Välja mõista Xxxx OÜ -lt K. T. kasuks puhkusehüvitis 464,05 eurot (neto).
6.Jätta menetluskulud Xxxx OÜ kanda. Mõista Xxxx OÜ -lt K. T. kasuks välja menetluskulud 1504 eurot (käibemaksuga). Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb Xxxx OÜ -l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (22.06.2022). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.K. T. (hageja) esitas 25.05.2020 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Xxxx OÜ (kostja) vastu, milles palus tuvastada, et kostja töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, palus lõpetada tööleping alates 18.05.2020 ning mõista tööandjalt välja töötaja kasuks töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitis 3000 eurot (neto) ja puhkusehüvitis 464,05 eurot (neto).
2.TVK rahuldas 03.09.2020 otsusega hageja avalduse osaliselt. TVK tuvastas poolte vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetas poolte vahel sõlmitud töölepingu alates 18.05.2020 ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise 1000 eurot (neto) ja puhkusehüvitise 464,05 eurot (neto).
3.Kostja esitas 15.10.2020 kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina.
4.Hageja esitas 26.11.2020 hagiavalduse (täpsustatud 01.02.2021) kostja vastu. Hageja palus tuvastada, et töölepingu erakorraline ülesütlemine kostja 04.05.2020 avaldusega on tühine. Hageja palus lõpetada tööleping alates 18.05.2020, mõista kostjalt hageja kasuks välja töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitis 1000 eurot (neto) ja puhkusehüvitis 464,05 eurot (neto). Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja alates 26.11.2019 töölepingu alusel kostja juures koristusteenindajana. Hageja töötasu oli 1000 eurot (neto) kuus. Kostja ütles 04.05.2020 kirjaliku teatisega töölepingu erakorraliselt üles töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 alusel alates 18.05.2020. Teatise kohaselt olid töötajal ebapiisavad tööoskused ning töötaja ei täitnud tööandja korraldusi, misläbi on töötaja kaotanud usalduse nii tööandja kui ka klientide seas. Hageja leidis, et kostja poolne töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, sest kostja ei ole töölepingu ülesütlemist põhistanud. Kostja etteheited on ebamäärased ja tõendamata. Kostja ei ole tõendanud, et hageja on rikkunud töölepingut. Ülesütlemise teatisest ei nähtu, millal ja kus toimunud ja milliseid rikkumisi kostja hagejale ette heidab. Samuti jääb arusaamatuks, kes ja millal hageja töö kvaliteeti kontrollis. Lisaks ei ole kostja välja toonud, milliseid tööandja korraldusi ja millal hageja ei täitnud. Hageja tõi välja, et kostja ei ole selgitanud, milline peab olema töö kvaliteet ning kes hageja tööd kontrollib. Lisaks ei ole dokumenteeritud väidetava kontrolli tulemusi. Hagi kohaselt peab töösuhte lõpetamisel eelnema tööandja hoiatus. Kuivõrd kostja poolne töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, tuleb töösuhe lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel alates 18.05.2020. Hageja palus kostjalt välja mõista hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 1000 eurot (neto). Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista ajavahemiku 26.11.2918–18.05.2020 eest puhkusehüvitis 464,05 eurot (neto).
