Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. mai 2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-2406
Kohtuasi
X OÜ hagi KK, AK, PL, KG, KJ, RL ja CV vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks KK, AK, PL, KG, KJ, RL ja CV vastuhagi X OÜ vastu hüvitise või töötasu ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.12.2021 otsus
Kaebuse esitaja, liik ja hind
KK apellatsioonkaebus, 16 848 eurot AK apellatsioonkaebus, 14 580 eurot PL apellatsioonkaebus, 15 552 eurot KG apellatsioonkaebus, 14 580 eurot RL apellatsioonkaebus, 16 524 eurot CV apellatsioonkaebus, 37 814 eurot 4 senti X OÜ vastuapellatsioonkaebus KK osas 3500 eurot, AK osas 3500 eurot, PL osas 3500 eurot, KG osas 3500 eurot, RL osas 3500 eurot ja CV osas 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastuapellant) X OÜ (registrikood XXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Indrek Leppik ja Kristjan Mägi Kostjad (apellandid) KK (isikukood XXXXXXXXXXX), AK (isikukood XXXXXXXXXXX), PL (isikukood XXXXXXXXXXX), KG (isikukood XXXXXXXXXXX), RL (isikukood XXXXXXXXXXX), CV (isikukood XXXXXXXXXXX), kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaat Kadri Härginen ja vandeadvokaadi abi Gerli Helene Gritsenko
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 04.04.2023 kohtuistungil
2-21-2406
RESOLUTSIOON
1.Jätta KK, AK, PL, KG, RL ja CV apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Tühistada Harju Maakohtu 17.12.2021 otsus osas, millega maakohus jättis X OÜ hagi osaliselt rahuldamata ja jaotas menetluskulud, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi täielikult ja jätta menetluskulud võrdsetes osades KK, AK, PL, KG, RL ja CV kanda. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Maakohtu otsus on jõustunud KJ osas.
4.2.Tuvastada KK, AK, PL, KG, KJ, RL ja CV poolt X OÜ-le 15.01.2021 esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tühisus.
4.3.Lugeda KK, AK, PL, KG, KJ, RL ja CV ning X OÜ vahel sõlmitud töölepingud töölepinguseaduse § 85 lg 1 ja § 98 lg 1 alusel lõppenuks 7.02.2021.
4.4.Jätta hagiga seotud hageja menetluskuludest 10,7% KJ kanda ja 89,3% võrdsetes osades KK, AK, PL, KG, RL ja CV kanda ning ülejäänud menetluskulud võrdsetes osades KK, AK, PL, KG, KJ, RL ja CV kanda.
4.5.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist.
5.Jätta apellatsioonimenetluse kulud võrdsetes osades KK, AK, PL, KG, RL ja CV kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X OÜ (hageja, tööandja) esitas 15.02.2021 Harju Maakohtule KK (kostja I, töötaja), AK (kostja II, töötaja), PL (kostja III, töötaja), KG (kostja IV, töötaja), KJ (kostja V, töötaja), RL (kostja IV, töötaja) ja CV (kostja VII, töötaja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et kostjate 15.01.2021 töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus on tühine. Hageja palus lugeda töölepingud töölepinguseaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel alates 15.01.2021 lõppenuks.
2-21-2406
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 28.12.2017 tähtajatu töölepingu, mille kohaselt asus kostja I tööle arhitekti ametikohal, hageja ja kostja II 12.12.2017 tähtajatu töölepingu, mille kohaselt asus kostja II tööle projektijuhi ametikohal, hageja ja kostja III 28.12.2017 tähtajatu töölepingu, mille kohaselt asus kostja III tööle äriarendusjuhi ametikohal, hageja ja kostja IV 21.12.2017 tähtajatu töölepingu, mille kohaselt asus kostja IV tööle tarkvara arendaja ametikohal, hageja ja kostja V 13.03.2020 tähtajatu töölepingu, mille kohaselt asus kostja V tööle Manager of Operations (Range team) ametikohal, hageja ja kostja VI 20.04.2020 tähtajatu töölepingu, mille kohaselt asus kostja VI tööle süsteemiinseneri ametikohal ning hageja ja kostja VII 19.06.2020 tähtajatu töölepingu, mille kohaselt asus kostja VII tööle Head of Capacity Building ametikohal. 09.10.2018 asutas hageja tolleaegne juhatuse liige W (hageja endine juhatuse liige) äriühingu F OÜ (kehtetu ärinimi C OÜ; praegune ärinimi G OÜ) (G). G osalus pidi olema ajutiselt W nimel ning ta pidi andma enamusosaluse (80%) tasuta üle hagejale või hageja nimetatud isikule. 2020. a veebruaris ja märtsis võõrandas W kostjale I, kostjale II, kostjale III ja kostjale IV osa G osast. 02.12.2020 esitas W hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse ja tema viimaseks tööpäevaks oli 01.01.2021. 08.01.2021 esitasid kostjad hagejale korralised töölepingute ülesütlemise avaldused, mille kohaselt oleks kostjate viimane tööpäev olnud 07.02.2021. Kuna 09.02.2021 oleksid kostjad pidanud oma tööülesannete täitmise käigus läbi viima küberharjutuse CX 10, mida ei saanud teised hageja töötajad läbi viia, ütlesid kostjad töölepingud üles selliselt, et need lõppesid vahetult enne suuremahulist küberharjutust. Hagejale teadaolevalt soovisid kostjad asuda tööle G-sse. 11.01.2021 korraldasid hageja juhatuse liige U (hageja juhatuse liige) ja X grupi president Z (grupi president) kahe tiimi töötajatega – Range tiim, mille moodustavad kostjad, ja AMS tiim – WebExi vahendusel koosoleku, arvates, et kostjad võivad tegutseda väärinfost ajendatuna ega ole teadlikult hageja ja W vaheliste suhete tegelikest asjaoludest seoses G-ga. Hageja esindajad selgitasid koosolekul asjaolusid ning kostjate ülemineku võimalikke tagajärgi. Pärast koosolekut tegi tiimijuht D (tiimijuht) hageja personalijuhile L (personalijuht) ettepaneku korraldada töötajatele koosolek, et nad saaksid esitada täiendavaid küsimusi, mis neil võisid 11.01.2021 koosolekul tekkida. 12.01.2021 osales hageja personalijuht koosolekul Range tiimiga ja AMS tiimiga, et selgitada töötajatele tekkinud olukorda ja võimaldada töötajatel küsida täiendavaid küsimusi. Lisaks rääkis hageja personalijuht 12.01.2021 Range tiimi ja AMS tiimi 13 töötajaga (kokku töötab Range tiimis ja AMS tiimis 17 töötajat) personaalselt 11.01.2021 koosolekul arutatud teemadel. 14.01.2021 saatis tiimijuht Range tiimile e-kirja, milles palus kaaluda Range tiimi töötajatel lõpetada kokkuleppel hagejaga töösuhe ühe nädala võrra hiljem kui algselt planeeritud, s.o 15.02.2021, et viia läbi kavandatud küberharjutus, ning korraldas koos personalijuhiga samal päeval Range tiimiga koosoleku, arutamaks võimalikku töösuhte pikendamist. Koosolek kulges rahulikult ning kostjad ei välistanud töösuhte ühe nädala võrra hiljem lõpetamise võimalust ja lubasid hageja ettepanekut kaaluda. 15.01.2021 esitasid kostjad hagejale üllatuslikult töölepingute erakorralise ülesütlemise avaldused TLS § 91 lg-te 1 ja 2 alusel, mille kohaselt oli kostjate viimane tööpäev 15.01.2021. Ülesütlemisavalduste kohaselt ütlesid kostjad töölepingud üles 11.01.2021 koosolekul hageja esindajate avaldatu tõttu. Pärast 15.01.2021 ei ole kostjad enam tööle tulnud. Kostja VII oli nõus jätkama hageja juures ECHO projektiga. 28.01.2021 tegi hageja kostjatele kompromissiettepaneku ja märkis, et töölepingute erakorraliseks ülesütlemiseks ei olnud alust. Kuna lähenes töölepingute ülesütlemise
2-21-2406 vaidlustamise tähtaeg, siis saatis hageja ka omapoolse kompromissiettepaneku. Kostjad olid nõus osalema kompromissiläbirääkimistel, kuid omapoolseid ettepanekuid ei teinud ning vastasid 10.02.2021 hageja pakkumisele eitavalt. 08.–10.02.2021 toimus küberharjutus, mille viis läbi G. Kuna kostjad olid küberharjutuse eelarve markeerinud juba G logoga, viitab see asjaolule, et nad kavandasid juba hageja juures töötades viia selle läbi G-s.
1.2.Kostjatel ei olnud alust öelda töölepinguid 15.01.2021 erakorraliselt üles, sest ei esinenud töölepinguseaduse (TLS) § 91 lg-tes 1 ja 2 sätestatud aluseid. Kostjate alusetud süüdistused ja etteheited ei andnud alust töölepinguid erakorraliselt üles öelda. Kostjate tegelik soov oli lõpetada kiiresti töösuhe hagejaga, et asuda tööle G-sse. Hageja teavitas kostjaid koosolekul tegelikust olukorrast, ega ole kostjaid ähvardanud või süüdistanud. Hageja soovis, et töötajad jätkaksid hageja juures töötamist. Kuna kostjad ei öelnud töölepinguid üles kohe pärast koosolekut, ei ole usutav, et koosolekul avaldatul oli kostjatele väidetud negatiivne mõju. Kuna kostja VII pakkus hagejale koostöö jätkamist, siis ei saanud olla tema jaoks tegemist olulise rikkumisega, mis annaks alust tööleping erakorraliselt üles öelda. Kuna kostjatel ei olnud alust töölepinguid erakorraliselt üles öelda, on ülesütlemisavaldused TLS § 104 lg 1 järgi tühised. Hageja palus lõpetada kostjatega sõlmitud töölepingud TLS § 107 lg 2 alusel alates 15.01.2021, s.o vastavalt sellele, nagu oleksid töölepingud lõppenud ülesütlemisavalduste kehtimise korral. Kostjate vastuväited
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostjate vastuväidete kohaselt tuleb hageja tuvastusnõue jätta rahuldamata. Kostjatel oli, hoolimata 08.01.2021 tehtud korralistest ülesütlemisavaldustest, õigus öelda töölepingud 15.01.2021 erakorraliselt TLS § 91 lg-te 1 ja 2 alusel üles, sest hageja käitumise tõttu 11.01.2021 koosolekul ei saanud mõistlikult nõuda kostjatelt töösuhte jätkamist.
