Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht 22.04.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-21-251
Kohtuasi
Alliku Kaubandus OÜ kaebus kohtutäitur Risto Sepa (Sepp) otsusele täiteasjas nr 027/2020/2056
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.07.2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Alliku Kaubandus OÜ ja kohtutäitur Risto Sepa määruskaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Alliku Kaubandus OÜ (registrikood 14988943), lepinguline esindaja vandeadvokaat Liis Könn Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Risto Sepp (registrikood 14117651) Puudutatud isik II (sissenõudja) Kinnisvaravalduse AS (registrikood 10434202), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arsi Pavelts
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 23.07.2021 määrus osas, milles kohus jättis avaldaja maakohtumenetlusega seotud menetluskulud osaliselt (s.o õigusabikulud) tema enda kanda, samuti menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas (s.o resolutsiooni punktid 5 ja 6).
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta avaldaja maakohtus kantud menetluskulud tervikuna kohtutäituri kanda. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
Rahuldada Alliku Kaubandus OÜ kaebus kohtutäitur Risto Sepa 28.12.2020 otsusele täiteasjas nr 027/2020/2056.
2-21-251
3.2.Tühistada Tallinna kohtutäitur Risto Sepa 28.12.2020 otsus täiteasjas nr 027/2020/2056 ning järgmised täiteasjas nr 027/2020/2056 tehtud otsused ja toimingud: 2.2.1 06.11.2020 täitetoimingud; 2.2.2 07.11.2020 valduse vastuvõtmise ja üleandmise akt; 2.2.3 12.11.2020 kohustava täitmise akt ja sunniraha määramise hoiatus.
3.3.Jätta Alliku Kaubandus OÜ maakohtus kantud menetluskulud kohtutäitur Risto Sepa kanda.
3.4.Jätta Kinnisvaravalduse AS-i ja kohtutäitur Risto Sepa maakohtus kantud menetluskulud nende endi kanda.
4.Alliku Kaubandus OÜ määruskaebus rahuldada.
5.Kohtutäitur Risto Sepa määruskaebus jätta rahuldamata.
6.Jätta Alliku Kaubandus OÜ määruskaebuse menetlemisega seotud Alliku Kaubandus OÜ menetluskulud võrdsetes osades kohtutäitur Risto Sepa ja Kinnisvaravalduse AS-i kanda.
7.Jätta Alliku Kaubandus OÜ määruskaebuse menetlemisega seotud Kinnisvaravalduse AS-i ja kohtutäitur Risto Sepa menetluskulud nende endi kanda.
8.Jätta kohtutäitur Risto Sepa määruskaebuse menetlemisega seotud kõigi menetlusosaliste menetluskulud kohtutäitur Risto Sepa kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast ringkonnakohtu määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Avaldaja esitas 07.01.2021 Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada kohtutäitur Risto Sepa 28.12.2020 otsus täiteasjas nr 027/2020/2056. Samuti palub avaldaja tühistada järgmised täiteasjas tehtud otsused ja toimingud: 06.11.2020 täitetoimingud, 07.11.2020 valduse vastuvõtmise ja üleandmise akt, 12.11.2020 kohustava täitmise akt ja sunniraha määramise hoiatus.
