Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.04.2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-15107
Kohtuasi
X hagi Y OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitiste väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.06.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
4500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Alar Urm Kostja Y OÜ (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja Sven Paaver
Menetluse liik
Kohtuistung 05.04.2023
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 22.06.2022 otsus tühistada osas, milles kohus tuvastas 26.11.2019 töölepingu ülesütlemise tühisuse, lõpetas lepingu alates 18.05.2020, mõistis kostjalt välja hageja kasuks rahalise hüvitise töölepingu ülesütlemise seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu ning jaotas ja määras rahaliselt kindlaks menetluskulud (maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 1-4 ja 6). Jätta tühistatud osas uue otsusega hagi rahuldamata. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles kohus rahuldas hagi puhkusehüvitise nõudes (resolutsiooni punkt 5).
2.Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Hagi rahuldada osaliselt. 2) Mõista Y OÜ-lt välja X kasuks saamata puhkusehüvitis 464.05 eurot. 3) Ülejäänud nõuete osas jätta X hagi rahuldamata. 4) Y OÜ apellatsioonkaebus rahuldada.
2-20-15107 5) Menetluskulud maakohtus jätta 80% ulatuses X ja 20% ulatuses Y OÜ kanda. 6) Menetluskulud apellatsioonimenetluses jätta X kanda. 7) Jätta rahuldamata kostja 20.04.2023 taotlus apellatsioonimenetluse kulude nimekirja esitamise tähtaja pikendamiseks. 8) Apellatsiooniastmes rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hüvitatavad maakohtumenetlusega seotud menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul peale ringkonnakohtu lahendi jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja (töötaja) esitas 25.05.2020 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Y OÜ (tööandja, kostja) vastu, milles palus tuvastada, et pooltevahelise 26.11.2019 töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt 04.05.2020 oli tühine. Samuti palus töötaja lõpetada töölepingu alates 18.05.2020 ning mõista tööandjalt välja tühise ülesütlemise eest hüvitis 3000 eurot (neto) ja maksmata puhkusehüvitis 464.05 eurot (neto).
2.TVK rahuldas 03.09.2020 otsusega avalduse osaliselt. Maakohus tuvastas, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, lõpetas lepingu alates 18.05.2020 ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 1000 eurot (neto) ja puhkusehüvitise 464.05 eurot (neto).
3.Kostja esitas 15.10.2020 kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras. Hageja esitas 26.11.2020 hagiavalduse (täpsustatud 01.02.2021), milles palus tuvastada, et töölepingu erakorraline ülesütlemine 04.05.2020 avaldusega on tühine. Hageja palus lõpetada tööleping alates 18.05.2020, mõista kostjalt välja ülesütlemise hüvitis 1000 eurot (neto) ja saamata puhkusehüvitis 464.05 eurot (neto). Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
4.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja töölepingu alusel kostja juures koristusteenindajana töötasuga 1000 eurot (neto) kuus. Kostja ütles 04.05.2020 kirjaliku teatisega töölepingu erakorraliselt üles töölepingu seaduse (TLS) § 88 lõike 1 alusel alates 18.05.2020. Teatise kohaselt olid töötajal ebapiisavad tööoskused ja ta ei täitnud tööandja korraldusi, misläbi on töötaja kaotanud usalduse nii tööandja kui klientide seas.
5.Hageja leidis, et ülesütlemine on tühine, sest kostja ei ole seda põhistanud. Kostja etteheited on ebamäärased. Ei ole tõendatud, et hageja rikkus töölepingut. Teatisest ei nähtu, millal ja kus
2-20-15107 toimunud ning milliseid rikkumisi kostja hagejale ette heidab. Samuti jääb arusaamatuks, kes ja millal hageja töö kvaliteeti kontrollis. Välja ei ole toodud, milliseid tööandja korraldusi ja millal hageja ei täitnud. Kostja ei ole selgitanud, milline peab olema töö kvaliteet ning kes tööd kontrollib. Lisaks ei ole dokumenteeritud kontrolli tulemusi. Töösuhte lõpetamisele peab eelnema hoiatus.
6.Kuivõrd ülesütlemine on tühine, tuleb töösuhe lõpetada TLS § 107 lõike 2 alusel alates 18.05.2020. Hageja palus kostjalt välja mõista hüvitis TLS § 109 lõike 1 alusel 1000 eurot (neto). Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista ajavahemiku 26.11.2018 kuni 18.05.2020 eest puhkusehüvitis 464.05 eurot (neto). Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu, v.a puhkusehüvitise 464.05 eurot nõudele. Menetluskulud palus kostja jätta 70% ulatuses hageja ja 30% ulatuses kostja kanda. Alternatiivselt palus kostja jätta menetluskulud hageja kanda.
