Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja esindajad
Edasikaebamise kord
Viru Maakohus Kaire Pullerits 02.12.2022, Jõhvi kohtumaja 2-22-12745 K. N. avaldus täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 042/2022/791 Avalduse lahendamine Avaldaja: K. N., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, eposti aadress: xxx Puudutatud isik I: Renovum OÜ, registrikood:14042462, asukoht: Tartu mnt 50, 10115 Tallinn, Harju maakond Puudutatud isiku I lepinguline esindaja: Aivira Kollamaa, eposti aadress: xxx Puudutatud isik II: Kohtutäitur Natalja Malahhova, asukoht: Rakvere 17, 41533 Jõhvi, Ida-Viru maakond Määruskaebuse esitamine Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest
RESOLUTSIOON
1.Jätta K. N. avaldus täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 042/2022/791 rahuldamata.
2.Jätta Renovum OÜ menetluskulud tema enda kanda. Kohtutäituril Natalja Malahhoval ei ole menetluskulusid tekkinud.
3.Jätta riigilõiv Eesti Vabariigi kanda ja vabastada K. N. avalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 50 euro riigituludesse tasumise kohustusest. Asjaolud
1.29.08.2022 esitas K. N. Viru Maakohtu Narva kohtumajale avalduse täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 042/2022/791. Koos avaldusega esitas avaldaja menetlusabi taotluse, milles palus avalduse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamist.
2.31.08.2022 edastati tsiviilasi nr 2-22-12745 kohtualluvuslikult menetlemiseks Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale.
3.19.09.2022 puuduste kõrvaldamise järgselt täpsustas avaldaja oma avaldust. Avaldaja palus ajatada kohtutäituri menetluses olevas täiteasjas nr 042/2022/791 nõudeid ning anda avaldajale võimalus tasuda võlgnevus 12 kuu jooksul, igakuiseks osamakseks 249,57 eurot alates kohtumääruse jõustumisest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Avalduses toodud asjaolude
kohaselt on avaldaja suhtes algatatud täiteasi, täitedokumendiks on 08.07.2022 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-22-117495, sissenõudjaks Renovum OÜ, võlgnevus on 2418,85 eurot, viivis 0.065750% päevas 1807,28 eurolt. Nõude suuruseks on 2994,85 eurot, milles sisalduvad täitekulud, täitemenetluse alustamise tasu 36 eurot, kohtutäituri tasu 540 eurot. Võlgnikule kuulub korteriomand (1⁄2 kaasomand) asukohaga XXX. Avaldaja leidis, et võlgnevuse ajatamine 18 kuuks ei riku sissenõudja huvisid, kuna sissenõudjale on garanteeritud, et ta saab raha ning eelnev kaitseb ka avaldaja huvisid, mis seisnevad eluaseme säilitamises. Avaldaja leidis, et võlgnevuse ajatamiseks 12 kuuks esinevad erandlikud asjaolud. Avaldaja ei ole kuritahtlik ja ta ei hoia võlgnevuse tasumisest kõrvale, avaldaja kaotas töökoha ning tal puudub sissetuleku allikas. Töökoha kaotuse tõttu on võlgnevuse tasumine muutunud võimatuks. Avaldaja otsib tööd ja loodab, et töökoha leidmisega saab ta võlgnevuse tasuda nii kiiresti, kui võimalik. Sissenõudja nõudis võlgnevuse tasumist 500 eurot kuus, kuid eelnevat ei ole avaldajal võimalik tasuda, kuna avaldaja sissetulekuteks on lapsetoetus 520 eurot, elatisabi 100 eurot, kokku ühes kuus 620 eurot. Avaldaja on sunnitud koos lastega üürima korterit ja korteri üür on kuus 300 eurot ning alles jäävad rahalised vahendid kuluvad toidu ostmiseks ja võla tasumiseks. Avaldaja ülalpidamisel on kaks alaealist last A (ik xxxxxxxxxxx) ja B (ik xxxxxxxxxxx). Avaldaja palus ajatada võlgnevuse summa 12 kuuks, igakuine osamakse 150 eurot. Kui tekib võimalus, siis tasub võlgnik rohkem ja avaldaja likvideerib võlgnevuse nii kiiresti, kui võimalik. Võlgnevuse ajatamine aitab säilitada tema ainukest eluaset. Avaldaja esitas avalduses ka taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, milles palus täitemenetluse peatamist.