2.Kaebuse kohaselt on avaldaja kinnistu Instituudi tee 132, Saue vald (edaspidi ka kinnistu) omanik. 23.10.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-14222 kohaldas kohus avaldaja suhtes järgnevaid hagi tagamise abinõusid: a) keelata avaldajal anda kinnistu esimesel korrusel asuva kaubanduspinna suurusega 1200 m2 valdust üle kolmandale isikule (resolutsiooni punkt 2.1); b) keelata avaldajal anda kinnistu esimesel korrusel asuva kaubanduspinna 1200 m2 osas korraldusi ja juhiseid ning sõlmida kokkuleppeid, mis piiravad või välistavad kaubanduspinna
2-21-251 valduse üleandmise Kinnisvaravalduse AS-le (resolutsiooni punkt 2.2); c) keelata avaldajal kinnistu käsutamine ja kanda kinnistusraamatusse kinnistu käsutamist keelav keelumärge Kinnisvaravalduse AS-i kasuks (resolutsiooni punkt 2.3); d) anda kohtutäiturile õigus võtta enda valdusesse kinnistu esimesel korrusel asuv kaubanduspind 1200 m2 (lisa 2 plaanil viirutatud ala) (resolutsiooni punkt 2.6); e) lubada kohtutäituril kaubanduspinnale ligipääsemiseks ja enda valdusesse võtmiseks avada kõiki hoone uksi ja lukke ning eemaldada muid takistusi (resolutsiooni punkt 2.7). 06.11.2020 helistas kohtutäitur avaldaja juhatuse liikmele seoses kaubanduspinna valduse ülevõtmisega. Avaldaja selgitas täiturile, et on ruumide otsese valduse 07.07.2020 sõlmitud üürilepingu alusel üle andnud Demarone Trading OÜ-le, saates pärast kõne lõppu ka üürilepingu. Avaldaja palus täituril kaubanduspinnale sisenemiseks mitte jõudu kasutada ja vara lõhkuda ega kahju tekitada ning pakkus, et saadab kohale ehitaja, kes saaks võtmetega ukse avada. 06.11.2020 kell 16:08 sisenes täitur kaubanduskeskusesse ja võttis pinna valduse üle. 12.11.2020 edastas täitur avaldajale valduse ülevõtmise akti ning kohustava täitmise akti, milles tegi hoiatuse sunniraha määramiseks juhul, kui avaldaja rikub määruse resolutsiooni punkte 2.1–2.2.
3.16.11.2020 esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri õigusvastasele tegevusele valduse ülevõtmisel ja kohustava täitmise akti tegemisel ning täiendas kaebust 30.11.2020. Kohtutäitur jättis 28.12.2020 otsusega kaebuse rahuldamata.
4.Kohtule esitatud kaebuses leidis avaldaja kokkuvõtlikult järgmist. Kaubanduspinna valduse ülevõtmine oli õigusvastane. Täitedokument ei ole selge ega võimalda täitmist, täitur oleks pidanud keelduma määruse täitmisest. Määruses ei ole nimeliselt märgitud määruse adressaate, täitur ei saa määrust täita anonüümsete kolmandate isikute suhtes. Määruse resolutsiooni punktis 2.6 (kaebuses ekslikult märgitud 2.7) on viidatud plaanile, mida tegelikkuses määrusele lisatud ei ole. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) ega täitemenetluse seadus (TMS) ei võimalda lugeda kohtumääruse (täitedokumendi) osaks selliseid eraldiseisvaid dokumente, mis pärinevad muudest allikatest. Seega puudus kohtutäituril seadusest tulenev alus viia läbi täitetoiminguid. Täitur ei koostanud täitmisteadet ega andnud tähtaega vabatahtlikuks täitmiseks. Valduse jõuga ülevõtmine oli ebaproportsionaalne, eriti võttes arvesse, et täitur ei teavitanud eelnevalt avaldajat täitetoimingust. Kohustava täitmise akt ja sunniraha hoiatus on õigusvastased. Kuivõrd avaldajale täitmisteadet kätte ei toimetatud, ei saa lugeda täitemenetlust alanuks ja kõik toimingud on seetõttu alusetud. Täitedokumendist jääb arusaamatuks, millised oleksid väidetavad keelu rikkumise olukorrad, mis annaks kohtutäiturile alust määrust sundtäita või väidetava rikkumise korral sunniraha nõuda. Ebaselge määruse alusel ei ole võimalik sunniraha määrata. Igal juhul puudus alus sunniraha hoiatuse tegemiseks, TMS §-s 261 sätestatud aluseid ei esine. Puudutatud isikute seisukohad
5.Sissenõudja palus jätta kaebuse rahuldamata, nõustudes kohtutäituri 27.12.2020 otsuses esitatud põhjendustega ning märkides täiendavalt järgmist.