8.Töölepingu erakorraline ülesütlemine ei olnud tühine. Kostja põhistas ülesütlemisavalduses, miks ta töölepingu üles ütles. Põhjuseks oli töötaja allumatus tööandja juhtimisele ja kontrollile, hoiatusele vaatamata tööandja mõistlike korralduste eiramine, sobimatu suhtlemine tööandjaga, ebaväärikas suhtlemine tööandja klientidega. Pahatahtlik on väide, et hageja ei tea, millistelt objektidelt tuli tema tööle negatiivne tagasiside. Kostja on tellijatelt saadud tagasisidet koristuse vigade kohta hagejaga jaganud, teinud talle märkusi piisava detailsusega ja saatnud isegi fotosid tema tööst. Hagejale on piisavalt täpselt tehtud märkusi, millistel objektidel peab olema hoolsam ja millised konkreetsed esemed on koristuse järgselt tolmused või mustad. Hagejale ei saanud tulla kostja rahulolematus tema isikuomaduste ja töötulemustega üllatusena. Kostja tegi 23.03.2020 hagejale hoiatuse.
9.Ülesütlemisavalduses ei pea olema märgitud, kes ja millal konkreetselt hageja tööd kontrollis. Kostja võis kontrollida hageja tööd sõltumata sellest, kas ta ise on puhastusteenindaja. Kuivõrd hageja ei ole väitnud, et avalduses temale etteheidetu ei ole tõene, tuleb asuda seisukohale, et selles vaidlus puudub. Maakohtu otsus ja põhjendused
10.Harju Maakohus rahuldas hagi, tuvastas 26.11.2019 töölepingu ülesütlemise tööandja 04.05.2020 avaldusega tühisuse, lõpetas töölepingu alates 18.05.2020, mõistis hageja kasuks välja kostjalt hüvitise 1000 eurot (neto) ja puhkusehüvitise 464.05 eurot (neto), jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1504 eurot koos viivisega.
11.Kohus tuvastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lõike 1 ning § 231 lõigete 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: hageja ja kostja sõlmisid 26.11.2019 töölepingu, mille järgi asus hageja kostja juurde tööle koristusteenindaja ametikohale (dtl 39–40); kostja edastas hagejale 04.05.2020 töölepingu ülesütlemisavalduse, mille kohaselt lõpetas erakorraliselt töölepingu alates 18.05.2020. Avalduses on välja toodud, et tööleping lõpetatakse TLS § 88 lõike 1 alusel (dtl 41).
12.TLS § 95 lõige 1 sätestab, et tööleping tuleb üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega ning vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Sama sätte lõike 2 esimene lause näeb ette, et tööandja peab
2-20-15107 ülesütlemist põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sama sätte lõige 3 näeb ette, et lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. TLS § 104 lõike 1 järgi on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav ülesütlemine tühine.
13.Kohtule esitatud andmetest nähtub, et hageja on saanud kätte kostja 04.05.2020 avalduse töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Tööandja on avalduses ülesütlemist piisavalt põhjendanud (dtl 41). Seega on täidetud töölepingu erakorralise ülesütlemise formaalne eeldus.
14.Pooled vaidlevad, kas täidetud on ülesütlemise materiaalne eeldus (kas hageja on töölepingut rikkunud). Ülesütlemise avalduses tugines kostja TLS § 88 lõikele 1. 06.12.2021 menetlusdokumendis kostja täpsustas, et töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjustasid töötaja järgmised rikkumised: hoiatusele vaatamata tööandja mõistlike korralduste eiramine (TLS § 88 lõike 1 punkt 3), sobimatu suhtlemine tööandjaga (TLS § 88 lõike 1 punkt 5) ja ebaväärikas suhtlemine tööandja klientidega (TLS § 88 lõike 1 punkt 6). Avaldusest nähtuvalt tuleb kostja etteheidet hagejale tööandja mõistlike korralduste eiramise osas mõista selliselt, et hageja töö oli puudustega, kostja oli juhtinud sellele hageja tähelepanu ja oli andnud talle korralduse täita tööülesandeid nõuetekohaselt ning oli teinud hagejale hoiatuse. Hageja aga kostja korraldusi ei täitnud ja töö kvaliteet ei paranenud. Kohus on selgitanud 30.10.2021 korraldustes, et kostjal on kohustus tõendada töölepingu rikkumist hageja poolt.
15.Kostja on heitnud hagejale ette tööülesannete nõuetekohaselt täitmata jätmist. Töölepingus on välja toodud hageja järgmised tööülesanded: põrandate kuiv koristus ja märgpesu; tolmu võtmine aknalaudadelt, trepikäsipuudelt, põrandaliistudelt, küttekehadelt, uksepiitadelt, pistikutelt, postkastidelt; ukseklaaside kohtpuhastamine nii seest kui väljast (v.a aknad); ämblikuvõrkude eemaldamine koridoris, kui see on võimalik; seintelt ja siseustelt plekkide eemaldamine, kui see on võimalik, vastavalt vajadusele; koristustööde orienteeruv kõrgus põrandapinnast ca 180 cm (dtl 39 – 40). Kostja väitel on hageja töö olnud puudustega, kostja on juhtinud hageja tähelepanu esinevatele puudustele ja on teinud hoiatuse, paludes tööd hoolikamalt teha. Kostja sõnul on hageja jätnud kostja korraldused ja hoiatuse tähelepanuta.