2.1.1.Hageja ei lasknud kostjatel rahulikult töölt lahkuda, vaid ähvardas neid koosolekul tsiviilja kriminaalvastutusega, kui nad peaksid minema töölepingute korralise ülesütlemise järel tööle G-sse, ning ahistas kostjaid järgmistel päevadel korraldatud koosolekutega. Kuna kostjate töölepingud ei sisaldanud asjakohaseid konkurentsipiiranguid, oli hageja tegelik eesmärk hoida kostjaid piisavalt hirmul, et nad ei lahkuks teise tööandja juurde. Lisaks oli hageja eesmärk mõjutada Wga peetavaid läbirääkimisi. Hageja kasutas kostjaid vahendina ning kostjad olid sellisest kohtlemisest ja ärakasutamisest šokeeritud. Kuna erimeelsused hageja ja W-ga ei puudutanud kostjaid, ei olnud hagejal vaja koosolekul kostjatele seda selgitada. Kuna hageja jätkas pärast esimest koosolekut uute koosolekute korraldamist samal teemal, sai kostjatele selgeks, et avaldatu ei olnud juhuslik. Hageja soovis mõjutada Wga peetavaid läbirääkimisi ka edaspidi ja kostjad ei pidanud seda taluma. Seetõttu olid esimese koosoleku järel kolme tööpäeva möödudes töölepingu erakorralised ülesütlemisavaldused tehtud mõistliku aja jooksul.
2-21-2406
2.1.2.Hageja ähvardas koosolekul kostjaid TLS § 91 lg 2 p 1 tähenduses, milles sisaldub põhiseaduse (PS) §-s 18 sätestatud väärkohtlemise keelu, aga ka hea usu põhimõtte eriväljendus. Hageja ähvardas kostjaid koosolekul, mida kinnitavad koosolekul hageja grupi presidendi avaldatud järgmised laused: -
-
-
-
-
-
-
„Kui nad jätkavad seda teed ja saavad mingit EDIDP-raha, oleks see kuritegu. Mul ei ole vaja minna kuriteo tehniliste üksikasjade juurde, kuid seda me väidame, kui saabub aeg: me võime anda selle asja üle prokuratuurile. Kindlasti on see aluseks mitmetele tsiviilvaidlustele ja tsiviilhagidele G, M ja kõigi vastu, kes aitavad sellele ebaseaduslikule ja sobimatule teole kaasa“; „Ma arvan, et otsene sõnum kõigile selle kõne osalistele ja ma tean, et mõned teist on esitanud lahkumisavalduse ja öelnud, et lähete lähiajal X'ist ära ja liitute G-ga: Kuni see pole ära lahendatud, on see viga. Kuni olukorra lahendamiseni võtab igaüks, kes tegutseb G hüvede edendamiseks, ilma et X'il oleks sellest mingit kasu, endale riski, et ta - ja ma arvan, et mõistate, et me tahame inimesi teavitada sellest - aitab kaasa kuriteo ja tsiviildelikti täideviimisele“; „Ma tahan, et inimesed olukorrast aru saaksid. Ma tahan veenduda, et inimesed mõistaksid selle tõsidust. See pole nali. See pole olukord, kus tahame olla. Kuid kindlasti ei kavatse me lasta end langeda millegi sellise ohvriks“; „Niisiis, oleme kriminaalõiguse advokaatidega seda analüüsinud ja on nii kriminaal- kui ka tsiviilasjad, kuid asja iva on selles, et selle ettevõttega aastaid tegelenud meeskond on kasutanud miljoneid eurosid X'i varasid. Oleme palka maksnud, kõik pärineb X'ist. Võimalused tulid X'ist ja X'i töötajate tööst ning olime täiesti rahul ideega, et on spinout. Ent spinout nii, et X ei saa midagi? See ei ole meile vastuvõetav“; „Õigusakt, millele viitan, on Eesti karistusseadustik, mis sätestab kuriteod. Ja siin on eeldatavasti rikutud Eesti karistusseadustiku mitut paragrahvi. Oleme seda arutanud kriminaalõiguse advokaatidega, kes on kindlad, et kui me asjaga edasi läheme, on see kriminaalasi suhteliselt lihtne. Ja teate, minemata seadustiku üksikasjadesse, mis on vajalik kuriteo koosseisu tõendamiseks karistusseadustiku vastavate paragrahvide mõistes, loodan, et saate selle asja põhisisust aru“; „Ma arvan, et parim asi, mida siin teha soovitan, on see, et inimesed jääksid oma kohale, mitte ei ühineks selle tegevusega enne, kui sellest saab tavaline lubatud tegevus vastavalt arusaamale, millega mõlemad pooled on nõustunud. Nagu ma varem mainisin, saab selle lahendada ühe päevaga. Oleme sellega mõnda aega tegelenud ja lahendust leidnud ei ole. Niisiis, ma tahan veenduda, et inimestel oleks olukorrast teadlikud ja et neile oleks täiesti selge, et X'i seisukoht on, et tegu on kuriteoga. X kaitseb oma õigusi tsiviilkohtus ja võib otsustada esitada kuriteokaebuse. Jätame endale kõik õigused tegutseda lähtuvalt X'i parimatest huvidest“; „Seega ütlen selgelt välja, et te ei tohiks selles osaleda. Kõik, kes praegu lahkuvad ja liituvad G-ga enne, kui asi lahendatud, on kaasosalised. Niisiis, selline on sõnum“.
Ka hageja juhatuse liige ähvardas kostjaid, mida saab järeldada järgmisest lausest: -
„Me tahame olla õigel teel, kus kõik selles kõnes osalevad teevad koostööd ja tegutsevad selle nimel, et teha G spinouti eduka iseseisva äriühinguna. Kuid vale tee on olukord, kus satume kohtuvaidlusse ja kus ähvardab teid kõiki võimalik tsiviil- ja kriminaalvastutus“.
2-21-2406 Ka AMS tiimi liikmed tundsid end ähvardatuna ning hageja personalijuht püüdis koosolekul öeldut hiljem pehmendada, milleks sai vajadus olla üksnes seetõttu, et tegemist oli ähvardusega.
2.1.3.Hageja kahjustas kostjate head nime, pidades neid W kaasosalisteks. Kuigi hageja ei nimetanud koosolekul kedagi nimeliselt, oli mõistetav, et see puudutas korralise ülesütlemisavalduse esitamise tõttu just neid.
2.1.4.Hageja tegelikuks eesmärgiks oli mõjutada W hagejaga kokkulepet saavutama. Seda kinnitavad hageja grupi presidendi järgmised laused: -
-
-
-
„Kuid loomulikult ei kavatse me vaadata pealt, kuidas G jalutab minema ilma, et X sellest vähimatki kasu saaks. See polnud kunagi meie [st hageja ja W] arusaam. See polnud kunagi meie tehing. See polnud kunagi meie kokkulepe. Ja see on olukord, milles me täna oleme“; „Niisiis on meil olukord, kus inimesed, kes töötavad selle G ettevõtte nimel, mille puhul saadi aru ja lepiti kokku, et see on see spinout, millest X saab 80%. Kui hiljem saame teada: „Vabandust, me ei anna teile teie 80%, me lihtsalt võtame selle.“ See on keskne tegevus, mis toob kaasa kriminaalvastutuse ja kriminaalse probleemi“; „X pole midagi saanud. Ma ei tea, kas on plaan, millest ma pole kuulud, kuid kui selline plaan on olemas, oleksin pidanud sellest kuulma. Ja vaadake. Me oleme täiesti rahul, kui meid välja ostetakse. Kuid praegu on meil vaid teadmine, et M esineb avalike väidetega, et ta on selle ettevõtte asutaja ja omanik. Ta on registreeritud kui 80%+ osanik ja ka mõned teist väiksemate osanikena. X pole selle eest hüvitist saanud“; „Vaadake, poisid. Et oleks selge! Enne kui nad võtavad. Enne kui G võtab EDIDP kasvõi ühe sendi vastu on võimalik olukorda päästa. Kui suudame luua tehingu õigusliku aluse, mille kavatsesime kõik teha, siis on kõik korras. Sõlmitud kokkulepe on meile igati sobiv. Kui õiged paberid saavad allkirjastatud, siis see ei ole probleem. Jätkame õnnelikult selle 80% omanikuna. Mõistate, kasutades ära seda suurepärast võimalust. Selle saab lahendada ühe päevaga“.
2.1.5.Hageja grupi president selgitas koosolekul korduvalt, et kostjatel tuleb töösuhet jätkata: -
-
-
-
„Ma arvan, et parim asi, mida siin teha soovitan, on see, et inimesed jääksid oma kohale, mitte ei ühineks selle tegevusega enne, kui sellest saab tavaline lubatud tegevus vastavalt arusaamale, millega mõlemad pooled on nõustunud“; „Mida me tahame, on see lahendada ja uuesti tööle asuda ning lasta teil teha seda, milles te tõepoolest väga head olete, ja luua väärtust, et kõik selles asjas saaksid sellest kasu. Ma teeksin parema meelega muid asju ja olen kindel, et see käib ka kõigi teiste selles kõnes osalejate kohta“; „Meie seisukoht on see, et kui keegi soovib lahkumisavalduse tagasi võtta ja jätkata X'is töötamist, saada palka X‘ilt nagu eile ja üleeilegi ja mitte astuda samme X‘is lahkumiseks G-sse enne kui see on lahendatud. Kui see on lahendatud ja te tahate ära minna, siis minge. See on okei. Kuni see on lahendamata ja te ära lähete, siis muutute kaasosaliseks. Ja ma soovitan teil seda mitte teha“; „Seega, kui soovite neid tagasi võtta, võtke need tagasi. Ma arvan, et peaksitegi seda tegema. Ma arvan, et katsume selle olukorra kõigepealt laheneda. Ja siis on teil täielik vabadus G-ga liitumiseks, me eeldame aga, et see toimub olukorras, kus X on omanik või X on mingil viisil ametlikult saanud kätte hüvitise. Niisiis, arvan, et lahkumisavalduste kohta ütleksin, et X‘il ei ole nendega probleemi ja soovitab inimestel need lihtsalt tagasi võtta. /.../ mis lahkumisavaldustesse puutub, siis soovitaksin teil need
2-21-2406 tagasi võtta, kuid teadke, et see on täiesti teie otsustada, tehke mida tahate, ent selline on soovitus“.
2.1.6.Asjaolu, et kostja VII kaalus hagejaga koostöö jätkamist projektipõhiselt, ei muuda olematuks hageja käitumist ega välista töölepingu erakorralist ülesütlemist.