6.Avaldaja kaebuses esitatud taotlused on osaliselt ebaselged ning arusaamatud, mh jääb osaliselt arusaamatuks, milliseid kohtutäituri toiminguid avaldaja on vaidlustanud, samuti on avaldaja taotlused vastuolulised. Kuna TMS § 218 järgi saab maakohtule esitada üksnes kaebuse kohtutäituri otsuse peale, siis ei saa kaebaja esitada kaebuse resolutsiooni punktis 2 märgitud taotlusi. Kaebuse aluseks olevatest asjaoludest ei nähtu, kuidas rikub avaldaja enda väitel kohtutäituri tegevus avaldaja õigusi osas, mis puudutab kohtutäituri poolt kaubanduspinna valduse ülevõtmist. Väärad on ka kaebaja väited, et kohtutäitur on hagi tagamise määruse täitmisel ja kaubanduspinna enda valdusse võtmisel rikkunud
2-21-251 menetlusnorme. Hagi tagamise määrus on selge, ühemõtteline ja täidetav. Kohustava täitmise akt ja sunniraha hoiatus on õiguspärased.
7.Kohtutäitur ei esitanud kaebuse osas seisukohta. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus rahuldas 23.07.2021 määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri Risto Sepa 28.12.2020 otsusele täiteasjas nr 027/2020/2056 ja tühistas kohtutäitur Risto Sepa 28.12.2020 otsuse täiteasjas nr 027/2020/2056 ning järgmised täiteasjas tehtud otsused ja toimingud: 06.11.2020 täitetoimingud, 07.11.2020 valduse vastuvõtmise ja üleandmise akt, 12.11.2020 kohustava täitmise akt ja sunniraha määramise hoiatus. Kohus jättis avaldaja poolt avalduselt tasutud riigilõivu kohtutäituri kanda ja menetlusosaliste ülejäänud menetluskulud nende endi kanda ning mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks menetluskuluna välja riigilõivu 15 eurot koos viivisega.
9.Vaidlus puudub järgnevates asjaoludes, mille kohus luges TsMS § 231 lõigete 2 ja 4 alusel tuvastatuks: • avaldaja on kinnistu Instituudi tee 132, Saue vald omanik; • 23.10.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-14222 kohaldas kohus avaldaja suhtes järgnevaid hagi tagamise abinõusid: a) keelata avaldajal anda kinnistu esimesel korrusel asuva kaubanduspinna suurusega 1200 m2 valdust üle kolmandale isikule (resolutsiooni punkt 2.1); b) keelata avaldajal anda kinnistu esimesel korrusel asuva kaubanduspinna 1200 m2 osas korraldusi ja juhiseid ning sõlmida kokkuleppeid, mis piiravad või välistavad kaubanduspinna valduse üleandmise Kinnisvaravalduse AS-le (resolutsiooni punkt 2.2); c) keelata avaldajal kinnistu käsutamine ja kanda kinnistusraamatusse kinnistu käsutamist keelav keelumärge Kinnisvaravalduse AS-i kasuks (resolutsiooni punkt 2.3); d) anda kohtutäiturile õigus võtta enda valdusesse kinnistu esimesel korrusel asuv kaubanduspind 1200 m2 (lisa 2 plaanil viirutatud ala) (resolutsiooni punkt 2.6); e) lubada kohtutäituril kaubanduspinnale ligipääsemiseks ja enda valdusesse võtmiseks avada kõiki hoone uksi ja lukke ning eemaldada muid takistusi (resolutsiooni punkt 2.7); • nende ruumide otsene valdus on 07.07.2020 sõlmitud üürilepingu alusel üle antud Demarone Trading OÜ-le; • 06.11.2020 kell 16:08 sisenes täitur kaubanduskeskusesse ja võttis kaubanduspinna valduse üle. 12.11.2020 edastas täitur avaldajale valduse ülevõtmise akti ning kohustava täitmise akti, milles tegi hoiatuse sunniraha määramiseks juhul, kui avaldaja rikub määruse resolutsiooni punkte 2.1-2.2; • 16.11.2020 esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri õigusvastasele tegevusele valduse ülevõtmisel ja kohustava täitmise akti tegemisel ning täiendas kaebust 30.11.2020; • 28.12.2020 otsusega jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata.
