2-21-14500/59 - Asjaõigus - Korteriomandi ja kaasomandi asjad - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

4.Tartu Maakohus rahuldas 30. jaanuari 2023. a määrusega avalduse osaliselt, määras XXXXXXXX asuva kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) abihoonete ja õueala kasutuskorra kindlaks vastavalt kohtumääruse lisaks nr 1 ja 2 olevatele plaanidele selliselt, et avaldajate ühiskasutusse jääb abihoone ehitisregistri koodiga XXXXXXXXXX, mis on kohtumääruse lisaks nr 1 oleval plaanil tähistatud numbriga „1“ ja samal plaanil numbriga „4“ tähistatud abihoone; puudutatud isikute I, II ja III ühiskasutusse jääb abihoone ehitisregistri koodiga XXXXXXXXXX, mis on kohtumääruse lisaks nr 1 oleval plaanil tähistatud numbriga „2“. Puudutatud isiku IV kasutusse jääb abihoone ehitisregistri koodiga XXXXXXXXXX, mis on kohtumääruse lisaks nr 1 oleval plaanil tähistatud numbriga „3“. Avaldaja I kasutusse jääb kohtumääruse lisaks nr 2 oleval plaanil tähistega „Ly Sokman 226“ ja „Ly Sokman 56“ tähistatud ala. Avaldaja II kasutusse jääb kohtumääruse lisaks nr 2 oleval plaanil tähisega „Inga Sokman 100“ tähistatud ala. Avaldajate ühiskasutusse jääb kohtumääruse lisaks nr 2 oleval plaanil tähisega „Sokman 30“ tähistatud ala. Puudutatud isikute I, II ja III ühiskasutusse jääb kohtumääruse lisaks nr 2 oleval plaanil tähisega „Hannov 219“ tähistatud ala. Puudutatud isiku IV kasutusse jääb kohtumääruse lisaks nr 2 oleval plaanil tähistega „Hurt 106“ ja „Hurt 211“ tähistatud ala. Kohtumääruse lisaks nr 2 oleval plaanil tähisega „Hoov“ tähistatud ala jääb kõigi kaasomanike ühisesse kasutusse. Avaldajal I on õigus oma maa-alale ligipääsuks jalgsi liikuda üle puudutatud isikute I, II ja III ühiskasutuses oleva maa-ala. Puudutatud isikul IV on õigus oma maa-alale ligipääsuks jalgsi liikuda üle puudutatud isikute i, II ja III ühiskasutuses oleva maa-ala. Avaldajal II on õigus oma maa-alale ligipääsuks jalgsi liikuda üle avaldaja I kasutuses oleva maa-ala. Kaasomanikud kannavad nende kasutusse jääva kaasomandi osaga seotud kulutused ise. Ühiskasutusse jääva kaasomandi osaga seotud kulutused kannavad kaasomanikud vastavalt nende kaasomandi proportsioonile. Maakohus kandis Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number XXXXXXX kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale märgk kinnistu kasutuskorra kohta vastavalt Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja tsiviilasja nr 2-21-14500 30. jaanuari 2023. a kohtumääruse resolutsiooni p-le 2 ning 30. jaanuari 2023. a kohtumääruse lisaks olevatele plaanidele.

