Määruse tegemise aeg ja koht 21.04.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-19-14222
Kohtuasi
Kinnisvaravalduse AS hagi VM Keskuse OÜ vastu üürilepingust tuleneva üüripinna valduse üleandmiseks ning kinnistusraamatusse üürilepingu kohta märke kandmiseks nõusoleku andmiseks ja VM Keskuse OÜ vastuhagi Kinnisvaravalduse AS vastu kahju hüvitamiseks Kinnisvaravalduse AS hagi Harju Tarbijate Ühistu vastu õigusvastaselt kahju tekitamise lõpetamiseks ja kahju tekitamisest hoidumiseks tulevikus Kinnisvaravalduse AS hagi Möldre Arendus OÜ vastu üürilepingust tuleneva üüripinna valduse üleandmiseks või alternatiivselt leppetrahvi ja seda ületava kahju hüvitamiseks Kinnisvaravalduse AS hagi Alliku Kaubandus OÜ vastu üürilepingust tuleneva üüripinna valduse üleandmiseks ja täitedokumendist tuleneva kohustuse ülemineku tuvastamiseks Kinnisvaravalduse AS hagi VM Keskuse OÜ vastu leppetrahvi tasumiseks ning seda ületava kahju hüvitamiseks ja VM Keskuse OÜ vastuhagi Kinnisvaravalduse AS vastu kahju hüvitamiseks Kinnisvaravalduse AS hagi Veski Market OÜ (endine ärinimi Demarone Trading OÜ) vastu kaubanduspinna üleandmiseks ja üleandmise kohustamise tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.01.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Kinnisvaravalduse AS määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Kinnisvaravalduse AS (registrikood 10434202), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arsi Pavelts
2-19-14222 Kostja I VM Keskuse OÜ (registrikood 14544152), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma Kostja II Harju Tarbijate Ühistu (registrikood 10347236), lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik Kostja III Möldre Arendus OÜ (registrikood 14289719), seaduslik esindaja juhatuse liige GK Kostja IV Alliku Kaubandus OÜ (registrikood 14988943), lepingulised esindajad vandeadvokaat Liis Könn ja advokaat Grete-Kai Teeäär Kostja V Veski Market OÜ (endine ärinimi Demarone Trading OÜ, registrikood 14847935), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando Menetluse liik
1.Jätta Harju Maakohtu 19.01.2023 määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta Kinnisvaravalduse AS kanda. Maakohus määrab TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel kindlaks Harju Tarbijate Ühistu ja Alliku Kaubandus OÜ osas pärast käesoleva määruse jõustumist ja VM Keskuse OÜ, Möldre Arendus OÜ ja Veski Market OÜ osas pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinnisvaravalduse AS (hageja) esitas 16.09.2019 VM Keskuse OÜ (kostja I) vastu hagi üüripinna valduse üleandmiseks ja kinnistusraamatusse üürilepingu kohta märke kandmiseks nõusoleku andmiseks ning Harju Tarbijate Ühistu (kostja II) vastu hagi keelata kostjal II tegevused ja toimingud, mis takistavad hagejal üüripinna valduse teostamist.
2-19-14222 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Möldre Arendus OÜ 10.08.2018 üürilepingu nr KVV-MR 01-18 (üürileping), milles leppisid kokku, et Möldre Arendus OÜ ehitab Harjumaal Saue vallas Instituudi tee 132 asuval kinnistul (registriosa nr 9550650, kinnistu) välja 1200 m2 suuruse kaubanduspinna (kaubanduspind ja ka üüripind) ja annab selle tasu eest hageja kasutusse, et hageja saaks üüripinnal avada RIMI kaubamärgi all opereeriva kaupluse. Üüripind tuli üle anda 15.11.2019. Möldre Arendus OÜ võõrandas oktoobris 2018 kinnistu kostjale I. Hagejat teavitati kinnistu omaniku vahetumisest 29.10.2018, samuti teatati üürilepingu üleandmisest uuele omanikule. Hageja avastas 03.09.2019 portaalist kuulutuse, kus kostja II otsib juhatajat kauplusesse, mis asub kinnistu aadressil. Kuna kinnistule rajatavasse ärihoonesse ei mahu kahte toidukaupade müügiga tegelevat jaeketti ja üürileping välistab kinnistul kahe kaupluse avamise hageja nõusolekuta, tekkis hagejal kahtlus, et kostja I on üüripinna suhtes sõlminud paralleelselt kaks üksteist välistavat üürilepingut. Kostja I on korduvalt hagejale kinnitanud, et ta soovib üürilepingut sõlmida kostjaga II. Üürilepingut hagejaga ei ole üles öeldud ja selleks puudub ka teoreetiline võimalus, sest hageja pole lepingut rikkunud. Hageja ei soovi üürilepingu lõpetamist, vaid soovib lepingu täitmist, selleks on vajalik, et kostja I ei annaks üüripinda kostjale II või muule isikule. Hageja on teinud märkimisväärseid kulutusi ja arvestanud üüripinnal poe avamisega. Kostja II on teadlik hagejaga sõlmitud üürilepingust, kuid on sellele vaatamata asunud astuma samme üüripinnal poe avamiseks.
