Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

MENETLUSE KÄIK

1) Avaldaja X (töötaja, hageja) esitas 30.04.2021 töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK-le) töövaidluskomisjoni asjas nr 4-1/889/21 avalduse, milles palus: a) tuvastada 31.03.2021 avaldajale saadetud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus; b) lõpetada tööleping ajast kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral (TLS § 107 lg 2), so 31.03.2021; c) kohustada tööandjat maksma töötajale hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel kokku brutosummas 7500 eurot; d) alternatiivselt, kui komisjon jätab eeltoodud nõuded rahuldamata, siis tuvastada etteteatamistähtaja järgimata jätmine aluste puudumise tõttu (TLS § 97 lg 3) ning mõista vastaspoolelt välja erakorralise etteteatamistähtaja järgimise rikkumise eest hüvitis 30 päeva eest (TLS § 97 lg 2 p 2) ehk summas 2500 eurot (TVK tl 1-4). 2) TVK 15.06.2021 otsuse kohaselt töövaidlusasjas nr 4-1/889/21 rahuldati avaldaja (hageja) töövaidlusavaldus tööandja (kostja) vastu osaliselt: a) tuvastati töölepingu ülesütlemise tühisus tööandja (kostja) poolt TLS § 88 lg 5 alusel 31.03.2021; b) tööleping lõpetati alates 30.04.2021; c) tööandjalt (kostjalt) mõisteti avaldaja (hageja) kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel brutosummas 5000 eurot (tl 3-8). 3) Kostja (tööandja) Z OÜ vaidlustas TVK 15.06.2021 otsuse, esitades 02.08.2021 Harju Maakohtule taotluse TVK-le esitatud avalduse hagimenetluse korras läbivaatamiseks (tl 12). 4) Hageja esitas 15.10.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu töölepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamise, alates 30.04.2021 töölepingu lõpetamise ja 5000 euro suuruse hüvitise nõudes (tl 18-21), mille kohus võttis 21.10.2021 määrusega menetlusse (tl 22-23). 5) Kohus nõudis vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) §-le 24 lg 6 töövaidluskomisjonist välja asja lahendamise materjalid töövaidlusasjas nr 4-1/889/21 ning võttis materjalid käesoleva tsiviilasja toimiku juurde. 6) Kohus määras 21.10.2022 määrusega käesolevas tsiviilasjas kirjaliku menetluse, selgitades pooltele muu hulgas tõendamiskoormist (tl 47-49).

HAGEJA NÕUDED

7) Hageja (töötaja) palub hagiavalduses: a) tuvastada tema ja kostja (tööandja) vahel 12.06.2019 sõlmitud tähtajatu töölepingu nr XXX ülesütlemise tühisus kostja Z OÜ poolt 31.03.2021 TLS § 88 lg 5 alusel; b) lõpetada hageja X ja kostja Z OÜ vahel 12.06.2019 sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 30.04.2021; c) mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 5000 eurot bruto; d) jätta menetluskulud kostja kanda (tl 18-21). 8) Hagi kohaselt asus hageja töölepingu punkti 1.1 kohaselt kostja juurde tööle IT Tootejuhi ametikohale, alludes operatsioonide arendamise juhile. Töölepingu punkti 4.5 kohaselt oli hageja brutopalgaks 2500 eurot. Hageja ja kostja juhatuse liikme C vahel toimus 29.03.2021 töökorralduslik vestlus, mille käigus hakkas kostja juhatuse liige C ootamatult ning arusaamatutel põhjustel kasutama ebatsensuurseid väljendeid ning karjuma. Peale nimetatud vestlust saatis kostja esindaja W hagejale sõnumi, milles palus infot Google ja Slack kontodel oleva info ja ligipääsude kohta. Hageja juurdepääs Google ametialasele kontole xxx blokeeriti 29.03.2021 kell 18:18, millega võeti hagejalt ligipääs töömaterjalidele ning muudeti hageja võimalused töö tegemiseks võimatuks. Kostja esindaja H saatis 30.03.2021 kell 17:28 hagejale ettepaneku lõpetada tööleping poolte kokkuleppe, peale mida alustasid pooled läbirääkimist. Kostja esindaja W saatis 31.03.2021 kell 16:50 hagejale allkirjastamata töölepingu erakorralise ülesütlemise teate. Kostja tööandjana ei ole selgitanud ega tõendanud, mis oli hagejaga töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjus. Kostja on 15.04.2021 teinud töötajate registris töölepingu lõpetamise märke ning lisanud põhjuseks TLS § 88 lg 1. Kostja tasus 14.04.2021 hagejale lõpparve neto summas 3502,45 eurot, mis sisaldas kasutamata puhkuse hüvitist ja 2021 märtsikuu töötasu (tl 18-21, 42-44).

