T.K.i hagi Julianus Inkasso OÜ ja A.K.i vastu vara aresti alt vabastamise nõudes
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Edasikaebamise kord
Määruskaebuse esitamine Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
T.K.,
isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx Hageja lepinguline esindaja: Priit Lantin, Lantin Law Firm OÜ, e-post: [email protected] Kostja I: Julianus Inkasso OÜ, registrikood 10686553, asukoht Weizenbergi 20, Tallinn, e-post: [email protected] Kostja I lepinguline esindaja: Anny Kennedy Kostja II: A.K., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxxx Kostja II lepinguline esindaja: Eve Kislov
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada tsiviilasjas nr 2-21-2371 menetlus kuna Tallinna Ringkonnakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-21-5977 (jõustunud 10.01.2023) on rahuldatud A.K.i avaldus ja lõpetatud täitemenetlus täiteasjas nr 175/2009/3400 nõude täitmise aegumise tõttu.
2.Tühistada hagi tagamise abinõuna Pärnu Maakohtu 16.02.2021 määrusega kohaldatud täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 175/2009/3400 (Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa). Menetluskulude kandmine ja kindlaksmääramine
Jätta hageja menetluskulud tervikuna kostja I, Julianus Inkasso OÜ kanda. Mõista kostjalt I hageja kasuks välja põhjendatud ja vajalike kuludena riigilõivud kogusummas 400 eurot (st. hagi tagamiselt 50 € ja hagiavalduselt 350 €) ning põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 1470 (üks tuhat nelisada
Tsiviilasi nr 2-21-2371 seitsekümmend) eurot.
4.Mõista kostjalt I välja hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (kogusummas 1870 €) välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva määruse jõustumisest kuni kohtukulude täieliku tasumiseni kostja I poolt.
5.Teiste menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.
6.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.
MENETLUSE LÕPETAMISE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.T.K. esitas Pärnu Maakohtusse hagiavalduse Julianus Inkasso OÜ ja A.K.i vastu vara, s.o kinnistu asukohaga Xxxxxxxxxxx, kinnistusregistriosa nr xxxxxxxxxxx aresti alt vabastamiseks. Vara on arestitud täiteasja nr 175/2009/3400 menetluses. Tegemist on abikaasade ühisvaraga. Kohtutäitur on täitemenetluses nr 175/2009/3400 arestinud sh hageja T.K.ile ühisvarana kuuluva kinnistu. Hageja ei ole andnud nõusolekut ühisvara arestimiseks. Hageja taotleb vara arestist vabastamist ja palub kohustada kohtutäitur Rannar Liitmaad esitama avalduse registrile keelumärke kustutamiseks registriosast number xxxxxxxxxxx.
2.Kohus võttis avalduse 16.02.2021 menetlusse ja tagas hagi, peatades 16.02.2021 määrusega täitemenetluse täiteasjas nr 175/2009/3400 (menetleja Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa).
3.Kohus korraldas asja läbivaatamiseks kohtuistungi 16.01.2023. Enne kohtuistungit tuvastas kohus kohtute andmebaasist, et Tallinna Ringkonnakohus rahuldas oma 28.11.2022 määrusega1 (jõustunud 10.01.2023) A.K.i avalduse ja lõpetas täitemenetluse täiteasjas nr 175/2009/3400 nõude täitmise aegumise tõttu, jättes menetluskulud Julianus Inkasso OÜ kanda. Pärnu Maakohus võttis 16.01.2023 kohtuistungil lahendi asja materjalide juurde.
4.KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Menetluse lõpetamine TsMS § 428 lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel. Menetluse lõpetamise alus peab olema otseselt seadusest tulenev.