4.19.09.2022 kohtumäärusega jättis kohus avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, rahuldas kohus K. N. menetlusabi taotluse ja vabastas K. N. avalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu 50 euro tasumisest. Kohus võttis hagita menetlusse K. N. avalduse täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 042/2022/791.
5.26.09.2022 seisukohas märkis kohtutäitur, et K. N. suhtes on algatatud täitemenetluses. Täitemenetluse algatamise aluseks on Renovum OÜ täitmisavaldus, täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu 08.07.2022 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-22-117495. Nõude sisuks on võlgnevus 2418, 85 eurot ja viivis 0,065750% päevas summalt 1807,28 eurolt alates 09.07.2022. Nõude suurus on 2976, 85 eurot, milles sisalduvad täitekulud, täitemenetluse alustamise tasu 18 eurot, kohtutäituri tasu 540 eurot. Kohtutäitur on seadnud keelumärke võlgniku omandis olevale kinnistule registriosa xxxxxxxx, 1⁄2 kaasomandist, asukohaga XXX. Arestitud on ka võlgniku arvelduskontod. Swedbank arvelduskontol on tagatud võlgnikule, kellel on kaks ülalpeetavat, seadusega ettenähtud arestivaba miinimum 1,66 alampalga määra ulatuses. Laekumisi kohtutäituri ametialasele kontole toimunud ei ole. TMS § 24 lg 3 p 3 ja TMS § 25 lg 1 kohaselt tehti võlgnikule ettepanek täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks 30 päeva täitmisteate kättetoimetamise päevast (01.08.2022) arvates. 02.08.2022 esitas võlgnik kohtutäiturile avalduse võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel. Maksegraafikut saab kohtutäitur sõlmida üksnes sissenõudja nõusolekul. Kui sissenõudja nõusolekut ei anna, siis jätkab kohtutäitur täitemenetlust tavapärasel viisil. Kohtutäitur edastas avalduse sissenõudjale Renovum OÜ-le. Sissenõudja keeldus 05.08.2022 vastuses võlgniku poolt pakutud tingimustel maksegraafiku sõlmimisest. Võlgnik esitas korduva avalduse 05.08.2022, milles esitas päringu, millise igakuise maksesummaga oleks võimalik võlgnevust tasuda maksegraafiku alusel. Kohtutäitur esitas sissenõudjale päringu seisukoha saamiseks. Sissenõudja oli nõus maksegraafiku sõlmimisega üksnes tingimusel, et võlgnik tasub 500 eurot kuus. Võlgnik sissenõudja poolt pakutud tingimustel maksegraafikut ei sõlminud ja kasutas oma seaduslikku õigust kohtusse pöördumiseks TMS § 45 alusel. Kohtutäitur oli seisukohal, et kogutud tõendite alusel otsustada, millistel tingimustel võlanõude tasumine on kõiki asjaolusid arvestades võlgniku suhtes on õiglane, kuulub kohtu pädevusse.