KOSTJA VASTUS HAGILE

9) Kostja palub enda vastuses jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda (tl 31-34). Kostja töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 alusel on põhjendatud ja kehtiv. 29.03.2021 toimunud vestlus oli seotud töötaja (hageja) töökohustuste rikkumisega. Kostja on infotehnoloogia ettevõtte, mis tegeleb hasartmängutarkavara loomise ja arendamisega. Töötaja ülesandeks oli taotleda tööandja grupi ettevõtetele erinevaid tegevuslube, st juhtida tegevuslubade taotlemise projekte, kus tööandjaga samasse gruppi kuuluvad äriühingud taotlevad vastavaid tegevuslube, et alustada vastava äritegevusega.

Hageja teavitas 2021 jaanuaris tööandjat, et ta soovib kas töötasu tõusu 100% ulatuses või töökoormuse vähendamist, millega tööandja ei nõustunud. Kostja leiab, et see asjaolu on otseselt seotud töötaja edasiste töökohustuste täitmata jätmisega. Töötaja ülesandeks oli tegeleda viie tegevusloa taotlemisega ning ühe tegevusloa alusel turule sisenemisega. Nendeks tegevuslubadeks on: Malta B2C, Rootsi B2C, Eesti B2C, Taani B2C (online casino and sportsbetting operation) ja Malta B2B. Veebruari keskel andis töötaja vastavatele meeskondadele ja juhatuse liikmele teada, et kahega viiest tegevusloa taotlemisest ei saa tema enam edasi tegeleda. Lisaks teavitas töötaja, et ta ei saa alustada sertifitseerimisprotsessiga, mida viib läbi eCogra (sertifitseerimisauditit läbi viiv äriühing). Sertifitseerimisprotsessi alustati juba 2020 novembris. Seega oli töötajal piisavalt aega oma kohustusi täita ning mitte ilma põhjuseta viivitada. 25.03.2021 võttis tööandja juhatuse liige C ise Skype teel ühendust eCogra kontaktisikuga ning sai teada, et nende poolt ei ole esitatud töötaja poolt viidatud nõudmist. Peale Skype vestlust kirjutas tööandja töötajale ning palus teha kõike kiiremini nagu seda seni on tehtud. Töötaja ei reageerinud saadud infole, sh ei võtnud tööandjaga selles osas ühendust, ei selgitanud oma käitumist, ei vabandanud. Poolte vahel toimus 29.03.2021 tööalane vestlus, milles osales ka operatsioonide arendamise juht Q (Q). Vestluse käigus rääkis juhatuse liige taaskord viidatud olukorrast ning sellest, et töötaja peab viivitamata hakkama olukorda lahendama. Töötaja käitumine muutus agressiivseks ning lugupidamatuks. Juhatuse liikme korraldustele teatas töötaja, et ta teab ise paremini ning otsustab ise, kuidas oma tööd korraldab. Tekkinud olukorras, kus poolte vahel puudub usaldus edasise koostöö osas, saatis tööandja personalijuht H 30.03.2021 töötajale ettepaneku töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel, kuna pooled ei jõudnud kokkuleppele, mis tingimustel poolte kokkuleppel töölepingut lõpetada, oli tööandja sunnitud töölepingu lõpetama erakorraliselt TLS § 88 alusel. Tööandja lõpetas töölepingu usalduse kaotuse tõttu, kuna töötaja valetas tööandjale ja oma meeskonnale asjaolude osas, mis omavad väga suurt tähtsust tööandja jaoks ning millest sõltub tööandja igapäevane äritegevus. Töötaja väidab, et peale vestlust 29.03.2021 kell 18.18 blokeeris tööandja teda ette teavitamata ja põhjendamata juurdepääsud töömaterjalidele ja -kirjadele ning muutis võimatuks töö tegemise, rikkudes sellega TLS § 28 lg 1 p 1. Tööandja rõhutab, et tööandja on igal ajal õigustatud blokeerima tööalased juurdepääsud. Antud juhul oli see töötaja suhtes usalduse kaotuse tõttu põhjendatud, sh blokeeriti ligipääsud peale tööpäeva lõppu. Töötaja väide, et töölepingu ülesütlemine on selle põhjenduse puudumise tõttu tühine, on vale. TLS § 95 lg 2 kohaselt peab ülesütlemist põhjendama. Lõike 3 kohaselt lg 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust. Seega on töötaja töölepingu erakorraline ülesütlemine kehtiv. Lisaks on täidetud ülesütlemise formaalsed eeldused. Töölepingu ülesütlemise teade oli kirjalik, selles sisaldus viide TLS-le, teate saatis tööandja lepinguline esindaja. Lisaks rikkus töötaja TLS § 15 lg 1 tulenevat lojaalsuskohustust ning TLS § 15 lg 2 p 3, 5, 6,7 tulenevaid kohustusi (tl 1-2, 31-34).