2.Hageja esitas 25.09.2019 hagi Möldre Arendus OÜ (kostja III) vastu üürilepingust tuleneva üüripinna valduse üleandmiseks või alternatiivselt leppetrahvi ja seda ületava kahju hüvitamiseks. Hageja selgitas, et 23.09.2019 toimus hageja ning kostjate I ja III kohtumine, kus väideti, et kostja I ei ole üürilepingut kostjalt III üle võtnud. Hagejale ei ole selge, kelle valduses on kinnistu. Nii võivad kostjad I ja III hakata väitma, et kinnistu valdus on tegelikkuses kostjal III.
3.Hageja esitas 13.10.2020 hagi Alliku Kaubandus OÜ (kostja IV) vastu, milles palus kohustada kostjat IV andma hagejale üle kinnistul asuva hoone esimesel korrusel asuv kaubanduspind ning tuvastada ja tunnustada, et kostja I suhtes tehtav kohtuotsus, millega kohus kohustab kostjat I andma hagejale üle kinnistul asuva hoone esimesel korrusel asuv kaubanduspind, kehtib kostja IV suhtes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja I ja kostja IV 07.07.2020 müügilepingu, millega võõrandati kinnistu kostjale IV. Kostja I väitis, et kinnistu valdus on üle läinud kostjale IV.
4.Kostja II esitas 03.12.2020 taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks kostja II suhtes, kuna hagejal puudub kostja II suhtes nõudeõigus. Kostja II ei ole kõnealuseid ruume enda valdusesse võtnud. Hageja esindaja kinnitas üheselt kostja II esindajale telefonis, et teab hagi perspektiivitusest, aga esitas selle siiski. Samuti teadis hageja hagi esitamisel, et kostjal II puudus kõnealuste ruumide valdus. 07.07.2020 kokkuleppe kohaselt lõpetati kostja I ja kostja II vaheline üürileping. Olukorras, kus kostjal II pole kunagi olnud valdust ja vaieldamatult puudub kostja I ja kostja II vahel üürileping, on hagi kostja II vastu perspektiivitu. Alates 07.07.2020 on kinnistu omanikuks kostja IV, kellega kostjal II puuduvad mistahes suhted. Kostja IV on 23.11.2020 menetlusdokumendis selgitanud, et ruumide valdus on üle antud Demarone Trading OÜ-le. Kostja II vastu esitatud nõue keelata kostjal II hageja suhtes kõik tegevused ja toimingud, mis takistavad hagejal vaidlusaluse kaubanduspinna osas valduse teostamist ei ole oma olemuselt täidetav. Lisaks on küsitav, et kuidas saaks sellise nõude rahuldamisel vastav
2-19-14222 kohustus kehtida aegade lõpuni – üldteada asjaoluna sõlmitakse üürilepinguid teatud tähtaegadeks (isegi tähtajatud üürilepingud lõppevad mingil ajal).
5.Hageja esitas 15.01.2021 hagi Veski Market OÜ (endine ärinimi Demarone Trading OÜ, kostja V) vastu kaubanduspinna üleandmiseks ja üleandmise kohustamise tuvastamiseks. Kostja I, kostja IV ja kostja V on asunud heade kommete vastaselt skeemitama, eesmärgiga välistada kostja I vastutus ning muuta kohtuotsuse täitmine võimatuks. Kostja V tegutseb kostjatega kooskõlastatult ning on kostja I ja kostja IV õigusvastasele tegevusele kaasaaitajaks VÕS § 1045 lg 4 tähenduses.