10.Kohtutäitur tegi kaevatava otsuse 28.12.2020, kohtule on kaebus esitatud 07.01.2021, seega TMS § 218 lõike 1 mõttes tähtaegselt.
11.Kohus nõustus avaldajaga, et Harju Maakohtu 23.10.2020 määruse resolutsiooni punkt 2.6 ei olnud selge ega täidetav. Formaliseerituse printsiibist lähtuvalt saab kohtutäitur täita selget
2-21-251 resolutsiooni ega saa seda asuda parandama või tõlgendama. Kuivõrd määruse punkt 2.6 viitas plaanile ning plaani ei olnud lisatud, ei olnud nimetatud punkti osas määrus täidetav. Selle tõi esile ka ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-19-14222 05.02.2021 tehtud määruse punktis 25.
12.Kuna punkt 2.6 ei olnud täidetav, ei saanud kohtutäitur täitetoiminguid läbi viia. Kohus tühistas kohtutäituri 28.12.2020 otsuse. Samuti tühistas kohus 06.11.2020 täitetoimingud ja 07.11.2020 valduse vastuvõtmise ja üleandmise akti, kuivõrd need seondusid määruse punkti 2.6 täitmisega. TMS § 217 võimaldab esitada kaebuse nii kohtutäituri otsuse kui ka tegevuse peale.
13.Samuti tuleb tühistada 12.11.2020 kohustava täitmise akt. Nimetatud akt käsitleb Harju Maakohtu 23.10.2020 määruse resolutsiooni punktides 2.1-2.2 rakendatud abinõusid. Ringkonnakohtu 05.02.2021 määrusega on 23.10.2020 hagi tagamise määrus tühistatud ka nimetatud abinõude osas, mistõttu on kohtutäituri akt muutunud tagajärjetuks. Lisaks on täitemenetlus lõpetatud käesoleva menetluse ajal. Kohus ei nõustunud siiski, et sunniraha määramise hoiatust ei oleks tohtinud teha. Kuna TMS § 183 võimaldab määrata sunniraha ka siis, kui võlgnik rikub kohustust toimingust hoiduda ning sunniraha määramise eelduseks on selle eest hoiatamine, ei ole hoiatamine iseenesest väär tegevus.
14.Kohtule teadaolevalt on täitemenetlus lõpetatud käesoleva menetluse ajal, mistõttu ei ole otstarbekas piirduda üksnes 28.12.2020 otsuse tühistamisega ja kohustada kohtutäiturit kaebust läbi vaatama. Seda arvestades rahuldas kohus avalduse täies ulatuses.
15.Kuna avaldus kuulub rahuldamisele, ei pidanud kohus vajalikuks analüüsida kõiki menetlusosaliste esitatud argumente. Kohus märkis siiski, et avaldaja ei ole oma seisukohtades arvestanud sellega, et täitmisel oli hagi tagamise määrus, mille eesmärk oli olukorra säilitamine, mitte vara realiseerimine või mõni muu lõplikke tagajärgi toov tegevus. Kohtu hinnangul ei takista hagi tagamise määruse täitmist see, kui määruses ei ole nimeliselt kirjas isik, kelle valdusest saab kohtutäitur asja enda valdusesse võtta, kuna määruses oli viidatud igaühele, kelle valduses pind on. Samuti ei nõustunud kohus sellega, et täitur pidanuks andma vabatahtliku täitmise tähtaja, kuna see ei ole kooskõlas hagi tagamise kiire rakendamise vajaduse ning hagi tagamise eesmärgiga (olukorra säilitamine). Õiguskirjanduses on leitud, et hagi tagamisel on analoogia korras kohaldatavad need TMS-i sätted, mis ei ole vastuolus hagi tagamise eesmärgiga või mille osas puuduvad TsMS-s erinormid (V. Kõve jt (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, Juura 2017, lk 683).