KOHTU PÕHJENDUSED

10) Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb täielikult rahuldada.

11) Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: • 12.06.2019 sõlmiti hageja (töötaja) ja kostja (tööandja) vahel tööleping nr XXX, mille punkti 1.1 kohaselt asus hageja kostja juurde tööle IT Tootejuhi ametikohale. Töölepingu punkti 4.5 kohaselt oli hageja brutopalgaks 2500 eurot kuus (TVK tl 5-9). • 29.03.2021 toimus hageja ja kostja juhatuse liikme C vahel töökorralduslik vestlus. • 29.03.2021 kell 18:18 blokeeriti hageja juurdepääs Google ametialasele kontole xxx, millega võeti hagejalt ligipääs töömaterjalidele (TVK tl 9). • 30.03.2021 kell 17.28 saatis kostja esindaja H hagejale ettepaneku lõpetada tööleping poolte kokkuleppe (TVK tl 10-11). • 31.03.2021 kell 16.50 saatis kostja esindaja W hagejale allkirjastamata tööandjapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise teate (TVK tl 12-15). • 15.04.2021 on kostja teinud töötajate registris hageja töölepingu lõpetamise märke ning lisanud põhjuseks TLS § 88 lg 1 (TVK tl 16). • 14.04.2021 tasus kostja hagejale lõpparve netosummas 3502,45 eurot, mis sisaldas kasutamata puhkusehüvitist ja 2021 märtsikuu töötasu (TVK tl 20). 12) Pooled vaidlevad kokkuvõtlikult selle üle, kas on täidetud tööandjapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise alused, ehk kas tööandjapoolne erakorraline töölepingu ülesütlemine on põhjendatud ja seaduslik. Kohus peab kontrollima, kas on järgitud seaduslikke nõudeid tööandjapoolseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kui seaduse nõudeid töölepingu ülesütlemisel ei ole järgitud, siis on automaatselt töölepingu ülesütlemine tühine. Töölepingu ülesütlemine peab vastama seaduse nõuetele nii formaalselt kui ka materiaalselt. Käesolevas asjas puudub vaidlus töölepingu ülesütlemise formaalsete eelduste olemasolus. Pooled on erinevatel seisukohtadel töölepingu erakorralise ülesütlemise materiaalsete eelduste esinemise osas. 13) TLS § 95 lg 1 esimese lause järgi võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-52-14, p 13). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja sai kostja töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kätte 31.03.2021. Tööandja on ülesütlemist põhjendanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seega vastab ülesütlemisavaldus vormilt TLS § 95 lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatud nõuetele. 14) TLS §-st 87 tulenevalt võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. Vastavalt TLS § 104 lg 1 on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Sama