6.Kostja IV esitas 20.05.2021 taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks kostja IV suhtes, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole võimalik. Kostja IV ostis kinnistu kostjalt I. Kinnistul paikneb Veskimöldre kaubanduskeskus, milles kostja IV üürib välja kaubanduspindasid. 07.07.2020 sõlmisid kostja IV ja kostja V kinnistul asuva kaubanduspinna üürimiseks üürilepingu, mille kohaselt andis kostja IV kostjale V üürile kümneks aastaks kinnistul asuva 1260 m2 suuruse kaubanduspinna toidupoe pidamiseks (kaubanduspind). Üüripinna valduse andis kostja IV kostjale V üle 08.07.2020. Hageja väidab, et tema ja kinnistu eelmise omaniku (kostja III) vahel on 10.08.2018 sõlmitud üürileping, mille alusel hageja pidi hakkama tulevikus kostjalt III üürima kaubanduspinda, mille kostja IV on 07.07.2020 üürinud kostjale V. Puudub vaidlus, et hageja ei ole kunagi saanud üüripinna valdust ega üüripinda faktiliselt kasutada. Hageja ja kostja III vahel sõlmitud üürileping ei ole kostjale IV üle läinud. Hageja ja kostja IV vahel ei ole sõlmitud ühtegi lepingut, millest võiks tuleneda hageja õigus nõuda üüripinna valduse üleandmist. Väär on hageja väide, et kostja I ja kostja IV vahel sõlmitud kinnistu müügileping on tühine, sest selle eesmärk on välistada kohtuotsuse täitmine. Hageja pole esitanud hagis ühtegi nõuet müügilepingu tühisuse tuvastamiseks või kellegi teise kinnistusraamatusse omanikuna kandmiseks (selliseid nõudeid ei saaks hageja ka esitada). Lisaks ei oma valduse väljaandmise nõude puhul tähtsust, kes on kinnistu omanik – valduse väljaandmise nõue saaks hagejal olla üksnes valdaja vastu.
7.Hageja esitas seisukohad kostja II ja kostja IV taotluste osas. Maakohus lahendas 05.10.2020 määrusega kostja II samasisulise taotluse, jättes selle rahuldamata. Kostja II soovib hagi läbi vaatamata jätmist põhjusel, et tema hinnangul ei ole nõue põhjendatud. Küsimus hageja nõude põhjendatusest on asjaolu, mida kohus ei saa lahendada eelmenetluse raames, vaid mis tehakse kindlaks asja sisulisel läbivaatamisel. Kuivõrd kostja II on rikkunud hageja õigusi, kuulub tsiviilasi lahendamisele sisuliselt ning selle faktilised ja õiguslikud asjaolud tuleb välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel. Asjaolu, et kostjad on 07.07.2020 sõlminud üürilepingu lõpetamise kokkuleppe, ei tähenda, et kostja II ei soovi tegelikkuses vaidlusalust üüripinda enda valdusse saada ja asuda seal hageja asemel kauplust pidama. Kostja IV taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks on esitatud sarnastel asjaoludel ja põhjendustel, millele tuginevalt on kostja II taotlenud hagi läbi vaatamata jätmist. Sellise vastuväite näol on tegemist sisulise vastuväitega hagile, millele kohus annab vastuse kohtuotsuses. Hagiavaldus on nii õiguslikult, faktiliselt kui tõenduslikult perspektiivikas ning kuulub rahuldamisele. Kostja IV ja kostja V vaheline üürileping on tühine ning osa kostja I ja kostja IV skeemist, mille eesmärgiks on vabaneda hageja ees eksisteerivast vastutusest ja muuta kohtuotsuse täitmine võimatuks. Kostjal IV on kohustus anda vaidlusalune üüripind üle hagejale.
8.Kohtu ettepanekule esitada seisukoht, kas hageja jääb kõigi esitatud haginõuete juurde või soovib mõnest neist loobuda märkis hageja 08.06.2022 vastuses, et nõustub, et kõigi hageja
2-19-14222 nõuete samaaegne rahuldamine ei pruugi olla võimalik ja sellele küsimusele saab anda vastuse üksnes asja sisulise lahendamise tulemusena kohtuotsuses. Maakohtu määrus
9.Maakohus jättis 19.01.2023 määrusega hageja hagid kostja II ja kostja IV vastu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbivaatamata ning kostja II ja kostja IV menetluskulud hageja kanda.