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise ja hüvitise nõudes. Kostja palus rahuldada hagi õigeksvõtutuga osaliselt puhkusehüvitise summas 464,05 eurot nõudes. Menetluskulud palus kostja jätta 70% ulatuses hageja kanda ja 30% ulatuses kostja kanda. Alternatiivselt palus kostja jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuses esitatud põhjenduste kohaselt ei olnud töölepingu erakorraline ülesütlemine tühine. Kostja on ülesütlemisavalduses põhistanud, miks tuleb tööleping erakorraliselt üles öelda. Töölepingu ülesütlemise põhjus oli töötaja allumatus tööandja juhtimisele ja kontrollile: hoiatusele vaatamata tööandja mõistlike korralduste eiramine, sobimatu suhtlemine tööandjaga, ebaväärikas suhtlemine tööandja klientidega. Pahatahtlik on hageja väide, et ta ei tea, millistelt objektidelt tuli tema tööle negatiivne tagasiside. Kostja on tellijatelt saadud tagasisidet koristuse vigade kohta hagejaga jaganud, teinud hagejale märkusi piisava detailsusega ja saatnud hagejale isegi fotosid tema tööst. Kostja leidis, et hagejale on piisavalt täpselt tehtud märkused, millistel objektidel peab olema hoolsam ja millised konkreetsed esemed on koristuse järgselt tolmused või mustad. Kostja hinnangul on alusetu väita, et hagejale tuli kostja rahulolematus tema isikuomaduste ja töötulemustega üllatusena. Kostja on hagejale 23.03.2020 teinud eraldi hoiatuse. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et ülesütlemisavalduses peab olema märgitud, kes ja millal konkreetselt hageja tööd kontrollis. Kostja võis kontrollida hageja tööd sõltumata sellest, kas ta ise on puhastusteenindaja. Kostja leiab, et kuivõrd hageja ei ole väitnud, et ülesütlemisavalduses temale etteheidetu pole tõene, tuleb asuda seisukohale, et selles vaidlus puudub ning kostja ei ole vaja seda tõendada. Kohtu põhjendused
6.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
7.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - hageja ja kostja sõlmisid 16.11.2019 töölepingu, mille järgi asus hageja kostja juurde tööle koristusteenindaja ametikohale (dtl 39–40); - kostja edastas hagejale 04.05.2020 töölepingu ülesütlemisavalduse, mille kohaselt lõpetas kostja erakorraliselt töölepingu hagejaga 18.05.2020. Avalduses on välja toodud, et tööleping lõpetatakse TLS § 88 lg 1 alusel (dtl 41).
8.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja töölepingu erakorraline ülesütlemine 04.05.2020 avaldusega on kehtiv.
9.TLS § 95 lg 1 sätestab, et tööleping tuleb üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega ning vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Sama sätte lg 2 esimene lause näeb ette, et tööandja peab ülesütlemist põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sama sätte lg 3 näeb ette, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. TLS § 104 lg 1 järgi on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.
10.Kohtule esitatud andmetest nähtub, et hageja on saanud kätte kostja 04.05.2020 avalduse töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Tööandja on avalduses ülesütlemist piisavalt põhjendanud (tl 41). Seega on täidetud töölepingu erakorralise ülesütlemise formaalne eeldus.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas täidetud on töölepingu erakorralise ülesütlemise materiaalne eeldus ehk kas hageja on töölepingut rikkunud.
12.Ülesütlemise avalduses tugines kostja töösuhte lõpetamisel TLS § 88 lg-le 1. Kostja on 06.12.2021 menetlusdokumendis täpsustanud, et töölepingu erakorralise ülesütlemise on põhjustanud hageja järgmised rikkumised: hoiatusele vaatamata tööandja mõistlike korralduste eiramine (TLS § 88 lg 1 p 3), sobimatu suhtlemine tööandjaga (TLS § 88 lg 1 p 5) ja ebaväärikas suhtlemine tööandja klientidega (TLS § 88 lg 1 p 6). Töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusest nähtuvalt (dtl 41) tuleb kostja etteheidet hagejale tööandja mõistlike korralduste eiramise osas (TLS § 88 lg 1 p 3 rikkumine) mõista selliselt, et hageja töö oli puudustega, kostja oli juhtinud sellele hageja tähelepanu ja oli andnud talle korralduse täita tööülesandeid nõuetekohaselt ning oli teinud hagejale hoiatuse. Hageja ei ole aga kostja korraldusi täitnud ja hageja töö kvaliteet ei ole paranenud. Kohus on selgitanud 30.10.2021 korraldustes, et kostjal on kohustus tõendada hageja töölepingu rikkumist (tl 50).
13.Kostja on töölepingu erakorralisel ülesütlemisel heitnud hagejale ette tööülesannete nõuetekohase täitmata jätmist. Poolte vahel sõlmitud töölepingus on välja toodud hageja järgmised tööülesanded: põrandate kuiv koristus ja märgpesu; tolmu võtmine aknalaudadelt, trepikäsipuudelt, põrandaliistudelt, küttekehadelt, uksepiitadelt, pistikutelt, postkastidelt; ukseklaaside kohtpuhastamine nii seest kui väljast (v.a aknad); ämblikuvõrkude eemaldamine koridoris, kui see on võimalik; seintelt ja siseustelt plekkide eemaldamine, kui see on võimalik, vastavalt vajadusele; koristustööde orienteeruv kõrgus põrandapinnast ca 180 cm (dtl 39-40). Kostja väitel on hageja töö olnud puudustega, kostja on juhtinud hageja tähelepanu töös esinevatele puudustele ja on teinud talle hoiatuse, paludes tööd hoolikamalt teha. Kostja sõnul on hageja jätnud kostja korraldused ja hoiatuse tähelepanuta.