2.2.Hagejal ei ole õigust nõuda TLS § 107 lg 2 alusel töölepingute lõpetamist, sest see säte kohaldub, kui töötaja vaidlustab töölepingu erakorralist ülesütlemist. Töölepingud saaks lugeda lõppenuks TLS § 85 lg 4 alusel, kuid sellist taotlust ei ole hageja esitanud. Juhul, kui töölepingute erakorraline ülesütlemine osutub tühiseks, tuleks kostjate 08.01.2021 korraliste ülesütlemisavalduste alusel lugeda töösuhe lõppenuks 7.02.2021. Kostjate vastuhagi
3.Kostjad esitasid 26.04.2021 vastuhagi, milles palusid mõista hagejalt töölepingu olulise rikkumise tõttu töölepingu erakorralisele ülesütlemisele tuginedes iga kostja kasuks välja TLS § 100 lg-s 4 sätestatud hüvitise (kostja I kasuks 15 600 eurot (bruto), kostja II kasuks 13 780,08 eurot (bruto), kostja III kasuks 14 400 eurot (bruto), kostja IV kasuks 13 500 eurot (bruto), kostja V kasuks 10 500 eurot (bruto), kostja VI kasuks 15 300 eurot (bruto) ja kostja VII kasuks 35 013 eurot (bruto)) ning alates 16.01.2021 kuni hüvitise tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise. Juhuks, kui kostjate töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldused osutuvad tühiseks, palusid kostjad alternatiivselt mõista hagejalt enda kasuks välja ajavahemiku 16.01–07.02.2021 eest saamata jäänud töötasu (kostja I kasuks 3968,4 eurot, kostja II kasuks 3505,5 eurot, kostja III kasuks 3663,15 eurot, kostja IV kasuks 3434,2 eurot, kostja V kasuks 2671,05 eurot, kostja VI kasuks 3892,1 eurot ja kostja VII kasuks 8906,8 eurot) ning alates 8.02.2021 kuni töötasu maksmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise.
3.1.Vastuhagi kohaselt ütlesid kostjad õiguspäraselt 15.01.2021 töölepingud hageja käitumise tõttu erakorraliselt üles ning kostjatel on TLS § 100 lg 4 alusel õigus nõuda hagejalt hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Samuti peab hageja maksma kostjatele VÕS § 113 lg 1 alusel alates 16.01.2021 kuni hüvitise tasumiseni seadusjärgses määras viivist.
3.2.Juhul, kui töölepingute erakorraline ülesütlemine osutub tühiseks, on kostjatel õigus nõuda hagejalt kuni töösuhte lõppemiseni ajavahemiku 16.01.–07.02.2021 eest saamata jäänud töötasu ning alates 08.02.2021 kuni töötasu maksmiseni seadusjärgses määras viivist. Hageja vastuväited, sh tasaarvestuse vastuväide
4.Hageja vaidles vastuhagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja vastuhagiga seotud menetluskulud kostjate kanda.
4.1.Hageja vastuväidete kohaselt ei ole kostjatel õigust nõuda hagejalt TLS § 104 lg 1 alusel hüvitist, sest töölepingute erakorralise ülesütlemise avaldused on tühised. Ka juhul, kui ülesütlemine ei ole tühine, ei ole kostjatel hea usu põhimõttest tulenevalt õigust hüvitist saada või tuleb seda vähendada. Kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise maksmine oleks vastuvõetamatu olukorras, kus kostjad asusid kohe pärast erakorralist ülesütlemist tegema G-s sama tööd sama töötasu eest, samas lõpetas hageja kostjate lahkumise tõttu Cyber Range äriliini raames tegutsenud ettevõtte. G sai tegevust alustada üksnes kostjate sinna tööle asumise tõttu ning hageja juures alustatud projektide pinnalt. Kostjad saavad lisaks G osanikena selle
2-21-2406 äriühingu tegevusest kasu. Lisaks on kostjad salvestanud andmeid G andmehoidlasse ja viimane ei ole neid hagejale välja andnud. Juhul, kui kostjatel on TLS § 104 lg 1 alusel nõuded hageja vastu, teeb hageja menetlusliku tasaarvestuse ja tasaarvestab kostjate V, VI ja VII nõuded hageja leppetrahvinõuetega nende kostjate vastu. Kostjad asusid G-sse tööle ja rikkusid hageja ärisaladuse hoidmise kohustust. Hageja esitas 03.05.2021 kostjale V leppetrahvinõude 42 000 eurot, kostjale VI 61 200 eurot ja kostjale VII 140 052 euro ulatuses. Seega on nende hüvitisenõuded hageja vastu tasaarvestusega lõppenud.
4.2.Kostjate alternatiivselt esitatud töötasunõuded ei ole põhjendatud. Kostjatel ei ole õigust saada töötasu kuni töölepingute korralise ülesütlemise tõttu töölepingu lõppemiseni 07.02.2021, sest kostjad lahkusid etteteatamistähtaega järgimata 16.01.2021 töölt ja asusid tööle G-sse. Kostjad ei ole toonud esile asjaolusid, mille korral olnuks tööst keeldumine TLS § 19 järgi põhjendatud. Kuna kostjad lahkusid omavoliliselt töölt ja rikkusid oluliselt töölepingut, ei ole hagejal kohustust neile töösuhte lõpuni töötasu maksta. Juhul, kui kostjate tasunõue tuleneks TLS §-st 35, oli hagejal kostjatele tööd pakkuda, sh soovis hageja töösuhet pikendada. Juhul, kui kostjatel on hageja vastu töötasunõuded, teeb hageja menetlusliku tasaarvestuse ja tasaarvestab kostjate töötasunõuded hagejale TLS § 74 lg-st 1 tulenevate kahju hüvitamise nõuetega kostjate vastu. Kostjad lahkusid hageja juurest töölt enne etteteatamistähtaja möödumist, mille tõttu tekkis hagejale kahju, sest G esitas hagejale arve küberharjutuse ettevalmistamise ja läbiviimise eest, mis oli sisuliselt tööjõukulu. Sellest tulenevalt on hagejal kostja I vastu nõue 5589 eurot, kostja II vastu 6360 eurot, kostja III vastu 7098 eurot, kostja IV vastu 4680 eurot, kostja V vastu 3193 eurot, kostja VI vastu 2790 eurot ja kostja VII vastu 14 317 eurot. Kostjate vastuväited hageja tasaarvestuse vastuväitele
5.Kostjad vaidlesid hageja tasaarvestusele vastu.
5.1.Hagejal ei ole kostjate V, VI ja VII vastu leppetrahvinõuet. Kostjate töölepingus sisalduv leppetrahvikokkulepe on tüüptingimus. Kuna leppetrahv on ülemäärane, võib see olla kostjaid ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine. Igal juhul tuleks leppetrahvi oluliselt vähendada. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostjad oleksid rikkunud ärisaladust. Kuna hageja kasutas G-d alltöövõtjana küberharjutuse läbiviimisel, pidi hageja avaldama talle ka harjutuse läbiviimiseks vajalikku teavet. Seega ei saa kostjatele ette heita ärisaladuse avalikustamist.
5.2.Hagejal ei ole kostjate vastu kahju hüvitamise nõudeid. Kostjad ei ole töölepinguid rikkunud. Süüliseks rikkumiseks ei saa pidada seadusest tuleneva töölepingu ülesütlemise õiguse kasutamist ega pärast erakorralise ülesütlemisavalduse esitamist tööle ilmumata jätmist. Juhul, kui kohus leiab, et kostjatel ei olnud alust töölepingut erakorraliselt üles öelda, oleks kostjatelt kahjuhüvitise väljamõistmine vastuolus hea usu põhimõttega. Kostjad uskusid, et töösuhe lõppes 15.01.2021 ning kui see nii ei ole, olid kostjad tööle ilmumist puudutavalt eksimuses tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 92 tähenduses. Kostjatel ei ole
2-21-2406 õigusteadmisi, mistõttu oli nende hinnang töösuhte lõppemisele asjaolusid arvestades adekvaatne. Kostjad võisid hageja käitumisest järeldada, et töösuhe lõppes, sest kostjad jätsid hageja võtmed ja arvuti töösuhte lõppedes töökohale, hageja ei nõudnud kostjatelt tööle ilmumist ega hoiatanud kostjaid kahju tekkimise eest ning töötajate registrist nähtub töötamise lõpp 15.01.2021. Kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole täidetud. Hagejale ei ole väidetud kahju tekkinud ning küberharjutuse kulud ei ole põhjuslikus seoses kostjate tegevusega. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas 17.12.2021 otsusega hagi osaliselt ja jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohus tuvastas, et kostjate 15.01.2021 töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldused on tühised ja luges kostjate töölepingud 07.02.2021 lõppenuks. Maakohus jättis hagiga seotud menetluskulud 75% ulatuses võrdselt kostjate kanda ja 25% ulatuses hageja kanda ning vastuhagiga seotud hageja menetluskulud kogu ulatuses võrdsetes osades kostjate kanda ja kostjate menetluskulud iga kostja enda kanda. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.
6.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
-
hageja ja kostja I sõlmisid 28.12.2017 tähtajatu töölepingu, mille kohaselt asus kostja I tööle arhitekti ametikohal; hageja ja kostja II sõlmisid 12.12.2017. a tähtajatu töölepingu, mille kohaselt asus kostja II tööle projektijuhi ametikohal; hageja ja kostja III sõlmisid 28.12.2017 tähtajatu töölepingu, mille kohaselt asus kostja III tööle äriarendusjuhi ametikohal; hageja kostja IV sõlmisid 21.12.2017 tähtajatu töölepingu, mille kohaselt asus kostja IV tööle tarkvara arendaja ametikohal; hageja ja kostja V sõlmisid 13.03.2020 tähtajatu töölepingu, mille kohaselt asus kostja V tööle Manager of Operations (Range team) ametikohal; hageja ja kostja VI sõlmisid 20.04.2020 tähtajatu töölepingu, mille kohaselt asus kostja VI tööle süsteemiinseneri ametikohal; hageja ja kostja VII sõlmisid 19.06.2020 tähtajatu töölepingu, mille kohaselt asus kostja VII tööle Head of Capacity Building ametikohal; 09.10.2018 asutas hageja tolleaegne juhatuse liige W äriühingu F OÜ (kehtetu ärinimi C OÜ; praegune ärinimi G OÜ); veebruaris ja märtsis 2020 võõrandas W kostjale I, kostjale II, kostjale III ja kostjale IV osa G osast; 02.12.2020 esitas W töölepingu ülesütlemise avalduse ja tema viimaseks tööpäevaks oli 01.01.2021; 08.01.2021 esitasid kostjad korralised töölepingu ülesütlemisavaldused, mille kohaselt oleks kostjate viimane tööpäev olnud 07.02.2021; 09.02.2021 oleksid kostjad pidanud oma tööülesannete täitmise käigus läbi viima küberharjutuse CX 10; 11.01.2021 korraldas hageja juhatuse liige U ja X grupi president Z kahe tiimi töötajatega (Range tiim, mille moodustavad kostjad, ja AMS tiim) WebExi vahendusel koosoleku; 12.01.2021 osales hageja personalijuht L koosolekul Range tiimiga ja AMS tiimiga, et selgitada töötajatele tekkinud olukorda ja võimaldada töötajatel küsida täiendavaid küsimusi. Lisaks rääkis hageja personalijuht L 12.01.2021 Range tiimi ja AMS tiimi 13
2-21-2406
-
-
-
töötajaga (kokku töötab Range tiimis ja AMS tiimis 17 töötajat) personaalselt 11.01.2021 koosolekul arutatud teemadel; 14.01.2021 saatis D Range tiimile e-kirja, milles palus kaaluda Range tiimi töötajatel lõpetada kokkuleppel hagejaga töösuhe ühe nädala võrra hiljem kui algselt planeeritud, s.o 15.02.2021, et viia läbi küberharjutus; 14.01.2021 korraldas D Range tiimiga koosoleku arutamaks võimalikku töösuhte pikendamist, kus osales ka hageja personalijuht. Kostjad ei välistanud töösuhte ühe nädala võrra hiljem lõpetamise võimalust ja lubasid hageja ettepanekut kaaluda; 15.01.2021 esitasid kostjad hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldused TLS § 91 lg-te 1 ja 2 alusel, mille kohaselt oli kostjate viimane tööpäev 15.01.2021; pärast 15.01.2021 ei ole kostjad enam tööle tulnud; 08.-10.02.2021 toimus küberharjutus CX10, mille teostas G.