16.Menetluskulude jaotamisel lähtus kohus TsMS § 172 lõigetest 1 ja 10. Avaldaja on palunud jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Kohus ei pidanud põhjendatuks jätta menetluskulusid täies ulatuses kohtutäituri kanda. Kohtutäiturile esitati täitmiseks viivitamata täitmisele kuuluv hagi tagamise kohtumäärus, mis on täitedokument. Samuti oli kohtutäituril kohustus toiminguid teha vastavalt tol ajal kehtinud hagi tagamise määrusele. Kohtutäiturile saab ette heita, et olukorras, kus kohtumääruse resolutsioon ei olnud selge, asus kohtutäitur määrust täitma. Kuna kohus rahuldas avalduse, jääb riigilõiv kohtutäituri kanda. Menetlusosaliste õigusabikulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda, kuna kõigi kulude avaldaja kanda jätmine ei ole õiglane põhjusel, et avaldus rahuldatakse ning teisalt ei ole õiglane jätta kõiki kulusid ka sissenõudja või kohtutäituri kanda, kuna lahend tehakse avaldaja huvides.
17.Avaldaja on tasunud kooskõlas riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lõikega 10 avalduse esitamisel riigilõivu 15 eurot, mille kohus mõistis välja kohtutäiturilt avaldaja kasuks. Samuti tuleb tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt (TsMS § 177 lõige 4). Kuna ülejäänud menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda, ei määranud kohus neid rahaliselt kindlaks.
2-21-251 Avaldaja määruskaebus
18.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada määruse osas, millega jäeti menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja jäeti välja mõistmata avaldaja kulud ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta avaldaja menetluskulud kohtutäituri kanda. Määruskaebemenetluse kulud palub avaldaja jätta puudutatud isikute kanda.
19.Maakohus kohaldas valesti TsMS § 172, lähtudes ekslikult selle lõike 1 esimesest lausest, mis on mõeldud kohaldamiseks ühe menetlusosalisega asjades, kus avaldaja osaleb menetluses üksi ja asjas ei ole n-ö võitjaid ega kaotajaid. Maakohus pidanuks kulude jaotuse määramisel lähtuma TsMS § 172 lõike 1 teisest lausest. Mitme menetlusosalisega hagita menetluse puhul on üldreegliks, et menetluskulud jäetakse isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Praegusel juhul ei esine ühtegi asjaolu, mis õigustaks menetluskulude välja mõistmata jätmist puudutatud isikutelt, kelle kahjuks määrus tehti. Kohtupraktikas jäävad kulud täituri kanda. Menetluskulude avaldaja kanda jätmine on ebaõiglane, kuna kaebuse esitamise on põhjustanud kohtutäitur algatades täitemenetluse omamata selleks kehtivat täitedokumenti, ja sissenõudja, kes täitemenetluse algatamist taotles. Kohtutäitur ei ole kaebusele vastu vaielnud, seega tuleb lugeda, et ta on nõustunud nii kaebusega kui selles esitatud menetluskulude väljamõistmise taotlusega. Puudutatud isiku I määruskaebus
20.Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse, jätta avaldaja kaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
21.Maakohus ei selgitanud, millega kohtutäitur rikkus menetlusnormi ega toonud esile selle kohta seaduslikke aluseid. Kohtutäitur jäi varasemate seisukohtade juurde, et täitedokumendi resolutsioonis puudus ebaselgus ning täidetud oli ka TsMS § 442 lõike 5 teises lauses märgitud eeldus, mille kohaselt pidi resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Täitedokumendi resolutsioonis nimetatud plaan (lisa 2) oli lisatud hagi tagamise avaldusele ja sissenõudja esitatud plaan ühtis kohtumääruse teinud kohtuniku 22.12.2020 esitatud plaaniga. Puudus vaidlus, et kohtutäitur võttis ära õige valduse (kaubanduspinna). Täitedokument oli kohtutäiturile täitmiseks selge. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
22.Kohtutäitur ja avaldaja vaidlesid teineteise kaebusetele vastu ja palusid jätta need rahuldamata. Sissenõudja toetas kohtutäituri kaebust ja vaidles avaldaja kaebusele vastu.