Maakohus jättis rahuldamata avaldajate nõude kohustada puudutatud isikuid lammutama avalduse punktis 1.2 oleval plaanil numbritega 1, 2, 4 ja 5 tähistatud hooned ning nõude kohustada puudutatud isikuid kõrvaldama XXXXXXXX hoovi paigaldatud valvekaamerad. Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Tartu linnas XXXXXXXX asuv kinnistu on avaldajate ja puudutatud isikute kaasomandis. Menetlusosalised saavutasid elumaja ja parkimiskohtade osas menetluse kestel kompromissi. Avaldajad on asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 alusel õigustatult esitanud kohtule avalduse kasutuskorra kindlaksmääramiseks. Üksnes asjaolu, et abihooned on ehitatud ilma kaasomanike kokkuleppe ning avalik-õigusliku loata, ei anna alust kaasomanikul nõuda abihoonete lammutamist. Abihoonete ehitamine avaldajate huve ei riku, sest abihooned on tavapäraseks majandamiseks vajalikud ega muuda kaasomandi senist majanduslikku otstarvet. Ehitised on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lg 1 kohaselt kinnisasja olulised osad. Seega kuuluvad abihooned ehitistena kõigi kinnistu kaasomanike kaasomandisse vastavalt nende mõtteliste osade suurusele, sõltumata sellest, kes need ehitas. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kaasomanikel oleks abihoonete kasutamise kohta sõlmitud kokkulepe. Puudutatud isikud on võtnud abihooned enese kasutusse ilma sellekohase kaasomanike kokkuleppeta. Avaldajate kasutuses ei ole ühtegi abihoonet. Avaldajate huve ei riku mitte abihoonete ehitamine ega nende olemasolu, vaid abihoonete praegune kasutamise kord, mis ei taga avaldajatele ühegi abihoone kasutamise võimalust. Abihoonete kasutamise korda on aga võimalik kindlaks määrata ka ilma abihooneid lammutamata. Kõigi kaasomanike huvides on olemasolevad abihooned säilitada. Abihoonete kasutamise korda on võimalik kindlaks määrata nii, et igale kaasomanikule jääb abihoone kasutamise võimalus. Isegi kui avaldajad senise kasutuskorraga rahul ei ole, on see pikema aja jooksul välja kujunenud tegelik kasutuskord, mida tuleb võimaluste piires uue kasutuskorra kindlaksmääramisel arvestada. Olemasolevate abihoonete kasutamises muudatuste tegemine on vältimatu, kuna avaldajatele tuleb tagada abihoone kasutamise võimalus. Maakohus määras kinnistu õueala ja abihoonete kasutuskorra kindlaks arvestades kõikide ettepanekute ühisosa, senist välja kujunenud kasutuskorda, mõistlikkuse ja hea usu põhimõtet ning püüdes tagada nii avaldajate, kui puudutatud isikute huve. Abihoone suuruse vastavus kaasomandi mõttelise osa suurusele ei ole kõige olulisem kriteerium, millest peaks abihoonete kasutamise üle otsustamisel lähtuma. Abihoone puhul on oluline selle otstarbe vastavus kaasomaniku huvidele. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kinnistu õueala ja abihoonete kasutuskorra kindlaksmääramine on kõigi kaasomanike huvides, kuna konkretiseerib iga kaasomaniku jaoks tema poolt kasutatava ala, väldib seekaudu konfliktide tekkimist kaasomandis oleva asja valdamisel ja kasutamisel ning vastava märkuse kinnistusraamatusse kandmise korral jääb kasutuskord siduvaks igakordsele kaasomanikule. Ükski menetlusosaline ei ole esitanud menetluses põhjendamatut taotlust, väidet või tõendit, mis võiks tingida menetluskulude tema kanda jätmise. Eeltoodut arvestades jättis maakohus menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt Riigikohtu 13. mai 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-5794/201, p 12). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et praegusel juhul on põhjendatud jätta menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel nende endi kanda. Maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud. Iseenesest on õige määruskaebuse väide, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt Riigikohtu 2. juuni 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18). Ringkonnakohus leiab, et käesoleva vaidluse puhul ei saa väita, et maakohtu määrus oleks tehtud puudutatud isikute kahjuks. Kasutuskorra kindlaksmääramise vaidluste puhul on tavaline, et menetlusosalised esitavad oma nägemuse võimalikust kasutuskorrast ning kohus teeb otsustuse, mis tugineb menetlusosaliste poolt esitatud variantidele. Maakohus leidis põhjendatult, et käesolevas asjas on tegemist kõigi kaasomanike huvides tehtava lahendiga, mis aitab hoida ära võimalikud tulevikus tekkida võivad vaidlused. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks on õiglane jätta praeguses asjas menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, arvestades TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetluskulude jaotamisel õigluse põhimõtet. Puudutatud isikud on vastuses määruskaebusele õigesti märkinud, et avaldajate avaldus jäi osaliselt rahuldamata. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud jätta kõik avaldajate menetluskulud puudutatud isikute kanda. Analoogselt hagimenetluses menetluskulude jaotamisega TsMS § 163 järgi tulnuks ka avalduse osalise rahuldamise puhul jätta menetluskulud võrdsetes osades menetlusosaliste kanda või jaotada need võrdeliselt avalduse rahuldamise ulatusega või jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Lisaks on osa avaldajate nõudeid lõpetatud menetlusosaliste vahel kompromissi sõlmimisega ning kompromissi sõlmimisel kannavad üldjuhul menetlusosalised oma menetluskulusid ise (TsMS § 168 lg 3). Käesolevas asjas on ringkonnakohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.