6.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vastavad kostjate 15.01.2021 töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldused TLS § 95 lg-tes 1 ja 2 sätestatud sisu- ja vorminõuetele ning on esitatud TLS § 91 lg 4 tähenduses mõistliku aja jooksul pärast 11.01.2021 toimunud koosolekut, kuid kostjatel ei olnud TLS § 87 kohaselt TLS §-s 91 sätestatud õiguslikku alust töölepinguid erakorraliselt üles öelda.
6.2.1.Arvestades seda, et kostjad ütlesid ülesütlemisavalduste kohaselt töölepingud erakorraliselt üles 11.01.2021 koosoleku tõttu, ei analüüsi kohus kohtumenetluses täiendavalt esile toodud etteheiteid hageja käitumisele pärast seda koosolekut. 11.01.2021 koosoleku stenogrammi ja videosalvestise kohaselt sisaldas Z sõnavõtt kokkuvõtvalt järgmist: -
-
-
-
-
-
hagejal on W-ga, kes on G juht, erimeelsused G omandiküsimustes ja sellega seotud rahalistes küsimustes; hageja peab õigusvastaseks olukorda, kus G tänased omanikud jätkavad G tegevust sõltumatuna hagejast ja hagejale hüvitist maksmata; isikud, kes on selle õigusvastase olukorraga seotud, vastutavad tsiviil- ja kriminaalkorras; hageja sõnum kostjatele on, et kuni G ja hageja vahelise vaidluse lahenemiseni on kostjate lahkumine G-sse suur viga ning seda teinud isikuid võib pidada kuriteo või tsiviildelikti kaastäideviijaks; kostjad saaksid osaks hageja ning G ja W vahelisest probleemist; hagejad ei tohiks selles osaleda; kostjad võivad vastutada KarS § 217 sätestatud koosseisu alusel – kuritegelik usalduse kuritarvitamine; hageja on G-sse panustanud miljoneid eurosid ning suure hulga tööd ja aega ning olukorras, kus W, olles hageja usaldusisik, ettevõtte sisuliselt kaaperdab, on tegemist kuriteoga; hageja hinnangul on parim lahendus, et kostjad jääksid oma senistele töökohtadele hageja juures, kuni probleem on lahendatud; hageja on nõus, et kostjad võtavad soovi korral oma lahkumisavaldused tagasi; hageja hinnangul peaksidki kostjad seda tegema; hagejal ei ole midagi selle vastu, kui kostjad pärast kõnealuse probleemi lahenemist Gsse tööle asuvad; hageja soov on, et koosolekul osalenud isikud oleks teadlikud olukorrast ja hageja (õiguslikust) hinnangust sellele; hageja kahtlustab, et kostjad on lahkumisavaldused esitanud infosulus olles ning arvates, et hageja ja G vahel toimuma pidanud eraldumine ongi korrektselt toimunud; hageja palub kostjatel tööga jätkata nagu poleks midagi juhtunud ning selgitab, et G omandiküsimusega seonduv ei puudu kostjatesse; hageja möönab, et G
2-21-2406 omandiküsimusega seonduv vaidlus võib kostjate jaoks olla häiriv ja palub sellepärast kostjatelt vabandust.
6.2.2.Kuigi kostjad tuginesid ülesütlemisavalduses TLS § 91 lg-tele 1 ja 2, ei saa asjaolusid arvestades asjas kohalduda TLS § 91 lg 1, sest sellist olukorda ei esinenud, kuna puudus ettenägematu asjaolu, mille tõttu saaks poolte huve kaaludes eeldada, et lepingute täitmine muutus töötajate jaoks võimatuks. Kostjad said pärast koosolekut tööülesannete täitmist jätkata. Samuti ei ole hageja viivitanud töötasu maksmisega, mistõttu ei kuulu kohaldamisele TLS § 91 lg 2 p 2, ning töö jätkamine ei saanud kujutada endast reaalset ohtu kostjate elule, tervisele, kõlblusele või heale nimele, mistõttu ei esinenud alust öelda töölepinguid üles ka TLS § 91 lg 2 p 3 alusel. Seega tuleb kaaluda, kas esines alus öelda töölepingud üles TLS § 91 lg 2 p 1 alusel, st kas tööandja on olulisel määral kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel. Tegemist on kaalutlusotsusega, mille puhul tuleb hinnata hageja käitumise subjektiivset mõju kostjatele ning objektiivset vastuolu moraali- ja eetikanormidega. Vääritu käitumisega on tegemist juhul, kui mõlemad eeldused on täidetud.
6.2.3.Siinsel juhul ei olnud kostjatel alust töölepingut ka TLS § 91 lg 2 p 1 alusel erakorraliselt üles öelda. Ülesütlemisavaldustes heidavad kostjad hagejale esmalt ette seda, et grupi finantsjuht Z ähvardas koosolekul osalevaid töötajaid kriminaalsüüdistustega erinevate kuritegude toimepanemises või erinevate kuritegude toimepanemisele kaasaaitamises koos oluliste tsiviilõiguslike kahjunõuetega, kui töötajad lahkuvad, lõpetavad töösuhte hagejaga ja liituvad G-ga või teevad koostööd selle juhatuse liikme W-ga. Z koosolekul öeldust ei saa välja lugeda ähvardust. Hageja esindaja selgitas kostjatele oma õiguslikku hinnangut eelviidatud asjaoludele, kusjuures kogu konstruktsioon on sõnastatud tingimuslikult, ühtegi kostjat ei ole isikuliselt ja sõnaselgelt kurjategijaks või kaasaaitajaks nimetatud. Subjektiivselt on mõistetav, et selline hoiatus võib töötajatele mõjuda hirmutavalt (seda eriti eeldusel, kui töötajad soovisidki G-sse üle minna). Siiski ei saa ebaväärikaks (st objektiivselt moraali- ja eetikanormidega vastuolus olevaks) pidada olukorda, kus tööandja arutab töötajatega tulevikus võib-olla tekkivate olukordade õiguslikku käsitlust. Ebaväärikaks ei saa pidada tööandja poolset hoiatust, et teatud asjaolude ilmnemisel kavatseb tööandja oma õiguste kaitseks pöörduda erinevate nõuetega õiguskaitseorganite poole. Koosolekul ei heidetud kostjatele midagi ette, mh seonduvalt varemesitatud korraliste ülesütlemisavaldustega. Liiati ei ole hageja esindaja märkinud, et kriminaal- või tsiviilvastutus kaasneb hagejaga töösuhte lõpetamise tõttu või G juhatuse liikme W-ga koostöö tegemise tõttu. Koosoleku raskuskese oli suunatud peamiselt G juhatuse liikme W väidetavale õigusvastasele tegevusele. Koosolek oli suuresti informatiivse loomuga, andmaks kostjatele taustainfot seonduvalt G eraldumise hetkeseisuga ning selle valupunktidega. Piltlikult öeldes soovis hageja, et kostjad (eelduslikult siirdudes Gsse tööle) teaksid, millised on hageja ja G vahelised õigussuhted ning kuidas need võivad kostjaid mõjutada. Selles ei ole kohtu hinnangul midagi taunimisväärset. Kuigi kostjad tõid esile, et nad tundsid end 11.01.2021 koosoleku ajal solvatult ja patroneerituna, samuti tundsid kostjad, et neid on ähvardatud ja süüdistatud ilma põhjuse ja põhjenduseta, ei ole hageja esindaja kostjaid ähvardanud. Sellele ei viita kõneleja sõnakasutus, toon ega ka olek. Kõneleja oli viisakas, rahulik, ei tõstnud häält, ei žestikuleerinud, ei kasutanud ebakohaseid väljendeid vms. Koosolekul arutatu ei saanud objektiivselt võetuna ka kostjaid solvata. Arvestades seda, et Z selgitas hageja ning G ja W vahelisi suhteid korduvalt ning erinevate nurkade alt, võisid kostjad küll tunda end patroneerituna, kuid kohtu hinnangul ei ole seda võimalik käsitada sedavõrd tõsise rikkumisena, mis annaks alust töölepingut erakorraliselt
2-21-2406 ülesöelda tööandja vääritu käitumise tõttu. Kõneleja ei süüdistanud ühtegi kostjat milleski, kõneleja üksnes edastas kuulajatele oma õigusliku arvamuse ning teavitas neid, milliseid samme ta teatud asjaolude ilmnemisel astuda võib. See, kas hageja käsitus võimalikust tsiviilja kriminaalvastutusest oli õiguslikult paikapidav või mitte, ei oma tähtsust. Koosolekul toimunust ei saa järeldada, et hageja oleks rikkunud tööandja lojaalsuskohustust. Pigem hageja hoopis täitis seda ja isegi suuremal määral, kui temalt mõistlikult võttes oodata võiks. Hageja, vaatamata sellele, et kostjad olid avaldanud soovi töölt lahkuda, hoiatas kostjaid võimaliku vastutuse eest, soovis, et kostjad teeksid informeeritud otsustuse ja oli nõus kostjatega töösuhet jätkama. Hageja vabandas kostjate ees, et pidi neid hageja ja G vaheliste suhete osas valgustama, kuid leidis, et see on tema kohustus. Kõike seda saab selgelt pidada lojaalsuskohustuse täitmiseks, mitte rikkumiseks. Samuti ei saa hagejat pidada kostjate head nime rikkunuks. Hageja ei süüdistanud ega ähvardanud kostjaid. Kostjate hoiatamine, et teatud tegude toimepanemisel on kostjad hageja hinnangul kuriteo kaastäideviijad ja võivad johtuvalt vastutada kriminaalkorras, ei saa kahjustada kostjate head nime. Hageja ei nimetanud ühtegi kostjat kurjategijaks ning kostjate vastupidine liialt emotsionaalne hinnang koosolekule ja hageja öeldule on ebaõige. Kuigi kostjatel väitel tundsid nad pärast 11.01.2021 koosolekut end töökohal psühholoogiliselt äärmiselt ebakindlalt ja ebaturvaliselt ning kogesid kõrget stressitaset, mis mõjutas nende tervist, ei andnud see alust töölepingut erakorraliselt üles öelda. Subjektiivselt võisid kostjad selliseid emotsioone tunda (mis on tõendamata), kuid objektiivselt võttes puudus neil selleks alus. Sellisteks emotsioonideks võis kohtu hinnangul anda alust hirm tuleviku ees, eelkõige seonduvalt nende tööga G-s. Hageja juures töötades kostjatel selleks põhjust polnud, kuivõrd hageja rõhutas koosolekul, et kostjad saavad tööga jätkata nagu poleks midagi juhtunud ning selgitas, et G omandiküsimusega seonduv kostjatesse ei