Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht 21. märts 2023, Tallinn Tsiviilasja number
2-21-2371
Tsiviilasi
X hagi Julianus Inkasso OÜ ja Y vastu vara aresti alt vabastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 23. jaanuari 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Julianus Inkasso OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindajad ringkonnakohtus esindaja Priit Lantin Kostja Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553), lepinguline esindaja AK Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Eve Kislov Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 23. jaanuari 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-2371 osas, milles maakohus jättis X menetluskulud Julianus Inkasso OÜ kanda, määras need rahaliselt kindlaks ning mõistis välja Julianus Inkasso OÜ-lt X kasuks menetluskulud 1870 eurot koos seadusjärgse viivisega (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 3 ja 4). Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Ülejäänud osas on maakohtu määrus jõustunud.
2.Rahuldada Julianus Inkasso OÜ määruskaebus osaliselt.
3.Jätta rahuldamata Julianus Inkasso OÜ taotlus määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks.
5.1.Lõpetada tsiviilasjas nr 2-21-2371 menetlus, kuna Tallinna Ringkonnakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-21-5977 (jõustunud 10. jaanuaril 2023) on rahuldatud Y avaldus ja lõpetatud täitemenetlus täiteasjas nr 175/2009/3400 nõude täitmise aegumise tõttu.
5.2.Tühistada hagi tagamise abinõuna Pärnu Maakohtu 16. veebruari 2021. a määrusega kohaldatud täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 175/2009/3400 (Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa).
5.3.Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
5.4.Jätta rahuldamata Julianus Inkasso OÜ taotlus määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (hageja) esitas 15. veebruaril 2021 Pärnu Maakohtule Julianus Inkasso OÜ (kostja I) ja Y (kostja II) vastu hagi vara aresti alt vabastamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamiseks, paludes peatada täitemenetlus täiteasjas nr 175/2009/3400 või alternatiivselt tühistada täitetoiming, millega müüakse enampakkumisel kinnisasja asukohaga XXX (kinnisasi). Hagiavalduse kohaselt on kohtutäitur Rannar Liitmaa (kohtutäitur) arestinud hageja ja kostja II ühisomandis oleva kinnisasja. Hageja ei ole andud nõusolekut ühisomandis oleva kinnisasja arestimiseks. Hageja palus kinnisasja aresti alt vabastada ja kohustada kohtutäiturit esitama kinnistusregistrile avaldus kinnisasjalt keelumärke kustutamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja I kanda.
2.Pärnu Maakohus võttis 16. veebruari 2021. a määrusega hagi menetlusse. Lisaks rahuldas maakohus 16. veebruari 2021. a määrusega hageja hagi tagamise taotluse ning peatas täiteasjas nr 175/2009/3400 täitemenetluse.
3.Pärnu Maakohus tuvastas Kohtute infosüsteemist, et Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
28.novembri 2022. a määrusega (jõustunud 10. jaanuaril 2023) Y (käesolevas asjas kostja II) avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, lõpetas täiteasjas nr 175/2009/3400 täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu ning jättis menetluskulud Julianus Inkasso OÜ (käesolevas asjas kostja I) kanda. Esimese astme kohtu määrus
4.Pärnu Maakohus lõpetas 23. jaanuari 2023. a määrusega (vaidlustatud määrus) tsiviilasja menetluse ja tühistas 16. veebruari 2021. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Maakohus jättis hageja menetluskulud kostja I kanda ja mõistis kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud 1870 eurot ning nendelt seadusjärgses määras viivise. Teiste menetlusosaliste menetluskulud jättis maakohus nende endi kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 2 alusel tsiviilasja menetlus lõpetada, kuivõrd Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud määrusega on täitemenetlus täiteasjas nr 175/2009/3400 lõpetatud nõude täitmise aegumise tõttu. Täitemenetluse lõppemise korral lõppevad kõik täitetoimingud, sh sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 481 lg 1 p 1). Maakohus asus seisukohale, et analoogia korras tuleb TsMS § 168 lg 5 alusel jätta hageja menetluskulud kostja I kanda. Maakohus leidis, et kostja I käitumine on põhjustanud praeguse menetluse. Kostja I pööras täitemenetluse raames sissenõude hageja varale (TMS § 14) ning hageja esitas hagi oma varaliste õiguste kaitseks. Maakohus märkis täiendavalt, et kuigi kostja I tegevus ei ole otseselt viinud nõude rahuldamiseni, on nõue ära langenud seetõttu, et kostja I on täitmise aegumise tõttu kaotanud õiguse hageja vara suhtes oma nõude maksmapanekuks. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
5.Kostja I esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud kostja I kanda ja mõistis kostjalt I hageja kasuks välja 2 (4)