paragrahvi lg 2 kohaselt tööandja peab ülesütlemist põhjendama. TLS § 97 lg 1 alusel võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt käesoleva seaduse § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. 15) TLS § 15 lg-st 1 ja lg 2 p-st 9 tuleneb, et töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt, hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu. Tulenevalt võlaõigusseaduse (edaspidi lühend VÕS) § 1 lg-st 1 käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse muu hulgas töölepingule. Vastavalt VÕS § 76 lg-le 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. 16) Kuigi tööandja töölepingu ülesütlemisavalduses (TVK tl 5-9) on ülesütlemise alusena märgitud TLS § 88 lg 5, siis poolte seisukohtadest nähtub, et nad on ühiselt mõistnud, et ülesütlemise aluseks on TLS § 88 lg 1 p 5. TLS § 88 lg 1 p 5 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Tööandja ehk kostja on töötajaga ehk hagejaga töölepingu erakorraliselt üles öelnud TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Hageja leiab, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, mistõttu peab kohus kontrollima, kas töötaja on pannud toime (teo) teod, mis võisid põhjustada tööandja usalduse kaotuse hageja suhtes. Töötajale esitatud etteheited peavad olema konkreetsed. Selleks, et töövaidlusorgan (sh kohus) saaks hinnata töölepingu erakorralise ülesütlemise seaduslikkust ning põhjendatust, peavad olema töölepingu ülesütlemisavalduses võimalikult täpselt kirjeldatud need töötaja teod, mis on viinud tööandja usalduse kaotuseni ning on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu, sh millal, kus ja milliseid töölepingu sätteid rikkudes on teod toime pandud. Kostjapoolses töölepingu ülesütlemiseteates puuduvad mis iganes tegude kirjeldused, mida hageja on kostja arvates toime pannud, seega puuduvad täielikult faktiliste asjaolude kirjeldus selle kohta, millal ja milliseid tegusid hageja toime pani. 17) Kostja 31.03.2021 töölepingu ülesütlemisavalduses on märgitud, et tööleping on erakorraliselt üles öeldud töötajast tuleneval põhjusel, kuna töötaja on toime pannud teo, mis põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Kokkuvõtlikult ei ole kostja ülesütlemisavalduses kirjeldatud töötaja konkreetset tegu või tegusid, mis põhjustasid usalduse kaotuse (TVK tl 5-9). 18) Kostja on hageja töölepingu erakorralist ülesütlemise põhjuseid asunud sisustama vastuses hagile (tl 31-34). Kostja on selgitanud, et töötaja ülesandeks oli taotleda tööandja grupi ettevõtetele erinevaid tegevuslube, st juhtida tegevuslubade taotlemise projekte, kus tööandjaga samasse gruppi kuuluvad äriühingud taotlevad vastavaid tegevuslube, et alustada vastava äritegevusega. Töötaja ülesandeks oli tegeleda viie tegevusloa

