333,34 eurot ja sellelt summalt viivis.
POOLTE SEISUKOHAD
6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Ühtlasi palub kostja kohtulahendis isikuandmete asendamist tähemärkidega. Kaebuses kordab kostja peamiselt oma maakohtus esitatud väiteid ja märgib järgmist: -
tõendatud on töölepingu oluline rikkumine, mis nähtub eelkõige 25. märtsi 2021 Skype’i vestlustest. Hageja jättis oma tööülesanded täitmata ja valetas kostjale; hageja hoolimatut suhtumist tööülesannetesse ilmestab ka käitumine 29. märtsi 2021 vestlusel, mis päädis töölepingu erakorralise ülesütlemisega, sest hageja keeldus järgimast kostja juhiseid; 4 (6)
-
-
-
töölepingu erakorraline ülesütlemine on seega põhjendatud ja kehtiv. Kostja lõpetas töölepingu usalduse kaotuse tõttu, sest hageja valetas asjaolude osas, mis on kostjale kui tööandjale väga olulised. Seejuures näitas hageja oma ebakohase käitumisega selgelt vastuseisu tööülesannetega tegeleda ja juhtimisele alluda; maakohus jättis tähelepanuta, et esmase soovi töösuhte lõpetamiseks avaldas hageja, mistõttu edastas kostja ettepaneku töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel. Kuna pooled ei jõudnud lahenduseni, mis tingimustel tööleping lõpetada, oli kostja sunnitud töölepingu lõpetama erakorraliselt olukorras, kus mõlemapoolseid huve järgides ei saanud enam eeldada töösuhte jätkamist; alusetu on maakohtu seisukoht, justkui pidanuks kostja enne töölepingu erakorralist ülesütlemist hagejat hoiatama. Järjekordse hoiatusega polnud võimalik hageja käitumist parandada. Vestlusel 29. märtsil 2021 väljendas hageja selgelt, et ta ei kavatse kostja tagasisidet arvesse võtta. Hageja teatas juhatuse liikmele, et ta teab ise paremini ning otsustab ise, kuidas oma tööd korraldab. Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et hoiatamisest poleks olnud kasu, kuna hageja ei kavatsenud oma käitumist tulevikus parandada ja suhtus töökohustuste täitmisesse üleolevalt.
7.Hageja vaidleb kaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja kostja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.
9.Kostja esitas koos 4. aprilli 2023 seisukohaga täiendava dokumentaalse tõendina oma 2021. aasta majandusaasta aruande, millega soovis tõendada tulu teenimise eesmärki. Ringkonnakohus jätab tõendi TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel vastu võtmata, sest nimetatud asjaolu ei ole vaidlusalune ega mõjuta asja lahendamist.
10.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest töölepingu sõlmimise ja ülesütlemise kohta. Ühtlasi tuvastas maakohus õigesti vaidlustamata asjaolu, et kostja ei hoiatanud hagejat enne töölepingu ülesütlemist ja piiras hagejal töö tegemise võimalused. Samuti pole vaidlusalune hageja keskmine töötasu ja selle põhjal arvutatud hüvitise summa.
11.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust muuta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja märgib vastuseks kaebusele järgmist.
11.1.Kostja kordab kaebuses peamiselt samu väiteid, mis ta esitas maakohtus. Pelgalt kohtu järeldustega mittenõustumine ei tähenda, et need poleks õiged. Maakohus analüüsis kostja väiteid piisava põhjalikkusega ja hindas nende kinnituseks esitatud tõendeid. Ainetu on kaebuse etteheide, et maakohus pidanuks täiendavalt või teisiti hindama töötaja hoolsus- ja lojaalsuskohustuste täitmist. Maakohus rahuldas hagi põhjendusega, et töötaja rikkumist ei tuvastatud. Asja lahendamist ei mõjuta kostja väited, et esmase soovi töösuhte lõpetamiseks avaldas hageja, mistõttu edastas kostja ettepaneku töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel. Kui pooled sellisele kokkuleppele ei jõudnud, siis ei tekkinud kostjal läbirääkimistest alust tööleping üles öelda. Samuti pole oluline, et kostja äritegevuse eesmärk on kasumi teenimine, sest ka seda eesmärki järgides tuleb töösuhtes ikkagi lähtuda poolte kokkulepetest ja seadusest.
11.2.Ainuüksi asjaolu, et tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel (sh usalduse kaotuse tõttu), mille tõttu ei saa töösuhte jätkamist eeldada (TLS § 88 lg 1), ei tähenda üldjuhul, et tööandja võib töölepingu üles öelda töötajat enne hoiatamata. Maakohus viitas selles osas asjakohaselt Riigikohtu 16. märtsi 2016 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15 (vaidlustatud otsuse p 22).
5 (6)
11.3.Käesoleval juhul heidab kostja hagejale ette valetamist asjaolude osas, mis on kostjale kui tööandjale väga olulised, ja selgesõnalist avaldust, et ta ei kavatse järgida kostja juhiseid. Põhimõtteliselt on õige kostja arusaam, et kui nimetatud asjaolud oleks tõendatud, siis need mõlemad võivad vastata TLS § 88 lg 3 teise lause tingimustele. Küll aga ei saa viidatud sätet käesoleval juhul kohaldada põhjusel, et kostja väited on tõendamata. Maakohus sedastas vaidlustatud otsuse p-s 19 õigesti ja menetlusnorme rikkumata, et kostja ei tõendanud hageja tegusid, mida ta heidab kohtumenetluses ette töölepingu erakorralise ülesütlemise alusena.
11.4.Kostja ei viita apellatsioonkaebuses samuti tõenditele, mille põhjal saaks tuvastada, et hageja valetas või keeldus järgimast kostja juhiseid. Kaebuses sisalduvad viited ainult kostja
11.novembri 2021 hagivastuse lisadele nr 3 ja 4. Neist esimene on väidetavalt kostja juhatuse liikme ja eZogra kontaktisiku sõnumivahetus, milles küll mainitakse hagejat, aga millest ei nähtu ühtegi hageja avaldust kostjale ega kostja tööülesande andmist hagejale. Teine kajastab kostja juhatuse liikme ja hageja sõnumivahetust, aga selle sisu järgi soovis kostja kiiremaid toiminguid ja hageja möönis, et ta ei ole nii osav Skype’i kasutamises. Kostja ei ole toonud esile, et Skype’i kasutamise puudulik oskus oleks töölepingu lõpetamise põhjus. Kokkuvõttes ei saa kummastki kaebuses viidatud tõendist eraldi ega ka nende koostoimes teha kostja soovitud järeldusi hageja valetamise või tööülesannete täitmisest keeldumise kohta.
11.5.Kuivõrd kostja ei tõendanud oma väiteid usalduste kaotuse põhjuste kohta, siis oli sel alusel esitatud ülesütlemine TLS § 104 lg 1 järgi tühine. Maakohus kohaldas õigesti TLS § 107 lg-d 1 ja 2 ning lõpetas töölepingu alates 30. aprillist 2021. Ühtlasi mõistis maakohus põhjendatult välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel. Neid otsustusi ja vastavaid põhjendusi kostja eraldi ei vaidlustanud. Samuti pole kaebuses väiteid menetluskulude jaotuse ja suuruse kohta.
12.Kostja taotles avaldatavas kohtuotsuses isikuandmete asendamist tähemärkidega. Ta põhjendas, et tsiviilasjade suhtes puudub selline avalik huvi, mis õigustaks isikute informatsioonilise enesemääramisõiguse piiramist kohtulahendite avalikustamisel. Seega on avaldatavate andmete piiramine õigustatud ainuüksi isikuandmete kaitse seisukohalt. TsMS § 462 lg 2 esimene lause näeb mh ette, et andmesubjekti taotlusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi tähemärgiga ja ei avalikustata tema registrikoodi. Viidatud sätte alusel on kostja taotlus põhjendatud. Sama normi kohaselt võib kohus omal algatusel samuti isiku nime asendada ja jätta avaldamata isikukoodi. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud kohaldada samas ulatuses isikuandmete otsusest eemaldamist kõigi isikute suhtes.
13.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja alusel. Hageja taotles 800 euro hüvitamist, mis on tasu 10 t õigusteenuse eest tasumääraga 80 eurot/t (käibemaksu ei lisandu). Kostja ei esitanud hageja kuludele vastuväiteid. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu 6 t (sh kaebusega tutvumine ning vastuse, seisukoha ja kulunimekirja koostamine). Ringkonnakohus võtab arvesse, et vaidluse ulatus apellatsioonimenetluses oli sisuliselt sama nagu maakohtus ning pooled ei esitanud uusi väiteid ega tõendeid. Esindaja tunnitasu määr on kohane. Neil kaalutlustel tuleb kostjal hagejale hüvitada apellatsioonimenetluse kuluna 480 eurot (= 6 t × 80). Rahuldamata jääb hageja taotlus 320 euro (= 800 – 480) hüvitamiseks. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma viivist. (allkirjastatud digitaalselt)
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.