menetluskulud 1870 eurot. Kostja I palus tühistatud osas teha uue määruse, millega jätta menetluskulud hageja kanda ja mõista hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud 600 eurot. Lisaks palus kostja I määruskaebuse rahuldamise korral tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot. Kostja I ei nõustu maakohtu järeldusega, mille kohaselt tuleb menetluskulud jätta analoogia korras TsMS § 168 lg 5 alusel kostja I kanda. Hageja ei ole hagist loobunud ega seda tagasi võtnud. Samuti ei ole kostja I hageja nõuet rahuldanud ega seda omaks võtnud. Kostja I hinnangul tuleb praeguses asjas jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Ka ei ole hageja tõendanud, et vaidlusaluse kinnisasja näol on tegemist ühisvaraga. Asjaolu, et kinnisasi on kostja II omandisse tekkinud abielu ajal, ei tähenda, et tegemist on automaatselt ühisvaraga. Praegune menetlus lõppes hageja nõude äralangemise tõttu seoses aegumise kohaldamisega täiteasjas nr 175/2009/3400. Avalduse täitemenetluse lõpetamiseks esitas kostja II. Ka maakohus ise on vaidlustatud määruses nentinud, et menetluse lõpetamine ei ole otseselt seotud kostja I tegevusega. Seejuures olid enne täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr 175/2009/3400 tehtud arestimistoimingud õiguspärased. Kohtutäitur lähtus kinnisasja arestimisel kinnistusraamatu kandest.
6.Hageja ja kostja II vaidlevad määruskaebusele vastu.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, milles maakohus jättis hageja menetluskulud kostja I kanda ja määras need rahaliselt kindlaks (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3 ja 4). Ringkonnakohus saab selles osas teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue määruse, millega jätab maakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
9.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Kostja I vaidlustab maakohtu määrust üksnes menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist puudutavas osas. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud menetluse lõpetamise ja hagi tagamise abinõu tühistamise osas. Samuti ei ole menetluskulude jaotust vaidlustanud kostja II. Selles osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) alusel jõustunud.
10.Määruskaebemenetluses on vaidluse all hageja ja kostja I vahel tehtud menetluskulude jaotus. Maakohus leidis, et kostja I käitumine tingis hageja kohtusse pöördumise vajaduse. Samuti leidis maakohus, et kuigi kostja I tegevus ei ole otseselt viinud nõude rahuldamiseni, on nõue ära langenud seetõttu, et kostja I on täitmise aegumise tõttu kaotanud õiguse sissenõude pööramiseks hageja varale.
11.TsMS § 168 lg 5 võimaldab menetluskulud jätta kostja kanda olukorras, kus hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja praegusel juhul hagist loobunud ega seda tagasi võtnud, vaid maakohus lõpetas menetluse TsMS § 428 lg 2 alusel (kohus lõpetab menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel). Kuna pooled ei ole menetluse lõpetamist vaidlustanud, siis ringkonnakohus menetluse lõpetamisega seonduvaid asjaolusid ei hinda.
12.Kolleegiumi hinnangul ei ole tuvastatud asjaoludel tegemist TsMS § 168 lg 5 kohaldamise olukorraga, s.t menetlus lõpetati, sest kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Praegusel juhul on hageja saavutanud hagiga soovitud eesmärgi, sest täitemenetlus, mille 3 (4)
raames vaidlusalune kinnisasi arestiti, on lõppenud. Ka maakohus ise on viidanud, et kostja I tegevus ei ole otseselt viinud nõude rahuldamiseni. Kolleegiumi hinnangul ei ole sellises olukorras õiglane jätta menetluskulusid kostja I kanda. Hageja esitas hagi seetõttu, et kostja I avalduse alusel pöörati sissenõue kinnisvarale, mis väidetavalt oli abikaasade ühisvara. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tegemist ei olnud põhjendamatu hagi esitamisega. Kuna aga menetlus lõpetati täitemenetluse lõppemise tõttu, siis pole teada, kas vara, millele kohtutäitur sissenõude pööras, oli abikaasade ühisvara. Seetõttu pole ka teada, kas hagi oleks olnud edukas olukorras, kus menetlus oleks jätkunud. Menetluskulude väljamõistmise õiglust ja mõistlikkust hinnatakse menetluskulude jaotuse määramisel põhimenetluses. Selleks, et praeguses asjas tagada kõiki asjaolusid arvestades menetluskulude õiglane jaotamine, peab ringkonnakohus õiglaseks jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.
13.Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohtus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud samuti poolte endi kanda. Kuna määruskaebuse menetlemise kulud jäävad poolte endi kanda, jätab ringkonnakohus rahuldamata ka kostja I taotluse määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 70 eurot tagastamiseks.
14.Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja TsMS § 178 lg 1 esimese lause alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.