10.Kostja II vastu on hageja esitanud õigusvastaselt kahju tekitamise lõpetamise ja kahju tekitamisest tulevikus hoidumise nõude. Selleks on hageja palunud keelata kostjal II kõik tegevused ja toimingud, mis takistavad hagejal kaubanduspinna valduse teostamist. Olukorras, kus kostjal II pole kunagi vaidlusaluste ruumide valdust olnud ning kostja II ja kostja I vahel puudub üürileping, on hagi kostja II vastu perspektiivitu. Asjaolu, et kostja I või kostja IV ja kostja II võivad igal ajal sõlmida vaidlusaluse üüripinna suhtes uue üürilepingu, ei muuda hagi kostja II vastu perspektiivikaks hagis esitatud asjaoludel. Alates 07.07.2020 on vaidlusaluse kinnistu omanikuks kostja IV, kellega kostjal II puuduvad mistahes suhted. Kinnistu kuulumine kostjale IV nähtub ka kinnistusregistri andmetest. Kostja IV on selgitanud, et kõnealuste ruumide valdus on üle antud kostjale V. Seega on kostja II menetlusosaline tsiviilasjas, kus temal pole vaidlusaluste ruumide valdust kunagi olnud, kostjal II puudub kehtiv üürileping vaidlusaluste ruumide osas, kostjal II puuduvad mistahes suhted tänase kinnistu omanikuga (kostja IV) ja kõnealuste ruumide valdus on tegelikkuses kostjal V. Kostjal II puudub mistahes kehtiv õiguslik seos vaidlusaluste ruumidega seonduvalt. Sellest tulenevalt ei saa kostja II oma tegevusega ka hagejat kahjustada.
11.Kostja IV vastu on hageja esitanud kaks nõuet - anda hagejale üle kaubanduspind ja tuvastada, et kostja IV suhtes kehtib kostja I kohta tehtav kohtuotsus kostjalt I kaubanduspinna valduse väljanõudmiseks. Vaidlust pole, et kostja IV on kinnistu omanik, kes omandas kinnistu kostjalt I, kes omandas kinnistu kostjalt III. Hageja ei ole kostja IV omandiõigust vaidlustanud või väitnud, et kinnistu omanikuna tuleks kinnistusregistrisse kanda mõni muu isik. Kostjal IV ei ole hagejaga sõlmitud lepingut, mis annaks hagejale aluse nõuda kostjalt IV üüripinna valduse üleandmist. Hageja on 10.08.2018 sõlminud üürilepingu kostjaga III. Tulenevalt kostja I vastu esitatud hagis esile toodule, on sisuline vaidlus küsimuses, kas üürileping läks kostjalt III üle kostjale I. Kohtu hinnangul ei saa aga võimalikust üürilepingu üleminekust kostjalt III kostjale I (näiteks sellekohase kokkuleppe kaudu) eeldada üürilepingu üleminekut kostjalt I kostjale IV. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 291 lg 1 kohaselt lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused kinnisasja omandajale üle ainult siis, kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast kinnisasja üürniku valdusesse andmist. Vaidlusalune kaubanduspind ei ole hageja valduses kunagi olnud ja hageja pole seda ka väitnud. Kuivõrd kohtule teadaolevalt puuduvad kokkulepped, millest võiks järeldada, et kostja IV on võtnud üürilepingu hagejaga üle ja üürileping ei ole läinud üle ka seaduse alusel, siis on hageja nõuded kostja IV vastu perspektiivitud. Arvestades, et hageja eesmärk on saavutada üürilepingu täitmine, ei ole seda eesmärki võimalik saavutada kostja IV vastu hagi esitamisega. Määruskaebus
12.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega kohus saadab kostja II ja kostja IV vastu esitatud hagid tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja II ja kostja IV kanda.
2-19-14222
13.Hagi on võimalik jätta läbi vaatamata vaid siis, kui sellele ei ole mitte mingit edulootust. Praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus hageja nõue kostja II ja kostja IV vastu oleks ilmvõimatu.