puutu. Hageja avaldas arusaamist, et G omandiküsimusega seonduv vaidlus võib kostjate jaoks olla häiriv ja palus sellepärast kostjatelt vabandust. Hageja kinnitas, et neil pole kostjate suhtes mingisugust vimma seoses kostjate sooviga lahkuda G-sse, koosoleku eesmärk oli selgitada hageja positsiooni suhtes G-ga ja selle pinnalt võimaldada kostjatel teha informeeritud otsus. Seega ei saanud kostjate töö hageja juures pärast koosolekut objektiivselt kuidagi mõjutatud, mistõttu ülesütlemiseks ülaltoodud väide alust ei anna. Viimaks tõid kostjad esile, et tööandjapoolne kriminaalsüüdistustega ähvardamine töölt lahkumise korral rikkus töötajate põhiseaduslikku õigust vabalt valida töökohta, kuid hageja ei ole kostjaid ähvardanud. Samuti ei ole hageja märkinud, et kostjate lahkumine hageja juurest tipneks kostjate kriminaalvastutusega. Hageja ei ole ka mingilgi viisil rikkunud kostjate põhiseaduslikku õigust vabalt valida töökohta. Hageja selgitas koosolekul, et tema hinnangul võiksid kostjad jätkata tööd oma senistel töökohtadel hageja juures kuni probleem on lahendatud. Hageja oli nõus, et kostjad võtavad soovi korral oma lahkumisavaldused tagasi ning hageja hinnangul pidanukski kostjad seda tegema. Hageja rõhutas korduvalt, et tal ei ole midagi selle vastu, kui kostjad pärast kõnealuse probleemi lahenemist G-sse tööle asuvad. Hageja kinnitas, et neil pole kostjate suhtes mingisugust vimma seoses kostjate sooviga lahkuda G-sse. Seega, hageja küll soovis kostjaid lahkumise osas ümber veenda, kuid seda ei saa kindlasti käsitada kostjate töökoha valiku põhiõiguse rikkumisena. On tavapärane, et tööandja üritab välja selgitada töötaja lahkumise tagamaad ning võimaluse korral selgitab tegelikku olukorda ja avaldab soovi töösuhet jätkata. Hageja ei takistanud kostjate lahkumist ega keelanud neil lahkuda. Koosolekul avaldatu ei takistanud kostjatel ka G-sse tööle asuda, see üksnes informeeris neid hageja ja G vahelistest suhetest ja võimalikest riskidest, mis sinna tööle asumisel võivad realiseeruda.
2-21-2406
6.3.Kuna kostjatel ei olnud alust töölepinguid erakorraliselt üles öelda, on nende 15.01.2021 ülesütlemisavaldused TLS § 104 lg 1 alusel tühised. Kuigi hageja palus lugeda töölepingud alates 15.01.2021 lõppenuks, ei ole selleks alust. Üldjuhul tuleb lugeda sellises olukorras ülesütlemine korraliseks ning lugeda TLS § 85 lg 4 järgi töölepingud lõppenuks 30 kalendripäeva möödudes. Siinsel juhul olid aga töötajad juba esitanud korralised ülesütlemisavaldused 08.01.2021, mistõttu lõppesid kostjate töölepingud 07.02.2021. Tulenevalt Riigikohtu praktikast peab kohus märkima kohtuotsuse resolutsiooni töölepingu lõppemise aja.
6.4.Kuna kostjate erakorralised ülesütlemisavaldused on tühised, ei ole alust rahuldada nende vastuhagi primaarseid nõudeid ega mõista hagejalt kostjate kasuks välja TLS § 100 lg 4 alusel hüvitist.
6.5.Samuti ei ole alust rahuldada kostjate alternatiivset töötasu nõuet ajavahemiku 16.01.07.02.2021 eest. Poolte vahel oli nimetatud perioodil kehtiv töösuhe, kuid TLS § 35 eeldab, et kostjad olid nimetatud ajal töövõimelised ja valmis tööd tegema. Hageja tõi esile, et kostjad ei ilmunud 18.01.2021 enam hageja juurde tööle ja asusid töötama G-s. Kostjad ei vaidlustanud seda asjaolu. Seega ei olnud hagejal enam kellelegi tööd anda, kuivõrd kostjad olid juba töö tegemisega alustanud uue tööandja juures. Samuti ei saa väita, et kostjad ei teinud tööd seetõttu, et hageja neile seda ei võimaldanud. Hageja on veel 14.01.2021 kostjatega arutanud, et nad lükkaksid oma lahkumise edasi, kuna oleks tarvis läbi viia suuremahuline, oluline ja keeruline küberturbeõppus CX10. Sellega on hageja piisavalt tõendanud, et tal oleks olnud kostjatele ka perioodil 16.01–07.02.2021 tööd anda. Tähtsust ei ole sellel, kas hageja teavitas kostjaid sellest, et ta ei aktsepteeri erakorralisi ülesütlemisavaldusi. Samas, hageja saatis kostjatele 28.01.2021 kirja, kus esitas vastuväited kostjate ülesütlemisavaldustele. Kostjad pidid mõistma, et esineb võimalus, et nende erakorralised ülesütlemisavaldused on tühised ja neil lasub töötasu saamiseks kohustus töötada hageja juures kuni korralise ülesütlemise etteteatamistähtaja möödumiseni.
6.6.Kokkuvõttes tuleb hagi rahuldada osaliselt ning tuvastada, et kostjate erakorralised ülesütlemisavaldused on tühised, kuid kostjate töölepingute lõpetamise nõue TLS § 107 lg 2 alusel tuleb jätta rahuldamata. Kostjate vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb hagiga seotud menetluskulud jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel 75% ulatuses kostjate kanda ja 25% ulatuses hageja kanda, sest kohus ei lugenud töölepinguid hageja taotletud kuupäeval lõppenuks. Vastuhagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb hageja vastuhagiga seotud menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 ja 165 lg 1 järgi võrdsetes osades kostjate kanda ja kostjate menetluskulud kostjate enda kanda. Kostjate apellatsioonkaebus
7.Kostjad, v.a kostja V, esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid neid puudutavas osas tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata ning jaotas poolte vahel menetluskulud. Kostjad palusid teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi ning jätta menetluskulud hageja kanda või poolte enda kanda. Alternatiivselt palusid kostjad saata asja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2-21-2406
7.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt kohaldas maakohus vääralt TLS § 91 lg 2 p 1 ja jättis osad kostjate esitatud asjaolud tähelepanuta ja tõendid hindamata, mistõttu asus maakohus vääralt seisukohale, et kostjate töölepingute erakorralise ülesütlemise avaldused on tühised, ja jättis seetõttu ka vääralt kostjate hüvitisenõuded rahuldamata.
7.1.1.Maakohus lõi TLS § 91 lg 2 p 1 alusel hindamisstandardi, mis ei ole kooskõlas seaduse ega kohtupraktikaga, kuna objektiivsuse kriteerium muudaks sätte töötaja vaates sisutuks ja mõttetuks. Arvestada tuleb informatsioonilist tausta ja ähvarduste sisu ning seda, kuidas töötajad pidid öeldust aru saama olukorras, kus muutunud asjaoluks oli üksnes see, et kostjad olid esitanud korralised ülesütlemisavaldused. Lisaks saab praegust olukorda pidada ka objektiivselt tööandja ebaväärikaks käitumiseks. Hageja grupi presidendi väljaütlemised olid selgelt kostjatele suunatud ähvardused. Sõltumata hageja grupi presidendi hääletoonist ja välisest rahulikkusest, kinnitavad tema sõnad asja tõsidust ning ähvarduste hindamisel on tähtsust sellel, kas hageja õiguslikud käsitused tsiviilja kriminaalvastutusest olid paikapidavad. Kostjad on õigusteadmisteta isikud ja nad ei pidanud aru saama, kas tööandja teeb ekslikke või põhjendatud ähvardusi. Hageja ei ole esitanud kuriteokaebusi, mistõttu oli hageja eesmärk sundida kostjaid ähvarduste abil plaanist loobuma ja mitte lahkuma hageja juurest. Kostjate käitumise kriminaalseks pidamine rikkus kostjate head nime sõltumata sellest, et neid ei nimetatud koosolekul nimepidi.
7.1.2.Maakohus kohtles pooli ebavõrdselt, jättis vaidlust lahendades arvestamata kostjate vastuväited ning hindamata osad kostjate esitatud tõendid. Maakohus kohtles pooli ebavõrdselt, kui avaldas kohtuistungi alguses oma seisukoha, et töötajaid ei koheldud ähvardavalt. Maakohus jättis arvestamata kostjate kohtuistungil esitatud vastuväited koosoleku eesmärki puudutava hageja käsituse kohta. Maakohus jättis vääralt hindamata kostjate väited, mis puudutasid hageja tegevust 11.01.2021 koosoleku järel ning asus vääralt seisukohale, et neid ei tule arvestada. Pärast 11.01.2021 koosolekut peeti kostjatega täiendavaid koosolekuid, st tegemist oli tööandja teadliku ja sihikindla käitumisega. Hageja personalijuht ütles koosoleku lõpus, et ei ole vaja muretseda või tunda end ähvardatuna. Kui ähvardusi ei oleks olnud, ei oleks olnud vajadust ka seda öelda. Maakohus jättis hindamata kostjate osundatud hageja juhatuse liikme väljaöeldud lause. Maakohus jättis arvestamata kostjate väite, et G omandisuhte muudatused toimusid juba 2020. a märtsis, mistõttu ei olnud hagejal vaja kostjatele 11.01.2021 olukorda selgitada. Ainuke muutus oli kostjate korraline töölepingute ülesütlemine. Maakohus jättis arvestamata, et hagejal ei olnud veel 03.02.2021 seisuga küberharjutuse ettevalmistamise ega läbiviimise kohustust. Sel ajal, kui kostjad ütlesid töölepingud erakorraliselt üles, ei olnud hagejal veel lepingut küberharjutuse läbiviimiseks. Riik viis selleks riigihanke läbi alles 2021. a veebruari alguses. Maakohus jättis arvestamata, et hageja tegi riigihanke raamlepingu alusel pakkumise küberharjutuse läbiviimiseks, kuid ei viinud seda ise läbi, vaid seda tegi hageja alltöövõtja G.