16.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja on rikkunud töökohustusi selliselt, et hageja töö oli puudustega. Kostja soovis tõendada hageja tööülesannete mittenõuetekohast täitmist klientide poolt saadud pretensioonidega koristustööde kohta (koos piltidega; dtl 67–69) ning kostja poolt hagejale 25.03.2020 saadetud hoiatusega koos piltidega (dtl 70–84). Kohtu hinnangul on tõendamata, et klientide kaebustes sisalduvad pretensioonid koristustööde kvaliteedile ja kostja poolt hagejale saadetud piltidel kujutatud ebakvaliteetne koristus on etteheidetavad hagejale. Viidatud tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada, millal ja kelle poolt tehtud koristustöid klientide pretensioonid ja pildid kajastavad. Hageja selgitas juba TVK 03.09.2020 istungil, et nad teostasid paarilisega 55 objekti nädalas, objektid olid jagatud nende vahel (dtl 102–104). Kostja ei ole kohtu ette toonud, millist osa objektidest koristas hageja ja millist tema paariline ning kohtu hinnangul ei ole võimalik kostja poolt esitatud tõendite pinnalt jõuda järelduseni, et just hageja pani rikkumised toime. Kostja tõenditel kajastatut ei ole võimalik siduda hageja töökohustuste rikkumisega. Olukorras, kus hageja on teinud tööd koos paarilisega, ei ole kostja tõendanud, et hageja on teinud selle puuduliku koristustöö, mille kohta on kliendid saatnud kostjale pretensioone ja mis on kujutatud piltidel.
17.Kostja soovis tõendada hageja tööülesannete mittenõuetekohast täitmist märtsis – aprillis 2020 toimunud sõnumivahetusega (tl 37–38). Kohtule esitatud vestlusest nähtub, et see toimus WhatsAppis loodud suhtlusgrupis. Kostja juhtis küll sõnumites tähelepanu, et koristustöö oli puudustega, kuid kommentaarid puudutasid vähemalt kahe inimese tööd. See
2-20-15107 nähtub 16.03.2020 kell 14:19:36 ja 14:20:00 saadetud sõnumitest: „Weizenbergi 29 teen mina“ ja „Rohelise aasa Kaja“. Olukorras, kus kostja jagas kommentaare erinevate objektide kohta ja teada ei ole, millistel objektil tegi tööd hageja, ei ole võimalik sõnumivahetuses sisalduvad etteheited koristustööde osas siduda hagejaga. Kohus leiab, et toimunud vestlus ei tõenda hageja töökohustuste rikkumist.
18.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et hageja on teinud koristustööd lohakalt ja on rikkunud sellega tööülesandeid. Kuna tõendamata on töökohustuste rikkumine hageja poolt, puudub vajadus käsitada kostja korraldusi hagejale koristustöö kvaliteedi osas ning 25.03.2020 hoiatust (dtl 70).
19.Kostja heitis hagejale ette ka sobimatu suhtlemist tööandjaga ja ebaväärikat suhtlemist tööandja klientidega. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et hageja on pannud toime viidatud rikkumised.
20.Kohus eelnevalt tuvastas, et kostja ei tõendanud, et tal oli seadusest tulenev alus öelda hagejaga sõlmitud tööleping erakorraliselt üles. Seega tuvastab kohus TLS § 104 lõike 1 alusel, et 26.11.2019 töölepingu erakorraline ülesütlemine kostja 04.05.2020 avaldusega on tühine. Hageja taotlusel lõpetab kohus hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu alates 18.05.2020 TLS § 107 lõike 2 alusel.
21.TLS § 109 lõike 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Hageja palus välja mõista hüvitise 1000 eurot (neto). Kohus leiab, et arvestades kõikide tsiviilasjas esitatud asjaoludega, sh arvestades kohtu ette toodud asjaolusid seoses pooltevahelise töösuhtega ja selle lõpetamisega ning pooltevahelise töösuhte kestust, on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista TLS § 109 lõike 1 alusel hüvitis ühe kuu keskmise töötasu ulatuses 1000 eurot (neto).
22.Hageja palus kostjalt välja mõista kasutamata põhipuhkuse hüvitise ajavahemiku 26.11.2019–18.05.2020 eest summas 464,05 eurot. TLS § 71 sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Hageja on esile toonud hüvitise arvutamise käigu ning kostja ei ole seda vaidlustanud. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus hageja nõude ja mõistab kostjalt välja kasutamata põhipuhkuse hüvitise 464,05 eurot (neto).
23.Kohus rahuldab hagi, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda TsMS § 162 lõike 1 alusel. Kohtu hinnangul puuduvad alused jaotada kulusid kostja taotletud viisil.