6.10.10.2022 arvamuses leidis sissenõudja, et avaldus ei ole põhjendatud. Avalduses toodud väited on tõendamata. Avaldajal on olemas korteriomand 1⁄2 kaasomandist asukohaga XXX. Avaldajale kuuluvale mõttelisele osale on seatud käsutamise keelamiseks keelumärge. Mil
põhjusel kahjustab eelmärgitud kaasomandi osa ilma jäämine võlgniku õigusi, on põhjendamata, arvestades, et võlgnik üürib korterit (asukoht: xxx), igakuine üüritasu on 300 eurot, mida ta ei maksa. Lisaks on avaldajal mootorsõiduk must Peugeot registreerimismärgiga XXXXXX, 2010, mille väärtus on ca 2000-7300 eurot. Seega sõiduki või korteri kaasomandi, vara müümisel vabaneks avaldaja kiiremini tekkinud võlgnevusest. Avaldaja ei ole põhjendanud mootorsõiduki vajalikkust. Puudutatud isikule on teada, et avaldajal on ainult üks võlgnevus täitmisel. Mitte miski ei takista avaldajal võlgnevust tasuda suuremas summas, kui ta oma esitatud avalduses taotleb. Ei ole teada, kas avaldajal on ka teisi võlgnevusi, mida avaldaja on kohustatud täitma. Avaldaja on oma 19.09.2022 avalduses viidanud/taotlenud täitemenetluse ajatamist 18 kuuks ning siis jälle 12 kuuks. Seega ei ole selgelt ja üheselt aru saada, mida avaldaja soovib. Avaldaja ise esitab erinevaid taotlusi erineva sisuga. Avaldaja esitas kohtutäiturile avalduse, milles palus maksegraafikut, osamaksega 50 eurot kuus, maksepäev: 8.kuupäev. Avaldaja võlgnevuse suuruseks on täitemenetluses 2418,85 eurot, millele lisandub viivis 0,065750% päevas alates 09.07.2022 (147,91 eurot kuni 09.10.2022). Avaldaja palus kohtul võlgnevuse ajatamist 12 kuuks igakuise osamaksega 150 eurot. Lisaks märkis avaldaja oma avalduses enda töötasuks 500 eurot, peretoetused kuus 520 eurot, mis teeb kokku 1020 eurot. Avaldajal on arvelduskontod ligikaudu 11 erinevas pangas so AS Swedbank, SEB Pank, LHV Pank, Coop Pank AS, Pohjola Bank, Danske Bank, Citadele Bank, DnB Pank, Versobank, Tallinna Äripank ja Svenska Handelsbanken. Puudutatud isik seadis kahtluse alla avaldaja sissetuleku suuruse, sest avaldaja omab lisaks Eesti arveldusarvetele ka välismaa arvelduskontosid. Avaldajal oli 08.09.2022 seisuga Swedbank AS kontojäägiks 452,70 eurot. Avaldaja viitab oma avalduses, et pole kuritahtlik võlgnik, aga mis takistab tal võlgnevust tasumast enne avalduse rahuldamist kohtus. Avaldaja töötab XXX ja on augustikuus saanud töötasuna (bruto) 792,86 EUR ja ka YYY OÜ-lt summas 144,38 EUR, nähtub arveldusarvelt. Seega avaldajal on lisaks peretoetustele ka kindel igakuine sissetulek võlgnevuse tasumiseks suuremas summas kui oma avalduses märgib. Sissenõudja oli seisukohal, et avaldaja on esitanud valeandmeid ja viib esitatuga kohut eksitusse. Nimetu nähtub ka avalduse lisast 1. Avaldaja kasutab laste arveldusarveid ülekannete tegemiseks ning tasub kolmandatele isikutele võlgnevusi, üüritasu ei kajastu arveldusarvelt, laenab raha kolmandatele isikutele, enda võlgnevuste tasumist arveldusarvelt ei nähtu, ei nähtu teiste ja enda kohustuste olemasolu, avaldajale laekus pensioniraha 1800 eurot; avaldaja reisib (Soome). Avaldaja kommunaalkulud on üksnes 106 eurot (xxx), lasteaed, elekter ja Elisa. Ei ole teada, kas avaldaja ka tegelikult korteriomandit üürib. Tegemist on pikaajalise võlgnevusega, mida avaldaja nõuetekohaselt täitnud ei ole. Avaldajale on korduvalt vastu tuldud, pakutud maksegraafikut ja ka maksepikendusi esialgse võlausaldaja poolt, kuid avaldaja võlgnevust ei täitnud. Avaldaja märkis oma avalduses, et avaldaja ülalpidamisel on kaks alaealist last A ja B, kuid sama lehekülje all (lk 3), märkis aga, et ülalpidamisel on kolm alaealist last. Seega tegemist on vastuoluga. Lähtudes eeltoodust palus puudutatud isik jätta avaldus rahuldamata ning menetluskulud jätta avaldaja kanda.