2-21-2406
7.2.Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata kostjate alternatiivselt esitatud saamata jäänud töötasu nõuded. Maakohus jättis arvestamata kostjate väite, et hageja ei hoiatanud kostjaid töölepingu rikkumisest ega toonud selgelt välja, et kui kostjad ei ilmu tööle, ei ole neil õigust töötasu saada. Hageja 28.01.2021 kirju ei saa selliseks hoiatuseks lugeda. Ka juhul, kui neis sisalduks hoiatus, oleksid need esitatud mõistlikku aega ületades. Arvestades seda, et hageja ei teinud kostjatele tööle ilmumata jätmisel kahe nädala jooksul hoiatust, ei pidanud hageja kostjate rikkumist oluliseks või sai tegelikkuses samuti aru, et töösuhe on lõppenud. Maakohus tuvastas vääralt, et kostjad asusid 18.01.2021 tööle G-sse, kuigi see asjaolu oli kohtumenetluses tõendamata. Maakohus leidis, et kostjad ei ole tõendanud, kuidas nad end 11.01.2021 koosoleku järel tundsid, kuid ei selgitanud kostjatele selle tõendamise vajadust. Kostjad olid valmis andma vande all seletusi.
7.3.Maakohus jaotas vääralt menetluskulud. Maakohus jättis vääralt hageja (hagiga seotud) menetluskulud 75% ulatuses kostjate kanda, arvestamata seda, et tegemist on töösuhtest tuleneva vaidlusega, kus kohus luges töösuhte kostjatega lõppenuks kostjate alternatiivses käsituses märgitud ajal. Menetluskulud tuleks jätta poolte enda kanda, sest tööandja on ise põhjustanud kujunenud olukorra ning tööandja sedavõrd suurte kulude jätmine füüsiliste isikute kanda oleks äärmiselt ebaõiglane. Maakohus jättis arvestamata kostjate vastuväited hageja menetluskulude suurusele Hageja seisukoht
8.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, apellatsioonkaebuse menetluskulud kostjate kanda.
palus
jätta
selle
rahuldamata
ja
Hageja vastuapellatsioonkaebus
9.Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus märkis, et rahuldab hagi üksnes osaliselt ja jätab hagi töölepingute lõpetamise nõude osas rahuldamata, samuti osas, millega maakohus jaotas hagiga seotud menetluskulud, ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldada hagi täielikult, jätta kohtuotsuse resolutsioonist välja töölepingute lõpetamise nõue ja selle rahuldamata jätmine ning jätta hagiga seotud menetluskulud maakohtus solidaarselt kostjate kanda. Hageja täpsustas ringkonnakohtu istungil oma nõuet ja palus jätta menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda.
9.1.Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt käsitas maakohus hageja tuvastusnõuet ekslikult kahe eraldi nõudena, kuigi need on oma eesmärgilt ja sisult ühtsed. Kuupäev, millal töölepingud lõppenuks lugeda, tuleb alati otsuses märkida, sõltumata sellest, kas vastav taotlus esitatakse või mitte. Maakohus ei pidanud kohtuotsuse resolutsiooni märkima, et jätab hageja töölepingute lõpetamise nõude rahuldamata. Hageja ei ole sellist nõuet esitanud. Hagiavalduse taotluse p-d 1 ja 2 on käsitatavad ühtse tuvastusnõudena, nagu leidis maakohus ka hagi menetlusse võtmise määruses. Sellest tulenevalt asus maakohus vääralt seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
2-21-2406
9.2.Maakohus jättis vääralt 25% hagiga seotud menetluskuludest hageja kanda. Arvestades seda, et hageja saavutas hagiga täielikult eesmärgi ja hagi on põhilises osas rahuldatud, pidanuks maakohus jätma ka hagi osalise rahuldamise korral hagiga seotud menetluskulud täielikult kostjate kanda. Sellel, kas töölepingute lõppemise päevaks on 15.01.2021 või 07.02.2021, ei ole menetluskulude jaotamisel tähtsust. Kostjate seisukoht
10.Kostjad vaidlesid vastuapellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja vastuapellatsioonkaebuse menetlemise kulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et kostjate apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon selles osas muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Hageja vastuapellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi rahuldada ja maakohtu otsus vastuapellatsioonkaebusega vaidlustatud osas tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi täielikult. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata, ning kostjad I, II, III, IV, VI ja VII osas, millega maakohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Seega on nad vaidlustanud maakohtu otsuse neid puudutavas osas kogu ulatuses. Kostja V ei ole esitanud maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust ning teda puudutavas osas on maakohtu otsus jõustunud. Seda arvestades käsitab ringkonnakohus kohtuotsuse põhjendavas osas kostjatena üksnes kostjaid I–IV ja VI–VII.
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjatel oli alust öelda 15.01.2021 hagejaga sõlmitud töölepingud TLS § 91 alusel erakorraliselt päevapealt üles. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostjatel on õigus nõuda hagejalt töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks olnud rikkumise tõttu TLS § 100 lg 4 alusel hüvitist, ja kui on, siis kas hagejal on õigus nõuda kostjatelt VI–VII leppetrahvi ning oma nõuded kostjate VI–VII hüvitisenõuetega tasaarvestada. Alternatiivselt vaidlevad pooled selle üle, kas kostjatel on töölepingute erakorraliste ülesütlemisavalduste tühisuse korral õigus nõuda hagejalt ajavahemikul 16.01.–7.02.2021 saamata jäänud töötasu, ning kui on, siis kas hagejal on õigus nõuda kostjatelt kahjuhüvitist ning oma nõuded kostjate saamata jäänud töötasunõuetega tasaarvestada. Seega sõltuvad poolte rahalised nõuded teineteise vastu sellest, kas kostjate 15.01.2021 töölepingute erakorralise ülesütlemise avaldused olid tühised või mitte.
13.Kolleegiumi hinnangul asus maakohus lõppjäreldusena õigesti seisukohale, et kostjatel ei olnud TLS § 91 järgi alust öelda 15.01.2021 töölepinguid erakorraliselt üles, mistõttu on ülesütlemisavaldused TLS § 104 lg 1 järgi tühised, kuid maakohtu põhjendused on osaliselt ekslikult ning maakohus ei ole seda järeldust tehes põhjendanud, miks ei anna kostjate vastuväited alust arvata, et kostjatel oli õigus töölepingud erakorraliselt üles öelda. Ringkonnakohus saab maakohtu eksimused parandada ja põhjendab selles osas kohtuotsust täiendavalt järgmiselt.
2-21-2406
13.1.See, kas kostjatel oli õigus töölepingud erakorraliselt üles öelda, sõltub sellest, kas asjas esitatud asjaolusid arvestades ning poolte huve kaaludes oli kostjatel mõjuv põhjus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, milleks võib mh pidada ka seda, et hageja on kostjatega sõlmitud töölepinguid oluliselt rikkunud. Ringkonnakohus märgib, et TLS § 87 järgi võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes töölepingu seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel. Seejuures võib töötaja TLS § 91 lg 1 järgi töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Riigikohus on töölepingu erakorralise ülesütlemise puhul pidanud mõjuvaks põhjuseks ettenägematut asjaolu, mille tõttu saab poolte huvisid kaaludes eeldada, et lepingu täitmine on muutunud töötaja jaoks võimatuks, sh tuleb võimatuse all mõista nii füüsilist võimatust kui ka sellist erakorralist olukorda, kus töötajalt ei saa mõistlikult oodata tööülesannete täitmist, ning kui töötaja ütleb töölepingu üles erakorraliselt, st ettenägematu asjaolu tõttu, mis annab poolte huvisid kaaludes aluse eeldada, et lepingu täitmine on muutunud töötaja jaoks võimatuks, ei ole töötajal kohustust töölepingu ülesütlemisest ette teatada ning ta võib töölt lahkuda ilma ette teatamata (RKTKo 22.04.2015, 3-2-1-111-14, p-d 14 ja 16). Mõjuvaks põhjuseks TLS § 91 lg 1 tähenduses saab mh pidada ka tööandjapoolset töölepingu olulist rikkumist ning seda, kas tegemist on töölepingu olulise rikkumisega, saab mh hinnata ka VÕS § 116 alusel koosmõjus TLS § 2 lg-ga 2. Lisaks sisaldub töölepingu oluliste rikkumiste näidisloetelu TLS § 91 lg-s 2 (vt ka RKTKo 11.02.2022, 2-19-2497, p 18). TLS § 91 lg 2 p 1 kohaselt võib töötaja öelda töölepingu erakorraliselt üles mh juhul, kui tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel. Ülaltoodut arvestades on õige kostjate apellatsioonkaebuse väide, et maakohus sisustas vääralt TLS § 91 lg 2 p 1. Töötaja saab ülaltoodu kohaselt öelda töölepingu erakorraliselt päevapealt üles juhul, kui erakorralisi asjaolusid, sh tööandjapoolset töölepingust tuleneva kohustuse olulist rikkumist, ja mõlemapoolset huvi arvestades ei saa töötajalt mõistlikult oodata enam tööülesannete täitmist. Nende parameetrite alusel tuleb hinnata ka TLS § 91 lg 2 p-s 1 nimetatud tööandjapoolset töötaja ebaväärikat kohtlemist või sellega ähvardamist, st töötajal on õigus öelda tööleping erakorraliselt päevapealt üles, kui tööandja on kohelnud töötajat selliselt, et kõiki asjaolusid arvestades ja poole huve kaaludes ei saa töötajalt enam mõistlikult oodata tööülesannete täitmise jätkamist.