6.Tulenevalt Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 saab täitemenetluses sissenõude pöörata abikaasade ühisvarale. Käesolevas tsiviilasjas nr 2-21-1371 on hagi tagamise taotluse ja hagi esitanud T.K. täiteasjas 175/2009/3400 kohtutäituri poolt arestitud ja T.K.ile kuuluva vara aresti alt vabastamiseks. Täiteasjas nt 175/2009/3400 on Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga kostja II, A.K.i taotluse alusel kohaldatud aegumist. 21.03.2016 jõustunud VÕSRS § 9 lg 4 esimest lauset, mis näeb ette, et TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 05.04.2011 tekkinud aegumata nõuetele. Sama sätte teine lause näeb ette, et kui enne 05.04.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane (ehk siis 30-aastane) aegumistähtaeg lõpeks varem kui uus, kümneaastane
Digitoimiku kanne nr 20 tsiviilasja nr 2-21-5977 jõustunud lahend dtl 77- 83
Tsiviilasi nr 2-21-2371 aegumistähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 05.04.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg-t
7.Kuna täitemenetlus täiteasjas 175/2009/3400 on jõustunud kohtumäärusega lõpetatud täitmise aegumise tõttu, lõpevad kõik täitetoimingud täiteasja 175/2009/3400 lõpetamisega. Seega kuuluvad täitemenetluse lõpetamisel täitmise aegumise tõttu ( alis TMS § 481 lg 1 p 1) lõpetamisele kõik täitemenetluse toimingud sh. sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale kuna võlgniku (kostja II) avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu on rahuldatud tsiviilasjas 2-21-597 ning kohtulahend on jõustunud 10.01.2023.
8.Hagi tagamise tühistamine Kohus tagas hagi, peatades käesolevas kohtumenetluses oma 16.02.2021 määrusega täitemenetluse täiteasjas nr 175/2009/3400 (menetleja Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa). Tulenevalt TsMS § 442 lg 5 tühistab kohus rakendatud hagi tagamise abinõu kohtuotsusega.
9.Menetluskulud Tulenevalt TsMs § 168 lg 2 Hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 168 lg 5 Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus on seisukoha, et kostja I käitumine nii käesolevas kui ka tsiviilasja 2-21-2371 menetluses on põhjustanud käesoleva menetluse – hageja on hagi esitanud oma varaliste õiguste kaitseks, millele kostja I on täitemenetluse raames soovinud sissenõude pöörata tulenevalt TMS § 14. Käesoleval juhul on hageja nõude äralangemise aluseks oleva täitemenetluse lõpetamise avalduse esitanud kostja II, sissenõudjaks on olnud kostja I. Seega on hageja menetluskulud põhjustanud täitemenetluses sissenõudjana osalenud kostja I. Kuigi kostja I tegevus ei ole otseselt viinud nõude rahuldamisele, on nõue ära langenud seetõttu, et kostja I on täitmise aegumise tõttu kaotanud õiguse hageja vara suhtes oma nõude maksmapanekuks. Seetõttu leiab kohus, et käesolevas menetluses tuleb hageja menetluskulud jätta analoogia alusel TsMS § 168 lg 5 kostja I kanda.
10.Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ja 177 lg 1 p 1. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Sama seaduse § 144 punkti 1 kohaselt kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt need kulud kandma. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.
Tsiviilasi nr 2-21-2371
11.Hageja menetluskuludeks on õigusabikulud kokku 1960.- eurot. Töötunni hind 140.eurot (ei lisandu km). Lisaks on hageja tasunud riigilõivu 350.- eur (hagi esitamine) ja 50.- (hagi tagamine).
12.Kostja I on esitanud 17.01.2023 vastuväited hageja menetluskuludele, leides, et tunnitasu 140 eurot (koos käibemaksuga) on pigem ebamõistlik, kuid jätnud tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse kohtu hinnata. Samuti leiab kostja I, et Hageja esindaja on välja toonud kulud, mis ei ole seotud kohtumenetlusega. Kostja viitab kolmel erineval kulureal tegevusele „nõupidamine kliendiga“. Nõupidamine kliendiga ei ole otseselt seotud kohtumenetlusega. Kostja hinnangul on igal juhul tegemist ülepaisutatud mahuga. Kostja I peab hageja kohtumenetlusega mitte seotud kulusid täies ulatuses põhjendamatuks. Samuti leiab kostja I et hageja esindaja ajakulu on põhjendamatult suur ning kokkuvõtvalt märgib, et põhjendatud ajakulu võiks hagejal olla maksimaalselt 3 tundi + 45 minutit + 5 minutit.