7.30.10.2022 teatas avaldaja, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Avaldaja selgitas täiendavalt, et palub ajatada kohtutäituri menetluses olevas täiteasjas nr 042/2022/791 võlgnevuse 12 kuuks, osamakse suuruseks 249,57 eurot alates kohtumääruse jõustumisest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Suuremas summas võlgnevuse tagastamine ei ole võimalik. Avaldaja märkis, et ühetoaline korteriomand aadressiga XXX kuulus varem avaldaja vanematele ühiselt. Pärast avaldaja vanemate abielu lahutamist kinkis avaldaja isa oma osa ehk 1⁄2 avaldajale. Käesoleval aja elab nimetatud korteris avaldaja ema. Kuna avaldajal on kolm alaealist last, siis ei ole ühetoalisesse korterisse kolimine võimalik. Kui korteriomand (1/2 kaasomandist, registriosa nr xxxxxxxx) asukohaga XXX läheb müüki, siis kaotab avaldaja ema eluaseme, kuna rahalisi vahendeid 1⁄2 mõttelise osa väljaostmiseks ei ole. Kohtumääruse põhjendused
8.Kohus tutvunud esitatud avaldusega, kohtutäituri ja sissenõudja kirjalike seisukohtadega ning dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et esitatud avaldus tuleb jätta rahuldamata.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TMS) 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Riigikohtu lahenditest nr 2-1517249 ja 3-2-1-79-12 tulenevalt tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. TMS § 45 kohaldamiseks on alust, kui esinevad erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Täitemenetluse peatamine või ajatamine ei saa TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks. Kohus on seisukohal, et eeltoodu kuulub kohaldamisele ka käesoleva asja lahendamisel.
10.Avaldaja on 30.10.2022 menetlusdokumendis jäänud selle juurde, et soovib täiteasjas nr 042/2022/791 oleva võlgnevuse ajatamist 12 kuuks, igakuine osamakse suuruseks 249,57 eurot ning võlgnevuse tasumine toimub alates kohtumääruse jõustumisest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Suuremas summas võlgnevuse tagastamine ei ole võimalik. Ühetoaline korter (1/2 kaasomandist) registriosa nr xxxxxxxx, asukohaga XXX kuulub avaldajale ning selle kinkis talle avaldaja isa ja korteris elab avaldaja ema. Kaasomandile on täiteasjas seatud käsutamise keelumärge. Avaldaja elab koos kahe ülalpeetavaga A (ik xxxxxxxxxxx) ja B (ik xxxxxxxxxxx) üürikorteris asukohaga xxx, üüritasu on 300 eurot kuus. Avaldaja on erandlike asjaoludena esile toonud järgmised asjaolud: avaldaja on töötu ja tal puudub sissetulek, ainsateks sissetulekuteks on lapsetoetus 520 eurot ja elatisabi 100 eurot, korteri kaasomandi võõrandamisel täitemenetluses kaotab avaldaja ema, kes korteris elab, eluaseme ning selle väljaostmiseks puuduvad rahalised vahendid. Kohtutäitur osundas, et täiteasjas nr 042/2022/791 laekumisi võlgnevuse katteks tehtud ei ole ning ajatamise küsimuse lahendamine on kohtu pädevuses. Sissenõudja leidis, et avaldus ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Korteriomandi (1/2 kaasomandi) asukohaga XXX võõrandamine täitemenetluses avaldaja õigusi ei riku, kuna avaldaja üürib korterit xxx ning avaldaja omab sõidukit. Sõiduki või kaasomandi osa võõrandamisel oleks avaldajal võimalik võlgnevus likvideerida. Avaldajal on mitmeid arvelduskontosid, sh välisriigis, mistõttu seadis sissenõudja avaldaja sissetuleku suuruse. Avaldaja töötab ning on saanud töötasusid XXXst ja YYY OÜ-lt, mis võimaldab avaldajal võlgnevust tasuda. Arvelduskontodelt nähtuvalt on avaldaja raha laenanud kolmandatele isikutele, kuid enda kohustusi avaldaja ei täida ja avaldaja arvelduskontole laekus pensioniraha 1800 eurot. Seega on avaldajal rahalisi vahendeid, mille arvelt võlgnevust tasuda. Tegemist on pikaajalise võlgnevusega ja avaldajale on korduvalt antud võimalusi (sh pakutud maksegraafikut) võlgnevuse tasumiseks, kuid avaldaja ei ole kohustusi täitnud.