14.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja on rikkunud töökohustusi, sest hageja töö oli puudustega. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
14.1.Kostja soovis tõendada hageja tööülesannete mittenõuetekohast täitmist klientide poolt saadud pretensioonidega koristustööde kohta (koos piltidega; dtl 67–69) ning kostja poolt hagejale 25.03.2020 saadetud hoiatusega koos piltidega (dtl 70–84). Kohtu hinnangul on tõendamata, et kostja klientide kaebustes sisalduvad pretensioonid koristustööde kvaliteedi osas ja kostja poolt hagejale saadetud piltidel kujutatud ebakvaliteetne koristus on etteheidetavad hagejale. Viidatud tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada, millal ja kelle poolt tehtud koristustöid klientide pretensioonid ja pildid kajastavad. Hageja selgitas juba TVK 03.09.2020 istungil, et nad teostasid paarilisega 55 objekti nädalas, objektid olid jagatud nende vahel (dtl 102–104). Kostja ei ole kohtu ette toonud, millist osa objektidest koristas hageja ja millist tema paariline ning kohtu hinnangul ei ole võimalik kostja poolt esitatud tõendite pinnalt jõuda järelduseni, et just hageja pani rikkumised toime. Kostja poolt esitatud tõenditel kajastatut ei ole võimalik siduda hageja töökohustuste rikkumisega. Olukorras, kus hageja on teinud tööd koos paarilisega, ei ole kostja tõendanud, et hageja on teinud selle puuduliku koristustöö, mille kohta on kliendid saatnud kostjale pretensioone ja mis on kujutatud piltidel.
14.2.Kostja soovis tõendada hageja tööülesannete mittenõuetekohast täitmist märtsis-aprillis 2020 toimunud sõnumivahetusega (tl 37-38). Kohtule esitatud vestlusest nähtub, et see toimus WhatsAppis loodud suhtlusgrupis. Kostja juhtis küll sõnumites tähelepanu sellele, et koristustöö oli puudustega, kuid kostja kommentaarid puudutasid vähemalt kahe inimese tööd. See nähtub 16.03.2020 kell 14:19:36 ja 14:20:00 saadetud sõnumitest: „xxxx teen mina“ ja „xxxx“. Olukorras, kus kostja jagas kommentaare erinevate objektide kohta ja teada ei ole, millistel objektil tegi tööd hageja, ei ole võimalik sõnumivahetuses sisalduvad etteheited koristusööde osas siduda
hagejaga. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud märtsis-aprillis 2020 toimunud vestlus ei tõenda hageja töökohustuste rikkumist.
14.3.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et hageja on teinud koristustööd lohakalt ja on rikkunud sellega tööülesandeid. Kuna tõendamata on töökohustuste rikkumine hageja poolt, puudub vajadus käsitleda kostja poolt hagejale tehtud korraldusi koristustöö kvaliteedi osas ning kostja poolt hagejale 25.03.2020 tehtud hoiatust (dtl 70). Kuna hageja tööülesannete rikkumine on tõendamata, ei oma tähtsust kostja korraldused ja hoiatus.
15.Kostja heitis hagejale ette ka sobimatu suhtlemist tööandjaga (TLS § 88 lg 1 p 5) ja ebaväärikat suhtlemist tööandja klientidega (TLS § 88 lg 1 p 6). Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et hageja on pannud toime viidatud rikkumised.
16.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja ei ole tõendanud, et tal oli seadusest tulenev alus öelda hagejaga sõlmitud tööleping erakorraliselt üles. Seega tuvastab kohus TLS § 104 lg 1 alusel, et hageja ja kostja vahel 26.11.2019 sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine kostja 04.05.2020 avaldusega on tühine.
17.Hageja taotlusel lõpetab kohus hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu alates 18.05.2020 TLS § 107 lg 2 alusel.
18.TLS § 109 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Hageja palus välja mõista kostjalt TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 1000 eurot (neto). Kohus leiab, et arvestades kõikide tsiviilasjas esitatud asjaoludega, sh arvestades kohtu ette toodud asjaolusid seoses pooltevahelise töösuhtega ja selle lõpetamisega ning pooltevahelise töösuhte kestust, on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis ühe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1000 eurot (neto).