13.Tutvunud hageja T.K.i menetluskulude nimekirjaga ning vaadanud läbi asja materjalid, võtnud arvesse asjas hageja esindaja poolt tehtud menetlustoimingud ja esitatud menetlusdokumentide sisu ning mahtu, tsiviilasja üldist mahtu ja keerukust lahendi saamisel, asub kohus seisukohale, et T.K.i menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnihind 140 eurot ilma käibemaksuta on mõistlik ja põhjendatud ega ületa õigusabituru keskmist hinda. Käesolevas asjas vastab hageja esindaja tasumäär asja sisule ja keerukusele. Menetluskulude nimekirjale ei ole küll lisatud advokaadibüroo poolt väljastatud arveid ega tasumist tõendavaid dokumente, kuid kohus peab usutavaks, et kui teenust osutati eraisikule, siis on ka arved esitatud esindatavale. TsMS § 176 lg 6 teise lause kohaselt ei pea pool kohtu nõudmiseta esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Nimetatud sättes ei räägita ka tasumist tõendavatest dokumentidest, vaid menetluskulusid tõendavatest dokumentidest. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Ei ole oluline, kas arved on tasutud või kes need tasus (TsMS § 174 lg 9). Samale seisukohale on asunud ka Riigikohtu tsiviilkolleegium tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 punktides 16 ja 18. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada, kui palju pidi esindaja sisuliselt töötama selleks, et esindatava huvid saaksid vajalikus ulatuses kaitstud. Esitatud menetluskulude nimekirja põhjal on hageja menetluskulud kohtule piisavalt selged ja arusaadavad, välja on toodud tunnitasu ja tehtud toimingutele kulunud aeg ning sisu. Kostja I on hageja menetluskulude nimekirja alusel juba esitanud oma vastuväited hageja menetluskulude kohta. Riigikohus lahendis 2-18-10073 p 22 on asunud seisukohale, et põhjendatud ei ole puudutatud isiku ja advokaadi vahelise suhtluse kulude hüvitamine. Põhjendatud ega vajajalik ei ole ka menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu (Riigikohtu 11. novembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12).
14.Kohus leiab, et eeltoodut arvesse võttes tuleb hageja õigusabikulusid vähendada kliendi ja advokaadi suhtlust (mis on toodud muude toimingute hulgas) ning menetluskulude nimekirja koostamise (0,5 tundi) osas. Kohus hindab menetluskulude nimekirjas toodud toimingute ajalist mahtu ühiselt esitatud toimingute osas ning leiab, et kokku on hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja vajalik 10,5 tunni ulatuses s.o. kogusummas 1470 eurot, arvestades vaidluse sisu, asja mahtu ja keerukust, kompromissi arutamisele kulunud aega ning asjas toimunud kohtuistungit. Summale ei lisandu käibemaksu. Menetluskuluna tuleb kindlaks määrata hageja poolt hagi ja hagi tagamise avalduse
Tsiviilasi nr 2-21-2371 esitamisel tasutud riigilõiv kogusummas 400 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus hagiavalduse esitamisel ning see kostja I-lt hageja kasuks välja mõista.
15.Kokku määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kindlaks summas 1870 eurot, s.o hageja kulud lepingulisele esindajale summas 1470 eurot, mis tuleb kostja I-lt hageja kasuks välja mõista.
16.Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava avalduse esitanud ja seega tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
17.Teiste menetlusosaliste kulud jätab kohus asjaolusid arvesse võttes nende endi kanda.
/Digitaalallkiri/ Kohtunik Leanika Tamm Tallinna Ringkonnakohtu 21.03.2023 määruse RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 23. jaanuari 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-2371 osas, milles maakohus jättis T.K.i menetluskulud Julianus Inkasso OÜ kanda, määras need rahaliselt kindlaks ning mõistis välja Julianus Inkasso OÜ-lt T.K.i kasuks menetluskulud 1870 eurot koos seadusjärgse viivisega (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 3 ja 4). Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Ülejäänud osas on maakohtu määrus jõustunud.
2.Rahuldada Julianus Inkasso OÜ määruskaebus osaliselt.
3.Jätta rahuldamata Julianus Inkasso OÜ taotlus määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks.
4.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud poolte endi kanda.
5.1.Lõpetada tsiviilasjas nr 2-21-2371 menetlus, kuna Tallinna Ringkonnakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-21-5977 (jõustunud 10. jaanuaril 2023) on rahuldatud A.K.i avaldus ja lõpetatud täitemenetlus täiteasjas nr 175/2009/3400 nõude täitmise aegumise tõttu.
5.2.Tühistada hagi tagamise abinõuna Pärnu Maakohtu 16. veebruari 2021. a määrusega kohaldatud täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 175/2009/3400 (Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa).
5.3.Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
5.4.Jätta rahuldamata Julianus Inkasso OÜ taotlus määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.