13.2.Siinsel juhul tuginesid kostjad töölepingute ülesütlemisavaldustes töölepinguid erakorraliselt üles öeldes sellele, et hageja rikkus tööandjana oma lojaalsuskohustust ning kohtles kostjaid ebaväärikalt. Kostjate hinnangul ähvardas hageja grupi president töötajaid 11.01.2021 koosolekul alusetult kriminaal- ja tsiviilvastutusega, kui töötajad peaksid hageja juurest lahkuma ja liituma G-ga või tegema koostööd W-ga, ning rikkus sellega ka kostjate head nime. Selle tagajärjel tundsid kostjad end tööl järgmistel päevadel äärmiselt ebakindlalt ja ebaturvaliselt ning neil tekkis suur stress, mis mõjutas nende tervist. Negatiivset mõju ei leevendanud ka vestlus personalijuhiga. Kostjad ei saanud sellist ettevõtte kultuuri taluda ega näinud võimalust sellises olukorras töösuhet hagejaga jätkata (vt kostjate avalduste tõlked II kd, tl 16–22). Lisaks tõid kostjad esile, et hageja käitumine oli nende hinnangul teadlik ja sihikindel ning kantud eesmärgist sundida ähvardustega kostjaid hagejaga töösuhet jätkama, mida kinnitab koosolekule järgnevatel päevadel teema jätkuv arutamine. Hageja hinnangul oli aga 11.01.2021 koosolek kantud soovist informeerida kostjaid ühelt poolt hageja ja teiselt poolt W ning G vahelistest suhetest ja probleemidest, et kostjad teeksid hageja juurest töölt lahkudes ja G-sse tööle asudes oma otsused tegelikke asjaolusid teades.
2-21-2406 Pooled ei vaidle 11.01.2021 koosolekul avaldatu sisu üle, sh selle üle, et hageja grupi president ja juhatuse liige avaldasid mh kostjate esile toodud laused. Samuti ei vaidle pooled muude maakohtu tuvastatud asjaolude üle ning ringkonnakohus võtab need TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi asja lahendamisel aluseks, v.a asjaolu, et kostjad asusid 18.01.2021 tööle G-sse, mille tuvastamise on kostjad vaidlustanud. Ringkonnakohtu 02.02.2023 istungil (IV kd, tl 80 pöördel) võtsid kostjad omaks, et asusid tööle G-sse, kuid ei võtnud omaks tööle asumise kuupäeva. Seega asusid kostjad G-sse tööle, kuid hageja ei ole tõendanud nende tööle asumise täpset kuupäeva. Sellest, et G personali aruande (IV kd, tl 53) kohaselt asus 18.01.2021 seal tööle seitse inimest, ei saa kohus järeldada, et need inimesed olid kostjad. Kuna erinevad inimesed on selle tõendi kohaselt asunud tööle nii enne kui ka pärast seda kuupäeva, ei ole välistatud, et kostjad võisid asuda G-sse tööle 18.01.2021 või ka hiljem.
13.3.Arvestades 11.01.2021 koosolekul hageja grupi presidendi avaldatut, asus maakohus ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult seisukohale, et koosolekul avaldatu ei andnud kostjatele TLS § 91 lg 2 p 1 järgi alust töölepingut erakorraliselt üles öelda, kuna koosoleku sisu tervikuna hinnates saab koosolekul avaldatut mõista kostjate teavitamise, mitte ähvardamise vms kostjate ebaväärika kohtlemisena. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega, neid TsMS § 654 lg 6 järgi kordamata. Kolleegium märgib lisaks, et olukorda, kus kostjad olid esitanud 08.01.2021 korralised töölepingute ülesütlemise avaldused ja soovisid asuda tööle G-sse, mille tõttu korraldas hageja 11.01.2021 koosoleku, kus teavitas kostjaid hageja ja G vahelistest probleemidest ning võimalikest sammudest, mida ta kavatseb ette võtta, hoiatades sellest mh ka kostjaid, ja paludes kostjatel probleemide lahenemiseni või vähemalt küberharjutuse läbiviimiseni hageja juurde tööle jääda, ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks töölepingu erakorralise ülesütlemise kontekstis. Sellises olukorras saab kolleegiumi hinnangul töötajalt mõistlikult oodata, et ta jätkab töötamist kuni töölepingu korralise ülesütlemise tähtaja lõppemiseni.
13.4.Vastuseks kostjate apellatsioonkaebuse töölepingute erakorralist ülesütlemist puudutavatele väidetele ja täienduseks maakohtu põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus on põhjendanud, miks on kogu koosoleku sisu arvestades hageja grupi presidendi koosolekul avaldatu käsitatav kostjate teavitamise, mitte ähvardamisena ning ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda. Ringkonnakohus möönab, et asjaolusid arvestades korraldas hageja 11.01.2021 koosoleku seetõttu, et kostjad esitasid 08.01.2021 töölepingu korralised ülesütlemisavaldused. Seda ei ole ka hageja eitanud ega väitnud, et ta korraldas koosoleku põhjusel, et G osanikud oleksid vahepeal muutunud vms G-st tuleneva põhjusel. See aga ei tähenda seda, et hageja ei oleks võinud kostjaid koosolekul teavitada G eraldumise hetkeseisust ja probleemidest G-ga. Olukorras, kus hageja teadmise kohaselt soovisid kostjad asuda tööle G-sse ja esitasid hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldused, on hageja vastav käitumine mõistetav. Seejuures ei anna kostjate väited koosoleku korraldamise eesmärgi kohta alust järeldada, et hageja soovis kostjaid lubamatult mõjutada ja kohtles kostjaid vahendina, et saavutada soovitud eesmärgid W-ga peetud läbirääkimistel. Ka juhul, kui hageja korraldas koosoleku mh motiivil, et kostjad ei lahkuks G-sse, ei saa koosolekul toimunu alusel järeldada, et hageja oleks mõjutanud kostjaid selleks lubamatul või ebaväärikal viisil. Asjaolusid arvestades on selge, et hageja soovis, et kostjad jääksid vähemalt mõneks ajaks veel hageja juurde tööle, kuid asjas esitatud asjaolude kohaselt ei ole kolleegiumil alust arvata, et hageja oleks kasutanud selle eesmärgi saavutamiseks ebaausaid või ebakohaseid meetmeid. See, et hageja pidas olukorda G-ga tõsiseks ja hoiatas kostjaid, et nende G-sse tööle asumine võib ka neile kaasa tuua kriminaal- või tsiviilvastutuse, on küll õige, kuid ei anna alust järeldada, et hageja kohtles kostjaid olukorda arvestades ebaväärikalt TLS § 91 lg 2 p 1
2-21-2406 tähenduses. Maakohus märkis õigesti, et hageja ei kasutanud sobimatut väljendusviisi. Iseenesest on õige kostjate väide, et ähvardamine on võimalik ka rahulikult ja viisakalt, kuid siinsel juhul ei saanud mõistlik töötaja pidada hageja grupi presidendi käitumist koosolekul töötaja ebaväärikaks kohtlemiseks ega töötaja ebakohaseks ähvardamiseks. Õige on kostjate etteheide, et maakohus ei ole andnud hinnangut hageja juhatuse liikme väljendatud lausele: „Me tahame olla õigel teel, kus kõik selles kõnes osalevad teevad koostööd ja tegutsevad selle nimel, et teha G spinouti eduka iseseisva äriühinguna. Kuid vale tee on olukord, kus satume kohtuvaidlusse ja kus ähvardab teid kõiki võimalik tsiviil- ja kriminaalvastutus“, kuid ka selle alusel ei ole ringkonnakohtul koosmõjus koosolekul avaldatud muu teabega alust järeldada, et kostjatel oli alust öelda tööleping erakorraliselt üles. Ka juhul, kui koosoleku teema tõsidust arvestades mõjus koosolekul sündsas vormis avaldatu kostjatele ebameeldivalt või ähvardusena, ei saa kogu koosoleku konteksti ja kostjate G-sse lahkumise soovi arvestades pidada olukorda selliseks, mis ei võimaldanud mõistlikul töötajal kuni töölepingu korralise ülesütlemise tähtaja möödumiseni töösuhet senise tööandjaga jätkata. Seda ei kinnita ka Jevgeni Bahlinovi kirjalik seletus (II kd, tl 189), millest nähtub, et koosolek oli tema jaoks ebameeldiv ja juhtkonna suhtlusviis oli tema hinnangul ebakorrektne, töötajaid demotiveeriv ning tööõhkkonda kahjustav, kuid sellest ei saa järeldada, et hageja kohtles kostjaid koosolekul ebaväärikalt TLS § 91 lg 2 p 1 tähenduses, st tegemist oli sedavõrd töösuhteid kahjustava suhtlusviisiga, mis andnuks mõistlikule töötajale samadel asjaoludel aluse töösuhe erakorraliselt lõpetada. Kolleegium möönab, et maakohus pidanuks vaidlust lahendades arvestama ka neid kostjate väiteid, mis puudutasid hageja käitumist 11.01.2021 koosoleku järel enne 15.01.2021, kuid ka see minetus ei anna alust töölepingu erakorralist ülesütlemist puudutavalt maakohtust erinevale seisukohale asuda. 11.01.2021 koosolekul avaldatut ei saa ka koosmõjus sellele järgnenud sündmustega pidada selliseks, mis andnuks kostjatele alust öelda töölepingud erakorraliselt üles. Töölepingu erakorralise ülesütlemise aluse olemasolu ei kinnita hageja personalijuhiga (L) ja tiimijuhiga (D) 12.01.2021 peetud WhatsApp koosolekul kõneldu (III kd, tl 143–149). Selle koosoleku sisu viitab pigem sellele, et hageja personalijuht ja tiimijuht on selgitanud koosolekul osalejatele hageja esindajate ning G ja W vahelisi suhteid niivõrd, kuivõrd see on olnud neile teada ja neil on lubatud asjaolusid avaldada. Koosoleku üldmulje kohaselt on hageja personalijuht olnud toetav ja abivalmis ning koosoleku järel jäi kõlama sõnum, et töötajate jaoks ei muutu koosoleku järel midagi ning loodetavasti saavad nädala-paari jooksul ka hageja esindajate ja W vahelised probleemid lahendatud, seejuures oli hageja personalijuht valmis kõigiga vajadusel ka eraldi rääkima ning ta julgustas esitama kirjalikult täiendavaid küsimusi hageja esindajatele. Seega ka juhul, kui kostjad võisid 11.01.2021 koosolekul avaldatut tajuda nende vastase ründena, on hageja personalijuht ja tiimijuht teinud hageja nimel kõik mõistlikult oodatava, et kostjad ei peaks toimunud koosoleku pärast muretsema. Seetõttu ei ole põhjendatud kostjate arusaam, et hageja jätkuvad koosolekud olid kantud eesmärgist kostjaid edasi mõjutada ning hageja jätkas kostjate ebaväärikat kohtlemist. 12.01.2021 koosolekul räägitu alusel ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et hageja ja tema töötajad oleksid hoidnud jätkuvalt tööõhkkonda pingelisena. Hageja personalijuht ja tiimijuht on selgelt teinud neilt mõistlikult oodatava, et tööl taastuks rahumeelne õhkkond. Lisaks on tiimijuht saatnud 14.01.2021 kostjatele e-kirja (tõlge III kd, tl 54), milles nähtub, et tiimijuht tegi CX10 (küberharjutus) tõttu kostjatele ettepaneku lahkuda töölt üks nädal hiljem kui korralises avalduses kirjas, et hageja saaks edukalt lõpule viia tegevuse, mida on viimase mitme kuu jooksul plaaninud, ning samal päeval kutse Teams kohtumisele koos hageja personalijuhiga (tõlge III kd, tl 57), et selgitada võimalust pikendada hageja juures järelejäänud tööaega selleks, et kostjad saaksid aidata 8.–10.02 CX10-ga valmis saada. Seega ei saa kolleegium ka pärast
2-21-2406 11.01.2021 toiminud sündmustest eraldi ega koosmõjus 11.01.2021 koosolekuga järeldada hageja kui tööandja ebaväärikat käitumist kostjate suhtes. Maakohtust erinevale järeldusele ei anna alust asuda ka kostjate maakohtule etteheidetud menetluslikud minetused. Asjaolu, et maakohus avaldas istungil kompromissiettepanekut tehes oma esialgse hinnangu kostjate esile toodud asjaolude kohta, ei anna alust järeldada, et maakohus oli erapoolik. Maakohus üksnes teavitas pooli oma nägemusest esile toodud asjaolude kohta, et pooled teeksid teadliku valiku kompromissi osas (III kd, tl 179). Kuigi maakohus jättis mõned kostjate vastuväited otsuses käsitlemata, ei anna need eelmistes lõikudes toodud põhjendusi arvestades alust maakohtust erinevale lõppjäreldusele asuda. Samuti ei ole maakohus eksinud menetlusõiguse normide vastu, kui ei selgitanud kostjatele vajadust tõendada, kuidas kostjad end pärast 11.01.2021 koosolekut tundsid, ega andnud omal algatusel kostjatele võimalust vande all selle kohta seletusi anda. Ringkonnakohtu hinnangul võivad inimesed tajuda sündmusi väga erinevalt, kuid TLS § 91 kontekstis on oluline hinnata sündmusi mõistliku töötaja seisukohalt. Seetõttu ei ole kostjate tunnetel ja emotsioonidel asjas määravat tähtsust.
