lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-1095/5

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.03.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-1095/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.03.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1633
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Roodevälja Terminal10970745MV Finantseeringud OÜ14256743(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

20. märts 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-1095

Tsiviilasi

Roodevälja Terminal OÜ hagi MV Finantseeringud OÜ ja kohtutäitur Risto Küti vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 072/2019/691

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 25. jaanuari 2023 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Roodevälja Terminal OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad

Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja (hageja): Roodevälja Terminal OÜ (registrikood 10970745), esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Vastustaja 1 (kostja 1): MV Finantseeringud OÜ (registrikood 14256743) Vastustaja 2 (kostja 2): Kohtutäitur Risto Kütt

RESOLUTSIOON

1.Jätta Roodevälja Terminal OÜ määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
25.jaanuari 2023. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Roodevälja Terminal OÜ kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

ASJAOLUD

1.Roodevälja Terminal OÜ (hageja) esitas 20. jaanuaril 2023 Viru Maakohtule hagi kohtutäitur Risto Küti (kostja 2) ja MV Finantseeringud (kostja 1, sissenõudja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 072/2019/691. Alternatiivselt palub kostja lõpetada täitemenetlus seoses pankroti algatamisega pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 2 p 1 alusel. Täiteasja nr 072/2019/691 täitekulud ja menetluskulud jätta kostja 1 kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja suhtes algatatud sissenõudja täitmisavalduse alusel kohtutäitur Risto Küti poolt täitemenetlus täiteasjas nr 07/2019/691, täitedokumendiks on Tartu Ringkonnakohtu 26. veebruaril 2019 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-10142. Hageja on seisukohal, et täiteasi on lubamatu, sest täiteasjas täitedokumendiks olev kohtuotsus on saavutatud läbi kuritegeliku tegevuse ning vastutavate isikute osas on alustatud kriminaalmenetlust. Hageja viitab Riigikohtu lahenditele (tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07 p 11 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-78-11 p 11), kus Riigikohus on leidnud, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 loetelu ei välista teistsugustel alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga vastuväidete esitamist ning erandina saab kohus lõpetada sundtäitmise ka siis, kui sundtäitmine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja avalduse kohaselt on kostja esitanud pankrotihoiatuse hageja vastu, mis hageja hinnangul annab aluse täitemenetluse lõpetamiseks ja pankrotimenetluse alustamiseks PankrS § 10 lg 2 p 1 alusel.

MAAKOHTU LAHEND

2.Viru Maakohus jättis 25. jaanuari 2023 määrusega hagi menetlusse võtmata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et hagi on perspektiivitu ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel tuleb keelduda selle menetlusse võtmisest. Hageja eesmärk on ära hoida tsiviilasjas nr 2-17-10142 tehtud kohtuotsuse täitmine. Maakohtu seisukoha kohaselt ei ole väidetav kohtuotsuse seadusevastasus (sh pooleliolev kriminaalmenetlus) sundtäitmise lubamatuks tunnistamise alus TMS § 221 lg 1 p 2 järgi, küll aga võib kohtuotsuse seadusevastasus olla teistmise aluseks tulenevalt TsMS § 702 lg 2 p-st 4 ja lg-st 3. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine ei muuda tsiviilasjas nr 2-17-10142 tehtud kohtuotsust (selle kehtivust ega õigusjõudu), ka kriminaalasjas esitatud süüdistus ei muuda tsiviilasjas nr 2-17-10142 tehtud kohtuotsust ega saa seetõttu olla aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 lg 1 alusel. Viru Maakohtu menetluses on kriminaalasjad nr 1-22-2637 ja 1-22-7314, milles on esitatud süüdistused Küllike Nammile karistusseadustiku (KarS) § 3001 lg 2, § 345 lg 1, Toomas Tammele KarS § 320 ning Küllike Nammile, Toomas Tammele ja Kalev Kangurile KarS § 209 lg 2 p-de 3, 4 järgi. Kohus ei ole kriminaalasjas jõustunud lahendiga tuvastanud T. Tamme tunnistajana valeütluste andmist ega grupiviisilise kelmuse toimepanemist ja sellega kohtule tegelikest asjaoludest teadvalt vale ettekujutuse loomist, mis viis ebaõige lahendini tsiviilasjas nr 2-17-10142. Ei ole tuvastatud ka hagejal kohustuse puudumist (sh täitedokumendi saamist ebaseaduslikul viisil), millest tulenevalt saaks jaatada täitmise alusetust. Käesoleval ajal on täitmisel jõustunud ning kehtiv kohtulahend, mis on täitedokument TMS § 2 lg 1 p 1 mõttes.

