lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-12783/13

Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.03.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-12783/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
16.03.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1341
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 150 lg 1, 4, 6Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTMS § 223Hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseksTsÜS § 167 lg 2Aegumise peatumine läbirääkimiste korralTsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 173Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsÜS § 162Aegumise peatumine kohustuse täitmisest keeldumise õiguse puhulTsÜS § 68 lg 4Tahteavalduse liigid

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg

Määruse tegemise aeg ja koht 16. märts 2023. a, Tallinn Kohtuasja number

2-21-12783

Kohtuasi

X avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 027/2010/580

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23.11.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik): X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Puudutatud isik

XXXXXXXXXXX)

(sissenõudja):

Y

(isikukood

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 23.11.2021 määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada X avaldus ning lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 027/2010/580 nõude täitmise aegumise tõttu.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40

2-21-12783

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1.X (võlgnik, kohtumenetluses avaldaja) esitas Harju Maakohtule 13.08.2021 avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 027/2010/580.
1.1.Avalduse kohaselt on Tallinna kohtutäitur Risto Sepa menetluses võlgniku suhtes algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu 18.12.2009 lahend tsiviilasjas nr 2-08-80980. Täitemenetlus algatati 02.03.2010 ja 21.04.2021 esitas võlgnik kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks seoses nõude täitmise aegumisega. Y (sissenõudja, kohtumenetluses puudutatud isik) vaidles täitemenetluse lõpetamisele vastu.
1.2.Vastuseks kohtu selgitustele märkis võlgnik, et tema ja sissenõudja vahel ei olnud sõlmitud maksegraafikut. Kuna seaduse järgi oli täituril õigus pidada võlgniku sissetulekust kinni 50% mõlema täitemenetluse katteks (kõnealune täiteasi ning 25.06.2008 alustatud täiteasi nr 027/2008/806), esitas võlgnik täiturile avalduse, et täitur peaks pensionist kinni kuni 21%. 15.08.2017 avaldust ei saa käsitleda perioodilise maksmise kokkuleppena. Puudutatud isiku seisukoht
2.Sissenõudja täitemenetluse lõpetamisega ei nõustunud, märkides, et vajab talle võlgnetavat raha. Võlgnik ei tasunud seitsme aasta jooksul võlgnevusest ühtegi senti, samas kui raha väärtus selle aja jooksul langes. Raha hakkas laekuma alles 2017. aastast, mil võlgnik hakkas saama pensionit.
3.Kohtutäitur kinnitas maakohtule, et täitmisavaldus, millega esitati täitedokument esimest korda täitmisele, esitati täiturile 02.03.2010. Võlgnik on teinud kohtutäiturile 15.08.2017 avalduse pensionist 21% kinnipidamiseks nõudejäägi katteks ning kokkulepet võib pidada perioodilise tasumise kokkuleppeks. Laekumised on toimunud 08.09.2017–06.08.2021. Pärast võlgniku 15.08.2017 avaldust täitur sissenõudjalt arvamust ei küsinud, sest see ei ole kohustuslik. Samas ei ole sissenõudja vastuväiteid esitanud. Ülejäänud ulatuses pensioni aresti alt vabastamine oli vastutulek võlgnikule. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Maakohus jättis 23.11.2021 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda, kuid hüvitamisele kuuluvate kulude puudumise tõttu neid kindlaks ei määratud.
4.1.Maakohus tuvastas, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine algas 02.03.2010, mistõttu oleks võlgniku vastu suunatud nõue ilma aegumise katkemise või peatumise toimeta avalduse esitamise seisuga (13.08.2021) tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 ja võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 kohaselt aegunud.
4.2.Võlgnik tegi kohtutäiturile 15.08.2017 avalduse pensionist 21% kinnipidamiseks nõudejäägi katteks, mille alusel teostas täitur võlgniku pensionist kinnipidamisi kuni 10% kuni nõude rahuldamiseni. Ülejäänud ulatuses vabastati pension aresti alt. Asjaolu, et võlgnik hakkas kohustust täitma 2017. a, kinnitas ka sissenõudja. Kohtu hinnangul on võlgniku ja kohtutäituri kokkulepet alust pidada perioodilise tasumise kokkuleppeks TsÜS § 162 tähenduses.