24.Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja 02.05.2022. Selle kohaselt on hageja kulude suurus kokku 2044 eurot (käibemaksuga), millest 1944 eurot õigusabikulu ja 100 eurot riigilõiv. Nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi 9 tunni ulatuses tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuta). Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Hageja taotleb kulude hüvitamist koos käibemaksuga.
25.Kohus, tutvunud hageja nimekirjaga, on seisukohal, et avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot on vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 216 eurot (koos käibemaksuga). Arvestades käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust asub kohus seisukohale, et tunnitasumäär 180 eurot (käibemaksuta) ei ületa vandeadvokaadist esindaja keskmist sarnase
2-20-15107 õigusteenuse eest makstavat tasu ja on põhjendatud. Hinnates ja analüüsides lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tehtud toimingutega ja koostatud dokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et nimekirjas kajastuvad esindaja toimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt.
26.Nimekirja kohaselt tegi lepinguline esindaja järgnevaid toiminguid: asja materjalidega tutvumine ja kliendi nõustamine jaanuaris 2021 (3 tundi); hagivastusega tutvumine märtsis 2021 (2 tundi); hageja 30.03.2021 menetlusdokumendi koostamine (1 tund); kohtuistungiks ettevalmistamine 01.05.2022 (2,5 tundi); 02.05.2022 istungil osalemine (0,5 tundi). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas esindaja 29.01.2021 kohtule kinnituse, et on hageja lepinguliseks esindajaks. Arvestades nimetatud kuupäevaks esitatud kõiki menetlusdokumente (sh TVK toimiku materjale) on kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja ajakulu 3 tundi asja materjalidega tutvumiseks ja kliendi nõustamiseks põhjendatud ja vajalik. Kohtu hinnangul ei ole osaliselt põhjendatud esindaja ajakulu 2 tundi kostja vastusega tutvumiseks märtsis 2021. Arvestades kostja 01.03.2022 vastuse sisu ja mahtu, samuti asjaolu, et suures osas kattuvad kostja seisukohad juba TVK menetluses avaldatuga ning kohus on eelnevalt põhjendatuks ja vajalikuks pidanud hageja lepingulise esindaja ajakulu 3 tundi asja materjalidega tutvumiseks, tuleb põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks kostja 01.03.2022 vastusega tutvumiseks pidada 1 tund. Kohtu hinnangul ei ole osaliselt põhjendatud ka hageja lepingulise esindaja ajakulu 2,5 tundi 02.05.2022 istungiks ettevalmistamiseks. Kohus peab käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust arvestades põhjendatuks, vajalikuks ja mõistlikuks hageja esindaja ajakulu istungiks ettevalmistamiseks 1 tund. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu 30.03.2021 menetlusdokumendi koostamiseks on selle sisu ja mahtu arvestades põhjendatud. Arvestades 02.05.2022 istungi kestust, on põhjendatud ja vajalik ka esindaja ajakulu 0,5 tundi istungil osalemiseks. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja poolt tehtud toiminguid mahus kokku 6,5 tundi.
27.TsMS § 175 lõike 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on vastava kinnituse kohtule esitanud, mistõttu peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga.
28.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja õigusabikulude rahaliseks suuruseks 1404 eurot (6,5 x 216) ning kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1504 eurot (riigilõiv 100 eurot + õigusabikulud 1404 eurot). Apellatsioonkaebus
29.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise ja hüvitise väljamõistmise ning menetluskulude jaotamise ja kindlaksmääramise osas. Kostja palub teha vaidlustatud osas uue otsuse, millega jätta hageja nõuded rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Puhkusehüvitise osas nõude rahuldamist kostja ei vaidlusta.
30.Maakohus rikkus vaidlustatud osas menetlusõigust ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Maakohus väljus haginõude piiridest, kuna hageja ei väitnud, et töölepingu ülesütlemiseks puudus seaduslik alus. Hageja väitis, et ülesütlemisavaldus oli põhistamata ja tõendamata.
31.Kostja ei nõustu, et ei esitanud vajalikus ulatuses tõendeid. Kostja esitas dokumentaalsed tõendid (hoiatuse, vestlused, klientide kaebused, nii klientide kui tööandja tehtud fotod) ja taotles teise töötaja tunnistajana üle kuulamist. Kohtul ei olnud põhjust keelduda tunnistaja
2-20-15107 ülekuulamisest. Hagimenetlus on võistlev ning pool peab saama valida, millise tõendiga oma väidet tõendab. Maakohtu põhjendus, et taotluses ei olnud märgitud asjaolusid, mida tunnistaja kinnitaks, on põhjendamatu. Samas põhjendas maakohus otsust hageja selgitustega TVK istungil, mida käsitas järelikult tõendina.