taotlemisega ning ühe tegevusloa alusel turule sisenemisega. Nendeks tegevuslubadeks on: Malta B2C, Rootsi B2C, Eesti B2C, Taani B2C (online casino and sportsbetting operation) ja Malta B2B. Veebruari keskel andis töötaja vastavatele meeskondadele ja juhatuse liikmele teada, et kahega viiest tegevusloa taotlemisest ei saa tema enam edasi tegeleda. Lisaks teavitas töötaja, et ta ei saa alustada sertifitseerimisprotsessiga, mida viib läbi eCogra (sertifitseerimisauditit läbi viiv äriühing). Sertifitseerimisprotsessi alustati juba 2020 novembris. Seega oli töötajal piisavalt aega oma kohustusi täita ning mitte ilma põhjuseta viivitada. 25.03.2021 võttis tööandja juhatuse liige C ise Skype teel ühendust eCogra kontaktisikuga ning sai teada, et nende poolt ei ole esitatud töötaja poolt viidatud nõudmist. Peale Skype vestlust kirjutas tööandja töötajale ning palus teha kõike kiiremini nagu seda seni on tehtud. Töötaja ei reageerinud saadud infole, sh ei võtnud tööandjaga selles osas ühendust, ei selgitanud oma käitumist, ei vabandanud. Poolte vahel toimus 29.03.2021 tööalane vestlus, mille käigus rääkis juhatuse liige, et hageja peab viivitamata hakkama olukorda lahendama. Töötaja käitumine muutus agressiivseks ning lugupidamatuks. Juhatuse liikme korraldustele teatas töötaja, et ta teab ise paremini ning otsustab ise, kuidas oma tööd korraldab. Tekkinud olukorras, kus poolte vahel puudub usaldus edasise koostöö osas, saatis tööandja personalijuht H 30.03.2021 töötajale ettepaneku töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel, kuna pooled ei jõudnud kokkuleppele, mis tingimustel poolte kokkuleppel töölepingut lõpetada, oli tööandja sunnitud töölepingu lõpetama erakorraliselt TLS § 88 alusel (tl 31-34). 19) Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud selliseid hageja tegusid, mis oleksid võinud viia usalduse kaotuseni. Kostja seadusliku esindaja C 01.10.2020 e-kirjast koostööpartneritele nähtub, et projekt on usaldatud hageja ja W kätte (tl 36-37). 05.02.2021 on edastatud koostööpartneri poolt hagejale pakkumused (tl 35). 25.03.2021 e-kirjast kostja seadusliku esindaja ja koostööpartneri vahel selgub, et on tekkinud teatud viivitused (tl 38). Samal päeval, so 25.03.2021 on kostja seaduslik esindaja enda e-kirjas palunud hagejal teha tööd kiiremini (tl 39). Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud mitte ühtegi sellist hageja tegu, mis oleks olnud aluseks tööandjapoolsekt töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. 20) Olukorras, kus kostja arvates ei täitnud hageja enda töökohustusi õigeaegselt või piisava põhjalikkusega, oleks tööandja pidanud sellele hageja tähelepanu juhtima ning vajadusel ka töötajat tema oskuste ja teadmiste osas koolitama. TLS § 28 lg 1 kohaselt täidab tööandja oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. TLS § 28 lg 2 p 5 alusel peab tööandja tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu. 21) Lisaks oleks kostja kui tööandja pidanud enne töölepingu erakorralist ülesütlemist töötajat kui töösuhte nõrgemat poolt kirjalikult hoiatama töökohustuste rikkumise eest (vt Riigikohtu 06.12.2021 otsus asjas nr 2-20-5834, p 16; otsus asjas nr 3-2-1-24-13, p 15). 22) Tööandja hoiatamiskohustus võib hõlmata ka töölepingu lõpetamist usalduse kaotuse tõttu. Tööandja kohustus töötajat hoiatada tuleneb TLS § 88 lg-te 1 ja 3 koostoimest. Seaduses selgelt nimetatust laiemat hoiatamiskohustust toetab tööõiguses kehtiv ülesütlemiskaitse põhimõte, mille kohaselt tuleb võimalusel töölepingu ülesütlemisest

hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena, kui töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik. Hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud VÕS § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2). Riigikohtu arvates võimaldab TLS § 88 lg 3 teine lause jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui hoiatamisega ei ole võimalik saavutada eesmärki anda töötajale võimalus oma käitumist parandada. Kui töötaja on käitunud viisil, mis põhjustas tööandja usalduse kaotuse tema vastu, saab kohus poolte esile toodud asjaolude põhjal hinnata, kas töötaja võis oodata, et tööandja teda enne töölepingu ülesütlemist hoiataks (vt Riigikohtu 16.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18715, p 13 teine lõik). TLS § 88 lg 2 alusel peab tööandja pakkuma töötajale enne töölepingu erakorralist ülesütlemist sobivat tööd. Enne töölepingu erakorralist ülesütlemist töötajale tehtavas hoiatuses (TLS § 88 lg 3) kui tööandja tahteavalduses peab selgelt avalduma tahe öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. Hoiatus saab olla väljendatud üksnes otsese tahteavaldusena, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg-d 1, 2) (vt Riigikohtu 28.09.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-16, p 14). 23) Eeltoodust tulenevalt ja hinnates kõiki tsiviilasjas ja töövaidluskomisjoni toimikus olevaid tõendeid kogumis, leiab kohus, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist, et kostjapoolne 31.03.2021 töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 5 alusel on tühine. 24) Hageja töölepingu lõpetamise nõude õiguslik alus on TLS § 107 lg 1, mille kohaselt, kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 95 lg 1 esimese lause järgi võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. TLS § 107 lg 2 alusel lõpetab kohus tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Hageja ei soovi töösuhte jätkamist, vaid on avaldanud soovi töösuhte lõpetamiseks alates 30.04.2021. Kohus lõpetab hageja töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 30.04.2021. 25) Hageja taotleb seoses töölepingu lõpetamisega hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel enda kahe keskmise kuupalga suuruses summas, so 5000 eurot bruto. Hageja hüvitise nõude õiguslik alus töösuhte lõpetamise korral kohtus on sätestatud TLS § 109 lõikes 1. Nimetatud hüvitis hõlmab erinevaid kahju liike ning sisaldab kohtu või töövaidlusorgani kaalumisruumi töötajale tööandjalt väljamõistetava hüvitise suuruse kindlaksmääramisel. TLS § 109 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. TLS § 109 lg 1 esimeses lauses sätestatud hüvitise maksmise kohustus on TLS § 107 lg 2 kohaldamise eelduseks. See tähendab, et kui töövaidlusorgan lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, peab ta omal algatusel mõistma tööandjalt töötaja kasuks välja