13.5.Ülaltoodut arvestades ei anna apellatsioonkaebuse väited alust asuda seisukohale, et kostjatel oli alus öelda töölepingud TLS § 91 alusel hageja rikkumiste tõttu vm mõjuval põhjusel erakorraliselt üles. Seetõttu on kostjate 15.01.2021 ülesütlemisavaldused TLS § 104 lg 1 järgi tühised ning neil ei ole TsÜS § 84 lg 1 I lause järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kuna kostjatel ei olnud alust töölepinguid kostja olulise lepingurikkumise tõttu üles öelda, ei ole kostjatel ka alust nõuda hagejalt töölepingu olulise rikkumise tõttu TLS § 100 lg 4 alusel hüvitist ning tähtsust ei ole hageja menetluslikul tasaarvestuse vastuväitel, mis puudutab kostjate V ja VII hüvitise nõuete tasaarvestamist hageja leppetrahvinõuetega.
14.Kostjate apellatsioonkaebuse väited ei anna alust tühistada maakohtu otsust ka kostjate alternatiivse ajavahemikul 16.01.–07.02.2021 saamata jäänud töötasu hüvitamise nõude osas. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus lõppjäreldusena õigesti kostjate alternatiivsed nõuded rahuldamata, kuid maakohus jättis nende nõuete osas täitmata selgitamiskohustuse ning maakohtu põhjendused on nende nõuete osas ekslikud. Ringkonnakohus selgitas 20.03.2021 pooltele töötasunõuete aluseks olevaid õigusnorme ning põhjendab selles osas kohtuotsust alljärgnevalt.
14.1.Kolleegium märgib, et töötajal on TLS § 1 lg 1 järgi kohustus teha kuni töösuhte lõppemiseni tööd ning tööandjal on kohustus kindlustada töötajad TLS § 28 lg 2 p 1 järgi kokkulepitud tööga ja maksta töö eest TLS § 1 lg 1 ja § 28 lg 2 p 2 järgi kokkulepitud tasu, sh on tööandjal TLS § 35 järgi kohustus maksta töötajatele keskmist töötasu ka juhul, kui töötajad ei teinud tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Viidatud sätetest nähtub, et tööandja peab maksma töötajale üldjuhul tasu tehtud töö eest ning üksnes juhul, kui tööandja jätab töötaja tööga kindlustamata, on töötajal õigus nõuda tasu ka selle aja eest, mil ta tegelikult tööd ei teinud. Samas, ka viimasel juhul ei pea tööandja töötajale tasu maksma, kui töö jäi andmata töötaja süül. Õiguskirjanduse kohaselt ei pea tööandja maksma töötajale töötasu, kui töötaja on töökohalt omavoliliselt lahkunud (TLS komm (2021), § 35, p 1). Kolleegiumi hinnangul ei ole töötajal õigus nõuda tööandjalt töötasu ka siis, kui töötaja on teinud tööandjale töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse ja seejärel töölt lahkunud, kuid erakorraliseks ülesütlemiseks ei olnud tegelikult alust. Sellisel juhul on töötaja teinud tühise ülesütlemisavalduse ning lahkunud ilma õigusliku aluseta töölt enne töölepingu lõppemist, st töötaja jääb tööga kindlustamata tema enda
2-21-2406 süül TLS § 35 tähenduses. Lisaks oleks sellises olukorras töötajale tasu maksmine kuni töölepingu formaalse lõppemiseni hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõetamatu, mistõttu tuleks VÕS § 6 lg 2 alusel jätta TLS § 1 lg 1 ja töölepingus sisalduv töötasu maksmist puudutav kokkulepe alates töötaja töölt lahkumisest kohaldamata. Töötaja omal initsiatiivil töölt lahkumise tõttu oleks hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõetamatu, kui tööandja peaks maksma töölepingu formaalse lõppemiseni töötajale töötasu, kuigi töötajal ei olnud alust öelda töölepingut erakorraliselt üles.
14.2.Siinsel juhul ei vaidle pooled selle üle, et kostjad esitasid 08.01.2021 hagejale töölepingute korralise ülesütlemise avaldused ja 15.01.2021 erakorralise ülesütlemise avaldused. Kuna kostjate erakorralise ülesütlemise avaldused on tühised, st neil ei ole õiguslikke tagajärgi, ei lõppenud kostjate töölepingud nende alusel 15.01.2021. Kostjate töölepingud lõppesid 08.01.2021 korralise ülesütlemise avalduste alusel alles 07.02.2021, kuid pärast töölepingute erakorralist ülesütlemist 15.01.2021 ei ilmunud kostjad enam tööle. Olgugi, et kostjad uskusid seda, et nende töölepingud on 15.01.2021 erakorralise ülesütlemise tõttu lõppenud, ei anna see kostjatele ülaltoodud põhjendusi arvestades alust nõuda hagejalt pärast töölt lahkumist kuni töölepingute formaalse lõppemiseni töötasu. Eeltoodud järeldust ei muuda ka kostjate käsitus, mille kohaselt oleks hageja pidanud kostjaid eelnevalt töölepingu rikkumise eest hoiatama. Rikkumise kohta hoiatuse tegemine võib olla asjakohane töötaja rikkumise tõttu töölepingu erakorralise ülesütlemise või tööandja kahjunõude puhul, kuid sellel ei ole tähtsust töötaja töötasunõude üle otsustades olukorras, kus töötaja ei ilmu tööle.
14.3.Seega jättis maakohus lõppjäreldusena õigesti ka kostjate alternatiivsed saamata jäänud töötasu nõuded rahuldamata. Kuna kostjate nõuete rahuldamiseks ei ole alust, ei ole vaidluse lahendamisel tähtsust ka hageja menetluslikul tasaarvestusel, mis puudutas nende nõuete tasaarvestamist hageja kahju hüvitamise nõuetega. Seetõttu ei käsitle ringkonnakohus nende nõuetega seonduvat, sh nendega seotud kostjate apellatsioonkaebuse väiteid.
15.Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata ja jaotas poolte vahel hagiga seotud menetluskulud.
15.1.Kolleegiumi hinnangul asus maakohus ekslikult seisukohale, et olukorras, kus kostjate töölepingud tuleb korralise ülesütlemise tõttu lugeda lõppenuks 07.02.2021, mitte 15.01.2021, tuleb hagi rahuldada osaliselt. Arvestades seda, et Riigikohtu praktika järgi peab kohus, sõltumata taotlusest, märkima kohtulahendi resolutsiooni töölepingu lõppemise aja (vt RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-126-14, p 11), ei olnud maakohtul alust käsitada hageja hagiavalduses sisalduva taotluse p 2 (lugeda töölepingud alates 15.01.2021 lõppenuks) eraldi haginõudena ning üksnes hagis taotletust hilisemal kuupäeval töölepingu lõppenuks lugemine ei andnud alust jätta hagi osaliselt rahuldamata.
15.2.Kuna hagi tuli täielikult rahuldada, ei olnud maakohtul alust jaotada hagiga seotud menetluskulusid TsMS § 163 lg 1 alusel. Hagiga seotud menetluskulud tuleb hagi rahuldamise tõttu jätta TsMS § 162 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 165 lg-ga 1 võrdsetes osades kostjate kanda. Ka juhul, kui hageja nõuet tuleks käsitada eraldi haginõudena ja maakohtul olnuks seetõttu alust jätta hagi osaliselt rahuldamata, ei oleks maakohtul olnud alust jätta menetluskulusid osaliselt hageja kanda, sest ka sellisel juhul oleks hagi saanud põhilises osas rahuldatud ning sellises olukorras on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostjate kanda.
2-21-2406 Kuigi kostjad palusid apellatsioonkaebuses kaaluda hagiga seotud menetluskulude jätmist TsMS § 162 lg 4 alusel äärmise ebaõigluse vältimiseks kummagi poole enda kanda, ei ole kostjad toonud esile selliseid asjaolusid, mis annaksid selleks alust. Ainuüksi see, et kostjad on hageja endised töötajad ja füüsilised isikud ning hageja hagi menetlemise kulud on olnud suured, ei anna alust kohaldada TsMS § 162 lg-t 4. Seejuures ei saa asjas esitatud asjaolusid arvestades pidada hagejat vastutavaks selles, et kostjad esitasid erakorralise ülesütlemise avalduse. Kuigi kostjad heidavad maakohtule ette ka seda, et maakohus jättis tähelepanuta nende vastuväiteid hageja menetluskulude suuruse kohta, ei pidanud maakohus neid otsuses arvestama, sest maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust. Maakohus saab neid arvestada menetluskulude kindlaksmääramisel.
16.Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja rahuldab vastuapellatsioonkaebuse, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 ja § 162 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 165 lg-ga 1 võrdsetes osades apellantide kanda. Arvestades seda, et maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Maris Kuurberg, Gea Lepik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.