32.Tõenditest nähtuvalt said klientide kaebused alguse hageja tööle asumisel. Kostja suhtus kaebustesse algselt rahumeelselt, paludes hagejal olla tähelepanelikum. Tööandja märkused mitme kuu vältel olid vägagi mõistlikud. Hagejat ei vallandatud peale esimest rikkumist, aga ka hoiatusest ei piisanud. Töötaja leidis, et tööandja kliendid ei tea koristamisest midagi ning tööandjal ei ole õigust tema tööd kontrollida. Vastustaja seisukoht
33.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
34.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja kuulanud kohtuistungil ära tunnistaja Piret Cu ütlused ning poolte seletused, leiab, et maakohus rikkus asja lahendades oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme, mis tõi vaidlustatud osas kaasa ebaõige otsuse tegemise. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse vaidlustatud osas ja teeb ise uue otsuse, millega jätab hagi vaidlustatud osas rahuldamata ja jaotab menetluskulud mõlemas kohtuastmes (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2, § 173 lõige 1). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
35.TsMS § 651 lõike 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praeguses asjas ei kaeba kostja maakohtu otsust osas, milles kohus rahuldas hagi puhkusehüvitise nõudes (vaidlustatud otsuse resolutsiooni punkt 5). Seega selles osas on maakohtu otsus jõustunud (TsMS § 456 lõige 1). Hagi rahuldatud osa arvestab kolleegium maakohtu menetlusega seotud kulude uuesti jaotamisel.
36.TsMS § 442 lõike 5 kohaselt tuleb kohtuotsuses mh lahendada seni lahendamata menetlusosaliste taotlused. Käesolevas asjas on lahendamata kostja 20.04.2023 taotlus pikendada kohtu määratud menetluskulude nimekirja esitamise tähtaega. Hageja palub jätta taotluse rahuldamata. Kohus selgitab, et käsitab taotlust TsMS § 64 lõike 1 kohase kohtu määratud tähtaja pikendamise taotlusena, sest TsMS § 176 lõike 1 kohaselt on tegemist kohtu määratava menetlustähtajaga. TsMS § 64 lõike 1 kohaselt võib kohus tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel pikendada, korduv pikendamine saab toimuda vastaspoole nõusolekul.
37.Kolleegium taotluse rahuldamiseks alust ei näe. Taotluses heidetakse ette, et hageja konstrueeris istungi järgselt kostjale petliku arusaama, et olemas on kokkulepe, et keegi ei maksa kellelegi midagi ja hageja otsustab kompromissi jaoks temale meelepärase põhjuse, mis lepitakse kokku töölepingu lõpetamise aluseks (tl 137). Kolleegium on seisukohal, et taotluse lisana esitatud e-kirjavahetusest ei saa järeldada sellist eksitamist hageja poolt, mis oleks andnud kostja lepingulisele esindajale mõistliku põhjuse jätta kulude nimekiri esitamata kohtu määratud tähtajaks. Kohtuistung toimus 05.04.2023, nimekirja pidi esitama hiljemalt 10.04.2023, e-kirjavahetus esindajate vahel toimus 11.04.2023, 16.04.2023 ja 17.04.2023,
2-20-15107 nimekiri esitati 20.04.2023. Puuduvad tõendid, et 10.04.2023 seisuga sai kostja olla temale sobiva kompromissi sõlmimises sellisel määral kindel, et riskida rikkuda kohtu määratud tähtaega. Eriti arvestades, kui ebakindel oli hageja kohtu pakutud kompromissi sõlmimise osas kohtuistungil.
38.Kolleegium nõustub kostjaga, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust ja kohaldas selle tulemusena ka ebaõigesti materiaalõigust, kui tuvastas, et töölepingu ülesütlemine 04.05.2020 avaldusega oli tehtud seadusest tuleneva aluseta ja oli TLS § 104 lõike 1 kohaselt tühine. Ringkonnakohus tuvastas, et maakohus rikkus TsMS § 5 lõiget 2, mille kohaselt määrab pool ise, milliste tõenditega ta enda poolt esiletoodud asjaolusid tõendab. Maakohus keeldus kogumast kostja taotluse alusel sellise isiku ütlusi tunnistajana, kes kohtu ette toodud asjaoludel oli sisuliselt ainsaks isikuks (tööandja juhatuse liikmele lisaks), kellele said teada olla elulised asjaolud seoses hageja igapäevaste tööülesannete täitmisega. Maakohus heitis kostjale ette (tl 50, 57) tunnistaja taotluses asjaolude esitamata jätmist, mille kohta ütlusi andma hakatakse ja seeläbi ohtu, et ütlustega hakkab kostja tooma kohtu ette selliseid faktilisi asjaolusid, mida varem ei ole toonud, pannes sellega hageja ebavõrdsesse olukorda. Ringkonnakohus leidis kostja 01.03.2021 ja 06.12.2021 menetlusdokumentide alusel, et need vastasid TsMS § 236 lõikes 3 sätestatud tõendi kogumise taotluse nõuetele määras, mis oleks võimaldanud maakohtul tunnistaja üle kuulata. Taotlusest koos esitatud dokumentaalsete tõenditega ja poolte väidetega, sh väidetega töövaidluskomisjoni menetluses, oli piisava selgusega aru saada, milliste eluliste asjaolude kohta tunnistaja ütlusi andma hakkab ja hagejal oleks olnud võimalik taotleda enda väidete tõendamiseks samuti täiendavate tõendite kogumist. Praegusel juhul jättis maakohus kostja ilma võimalusest enda väiteid täiendavaga tõendiga tõendada, samas heitis otsuses kostjale ette nimelt väidete tõendamata jäämist. Sama – usaldusväärselt väidete tõendamata jätmist – oli tööandjale ette heitnud ka töövaidluskomisjon. Ringkonnakohus sai kõrvaldada maakohtu rikkumise ja kuulas tunnistaja C istungil üle. Ringkonnakohus andis hagejale võimaluse esitada vastutõend(id), aga sellist taotlust ei esitatud.
39.Kostja vaidlustab lisaks tõendite kogumisele ka maakohtu poolt teostatud tõendite hindamist. Kuna ringkonnakohus kogus täiendava tõendi, analüüsib kolleegium praeguses otsuses maakohtus kogutud dokumentaalseid tõendeid kogumis täiendava tunnistaja ütlustega. Kolleegium on seisukohal, et koosmõjus täiendava tõendiga on alus hinnata ümber ka maakohtus kogutud tõendid (TsMS § 653).
40.Praeguses asjas puudub vaidlus, et hageja sai kätte tööandja 04.05.2020 avalduse 26.11.2019 töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alates 18.05.2020 (dtl 41). Tööandja viitas töösuhte ülesütlemise materiaalõigusliku alusena TLS § 88 lõikele 1 ja tõi välja järgmise põhjenduse: töötaja ei saa hakkama tööülesannete täitmisega, kuigi väidab, et omab 15 aasta pikkust koristaja töökogemist; tema töö kohta on tehtud nelja kuu jooksul mitmeid märkusi, millele töötaja ei ole reageerinud ega töövõtteid parandanud; töötaja on eiranud mitme kuu vältel tööandja korraldusi ega ole võtnud tolmu temale etteöeldud ja näidatud kohtadest trepikodadest; etteheited tegemata tööde kohta on tõendatud pildimaterjaliga, mis on saadetud töötajale meilile (10.02.2020, 25.03.2020) ja telefoni (pildid, kaebused); nendele ei ole töötaja reageerinud ega oma tegevust parandanud; töötaja on kaotanud ebakorrektse töö ja suhtlemisega tööandja ja tema klientide usalduse. Samuti puudub vaidlus, et töötaja sai kätte tööandja 25.03.2020 e-kirja (dtl 70), milles juhatuse liige andis teada, et ei ole absoluutselt töötajaga rahul, kuna ta ei tee tööd korrektselt, kuigi omab väidetavalt 15 aasta pikkust kogemist; tööandja on aru saanud, et töötajat ei huvita, mida tööandja ütleb; järjekordsed kaebused on tulnud Mustamäe tee 29 ja Kauba 36; Mustamäel olid plekid / pritsmed juba esmaspäevast; Kaubas ja teistes majades ei suuda töötaja võtta tolmu lülititelt ega muudest
2-20-15107 kohtadest; tegemist on lepingu rikkumisega ja tööde eiramisega; ühed ja samad kaebused nädalate kaupa; tööandja ei pea näitama näpuga, mida on igakord vaja teha ja mis on järjekordselt tegemata; töötaja saab tööandjalt küsida, kui milleski aru ei saa; kui töötaja enda tegevust ei paranda, peab tööandja töölepingu mingi hetk lõpetama.
41.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 04.05.2020 avalduse kättesaamisega töötaja poolt täitis tööandja töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivuse formaalse eelduse – esitas töötajale TLS § 95 lõigete 1 ja 2 kohase kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjendatud ülesütlemisavalduse. 04.05.2020 avaldusest nähtub tööandja selge tahe vabastada pooled peale etteteatamistähtaja möödumist lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest. Seadus ei näe ette tööandjale kohustust ülesütlemise tahteavaldust põhistada TsMS-i § 235 mõttes ega tõendada TsMS § 230 lõike 1 kohaselt.
42.Järgnevalt võtab kolleegium kahes kohtuastmes kogutud tõendite alusel seisukoha, kas tööandja suutis piisava elulise veenvusega tõendada selliste hoiatuses ja ülesütlemisavalduses esiletoodud eluliste asjaolude esinemist. Kolleegium vastab sellele küsimusele jaatavalt järgmise põhjendusega.