23.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24.Ringkonnakohus leiab, et kohtutäituri määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata TsMS § 657 lõike 1 punkti 1 ja § 659 alusel. Avaldaja määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lõike 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis avaldaja menetluskulud (v.a riigilõiv) tema enda kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse ja jätab avaldaja maakohtus kantud menetluskulud tervikuna kohtutäituri kanda. Kuivõrd maakohus määras kindlaks avaldaja menetluskulud üksnes osaliselt, s.o riigilõivu osas, tuleb määrus ka menetluskulude
2-21-251 kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas tühistada. Maakohtul tuleb menetluskulud tervikuna TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras kindlaks määrata. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus jaotab määruskaebemenetluse kulud. Vastavalt TsMS § 654 lõikele 22 esitab ringkonnakohus määruse tervikresolutsiooni.
25.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määrust TsMS § 651 lõike 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohus on asja lahendamisel seotud kaebuse piiridega. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis sissenõudja menetluskulud tema enda kanda. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus TsMS § 466 lõike 3 järgi jõustunud.
26.Ringkonnakohus käsitleb esmalt kohtutäituri määruskaebust avalduse sisulise rahuldamise põhjendatuse osas ning seejärel avaldaja ja kohtutäituri määruskaebusi menetluskulude jaotuse peale.
27.Kohtutäituri määruskaebuse põhjenduste kohaselt leidis maakohus vaidlustatud määruses vääralt, et täitedokumendiks olnud Harju Maakohtu 23.10.2020 määruse resolutsiooni punkt 2.6 ei olnud selge ja täidetav. Kohtutäitur leiab, et täitedokument oli selge ning et ta täitis seda õigesti. Kolleegium nende väidetega ei nõustu.
28.Puudub vaidlus, et Harju Maakohtu 23.10.2020 määruse resolutsiooni punktiga 2.6 anti kohtutäiturile õigus võtta enda valdusesse Saue vallas Instituudi tee 132 asuva hoone esimesel korrusel asuv kaubanduspind, mis on markeeritud lisaks 2 oleval plaanil viirutatud alana. Samuti puudub vaidlus, et ühtegi lisa kõnealusel määrusel tegelikult ei olnud. Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse põhimõtte kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-132-07, punkt 11; 3-2-1-110-16, punkt 16). Tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest ei saa kohtutäitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu ning seda tuleb täita sõnastuses, nagu see on kohtulahendis või muus täitedokumendis kirjas (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-52-07, punkt 11; 3-2-1-110-16, punkt 16; 3-2-1-63-17, punkt 32).
29.Praegusel juhul pidi kohtutäitur määruse täitmiseks tegelema täitedokumendi sisu kontrollimise ning tõlgendamisega. Maakohus tuvastas, et kohtumäärusele ei olnud lisatud selles viidatud plaani. TsMS § 442 lõike 5 teise lause järgi peab kohus otsuse resolutsiooni formuleerima selliselt, et otsus oleks üheselt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut (TsMS § 463 lõige 2). Juhul kui kohus rikub TsMS § 442 lõikes 5 nimetatud kohustust, ei saa kohtutäitur formaliseerituse põhimõttest tulenevalt asuda kohtu viga parandama. Kohtutäitur on määruskaebuses esile toonud, et kõnealune plaan oli lisatud hagi tagamise avaldusele ja sissenõudja esitatud plaan ühtib hagi tagamise määruse teinud kohtuniku 22.12.2020 esitatud plaaniga. Kolleegium nõustub avaldaja vastuses kaebusele esiletooduga, et kohtutäituril puudus alus seostada sissenõudja täitmiseks esitatud plaani kohtumääruses viidatud plaaniga. Lisaks märgib avaldaja õigesti, et tähtsust ei oma ka täituri ja kohtuniku hilisem kirjavahetus seoses määruses viidatud plaaniga. Täitetoimingute õiguspärasust tuleb hinnata täitetoimingute tegemise aja seisuga. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et Harju Maakohtu 23.10.2020 määruse resolutsiooni punkt 2.6 ei olnud selge ega täidetav, mistõttu ei olnud põhjendatud selle aluses täitetoimingute läbiviimine.
2-21-251
30.Määruskaebuste esitajad vaidlevad ka menetluskulude jaotuse üle. Avaldaja leiab, et tema maakohtus kantud menetluskulud tulnuks jätta täies ulatuses kohtutäituri kanda ning kohtutäitur leiab, et menetlusega seonduvad kulud tulnuks jätta avaldaja kanda.