19.Hageja palus kostjalt välja mõista kasutamata põhipuhkuse hüvitise ajavahemiku 26.11.2019– 18.05.2020 eest summas 464,05 eurot. TLS § 71 sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Hageja on esile toonud hüvitise arvutamise käigu ning kostja ei ole seda vaidlustanud. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus hageja nõude ja mõistab kostjalt välja kasutamata põhipuhkuse hüvitise 464,05 eurot (netosumma).
20.Kohus rahuldab hagi, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Märgitud säte näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtu hinnangul puuduvad alused jaotada kulusid kostja taotletud viisil.
21.Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja 02.05.2022. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulude suurus kokku 2044 eurot (käibemaksuga), millest 1944 eurot on õigusabikulud ja 100 eurot on tasutud riigilõiv. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi kokku 9 tunni ulatuses tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuta). Hageja on kinnitanud, et kõik kantud kulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga, kuna hagejal ei ole võimalik käibemaksu tagasi saada.
22.Kohus, tutvunud hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
23.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Hageja on käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõiv 100 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot on vajalik ja põhjendatud menetluskulu.
24.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
25.Menetluskulude nimekirjade kohaselt on hagejale õigusabi osutatud tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuta), s.o 216 eurot käibemaksuga. Arvestades käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust asub kohus seisukohale, et hagejale osutatud õigusabi tunnitasumäär 180 eurot (käibemaksuta) ei ületa vandeadvokaadist esindaja keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasumäär on põhjendatud.
26.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi teenust kokku 9 tunni ulatuses. Hinnates ja analüüsides avaldaja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepinguliste esindajate menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tehtud toimingutega ja koostatud dokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et avaldaja menetluskulude nimekirjas kajastuvad toimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt.
26.1.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja teinud järgnevaid toiminguid: asja materjalidega tutvumine ja kliendi nõustamine jaanuaris 2021 (3 tundi); hagivastusega tutvumine märtsis 2021 (2 tundi); hageja 30.03.2021 menetlusdokumendi koostamine (81 tund); kohtuistungiks ettevalmistamine 01.05.202 (2,5 tundi); 02.05.2022 kohtuistungil osalemine (0,5 tundi).
26.2.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja esindaja 29.01.2021 kohtule kinnituse, et on käesolevas tsiviilasjas hageja lepinguliseks esindajaks. Arvestades eelnimetatud kuupäevaks käesolevas tsiviilasjas esitatud kõiki menetlusdokumente (sh TVK toimiku materjale) on kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja ajakulu 3 tundi asja materjalidega tutvumiseks ja kliendi nõustamiseks põhjendatud ja vajalik. Kohtu hinnangul ei ole osaliselt põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu 2 tundi kostja vastusega tutvumiseks märtsis 2021. Arvestades kostja 01.03.2022 vastuse sisu ja mahtu, samuti asjaolu, et suures osas kattuvad kostja seisukohad juba TVK menetluses avaldatud ning kohus on eelnevalt põhjendatuks ja vajalikuks pidanud hageja lepingulise esindaja ajakulu 3 tundi asja materjalidega tutvumiseks, tuleb põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks kostja 01.03.2022 vastusega tutvumiseks pidada 1 tund. Kohtu hinnangul ei ole osaliselt põhjendatud ka hageja lepingulise esindaja ajakulu 2,5 tundi 02.05.2022 kohtuistungiks ettevalmistamiseks. Kohus peab käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust arvestades põhjendatuks, vajalikuks ja mõistlikuks hageja esindaja ajakulu 02.05.2022 istungiks ettevalmistamiseks 1 tund. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu 30.03.2021 menetlusdokumendi koostamiseks on selle sisu ja mahtu arvestades põhjendatud. Arvestades 02.05.2022 kohtuistungi kestust, on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ka hageja lepingulise esindaja ajakulu 0,5 tundi kohtuistungil osalemiseks.
26.3.Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja poolt tehtud toiminguid mahus kokku 6,5 tundi.
27.TsMS § 175 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on vastava kinnituse kohtule esitanud, mistõttu peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga.
28.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja õigusabikulude rahaliseks suuruseks 1404 eurot (6,5 tundi x 216 eurot) ning kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1504 eurot (riigilõiv 100 eurot + õigusabikulud 1404 eurot).
29.Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
30.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2023 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 22.06.2022 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.