43.26.11.2019 töölepingus (dtl 39–40) on töötaja tööülesandeid kirjeldatud järgmiselt: põrandate kuiv koristus ja märgpesu; tolmu võtmine aknalaudadelt, trepikäsipuudelt, põrandaliistudelt, küttekehadelt, uksepiitadelt, pistikutelt, postkastidelt; ukseklaaside kohtpuhastamine nii seest kui väljast (v.a aknad); ämblikuvõrkude eemaldamine koridoris, kui see on võimalik; seintelt ja siseustelt plekkide eemaldamine, kui see on võimalik, vastavalt vajadusele; koristustööde orienteeruv kõrgus põrandapinnast ca 180 cm. Töövaidluses ei ole esitatud muid dokumente, kus koristusteenindaja töökorraldus oleks poolte vahel täpsemalt kokku lepitud. TLS § 1 lõike 1 kohaselt teeb töötaja töölepingu alusel tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. TLS § 15 lõike 1 kohaselt, kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja eelkõige järgmisi kohustusi: teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi (punkt 1); teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajas (punkt 2); täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi (punkt 3); hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide usaldamatust tööandja vastu (punkt 9).
44.Tunnistaja ütlustega leidsid tõendamist järgmised hageja tööd iseloomustavad praeguses asjas arvesse tulevad elulised asjaolud: dtl 75 asuv foto oli tehtud hageja töö kohta Rohu 22 hoones, kliendi tehtud foto; dtl 76 on foto hageja töö kohta Roheline aas 22; dtl 77 foto tegi tunnistaja Kauba 36 sellel korrusel, mille koristamine oli hageja ülesandeks põhjusel, et tööandja oli öelnud, et tunnistaja võib kolleegi tööd kontrollida; dtl 81 on foto Hane 2 majast, mille koristamine oli hageja ülesanne; Hane 2 majast ei olnud see ainus pretensioon ja ühel korral nägi tunnistaja, kuidas hageja vaidles seal trepikojas kliendiga, kes ütles, et maja on liiga must, lift haiseb, karvad maas, liiga märja lapiga pestud; hageja oli ärritunud ja närviline ning ütles kliendile, et on seda tööd 10 aastat teinud ja ükski klient ei tule talle ütlema, et töö on kehvasti tehtud. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga tunnistaja ütluste ebausaldusväärsuse kohta. Tunnistaja kinnitas kohtuistungil, et saab anda tõeseid ütlusi töö kohta sõltumata sellest, et töötab sama tööandja juures senini. Samuti allkirjastas tunnistaja hoiatuse valeütluste andmise tagajärgedest teadlikkuse kohta ning asjaolude kohta, mida ei mäletanud, nii ka kohtule ütles. Kolleegiumile ei jäänud tunnistaja ütlustest muljet, et ta suhtuks hagejasse vaenulikult. Hageja ei kasutanud võimalust tunnistajalt küsimusi küsida, et seeläbi ütluste usaldusväärsust kõigutada.
2-20-15107
45.Kostja esitas väljatrüki grupi Sisekoristus 2, kuhu kuulusid hageja, tunnistaja ja tööandja juhatuse liige, WhatsApp ́i vestlustest ajavahemikul 02.03.2020 kuni 21.04.2020 (tl 37–38). Poolte vahel puudub vaidlus, et sellisel viisil suhtles tööandja üheaegselt mõlema töötajaga, kes töötasid koos, edastades mh nende töö kohta saabunud etteheited klientidelt ja etteheidete kinnitamiseks klientide saadetud fotod, samuti tööandja korraldused ja tema tehtud fotod puuduste kohta töös. Väljatrükist (koosmõjus tunnistaja ütlustega, tööandja hoiatusega) nähtub, et etteheited ja korraldused andis tööandja ja edastas mõlemale töötajatele, kuid konkreetselt hageja töö kohta olid etteheited 16.03.2020 Roheline aas 1 trepikojas trepinurgad liivapatju täis (vestlus kell 12:39:33–14:20:41), Mustamäe tee 29 (25.03.2020 13:40:05–14:06:48, 13.04.2020 13:26:41).
46.Analüüsitud tõenditega on kohtu jaoks piisava elulise veenvusega tõendatud, et hageja töö kohta oli tööandja teinud etteheited järgmistel objektidel: Rohu 22, Roheline aas 1 ja 22, Kauba 36 ja Hane 2. Hoiatuses oli tööandja lisaks toonud esile pretensioonid seoses tööga aadressil Mustamäe tee 29. Kuna hageja ise ei ole ühegi konkreetse aadressi kohta väitnud, kas see oli tema töö või mitte, ka ei vaidlustanud ta hoiatuses esitatud konkreetseid väiteid, saab kohus piisava elulise veenvusega lugeda tõendatud ka selle aadressi seotuse hageja tööülesannetega. Selles osas, milles tunnistaja ei teadnud või ei mäletanud, kas fotod kajastavad tema või hageja tööd, ning konkreetne hageja seotus ei tulene ka muudest tõenditest, jäävad tööandja väited, et tegemist hageja tööga, tõendamata. Selliselt ei ole alust hagejaga siduda aadresse Koidu 62 / Komeedi 14 (dtl 67, 68) ja Uus-Tatari 4 (tl 38 kostja esiletoodud juhatuse liikme etteheide 21.03.2020 12:23:49).