Maakohus leidis, et hagis kirjeldatud asjaolud on hageja väited, mis ei ole jõustunud kohtulahendiga kinnitust leidnud. PankrS § 10 lg 2 loetleb asjaolud, millele peab võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks tuginema ning viidatud säte ei saa olla aluseks võlgniku suhtes toimuva täitemenetluse lõpetamiseks. PankrS § 17 lg 3 kohaselt peatab kohus võlgniku suhtes toimuva täitemenetluse ajutise halduri nimetamisel. Täitemenetluse lõpetamise aluseks on TMS § 51 lg 1 alusel pankroti väljakuulutamine, mitte võlausaldaja pankrotihoiatus. Maakohus leidis, et eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik täitemenetluse lõpetamine pankrotiseaduse sätete alusel kui pankrotti võlgniku suhtes välja kuulutatud ei ole. Maakohus leidis, et hageja on ekslikult hagiavalduses märkinud kostjana ka kohtutäituri. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi saab esitada TMS § 221 lg 1 kohaselt sissenõudja vastu. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Maakohus märkis oma määruses, et hageja esitas 3. novembril 2021 hagiavalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks samas täiteasjas (tsiviilasi nr 2-21-17273). Viru Maakohtus jättis 3. augusti 2022 kohtumäärusega hagi läbi vaatamata. Tartu Ringkonnakohtu 8. novembri 2022 määrusega jäeti hageja määruskaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Hageja esitas Tartu Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. Riigikohus jättis määruskaebuse menetlusse võtmata ja tagastas, kuna hageja ei maksnud kohtu määratud tähtajaks nõutavat riigilõivu. Kohtumäärus jõustus 22. detsembril 2022.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 25. jaanuari 2023 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega võtta hagiavaldus menetlusse. Hageja palub jätta menetluskulud kostja 1 kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) leiab hageja, et iseenesest on asjaolu, et täitedokument oli saavutatud läbi kuriteo toimepanemise ning selle kohta on käimas kohtumenetlus, igati mõistlikuks ja piisavaks aluseks täitemenetluse peatamiseks. Kriminaalmenetluses nr 21740000007 on esitatud süüdistusakt Küllike Nammi, Kalev Kanguri ja Toomas Tamme suhtes. Kriminaalmenetluse aluseks on toimingud, mis on viinud ebaõige kohtulahendini tsiviilasjas nr 2-17-10142. Täitedokumendiks olev kohtuotsus on saavutatud ebaseaduslikult ehk läbi teadlike valeütluste andmise; 2) esinevad asjaolud, mis annavad aluse tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 072/2019/691 lubamatuks TMS § 221 lg 1 alusel. Hageja hinnangul sobib täitemenetluse aluseks oleva kohtuotsuse ebaseaduslikkus igati TMS § 221 lg 1 sätestatud loetellu, mis ei välista teistsugustel kui sätestatud alustel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga vastuväidete esitamist. Hageja leiab, et täitemenetluses tuleb arvestada muuhulgas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga. Antud täiteasja raames on kostja eesmärk olnud selgelt hageja kahjustamine ja tema ebaõigesse olukorda paigutamine. Määruskaebuse esitaja on pidanud kandma äärmiselt suurt kahju, kuid seda asjata. Hageja viitab Riigikohtu otsusele tsiviilasjas 3-2-1-78-11, kus Riigikohus leidis, et sundtäitmise saab kohus erandina lõpetada ka siis, kui sundtäitmine oleks vastuolus hea usu põhimõttega; 3) leiab hageja, et pankrotihoiatusega on kostja sisuliselt alustanud pankrotimenetlust, mis välistab täitemenetluse ning esineb alus täitemenetluse lõpetamiseks PankrS § 10 lg 2 p 1 ja 2 järgi. Käesolevas olukorras on täitemenetlus algusest peale lubamatu TMS § 221 lg 1 mõttes,

seega annab pankrotimenetluse algatamine täiendava aluse algusest peale lubamatu täitemenetluse lõpetamiseks. Avaldaja suhtes on algatatud saneerimismenetlus ning Harju Maakohtu 31. jaanuari 2023 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-23-968 määras kohus peatada kõik hageja suhtes käimasolevad täitemenetlused. Koosmõjus Harju Maakohtu kohtumäärusega esineb alus täiteasjas nr 072/2019/691 täitemenetluse peatamiseks sealhulgas saneerimisseaduse (SanS) § 11 lg 1 p 1 alusel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud määrus muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid kõiki käesolevas määruses (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Maakohus on õigesti kohaldanud TsMS 371 lg 2 p-i 2 ning põhjendatult jätnud hageja hagi menetlusse võtmata.
5.Vastuseks määruskaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist.
5.1.Hageja on TMS § 221 lg 1 alusel esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 072/2019/691 põhjusel, et täitedokumendiks olev kohtuotsus on saavutatud teadlike valeütluste andmise teel (asjaosaliste suhtes on alustatud kriminaalasi nr 21740000007) ja täitmine on hageja suhtes hea usu põhimõttega vastuolus. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt Riigikohtu 29. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 16). Seetõttu saab jõustunud kohtulahendi sundtäitmist vaidlustada üldjuhul piiratult, st eelkõige siis, kui nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist (TMS § 221 lg-d 1 ja 2). TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus (vt Riigikohtu on 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15 p 10). Praeguses asjas ei ole hageja selliseid väiteid esitanud, mis viitaksid kostja materiaalõigusliku nõude äralangemisele asjaoludel, mis tekkisid pärast kohtuotsuse tegemist, vaid on tuginenud asjaolule, et täitedokumendiks olev kohtulahend on saavutatud kuriteoga. Samas ei ole kriminaalasjas, millele hageja tugineb, tehtud asjaosaliste suhtes jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust. Kriminaalmenetlus on antud asjas pooleli. Hageja ei saa tugineda kriminaalmenetluses tuvastatud asjaoludele enne, kui tehtud on süüdimõistev kohtuotsus, mis on jõustunud.
5.2.Põhjendamatu on hageja seisukoht, et pankrotihoiatusega on sisuliselt alustatud hageja pankrotimenetlust, mis välistab täitemenetluse ning mistõttu esineb alus täitemenetluse peatamiseks PankrS § 10 lg 2 p 1 ja 2 järgi. Maakohus on õigesti leidnud, et täitemenetluse peatamise aluseks ei ole PankrS § 10 lg 2. Kohus peatab võlgniku suhtes toimuva täitemenetluse ajutise halduri nimetamisel PankrS § 17 lg 3 alusel. Täitemenetluse lõppemist pankrotimenetluse väljakuulutamisel reguleerib TMS § 51 ning lõppemise aluseks on võlgniku pankroti väljakuulutamine. Ringkonnakohtul ei ole teavet hageja pankroti väljakuulutamise kohta. Ringkonnakohus leiab, et SanS § 11 ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks ega täitemenetluse lõpetamise aluseks. SanS § 11 lg 1 p 1 kohaselt peatab kohus ettevõtja vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni, välja arvatud täitemenetlus, mis viiakse läbi töösuhte alusel

tekkinud nõude täitmiseks. Harju Maakohus on 31. jaanuaril 2023 tsiviilasjas nr 2-23-968 tehtud kohtumäärusega peatanud kõik hageja suhtes käimasolevad täitemenetlused.

6.Ringkonnakohus jätab määruskaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja 1 ja kostja 2 määruskaebuse menetlemisel toiminguid teinud, mistõttu kostjal 1 ja kostjal 2 hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium