Piret Raik Roodevälja Terminal OÜ hagi MV Finantseeringud OÜ ja kohtutäitur Risto Küti vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 072/2019/691
Kohtuasi
Menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlustoiming Menetlusosalised esindajad
jaanuar 2023, Jõhvi
ja
nende Hageja:
Roodevälja Terminal OÜ (RK 10970745, asukoht: Terminali tee 12, 44207 Roodevälja küla, Rakvere vald, LääneVirumaa)
Hageja lepinguline esindaja:
Vandeadvokaat Tarmo Pilv, Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid (e-post: [email protected], tel 484 4000)
Kostjad:
1.MV Finantseeringud OÜ (RK 14256743, asukoht: Lossi tn 18-13, Tallinn, 12616, e-post: [email protected])
1.Keelduda OÜ Roodevälja Terminal hagi MV Finantseeringud OÜ ja kohtutäitur Risto Küti vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 072/2019/691 või alternatiivselt täitemenetluse lõpetamiseks menetlusse võtmisest.
Jätta menetluskulud hageja OÜ Roodevälja Terminal kanda.
Kohtumääruse peale võib kostja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisest.
1 (6)
ASJAOLUD
1.Roodevälja Terminal OÜ esitas 20.01.2023.a. Viru Maakohtule hagi MV Finantseeringud OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 072/2019/691. Hagiavalduse kohaselt on OÜ Roodevälja Terminal suhtes algatatud MV Finantseeringud OÜ täitmisavalduse ja täitedokumendiks oleva Tartu Ringkonnakohtu 26.02.2019.a. kohtuotsuse nr 2-17-10142 alusel täitemenetlus täiteasjas nr 072/2019/691 549 846, 64 euro nõudes. Hageja on esitanud kohtutäiturile korduvaid taotlusi täitemenetluse peatamiseks, sealjuures on juhtinud hageja tähelepanu ka kohtutäituri tegevusele. Täitedokumendiks olev Tartu Ringkonnakohtu 26.02.2017.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-1710142 on saavutatud läbi kuritegeliku tegevuse. Kostjaga seotud isikud on kasutanud eesmärgi saavutamiseks dokumendi võltsimist, teadlikku eksitamist, petmist ja kelmust. Tsiviilasjas nr 217-10142 saavutatud kohtulahend on saavutatud läbi tunnistajate antud valeütluste. Hageja leiab, et kuivõrd täitedokumendiks olev kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-10142 on saavutatud läbi kuritegeliku tegevuse ning vastutavate isikute suhtes on algatatud kriminaalmenetlus, tuleb sundtäitmine täiteasjas nr 072/2019/691 lubamatuks. Hageja esitas 03.11.2021.a hagiavalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 072/2019/691. 03.08.2022.a. kohtumäärusega jättis Viaru Maakohus hagi läbivaatamata ning menetluskulud hageja kanda. 29.12.2022.a. esitas kostja lepinguline esindaja hagejale pankrotihoiatuse ning 03.01.2023.a. teavitas sellest ka kohtutäiturit. Pankrotihoiatusega on kostja sisuliselt alustanud pankrotimenetlust, mis automaatselt välistab täitemenetluse ning esineb alus täitemenetluse lõpetamiseks PankrS § 10 lg 2 p 1 ja 2 järgi. Hageja on seisukohal, et sundtäitmine täiteasjas nr 072/2019/691 on lubamatu (TMS § 221 lg 1) ning esineb alus selle lõpetamiseks PankrS § 10 lg 2 p 1 ja 2 järgi.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi on perspektiivitu, mistõttu tuleb keelduda selle menetlusse võtmisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 võib kohus keelduda hagi menetlusse võtmisest kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
3.OÜ Roodevälja Terminal taotleb hagis sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjas nr 072/2019/691 ja alternatiivselt täitemenetluse lõpetamist pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 2 p 1 ja 2 alusel (tl 3-5). Täitemenetlus täiteasjas nr 072/2019/691 on algatatud sissenõudja MV Finantseeringud täitmisavalduse ja tsiviilasjas nr 2-17-10142 jõustunud otsuse (Tartu Ringkonnakohtu otsuse) alusel. Hageja on seisukohal, et sundtäitmine on lubamatu, kuna kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-10142 saavutati läbi kriminaalse tegevuse (sh tunnistaja valeütluste andmine, pettuse, kelmuse).