47.Hageja ei esitanud kohtumenetluses kostja väidetele ja tõenditele tema tööd iseloomustavate eluliste asjaolude kohta konkreetseid vastuväiteid ega neid tõendavaid tõendeid. Hageja väitis töövaidluskomisjonis ja kohtutes, et tema jaoks on tööandja väited paljasõnalised ning tema töö tulemuste kontrollimist ei ole dokumenteeritud, ka ei olnud kokku lepitud töö kvaliteeditaset. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et tema vastuväidete alusel oleks alust kohtumenetluses tema hagi rahuldada. Hagimenetlus kohtus on TsMS § 4 lõigetest 2 ja 3, § 5 lõigetest 1 ja 2 ning § 230 lõikest 1 tulenevalt võistlev menetlus, mis toimub poolte esitatud väidete ja taotluste alusel ning kus kumbki pool peab tõendama enda väiteid. Kuigi kohtupraktika kohaselt on töövaidluses töötaja eelduslikult nõrgemaks pooleks (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-143-11), siis praeguses asjas olid töötaja menetlusõigused kaitstud teda esindava kvalifitseeritud lepingulise esindaja kaudu. TsMS § 229 sätestab tõendi mõiste ja liigid tsiviilkohtumenetluses. Pooled ei leppinud töölepingus kokku koristusteenindaja töö kvaliteedi kontrolliprotseduuri ega standardeid, millest tuleks seejuures lähtuda. Tööandjal on õigus kontrollida töötaja töö kvaliteeti kas isiklikult või kaastöötaja abil. Seega on tööandjal õigus tõendada ja töötajal tema väiteid ümber lükata kõigi tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendiliikidega. Praeguses vaidluses kasutas seda õigust tööandja, töötaja aga mitte.
48.Eeltoodust tulenevalt asub kolleegium seisukohale, et tööandja tõendas tsiviilkohtumenetluse jaoks piisava elulise veenvusega, et töötaja ei täitnud tööülesandeid vastavalt tööandja juhistele, tema töö kvaliteet ei parandanud ka peale korduvaid märkusi ja töölepingu lõpetamise hoiatust, sõltumata sellest, et tal olid vajalikud oskused ja kogemus olemas. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et tööandja suutis piisava elulise usutavusega tõendada töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks olnud töötaja tööülesannete ebakvaliteetset täitmist mitme kuu jooksul, st töötajast tuleneva mõjuva põhjuse, mistõttu ei saanud eeldada töösuhte jätkumist.
2-20-15107
49.Ringkonnakohus on seisukohal, et 25.03.2020 tööandja e-kirja kättesaamisega töötaja poolt oli täidetud TLS § 88 lõikes 3 sätestatud ülesütlemisele eelneva hoiatuse esitamise nõue. Viidatud sätte kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise tõttu üles öelda, kui sellele on eelnenud tööandja hoiatus. Ringkonnakohus on seisukohal, et praeguses asjas on tõendatud ka TLS § 88 lõikes 4 sätestatud nõue, et tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või teada saama pidi. Praegusel juhul on tõendatud töökohustuste ebakohane täitmine nii enne kui peale märtsikuus 2020 hoiatuse esitamist, mistõttu 04.05.2020 tahteavaldus oli tehtud mõistliku aja jooksul.
50.Eelpool käsitamata poolte väited praeguse asja lahendamisel tähtsust ei oma, mistõttu kohus nendele otsuses tähelepanu ei pööra. Menetluskulude jaotus
51.Hagiavalduse rahuldamise ulatuse muutmise tõttu tuleb muuta ka maakohtumenetluse kulude jaotust. Hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o rahalistest nõuetest 32% (1464,05-st 464,05) ja lisaks jäävad rahuldamata mõlemad mittevaralised nõuded. Arvestades nõuete mahtu kohtumenetluses (enamus menetlusest kulus ülesütlemisavalduse põhjendatuse kontrollile) on kolleegiumi hinnangul põhjendatud lugeda hagi rahuldamise ulatuseks maakohtus 20%. Seega jäävad TsMS § 163 lõike 1 alusel maakohtu menetlusega seotud kuludest 20% kostja ja 80% hageja kanda.
52.Apellatsioonkaebuse rahuldamise alusel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 162 lõike 1 alusel hageja kanda.
53.TsMS § 178 lõike 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
54.Kuna maakohus ei määranud kindlaks kostja menetluskulude rahalist suurust, ei tee seda TsMS § 174 lõike 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate maakohtumenetluse kulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kuna kolleegium ei pikendanud kostja jaoks apellatsioonimenetlusega seotud kulude nimekirja esitamise tähtaega ja tsiviilasja materjalidest kostja kulusid ei nähtu (TsMS § 174 lõige 1), siis apellatsioonimenetluses puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad kulud. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.