2-21-12783

4.3.Juhul, kui täitur ei oleks tulnud võlgnikule vastu ega teostanuks kinnipidamisi üksnes 10% ulatuses, oleks sissenõudja kohustus olnud hiljemalt 05.04.2021 täidetud oluliselt suuremas ulatuses, kui mitte täielikult. Sellisel viisil võlgnevuse likvideerimine on käsitletav täitmisena osamaksete kaupa, kus osamakse suurus oli viidud vastavusse igakuise pensioniga, mille suurusest omakorda hakkas sõltuma kohtuse täitmise lõpptähtaeg. Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus sissenõudja huvidega ning oleks viimase suhtes ebaõiglane, sest osamaksete kaupa tasumise võimaldamisega ei saanud sissenõudja võlgnevust tagasi ulatuses, mida tal oleks muidu olnud õigus saada.
4.4.Tallinna Ringkonnakohus on 17.09.2021 lahendis tsiviilasjas nr 2-21-9534 selgitanud, et maksegraafiku sõlmimise kokkuleppele ei ole kehtestatud vorminõuet. Täituri aktile kaebuse esitamata jätmisega nõustus sissenõudja aktist tulenevate õiguslike tagajärgedega. Kuna nõude täitmise aegumine oli seetõttu TsÜS § 167 lg 2 alusel peatunud, ei saa täitemenetlust täiteasjas nr 027/2010/580 täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 lg 1 alusel lõpetada. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega avalduse rahuldada.
5.1.Kaebuse väidete kohaselt on maakohus valesti tõlgendanud võlgniku 15.08.2017 avaldust kohtutäiturile. Selleks, et arestida riikliku pensionit, ei olnud vaja võlgniku nõusolekut või luba. 15.08.2017 avalduse koostas võlgnik kohtutäituri büroos eesmärgiga vabastada aresti alt ülejäänud osa pensionist.
6.Maakohus võttis kaebuse menetlusse ja andis sissenõudjale tähtaja sellele vastamiseks. Sissenõudja vaidles kaebusele vastu.
7.Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2 esimese lause alusel tühistada. Kolleegium teeb uue määruse, millega rahuldab avalduse ja jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus rahuldatakse.
9.Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus asjakohastele õigusnormidele tuginedes õigesti, et sissenõudja nõude täitmine oleks selle aegumise tähtaja katkemise ja/või peatumise toimeta aegunud. Samas asus maakohus ekslikult seisukohale, et sissenõudja nõude täitmise aegumine võlgniku 15.08.2017 avalduse alusel peatus.
10.TsÜS § 162 kohaselt peatub aegumine ajaks, mil kohustatud isikul on kokkuleppel õigustatud isikuga ajutiselt õigus keelduda kohustuse täitmisest, eelkõige, kui talle on antud täiendav tähtaeg täitmiseks. Kohtupraktika kohaselt kohaldub TsÜS § 162 täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaja peatumisele maksegraafiku sõlmimise korral, kuid seda kindlate eelduste olemasolul. Nimelt tuleb täitemenetluses maksegraafikus kokkuleppimise korral selle kehtivuse ajal täitemenetlus kas peatada või võimaldada muul viisil maksegraafiku täitmist (nt vabastada arestitud pangakonto aresti alt vms), hoidudes sel ajal ka muudest täitetoimingutest (Riigikohtu 11.05.2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-10665, p-d 12.3 ja 12.4).

2-21-12783

11.Kohtutäitur tõi 27.08.2021 vastuses kohtunõudele esile, et võlgnik tegi pärast tema pensioni esmast arestimist kohtutäiturile 15.08.2017 avalduse pensionist 21% kinnipidamiseks, mida võib kohtutäituri hinnangul pidada perioodilise tasumise kokkuleppeks. Sissenõudja seisukohta võlgniku avaldusele täitur ei küsinud, vabastades vastutulekuna võlgnikule ülejäänud ulatuses pensioni aresti alt. Sissenõudja ega võlgnik maksegraafiku sõlmimisele ei tuginenud ja võlgnik vaidles sellise kokkuleppe olemasolule selgesõnaliselt vastu. Määruskaebuses märgib võlgnik, et avalduse kohtutäiturile esitas ta eesmärgiga vabastada aresti alt ülejäänud osa pensionist.
12.Ringkonnakohus leiab, et eelkirjeldatud asjaoludel ei ole võimalik asuda seisukohale, nagu sissenõudja oleks andnud võlgnikule nõude täitmiseks täiendava tähtaja või leppinud temaga kokku maksegraafikus. Ringkonnakohtu varasema praktika kohaselt ei saa asjaolust, et kohtutäitur nõustus sissenõudja teadmata võlgniku palvega teha võlgniku pensionist kindlas suuruses kinnipidamisi ja kohandas vastavalt sellele pensioni arestimise akti (isegi kui võlgnik kandis vastava summa iga kuu ise kohtutäiturile), teha järeldust, et tegemist oleks sissenõudja ja võlgniku vahelise maksegraafiku kokkuleppega (vt Tallinna Ringkonnakohtu 06.05.2022. a määrust tsiviilasjas nr 2-21-12323, p 10.2). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Vaikimist või tegevusetust ei loeta TsÜS § 68 lg 4 kohaselt üldjuhul tahteavalduseks, mistõttu ei too ainuüksi sissenõudja poolt täituri tegevuse vaidlustamata jätmine kaasa maksegraafiku kokkulepet, seda enam, et soovi vastavasisulise kokkuleppe sõlmimiseks eitab ka võlgnik. Sisuliselt tasus võlgnik täitemenetluses võlgnevust kohtutäituri arestimisakti alusel ja see ei anna alust lugeda nõude täitmise aegumist TsÜS § 162 või § 167 alusel peatunuks. Kuivõrd kolleegiumile ei ole teada ka muid asjaolusid, mille alusel võinuks sissenõudja nõude täitmise aegumine peatuda või katkeda, oli nõude täitmine avalduse esitamise ajaks aegunud. Seetõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ja avaldus rahuldada.
13.Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 3 muudab ringkonnakohus menetluskulude senist jaotust, jättes mõlemas kohtuastmes kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Nähtuvalt asja materjalidest puuduvad nii võlgnikul kui sissenõudjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Võlgnik oli avalduse ja määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud (riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 111 koosmõjus § 59 lg-ga 15).
13.1.Kuna määruskaebuse esitamisel ei tulnud riigilõivu tasuda, on võlgnikul TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti, menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).
14.TMS § 2231 lg 4 võimaldab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler

(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen

(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium