Jätta määruskaebemenetluses kantud menetluskulud meetlusosaliste enda kanda.
4.Vabastada Kristina Nõmm määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 50 euro riigituludesse
tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Kristina Nõmm (avaldaja) esitas 29. augustil 2022 avalduse täitemenetluse nr 042/2022/791 täitmise ajatamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja suhtes algatatud Renovum OÜ (sissenõudja) avalduse ja Pärnu Maakohtu 8. juuli 2022. a kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-22-117495 alusel täitemenetlus täiteasjas nr 042/2022/791, nõude suurus 2994 eurot 85 senti. Avaldaja esitas 19. septembril 2022 täiendatud avalduse, milles palub võimalust tasuda nõue 12 kuu jooksul igakuise osamaksega 249 eurot 57 senti alates kohtumääruse jõustumisest kuni võla täieliku tasumiseni. Avaldajale kuulub korteriomand (1⁄2 kaasomand) asukohaga XXXXXXXXXXXX (registriosa nr XXXXXXXX). Avaldajal puudub töökoht, sissetulekuks on lapsetoetus 520 eurot ja elatisabi 100 eurot, kokku 620 eurot kuus. Avaldaja üürib koos lastega korterit ja korteri üür on 300 eurot kuus ning alles jääv raha kulub toidu ostmiseks ja võla tasumiseks. Avaldaja ülalpidamisel on kaks alaealist last.
2.Sissenõudja palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja ei kasuta talle kuuluvat korteriomandit (1⁄2 kaasomandist), vaid üürib korterit asukohaga XXXXXXXXXXX. Lisaks kuulub avaldajale mootorsõiduk Peugeot registreerimismärgiga XXXXXX, 2010, mille väärtus on ca 2000-7300 eurot. Sõiduki või korteri kaasomandi müümisel vabaneks avaldaja kiiremini tekkinud võlgnevusest. Avaldaja ei ole põhjendanud mootorsõiduki vajalikkust, samuti ei ole avaldaja põhjendanud, miks kahjustab eelmärgitud kaasomandi osast ilmajäämine võlgniku õigusi. Avaldaja märkis enda töötasuks 500 eurot, peretoetused 520 eurot, mis teeb kokku 1020 eurot kuus. Avaldaja töötab XXXXXXXX ja arveldusarvelt nähtub, et ta on augustis saanud töötasuna (bruto) 792 eurot 86 senti ja XXXXXXXX OÜ-lt 144 eurot 38 senti. Avaldajal on kindel igakuine sissetulek, tal on arvelduskontod ligikaudu 11 erinevas pangas, sh välisriigis. Sissenõudja oli seisukohal, et avaldaja on esitanud valeandmeid. Avaldaja kasutab laste arveldusarveid ülekannete tegemiseks ning tasub kolmandatele isikutele võlgnevusi. Arveldusarvetelt ei nähtu üüritasu. Avaldaja arveldusarvele laekus pension 1800 eurot. Seega on avaldajal olnud raha, mille arvelt võlga tasuda.
3.Kohtutäitur Natalja Malahhova leidis, et ajatamise küsimuse lahendamine on kohtu pädevuses. Kohtutäitur on seadnud keelumärke avaldaja omandis olevale kinnistule asukohaga XXXXXXXXXXXX. Arestitud on ka avaldaja arvelduskontod. Laekumisi kohtutäituri ametialasele kontole toimunud ei ole. Avaldaja esitas 2. augustil 2022 kohtutäiturile avalduse võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel. Sissenõudja keeldus avaldaja poolt pakutud tingimustel maksegraafiku sõlmimisest. Avaldaja esitas korduva avalduse 5. augustil 2022. Sissenõudja oli nõus maksegraafiku sõlmimisega üksnes tingimusel, et avaldaja tasub 500 eurot kuus. Avaldaja sissenõudja poolt pakutud tingimustel maksegraafikut ei sõlminud.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Viru Maakohus jättis 2. detsembri 2022. a määrusega avalduse täitemenetluse nr 042/2022/791 täitmise ajatamiseks rahuldamata. Maakohus jättis sissenõudja menetluskulud tema enda kanda ja riigilõivu Eesti Vabariigi kanda ning vabastas avaldaja riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Kohtutäituril puuduvad hüvitatavad menetluskulud. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. TMS § 45 tuleb kohaldada kitsendavalt ja selle kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks (vt Riigikohtu 12. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-179-12, p-d 9, 11). Avaldaja soovib täiteasjas nr 042/2022/791 oleva võla ajatamist 12 kuuks, igakuise osamakse suuruseks 249 eurot 57 senti. Avaldaja on erandlike asjaoludena toonud esile järgmised asjaolud: ta on töötu ja sissetulek puudub, tal on kaks alaealist last, ainsaks sissetulekuks on lapsetoetus 520 eurot ja elatisabi 100 eurot, korteri kaasomandi võõrandamisel kaotab avaldaja ema eluaseme ning selle väljaostmiseks puudub raha. Avaldaja ei ole täiteasja algatamisest alates kuni käesoleva ajani võlga vähendanud. Avaldajal oli 2. septembril 2022 AS-ilt Pensionikeskus saadud pensioni väljamaksest (1810 eurot 98 senti), XXXXXXXX OÜ-lt ja SA-st XXXXXXXX saadud töötasudest võimalik võlgnevust vähendada, kuid avaldaja ei ole teadlikult seda teinud. Asjaolu, et võlgnik on töötu ja tal puudub sissetulek võla tasumiseks ei ole põhjendatud, kuivõrd võlgnikul lasub kohustus aktiivselt otsida tööd ning võimalusi enda kohustuste täitmiseks ja võla vähendamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole avaldaja seda teinud. Avaldaja ei ole kohtule esitanud selgitusi ega tõendeid, kuidas ta kavatseb igakuiselt tasuda 249 eurot 57 senti. Võlgnevuse ajatamine ei ole põhjendatud ja sissenõudja huve arvestades ka mõistlik. Maakohus ei tuvastanud asjaolusid, mis kaaluvad üles sissenõudja huvid täitedokumendi täitmisele põhjendamatute viivitusteta.
MÄÄRUSKAEBUS
5.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada. Maakohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-d 1 ja 2. Maakohus ei olnud tõendite hindamisel objektiivne. TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 rikkumine tõi kaasa TsMS § 442 lg 8 rikkumise. Osa avaldaja väidetest ja põhjendustest on jäänud maakohtu poolt analüüsimata. Avaldaja ei saa kogu võlga tasuda koheselt ülalpeetavate olemasolu tõttu. Korteriomandi kaasomandi võõrandamisel kaotab avaldaja ema oma elukoha. Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas sissenõudja huvid saavad kahjustada, kui maakohus ajatab võla tasumise aastaks. Maakohus rikkus TsMS § 4 lg-t 4, sest ei teinud kõik endast olenevat, et asi lahendataks poolte kokkuleppel. Menetluses oli võimalik sõlmida kokkulepe. Maakohus kohaldas vääralt TMS § 45.
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
6.Sissenõudja ja kohtutäitur paluvad määruskaebuse jätta rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ja avaldaja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
8.Avaldaja taotleb täitemenetluse ajatamist, milleks annab aluse TMS § 45. Tulenevalt osundatud sättest tuleb kohtul hinnata, kas avaldaja esitatud asjaoludel, arvestades võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda ning sissenõudja huve, on ebaõigluse kriteeriumist lähtudes alust täitemenetluse ajatamiseks avaldaja soovitud viisil. Maakohus viitas asjakohasele Riigikohtu praktikale ja leidis õigesti, et kohus võib täitemenetluse ajatada vaid erakorraliste asjaolude esinemisel. TMS § 45 tuleb erandliku normina tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane (vt Riigikohtu 12. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p 11). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et avaldaja poolt väljatoodud asjaolud ei ole käsitletavad erandlike asjaoludena TMS § 45 mõistes, mistõttu ei ole täitmise ajatamine põhjendatud.
9.Maakohus tuvastas, et avaldaja ei ole alates 8. juulist 2022, s.o täitemenetluse algatamisest teinud midagi selleks, et oma võlgnevust vähendada. Avaldaja sai 2. septembril 2022 pensioni väljamakse 1810 eurot 98 senti. Samuti on avaldajale laekunud erinevatel kuudel XXXXXXXX OÜ-lt ja SA-st XXXXXXXX töötasu. Nimetatud summadest oli avaldajal võimalik võlgnevust vähendada, kuid avaldaja ei ole seda teinud. Avaldajale kuulub mootorsõiduk Peugeot registreerimismärgiga XXXXXX, mille võõrandamisel on avaldajal võimalik võlgnevust vähendada. Avaldaja ei ole põhjendanud mootorsõiduki vajalikkust.
10.Ringkonnakohus leiab, et avaldajale kuuluva korteriomandi (1⁄2 kaasomandist) asukohaga XXXXXXXXXXXX võõrandamine võlgnevuse katteks ei ole erandlik asjaolu TMS § 45 mõistes, kuna korteriomand ei ole avaldaja elukoht ega riku avaldaja õigusi. Riigikohus on leidnud, et ka võlgniku enda elukoha kaotus ei pruugi anda alust TMS § 45 kohaldamiseks (Riigikohtu 12. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p 11).
Olukorras, kus võlgnik on töövõimeline, kuid tal puudub kindel sissetulek ja muu vara nõude täitmiseks, võlgnik ei ole teinud kõike endast olenevat, et võlga vähendada ning sissenõudja ei andnud nõusolekut täitemenetluse täitmise ajatamiseks, on vara arestimine ning müük põhjendatud ega riiva võlgniku õigusi ebaproportsionaalselt. Praegusel juhul ei ole vaidlusalune korteriomand avaldaja elukohaks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole avaldaja suutnud põhistada, et läbiviidav täitemenetlus on tema kui võlgniku jaoks äärmiselt raskeid tagajärgi kaasa toov. Praegusel juhul ei kaalu avaldaja kui võlgniku huvid üles sissenõudja huve. Avaldaja väited selle kohta, et maakohus rikkus TsMS § 232 lg-s 1 ja 2, on paljasõnalised ning põhjendamata. Avaldaja ei ole toonud esile, millised asjaolud ja tõendid jättis maakohus hindamata ning milles seisnes tõendite hindamise subjektiivsus.
11.Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. Sellise menetluskulud jaotuse puhul puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. Viru Maakohus andis 5. detsembri 2022. a määrusega avaldajale menetlusabi ja vabastas ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 euro tasumisest. Arvestades avaldaja majanduslikku seisu ja seda, et avaldajal on kaks ülalpeetavat, siis peab kohus põhjendatuks vabastada avaldaja TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu 50 euro riigituludesse tasumise kohustusest.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Margit Vutt
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.