14.Kohus hindas mõlema kostja vastu esitatud nõude puhul üksnes üksikuid aspekte, jättes täielikult kõrvale suurema osa hageja esitatud sisulistest nõuetest, nendega seonduvatest asjaoludest ja esitatud argumentidest. Maakohus järeldas ebaõigesti, et hageja taotletavat eesmärki, s.o üürilepingu täitmist, ei ole hagejal võimalik saavutada kostja II ja kostja IV vastu esitatud hagidega.
15.Kostja II vastu VÕS § 1055 alusel esitatud nõue on õiguslikult perspektiivikas. Hagi alus on endiselt täielikult alles. Kohus peab hageja nõude lahendama sisulise otsusega. Ainuüksi asjaolu, et kostjad on 07.07.2020 sõlminud konkreetse üürilepingu lõpetamise kokkuleppe, ei tähenda ühelgi viisil, et kostja II ei soovi tegelikkuses vaidlusalust üüripinda enda valdusse saada ja asuda seal hageja asemel kauplust pidama. Samuti ei välista see ühelgi viisil kostja II poolt rikkumise jätkamist. Kostjal II oleks võimalik välistada või maandada rikkumise ohtu, kui ta sõlmib hagejaga lepingu (või kohtuliku kompromissi), milles kinnitab, et ta ei ava vaidlusalusel üüripinnal poodi seni, kuni hagejal on vaidlusaluse üüripinna suhtes kehtiv üürileping. Sellist valmisolekut ei ole kostja II üles näidanud, mis kinnitab vahetult, et oht hageja õiguste rikkumiseks on selgelt olemas. Kostja II varasem õigusrikkumine õigustab VÕS § 1055 kohaldamist.
16.Kostja IV vastu esitatud nõue on õiguslikult perspektiivikas. Kohus peab hageja nõuded lahendama sisulise otsusega. Kostja I ja kostja IV vaheline kinnistu müügileping ja selle väidetav täitmine on heade kommete vastane ja tühine. Tühine on ka kostja IV ja kostja V vaheline väidetav üürileping, kuna see on osa kostja I, kostja IV ja kostja V poolt kooskõlastatud ja ühiselt toime pandud heade kommete vastasest skeemist, mille eesmärgiks on vabaneda hageja ees eksisteerivast vastutusest ja muuta kohtuotsuse täitmine võimatuks. Maakohus ei pööranud määruses tähelepanu kostja IV tehtud tehingute tühisusele, millele hageja on menetluse käigus nii kostja IV kui ka kostja V suhtes tuginenud.
17.Asjaolu, et kostja IV osaleb koos kostjaga I ja kostjaga V heade kommete vastases skeemis, tähendab ühtlasi, et kostja IV tekitab hagejale kahju VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 8 tähenduses. VÕS § 136 lg 5 järgi võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist ka naturaalrestitutsiooni korras, mh võib võlausaldaja eelkõige nõuda kahjustavale teole eelnenud olukorra taastamist. Antud juhul tähendab see vaidlusaluse üüripinna valduse üleandmist, mida hageja ka kostjalt IV nõuab.
18.Alles siis, kui kohus leiab sisulises otsuses, et kostjate I ja IV vaheline kinnistu müügileping ei ole tühine, saab kõne alla tulla hageja üürilepingu kostjale IV ülemineku hindamine VÕS § 291 kohaselt. Kui kostjate I ja IV vaheline kinnistu müügileping on tühine, siis ei ole kostja IV saanud kinnisasja omanikuks, mistõttu ei ole võimalik hinnata üürile antud asja omaniku vahetumisel kohalduvat üürilepingu ülemineku regulatsiooni. Seega esmalt tuleb hinnata müügilepingu tühisust, mida kohus ei ole kõnealusel juhul teinud.
19.Maakohus ei ole hinnanud hageja nõuet tuvastada ja tunnustada, et kostja I suhtes tehtav kohtuotsus, millega kohus kohustab kostjat I andma hagejale üle kinnistul asuva hoone esimesel korrusel asuv kaubanduspind, kehtib kostja IV suhtes (TsMS § 460 lg 1). Kohus peab tuvastusnõude lahendama sisulise otsusega.
2-19-14222 Menetluse edasine käik
20.Kostja II palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Kostja II ei teadnud kostjaga I üürilepingu sõlmimisel asjaolust, et kostja I oli üürilepingu sõlminud ka hagejaga. Kostjale II ei ole kaubanduspinna valdust kunagi üle antud.
21.Kostja IV palus jätta hilinenult esitatud määruskaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. Hageja eesmärk on saavutada hageja ja kostja III vahel sõlmitud üürilepingu täitmine. Seda eesmärki ei ole võimalik saavutada kostja IV vastu hagi esitamisega. Hageja ei saa nõuda kaubanduspinna üleandmist kahju hüvitamise sätete alusel – hageja ei ole hagis kostja IV vastu sellist nõuet esitanud ja hageja ei ole selgitanud, milles seisneb kostja IV poolt kahju tekitamine.
22.Kostja I ja kostja V palusid jätta hilinenult esitatud määruskaebuse läbi vaatamata või rahuldamata.
23.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus §-ga 659 tuleb vaidlustatud määruse põhjendusi täiendada. Määruse lõppjäreldus kostja II ja kostja IV vastu esitatud hagi läbivaatamata jätmise kohta jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
25.Esmalt märgib ringkonnakohus, et määruskaebuse läbivaatamata jätmiseks puudub alus. Määruskaebus on esitatud tähtaegselt, nagu maakohus on 20.03.2023 määruses selgitanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata.
26.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kostja II ja kostja IV vastu esitatud hagid tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Viidatud sätte järgi võib jätta hagi läbi vaatamata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu. Hageja on esitanud kostja II ja kostja IV vastu erinevate nõuetega hagid eesmärgiga saada vaidlusaluse kaubanduspinna valdus. Seega tuli maakohtul hinnata, kas hagis esitatud asjaolude tõesuse korral on õigusnormide alusel võimalik kostja II ja kostja IV vastu esitatud hagide eesmärki saavutada ja haginõuded rahuldada.
27.Kostja II vastu esitatud hagis palub hageja keelata kostjal II kõik tegevused ja toimingud, mis takistavad hagejal kaubanduspinna valduse teostamist. Hageja on esitanud nõude kostja II vastu VÕS § 1043, § 1045 lg 2 p 7, 1045 lg 2 p 8 ja ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus (EKTÄKS) § 3 järgi.
27.1.Ringkonnakohus on 04.02.2020 määruses selgitanud, et ettevõtjal ei ole eelnevalt viidatud sätete järgi kohustust hoiduda üürilepingu sõlmimisest olukorras, kus ta teab, et üürileandja on eelnevalt sama üüripinna osas sõlminud lepingu mõne teise ettevõtjaga. EKTÄKS §-st 3 sellist kohustust ettevõtjale ei tulene. VÕS § 1045 lg 2 p 8 järgi nõude esitamine eeldab kahjutekitaja tahtliku käitumist eesmärgiga teist isikut kahjustada. Hageja esile toodud asjaolude õigsuse korral ei saa eeldada, et kostjal II oli tahtlus hagejat kahjustada.
2-19-14222
27.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagi kostja II vastu on perspektiivitu olukorras, kus kostjal II pole kunagi vaidlusaluste ruumide valdust olnud ning kostja II ja kostja I vahel puudub üürileping. Tsiviilasjas on esile toodud, et vaidlusaluse kaubanduspinna valdus on kostjal V. Hagi edukuseks ei piisa tõenäosusest, et kostja V võib igal ajal lõpetada toidupoe opereerimise üüritaval pinnal ja seda võib senise üürniku asemel kinnistu omanikult hakata üürima kostja II. Õige on maakohtu järeldus, et kuivõrd kostjal II puudub mistahes kehtiv õiguslik seos vaidlusaluste ruumidega seonduvalt, ei saa kostja II oma tegevusega hagejat kahjustada.
28.Kostja IV vastu esitatud hagis palus hageja kohustada kostjat IV andma hagejale üle kaubanduspinna valdus ja tuvastada, et kostja IV suhtes kehtib kostja I kohta tehtav kohtuotsus kostjalt I kaubanduspinna valduse väljanõudmiseks.
28.1.Hageja on seisukohal, et ta saab kostjalt IV nõuda kaubanduspinna valduse üleandmist, kuna kostjad on omavahel sõlminud heade kommete vastaseid ja seetõttu tühiseid tehinguid. Lepingu tühisusele saab üldjuhul tugineda üksnes lepingu pool. Hageja pole pooleks lepingutes, mille tühisusele ta tugineb. Maakohus märkis mh asjakohaselt, et hageja ei ole vaidlustanud hetkel kinnistu omanikuks oleva kostja IV omandiõigust ega väitnud, et kinnistusraamatusse tuleks kanda mõni muu isik. Seejuures tuleb rõhutada, et valduse nõudmisel omab eelkõige tähtsust, kes on üüripinna valdaja, mitte omanik.
28.2.Seoses hageja väitega, et hageja ja kostja I vahel sõlmitud üürileping pidi kinnistu võõrandamisel uuele kinnistu omanikule üle minema, selgitab ringkonnakohus järgmist. Maakohus on põhjendatult kohaldanud VÕS § 291 lg 1, mille kohaselt lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale, kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast kinnisasja üürniku valdusse andmist. Viidatud sätte järgi peab kinnisasi olema kinnisasja omaniku vahetuse hetkel kinnisasja üürniku otseses valduses. Üksnes üürilepingu olemasolu ei ole üürilepingust tulenevate üürileandja õiguste ja kohustuste üleminekuks piisav. Oluline on, et kinnisasi (või selle vastav osa) oleks kinnisasja omaniku vahetuse hetkeks juba üürniku valdusesse antud (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaande II osa, § 291 lg 1 kommentaarid). Hageja on kinnitanud, et talle ei ole kaubanduspinna valdust kunagi üle antud. Seega ei saanud üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused kinnistu võõrandamisel minna kostjalt III üle kostjale I ja seejärel kostjalt I üle kostjale IV. Kostja IV ja hageja vahel ei ole aga sõlmitud kokkulepet, mis annaks hagejale õiguse nõuda kostjalt IV üüripinna valduse üleandmist. Hagis esile toodu kohaselt on hagejal lepinguline suhe vaid kostjaga III.
28.3.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et tal on kostja IV vastu valduse nõue VÕS § 136 lg 5 alusel. Viidatud sätte järgi võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist naturaalrestitutsiooni korras, mh võib võlausaldaja eelkõige nõuda kahjustavale teole eelnenud olukorra taastamist. Kuivõrd hagejal ei ole kaubanduspinna valdust olnud, siis ei ole hagejal võimalik saavutada oma eesmärki, nõudes kahju tekitamisele eelnenud olukorra taastamist.
28.4.Ringkonnakohus nõustub määruskaebusega selles, et maakohus ei ole vaidlustatud määruses käsitanud hageja poolt kostja IV vastu esitatud tuvastusnõuet. Ringkonnakohus saab selles osas maakohtu määruse põhjendusi täiendada.
28.5.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja piisavalt põhjendanud tuvastusnõude esitamist. TsMS § 460 lg 1 kohaselt kehtib jõustunud kohtuotsus ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks. Hageja huvide kaitseks on hagi tagamise
2-19-14222 abinõuna kinnistusraamatusse kantud ka eelmärge, mis avalikustab käesoleva kinnistu kohta käiva poolelioleva kohtuvaidluse olemasolu ja tagab üürilepingu kohta märke tegemist. Eelmärge tagab seda, et kolmas isik ei saa pärast kohtumenetluse lõppemist tugineda TsMS § 460 lg 2 kohaselt sellele, et tema suhtes praeguses asjas tehtav võimalik hagi rahuldav kohtulahend kolmanda isiku heausksuse tõttu ei kehtiks. Seega TsMS § 460 lg 1 kohaselt kehtib praeguses asjas kostja I suhtes tehtav hagi rahuldav lahend ka kostja IV suhtes ja eraldi tuvastusnõuet selleks esitama ei pea (RKTKm 06.06.2018, nr 2-17-15902, p 11).
29.Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus maakohtu määruse lõppjäreldustes muutmata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
30.Määruskaebuse esitamisest tingitud kostjate menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta määruskaebuse esitaja (hageja) kanda. Arvestades seda, et maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks asja lahendanud maakohus kostja II ja kostja IV kulude osas mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ja kostja I, kostja III ja kostja V osas pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist.
31.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.