TLS § 109 lg 1 esimese lause alusel kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise, välja arvatud, kui töötaja avaldab, et ta ei soovi hüvitist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-79-13, p 32.5). Käesolevas asjas on töötaja soovinud nimetatud hüvitise kahe kuu keskmise töötasu ulatuses väljamõistmist kostjalt. TLS § 109 lg 1 esimese lause järgi makstav kolme kuu keskmise töötasu suurune hüvitis on üldjuhul vaid minimaalne hüvitis (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-80-15, p 8; 3-2-1-79-13, p 32.2). TLS § 109 lg 1 teise lause kohaselt võib kohus hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid. Hageja palub TLS § 109 lg 1 kohaselt kostjalt välja mõista töölepingu tühise ülesütlemise hüvitamiseks kahe kuu keskmise töötasu suurune hüvitis kokku summas 5000 eurot bruto. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et töölepingu järgi oli kostja töötasuks 2500 eurot bruto kuus. Kohtu hinnangul ei ole käesoleva juhul vajalik muuta hüvitise suurust, vaid kohtus rahuldab hageja nõude 5000 eurot suuruse hüvitise väljamõistmiseks. 26) Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi täielikult. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et kostja 31.03.2021 erakorraline töölepingu ülesütlemine on tühine, siis lõpetab kohus hageja töölepingu TLS § 107 lg 1 alusel hageja taotlusel alates 30.04.2021 ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 sätestatud hüvitise kahe kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise, so 5000 eurot bruto.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 27) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 28) TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 29) Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu 03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.

30) TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. 31) Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja 2 jäävad käesolevas asjas kõik menetluskulud kostja kanda. 32) Hageja esindaja on esitanud hageja menetluskulude nimekirjad 02.11.2021 (tl 27-29) ja 02.12.2022 (tl 55-60). Kostja ei ole hageja menetluskulude osas vastuväiteid esitanud. 33) Hageja menetluskulud (õigusabikulud) kokku on 1333,34 eurot. Hageja esindaja tunnihind on 80 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on hageja juristist lepinguline esindaja käesolevas tsiviilasjas osutanud õigusabi kokku 17 tundi. Kohus leiab, et kogu hageja menetluskulu 1333,34 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ja vajaliku kulutus. Kohus ei pea vajalikuks hinnata minutilise täpsusega iga hagejale osutatud teenuse raames tehtud õigusabitoimingu vajalikkust ja põhjendatust, vaid annab hinnangu hageja menetluskulude põhjendatusele tervikuna, arvestades hageja nõudeid, tsiviilasja mahtu. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasumäär 80 eurot (ilma käibemaksuta) on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega ning seda võib pidada keskmiseks tunnihinnaks (näiteks on Riigikohtu tsiviilkolleegium kohtuasjades nr 3-2-1-98-13 ja 3-2-1-115-14 pidanud mõistlikuks tunnitasuks vastavalt 147.49 eurot käibemaksuga ja 153 eurot käibemaksuta). Kohtu hinnangul võib põhjendatuks ja vajalikuks teenuse mahuks pidada kogu hageja õigusabikulu kogusummas 1333,34 eurot (käibemaksuta), mis jääb TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. 34) Hageja palub kohtul määrata menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.