11.Kohus tuvastas, et täitemenetluse registri andmetel on avaldaja suhtes 08.07.2022 algatatud täiteasi nr 042/2022/791, mis on kohtutäitur Natalja Malahhova menetluses, täitedokumendiks on 08.07.2022 Pärnu Maakohtu kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-22-117495 (võlgnevus 2418,85 eurot, millele lisandub viivis 0,065750% päevas 1807,28 eurolt alates 09.07.2022), sissenõudjaks on Renovum OÜ. Seisuga 01.12.2022 on täitemenetluse registrist nähtuvalt võlgnevus endiselt 2418,85 eurot. Kinnistusraamatust nähtuvalt kuulub avaldajale kinnistu registriosast xxxxxxxx 1⁄2 mõtteline osa, asukohaga XXX. Avaldajale kuuluvale kinnistu mõttelise osale on kohtutäitur N. Malahhova kasuks seatud käsutamise keelumärge ning täiteasjas enampakkumist kaasomandi osas käimas ei ole.
Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et avaldaja ei ole 08.07.2022 täiteasja algatamisest alates kuni käesoleva ajani võlgnevust vähendanud. Avaldajal oli 02.09.2022 AS-ilt Pensionikeskus saadud pensioni väljamaksest (1810,98 eurot), Swedbank AS arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt YYY OÜ-lt saadud töötasudest (10.06.2022 227,73 eurot, 08.07.2022 357, 22 eurot, 10.08.2022 144,38 eurot) ja SA-st XXX saadud töötasudest (04.08.2022 475,11 eurot, 18.08.2022 236,37 eurot) võimalik võlgnevust vähendada, kuid avaldaja ei ole teadlikult seda teinud. Samas oli võlgnik kahtlemata teadlik sellest, et tal lasub täiteasjas nr 042/2022/791 võlgnevuse tasumise kohustus. Asjaolu, et võlgnik on töötu ja tal puuduvad sissetulekud võlgnevuse tasumiseks ei ole põhjendatud, kuivõrd võlgnikul lasub kohustus aktiivselt otsida tööd, võimalusi enda kohustuste täitmiseks ja võlgnevuse vähendamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole avaldaja eelviidatut teinud. Avaldaja ei ole kohtule esitanud ka selgitusi ega tõendeid, milliste vahendite arvelt võlgnevuse ajatamise korral igakuiselt osamakset summas 249,57 eurot tasuda kavatsetakse, arvestades siinjuures avalduses esile toodud sissetulekuid (lapsetoetus, elatisabi, kokku summas 620 eurot). Seetõttu ei ole avalduses taotletult võlgnevuse ajatamine 12 kuuks veenvalt põhjendatud ja sissenõudja huve arvestavalt ei ole võlgnevuse ajatamine, mis on olemuselt perspektiivitu, mõistlik. See kinnitab kohtu veendumust, et täitemenetluse ajatamine ei ole võimalik ning maksegraafiku täitmine võlgniku poolt ei oleks ka võimalik. Ka leiab kohus, et antud juhul ei saa käsitleda kinnisasja registriosa nr xxxxxxxx 1⁄2 mõttelise osa, asukohaga XXX tulevikus võõrandamist võlgnevuse katteks erandliku asjaoluna, kuna enampakkumist kaasomandi osa suhtes käesolevalt ei ole käimas ja tegemist ei ole avaldaja eluasemega ning avaldaja õigusi/huve eelnev ei riku. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et puuduvad TMS § 45 kohaldamise eeldusena vajalikud erakorralised asjaolud ning kohustuse täitmine osadena ei ole võimalik. Kohus leiab, et avaldaja ei ole toonud esile asjaolusid, mis kaaluvad üles sissenõudja huvid täitedokumendi täitmisele põhjendamatute viivitusteta. Kohus jätab avalduse rahuldamata.
12.TsMS § 172 lg-s 1 on sätestatud hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 19.09.2022 määrusega andis kohus avaldajale menetlusabi ja avaldaja vabastati avalduse esitamisel riigilõivu 50 euro tasumisest. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hagita menetluses avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt avalduse rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Vastavalt TsMS § 190 lg 7, sama paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Arvestades avaldaja majanduslikku seisu ja seda, et avaldajal on kaks ülalpeetavat, tal ei ole püsivat sissetulekut, siis peab kohus põhjendatuks vabastada avaldaja TsMS § 190 lg 7 alusel avalduselt tasumisele kuulunud riigilõivu 50 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Arvestades eeltoodud põhjendusi, on kohus seisukohal, et sissenõudja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Asja materjalidest nähtuvalt puuduvad kohtutäituril menetluskulud. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.