31.TsMS § 172 lõige 1 näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohus on leidnud, et menetluskulude jaotamisel saab TsMS § 172 lõike 1 teise lause alusel jagada kulud menetlusosaliste vahel õigluse alusel (vt nt lahend nr 3-2-1-87-14, punkt 29). TsMS § 172 lõike 1 teise lause kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-176-16, punkt 27). Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude jaotuse üle otsustades ei kohaldanud maakohus õigesti kaalutlusõigust ja ületas diskretsiooni piire.
32.Menetluskulude jaotus sõltub üldjuhul asja lahendamise tulemusest. Kohtukulude jaotamise regulatsiooni eesmärgiks on panna kohtukulude kandmise kohustus kohtuvaidluse kaotanud poolele. Riigikohus on leidnud, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. TsMS § 172 lõike 1 esimest lauset on otstarbekas kohaldada juhul, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole, nt registriasjad, lapsendamise menetlus vms (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-42-08, punkt 18). Kolleegium nõustub avaldajaga, et praegusel juhul puuduvad sellised asjaolud, mis võimaldaksid jätta avaldaja menetluskulud vaidluse kaotanud osaliselt välja mõistmata. TsMS § 172 lõike 1 teisest lausest ja lõikest 10 tulenevalt kannab avaldaja menetluskulud kohtutäitur, kui kohus avalduse rahuldab.
33.Maakohus leidis, et praegusel juhul oli ebaõiglane jätta menetluskulud täies ulatuses kohtutäituri kanda. Ringkonnakohus leiab, et avaldajat puudutavas osas ei ole see seisukoht õige. Sealjuures ei kaalunudki maakohus võimalust jätta üksnes avaldaja menetluskulud kohtutäituri kanda, vaid põhjendas, miks ei ole põhjendatud kõigi menetluskulude jätmine avaldaja, kohtutäituri või sissenõudja kanda. Ringkonnakohus märgib, et täitemenetluse algatamise otsustab kohtutäitur ning kui täitedokument ei ole sundtäidetav (praegusel juhul puudus kohtulahendi lisa ehk plaan, mille alusel sai hagi tagamise määrust täita), oli kohtutäituril võimalik keelduda täitetoimingu tegemisest. Juhul, kui kohtutäitur võtab täitmisele ebaselge täitedokumendi, peab ta selle pinnalt tekkinud vaidlusega seotud kaebaja (avaldaja) kulud kandma. Praegusel juhul puuduvad sellised ebaõiglusele viitavad asjaolud, mis õigustaksid maakohtu seisukohta. Samale arvamusele on Tallinna Ringkonnakohus jõudnud ka sarnaste asjaoludega vaidluses 10.02.2022 tehtud jõustunud määruses tsiviilasjas nr 2-21-107 (punktis 15).
34.Eeltoodust tulenevalt jääb kohtutäituri määruskaebus menetluskulude jaotuse osas rahuldamata ning avaldaja määruskaebus kuulub rahuldamisele. Avaldaja maakohtus kantud menetluskulud jäävad tervikuna kohtutäituri kanda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
35.TsMS § 171 lõikest 1 lähtudes jäävad kohtutäituri määruskaebuse menetlemisega seotud kõik menetlusosaliste menetluskulud kohtutäituri kanda, kuivõrd määruskaebus jäi rahuldamata. Avaldaja määruskaebus rahuldati, mistõttu on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta avaldaja määruskaebuse osas avaldaja menetluskulud TsMS § 171 lõike 1 ja § 172 lõike 1 teise lause järgi võrdsetes osades puudutatud isikute kanda. Kohtutäituri ja
2-21-251 sissenõudja menetluskulud, mis seonduvad avaldaja määruskaebusega, jäävad nende endi kanda.
36.Kuivõrd maakohus avaldaja menetluskulusid (v.a riigilõiv) rahaliselt kindlaks ei määranud, siis ei tee seda ka ringkonnakohus. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lõige 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.