4.Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt saavad lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Täitedokumendiks oleva kohtulahendi puhul on kohus poolte vaidluse enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist lahendanud, mistõttu on sellise täitedokumendi sundtäitmise vaidlustamine täitemenetluses piiratud (Riigikohtu 21.06.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6417, p 10). TMS § 221 lg 2 eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga 2 (6)
lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluses (Riigikohtu 04.05.2021 lahend tsiviilasjas nr 2-19-13236/44 p-d 10.1) Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral on hageja huvi suunatud sellele, et tema vastu sundtäitmisele esitatud täitedokumenti ei täidetaks. Hagi rahuldamise korral tuleb lugeda hagejale eeldatavalt kuuluvaks hüveks seda, et hageja ei pea maksma (rahalise nõude korral) temalt täitedokumendiga välja mõistetud/täitedokumendis märgitud summat (Riigikohtu 14.11.2007 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-101-07, p 13; 17.03.2021.a. lahend tsiviilasjas nr 2-196362/57 p 17.1).
5.Hageja esitas 03.11.2021.a hagiavalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks samas täiteasjas nr 072/2019/691 (tsiviilasi nr 2-21-17273). 03.08.2022.a. kohtumäärusega jättis Viru Maakohus hagi läbivaatamata ning menetluskulud hageja kanda. OÜ Roodevälja Terminal esitas sellele määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohtu 08.11.2022.a. määrusega jäeti OÜ Roodevälja Terminal määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. OÜ Roodevälja Terminal esitas Tartu Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. Riigikohus jättis 22.12.2022.a määrusega määruskaebuse menetlusse võtmata ja tagastas, kuna OÜ Roodevälja Terminal ei maksnud kohtu määratud tähtajaks nõutavat riigilõivu. Kohtumäärus jõustus 22.12.2022.a. Tsiviilasjas nr 2-21-17273 esitas hageja hagi tuginedes samadele asjaoludele. Hageja leidis, et täitmine täiteasjas nr 072/2019/691 on lubamatu, kuivõrd täitedokumendiks olev kohtuotsus on saavutatud läbi teadlike valeütluste andmise (asjaosaliste suhtes on alustatud kriminaalmenetlus nr 21740000007) ning täitmine seetõttu hageja suhtes vastuolus hea usu põhimõttega. Käesolevas hagiavalduses on lisatud kostjana kohtutäitur Risto Kütt ning alternatiivse nõudena täitemenetluse lõpetamise nõue.
6.Hageja eesmärk on ära hoida tsiviilasjas nr 2-17-10142 kohtuotsuse täitmine. Hageja väitel on täitedokumendiks olev kohtuotsus saadud kostjaga seotud isikute kuritegeliku tegevuse tulemusena. Kohus leidis tsiviilasjas nr 2-21-17273 ja leiab ka käesolevas asjas, et väidetav kohtuotsuse seadusevastasus (sh pooleliolev kriminaalmenetlus) ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise alus TMS § 221 lg 1 ja 2 järgi, küll aga võib kohtuotsuse seadusevastasus olla teistmise aluseks tulenevalt TsMS § 702 lg 2 p 4 ja lg 3. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine ei muuda tsiviilasjas nr 2-17-10142 tehtud kohtuotsust (selle kehtivust ega õigusjõudu), ka kriminaalasjas esitatud süüdistus ei muuda tsiviilasjas nr 217-10142 tehtud kohtuotsust ega saa seetõttu olla aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 lg 1 alusel. Viru Maakohtu 12.09.2018 otsusest tsiviilasjas nr 2-17-10142 ja Tartu Ringkonnakohtu 26.02.2019.a. otsusest samas tsiviilasjas ei tulene, et kohtud oleksid oma lõppjärelduses tuginenud tunnistaja Toomas Tamme väidetavalt antud valeütlustele. Viru Maakohtu menetluses on kriminaalasjd nr 1-22-2637 ja 1-22-7314, milles on esitatud süüdistused K. N.le KarS § 3001lg 2, § 345 lg 1, T. T.le KarS § 320 (tunnistajana teadvalt valeütluste andmine) ning K. N.ile, T. T.le ja K. K.le KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi (kelmuse toimepanemises grupis). Esitatud süüdistuste kohaselt muuhulgas lõid K. N., T. T. ja K. K. teadlikult ebaõige ettekujutuse Viru Maakohtu kohtunik Ifret Mamedguseinovile ja Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumile (kohtunikele Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks ja Triin Uusen-Nacke), esitades näilise nõude (mille X esitas MV Finantseeringud OÜ-le) ning põhjustades sellise käitumisega Roodevälja Terminal OÜ-le kahju. 3 (6)
Kohus ei ole kriminaalasjas jõustunud lahendiga tuvastanud T. T. tunnistajana valeütluste andmist ega grupiviisilise kelmuse toimepanemist ja sellega kohtutele tegelikest asjaoludest teadvalt vale ettekujutuse loomist, mis viis ebaõige lahendini tsiviilasjas 2-17-10142. Ei ole tuvastatud hagejal ka kohustuse puudumist (sh täitedokumendi saamist ebaseaduslikul viisil), millest tulenevalt saaks jaatada täitmise alusetust Isegi kui kriminaalasi päädib süüdimõistva otsusega, on kohtu hinnangul määrava tähtsusega see, kas need asjaolud on mõjutanud kohtulahendi (tsiviilasjas 2-17-10142) tegemist menetlusosalise kasuks või kahjuks. Käesoleval ajal on täitmisel jõustunud ning kehtiv kohtulahend, mis on täitedokument TMS § 2 lg 1 p 1 mõttes. Hagis kirjeldatud asjaolud on hageja väited, mis ei ole jõustunud kohtulahendiga kinnitust leidnud.
7.Kohus selgitas tsiviilasjas nr 2-21-17273 03.08.2022.a. hagi läbi vaatamata jätmise määruses ja selgitab veelkord, et seadusandja on hagiavalduses kirjeldatud olukorra puhul näinud ette õiguskaitsevahendina teistmismenetluse TsMS § 702 jj, mitte sundtäitmise lubamatuks tunnistamise. Vastavalt TsMS § 702 lg 1 võib jõustunud kohtulahendi võib hagimenetluses poole avalduse alusel, hagita menetluses menetlusosalise või muu isiku, kelle kohus oleks pidanud asja lahendamisel kaasama, avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata. Sama paragrahvi 2 lõige sätestab teistmise alused. TsMS § 702 lg 2 p 4 kohaselt on teistmise aluseks muuhulgas kohtulahendi ebaseaduslikkus või põhjendamatus, mis tuleneb kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatud tunnistaja valeütlusest, teadvalt valest eksperdiarvamusest, teadvalt valest tõlkest, dokumendi võltsimisest või tõendi kunstlikust loomisest. Ebaõige kohtulahendi tegemise põhjustanud asjaolu peab olema tuvastatud kriminaalasjas jõustunud kohtulahendiga. TsMS § 702 lg 3 sätestab, et § 702 lõikes 2 nimetatud asjaolu ei ole teistmise alus, kui see ei ole mõjutanud kohtulahendi tegemist menetlusosalise kasuks või kahjuks. Kohus jääb oma seisukohale, et hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel ei ole võimalik sundtäitmist lubamatuks tunnistada – seega ei ole võimalik hagis taotletud eesmärki saavutada.
8.Alternatiivselt palub hageja lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 072/2019/691 pankrotimenetluse algatamise tõttu vastavalt PankrS § 10 lg 2 p 1 ja 2. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 kohaselt lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. 8.1 Kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel ei ole kohtute menetluses OÜ Roodevälja Terminal pankrotiavaldust ega võlausaldaja pankrotiavaldust OÜ Roodevälja Terminal pankroti väljakuulutamiseks. 17.01.2023.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-23-248 jättis Harju Maakohus X OÜ avalduse OÜ Roodevälja Terminal saneerimiseks rahuldamata ja OÜ Roodevälja Terminal saneerimismenetlus algatamata. Kohus leidis, et avaldaja ei ole piisavalt põhistanud saneerimismenetluse algatamise eeldusi SanS § 8 lg 1 järgi ning ettevõtja on püsivalt maksejõuetu juba praegu. Kohtule jääb mulje, et saneerimisavaldusega püütakse seisma panna ettevõtja suhtes läbiviidavat täitemenetlust. Ka tegutsemine läbi teise äriühingu viitab võimalikkusele, et ettevõtja soovib kohustuste täitmisest kõrvale hoida. Saneerimismenetluse kasutamist täitemenetluse peatamiseks ei saa kohus pidada õigustatud eesmärgiks. Kohtu hinnangul on ettevõtja püsivalt maksejõuetu, ettevõtja on kahjumlikult tegutsenud vähemalt 2 aastat.
4 (6)
18.01.2023 esitas Mihkel Miilpalu Harju Maakohtule avalduse OÜ Roodevälja Terminal saneerimiseks (tsiviilasi nr 2-23-968). Avaldust käesoleva määruse tegemise ajaks menetlusse võetud ei ole. 8.2 Vastavalt PankrS § 10 lg 2 p 1 ja 2 peab võlausaldaja võlgniku vastu esitatud pankrotiavalduses maksejõuetuse põhistamiseks muu hulgas tuginema asjaoludele, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul; samuti et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. PankrS § 10 lg 2 loetleb asjaolud, millele peab võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks tuginema. Viidatud sätted ei ole kuidagi aluseks võlgniku suhtes toimuva täitemenetluse lõpetamiseks. Kohus peatab võlgniku suhtes toimuva täitemenetluse ajutise halduri nimetamisel (PankrS § 17 lg 3) Põhjendatud juhul võib kohus otsustada täitemenetluse või täitetoimingu jätkamise. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik täitemenetluse lõpetamine pankrotiseaduse sätete alusel kui pankrotti võlgniku suhtes välja kuulutatud ei ole. Võlausaldaja pankrotihoiatus ei ole aluseks täitemenetluse lõpetamiseks, vaid selleks on pankroti väljakuulutamine (TMS § 51 lg 1).
9.Hageja on hagiavalduses märkinud kostjana ka kohtutäituri. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tuleb esitada isiku vastu, kelle avalduse alusel täitemenetlus (TMS § 221 lg 1 ja vt ka Riigikohtu 10.02.2021.a lahend tsiviilasjas nr 2-199679/27) Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude esitamisel olla kostjaks kohtutäitur. Kui hageja leiab, et nõue täitemenetluse lõpetamiseks on suunatud kohtutäituri vastu, siis selgitab kohus, et TMS § 48 sätestab alused, millal lõpetab kohtutäitur täitemenetluse. Täitemenetluse lõpetamise nõuet ei saa esitada kohtule. Kui täitur ei ole TMS § 48 alus(t)e esinemisel täitemenetlust lõpetanud ja on esitatud kaebus täituri otsuse ja tegevuse peale esmalt täiturile endale (TMS § 217), saab kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsusele esitada kaebuse maakohtule (TMS § 218). Lisaks juhib kohus tähelepanu sellele et kaebused kohtutäituri otsusele vaatab kohus läbi hagita menetluses. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et esitatud hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada, mistõttu keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Kuivõrd kohus keeldub hagi menetlusse võtmast selle perspektiivituse tõttu, ei käsitle kohus muid hagiavalduses esinevaid puudusi (nt vähem tasutud riigilõiv).
Menetluskulude jaotus
11.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.
5 (6)
Tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 tagastab kohus tasutud riigilõivu menetlusosalise vastavasisulise avalduse alusel kui avaldust ei võeta menetlusse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.