V.G. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 11. novembri 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
V.G. määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindaja
ja
nende Avaldaja V.G. (isikukood XXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 11. novembri 2022. a määruse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt maakohtu määruse põhjendusi. Jätta määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuselt tasutud riigilõiv 10 eurot Eesti Vabariigi kanda. Muud määruskaebemenetluse kulud jätta V.G. kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.V.G. (avaldaja, võlgnik) esitas 11. novembril 2022 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse oma pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt ei suuda avaldaja võlgu tasuda. Nõudeid on tema vastu 7934 eurot 99 senti. Avaldaja viibib Viru Vanglas, töötab puusepana ja tema töötasu on 120 eurot kuus. Avaldaja on töövõimetu ja suudab iga kuu tasuda võlgade katteks 60 eurot.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Viru Maakohus keeldus 11. novembri 2022. a määrusega avaldaja avalduse menetlusse võtmisest, viidates füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 14 lg-le 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-le 2. Avaldaja soovib pankroti väljakuulutamist ja võlgadest vabastamist. Tema eesmärk on vabaneda menetluse tulemusena rahalistest kohustustest. Avaldaja on märkinud kehtiva kohustusena, mille tõttu ta soovib pankrotimenetluse algatada, Riigi Tugiteenuste Keskuse 7932 euro 99 sendi suuruse nõude (täiteasi nr XXXXXXXXXXXX). See nõue tuleneb Harju Maakohtu 16. novembri 2017. a otsusest kriminaalasjas nr XXXXXXXX. Maakohus märkis, et võlgnik ei saa kohustustest vabastamise menetluses vabaneda õigusvastaselt tekitatud kahju nõudest (FiMS § 50). Samuti võib kohustuse lõplik suurus tema vabanemise ajaks olla oluliselt väiksem, kuna võlgnikult peetakse iga kuu kinni raha nõuete fondi. Võlgnik on töövõimeline ja ta töötab. Ta ei ole esitanud tõendeid oma töövõimetuse kohta. Võlgnikul ei ole ka ülalpeetavaid. Neil asjaoludel ei saa võlgnik olla püsivalt maksejõuetu ning tema pankroti väljakuulutamiseks ei ole alust. Vangistuses viibimine ei saa anda võlgnikule soodsamaid tingimusi ja ettekäänet vabaneda oma kohustuste täitmisest. Võlgniku vangistus on oluliselt pikem kui seaduses sätestatud kohustustest vabanemise tähtaeg. X-tee andmetel kannab võlgnik karistust alates 4. aprillist 2017 kuni 4. aprillini 2032, s.o veel rohkem kui 9 aastat. Seega ei saa võlgnik täita kohustustest vabastamise eelduseks olevat tingimust ehk tegeleda sellise tulutoova tegevusega, mis võimaldaks täita kohustust järgneva kolme aasta jooksul olulises ulatuses. Pankrotimenetlus ei tähenda seda, et nõuded iseenesest kustuvad. Lisaks on avaldaja oma seadusevastase käitumisega pannud ennast ise olukorda, kus ta ei suuda oma kohustusi täitma. Maakohus leidis, et avaldust ei saa menetlusse võtta, sest TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi ei pea riik andma õiguskaitset avaldaja eesmärgile vabaneda vangistuses viibimise ajal võlgadest tavapärasest soodsamatel tingimustel.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei määranud maakohus usaldusisikut ega kuulanud võlgnikku ära ja rikkus sellega FiMS § 49 lg-t 6. FiMS § 49 lg 5 teise lause järgi võib kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud alus. Sellist alust praegu ei ole. Võlgnikku on karistatud mõrva eest. Maakohus ei ole märkinud, millise FiMS § 14 lg 1 punkti alusel ta jättis avalduse menetlusse võtmata. Kohtunik ei ole välja selgitanud, et võlgnikul on 12-aastane ülalpeetav tütar ning kohtutäitur on ära võtnud võlgniku korteri (XXXXXXXX) ja auto. Seega on võlgnik pankrotis. Kohtunik ei ole välja uurinud, et võlgnik on invaliid. Maakohus on rikkunud FiMS § 4 lg-st 2 tulenevat asjaolude väljaselgitamise ja tõendite kogumise kohustust.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
5.Avaldaja on esitanud enda kui füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusavalduse. Avaldaja palub kuulutada välja tema pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
6.Alates 1. juulist 2022 sätestab füüsilise isiku maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamise ning võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse korra FiMS. Maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused on sätestatud FiMS §-s 14. Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse 575 SE eelnõu seletuskirja järgi on maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise otsustamine üldiselt formaalne menetlus. FiMS §-s 14 sätestatud avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluste eesmärk on vältida eelkõige selliste avalduste menetlemist, mis on menetlust välistava puudusega.
7.FiMS § 14 lg 1 p 2 järgi ei võta kohus maksejõuetusavaldust menetlusse, kui on välja kuulutatud võlgniku pankrot või kui maksejõuetusavaldus põhineb nõudel, mille kohta kehtib võlgade ümberkujundamise kava või kui nõude alusel ei saa FiMS § 48 lg-st 1 tulenevalt sissenõuet võlgniku varale pöörata. Neid aluseid praegu ei esine.
8.Asjaoludest nähtuvalt keeldus maakohus avaldust menetlusse võtmast FiMS § 14 lg 1 p-s 1 märgitud viite kaudu kohalduva TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. See säte võimaldab kohtul jätta avaldus menetlusse võtmata nn õigusliku perspektiivituse tõttu ehk olukorras, kus avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui avaldusega ei ole sellega taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Seega on praegusel juhul küsimus avalduse õiguslikus perspektiivis ja maakohtu keeldumine on õige siis, kui avaldusega ei saa taotletavat eesmärki saavutada või kui avaldajal ei ole seadusega kaitstavat huvi, mille kaitseks ta kohtusse pöördub.
9.Riigikohus on TsMS § 371 lg 2 kohaldamise kohta selgitanud, et kui kohus jätab hagi või avalduse sel alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (vt nt Riigikohtu 8. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10;
11.detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-13, p 14 ja 3. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole praegu seda põhjendamiskohustust täies ulatuses täitnud. Ringkonnakohus saab selle puuduse ise kõrvaldada.
10.Maakohus viitas avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel sellele, et võlgnik ei saa kohustustest vabastamise menetluses vabaneda õigusvastaselt tekitatud kahju nõudest ja et tema kohustused võivad olla vabanemise ajaks väiksemad kui praegu, sest ta töötab ja tema töötasust peetakse iga kuu kinni raha nõuete fondi. Samuti põhjendas maakohus avalduse menetlusse võtmisest keeldumist sellega, et võlgnik kannab karistust veel üheksa aastat ja selle aja jooksul ei saa võlgnik täita kohustustest vabastamise eelduseks olevat tingimust ehk tegeleda sellise tulutoova tegevusega, mis võimaldaks täita kohustust järgneva kolme aasta jooksul olulises ulatuses. Kokkuvõttes märkis maakohus, et vangistuses viibimine ei saa anda võlgnikule soodsamaid tingimusi ja ettekäänet vabaneda oma kohustuste täitmisest ja et avaldaja on oma seadusevastase käitumisega pannud ennast ise olukorda, kus ta ei suuda oma kohustusi täita.
11.Riigikohus on enne FiMS-i kehtinud õiguse kohaldamisel selgitanud, et pankrotiseadus ei välista, et isik kes kannab karistusena vangistust, võiks olla pankrotivõlgnik (RKTKm 3-2-1-113, p 8). Sama põhimõte kohaldub ka praegu kehtiva seaduse järgi. Samuti ei saa asjaolu, et võlgnik on ise süüdi, et viibib vangistuses, olla aluseks jätta maksejõuetusavaldus menetlusse võtmata.
12.Ringkonnakohtu arvates järeldub eeltoodust, et maakohus ei saa vähemalt üldjuhul jätta maksejõuetusavaldust selle perspektiivituse tõttu menetlusse võtmata, kuna tavapäraselt tehakse alles pärast avalduse menetlusse võtmist kindlaks, millised on avaldaja võlad ja vara. See võimaldab otsustada, millise maksejõuetusmenetlusega jätkata. Kuid praegusel juhul on ringkonnakohtu arvates tegu erandliku olukorraga, kus avalduse menetlusse võtmisest keeldumine oli põhjendatud. Alljärgnevalt põhjendab ringkonnakohus oma seisukohta.
13.FiMS § 2 lg 1 järgi on selle seaduse eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. PankrS § 2 teise ja kolmanda lause kohaselt on pankrotimenetluse üheks eesmärgiks anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus vabaneda pankrotimenetluse kaudu oma kohustustest. FiMS § 14 lg 2 näeb ette, et maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot või kuulutatakse välja võlgniku pankrot ja algatatakse kohustustest vabastamise menetlus, või algatatakse võlgade ümberkujundamise menetlus. Füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste eesmärk on seega anda makseraskustes inimestele võimalus alustada n.-ö puhtalt lehelt ja ilma võlgadeta.
14.Selleks, et hinnata, kas praegusel juhul on võimalik FiMS-is ja PankrS-is märgitud eesmärke saavutada, tuleb hinnata maksejõuetusavalduse esitanud isiku vara ja kohustuste olemasolu ja kohustuste struktuuri. Nimelt on maksejõuetusmenetluse algatamise ja usaldusisiku määramise eesmärk selgitada välja füüsilise isiku varaline seis ja kohustuste täitmise võimalused, kusjuures üldjuhul tulekski maksejõuetusavalduse esitanud füüsilisele isikule usaldusisik määrata. Usaldusisiku kogutud andmete põhjal on kohtul seejärel võimalik otsustada, kuidas menetlusega edasi minna.
15.Ringkonnakohus leiab aga, et erandlikus olukorras, kus kohus on veendunud, et need asjaolud, mida usaldusisik saaks välja selgitada ja mille alusel kohus otsustaks seejärel, kas pankroti saab välja kuulutada ja kas saab algatada kohustustest vabastamise menetluse, on selged, võib füüsilise isiku maksejõuetusavalduse jätta õiguskaitse vajaduse puudumise korral menetlusse võtmata. Seejuures peab kohus lähtudes FiMS § 4 lg-st 2 selgitama välja võlgniku vara ja kohustustega seotud asjaolud, mis on usaldusisiku nimetamise korral usaldusisiku ülesanne.
16.Usaldusisiku ülesanded näeb ette FiMS § 17 ja selle kohaselt koostab usaldusisik varanimekirja ning esitab selle kohtule. Varanimekirjas tuleb märkida ka võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vara. Rahvastikuregistri andmetel ei ole võlgnikul abikaasat ega ülalpeetavaid. Ta viibib alates 4. aprillist 2017 vangistuses. Ringkonnakohus kontrollis avalikest registritest, kas avaldajal on vara. E-kinnistusraamatu andmetel ei kuulu avaldajale kinnisasju. E-äriregistri andmetel on avaldaja olnud 2. novembril 2004 äriregistrist kustutatud OÜ XX osanik, praegu on ta dokumentide hoidja. Ühtegi osalust registrisse kantud äriühingutes avaldajal ei ole. Liiklusregistri andmetel kuulub avaldajale 1987. väljalaskeaasta MercedesBenz 206, millele on seatud keelumärked. Avaldaja on auto kohta ise selgitanud, et kohtutäitur on selle ära võtnud.
17.Usaldusisik peab esitama ka võlgniku kohustuste nimekirja. Selle kohta on kohtul samuti andmed olemas. Avaldaja K-konto väljavõttest nähtub, et seisuga 2. september 2022 oli avaldajal täitmisel olev 8003 euro 22 sendi suurune Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue (tl 6). Avaldaja nõuete täitmise aruande (tl 6, pöördel) järgi on sellest täitmata 7934 euro7 99 senti ja nõuete fondi on 2022. a kantud 65 eurot. Eelviidatud nõue on kriminaalmenetluse kulude nõue, mis tuleneb Harju Maakohtu 16. novembri 2017. a otsusest kriminaalasjas nr XXXXXXXX. Võlgnik ei ole ka ise märkinud, et tal oleks muid kohustusi, millest ta soovib vabaneda.
18.Avaldaja Viru Vangla K-raha konto väljavõttest (ajavahemik 1. august 2022 – 12. september 2022) (tl 8) nähtub, et avaldaja saab kuus 120-130 euro suurust tasu Eesti
Vanglatööstuse AS-ilt, millest peetakse perioodiliselt kinni summasid nõuete fondi ja vabanemisfondi.
19.FiMS § 17 lg 1 p 3 kohaselt peab usaldusisik koguma ka võlgniku viimase kolme aasta tuludeklaratsioonide ja maksekonto väljavõtete ning oluliste kohustuste aluseks olevate dokumentide (näiteks laenulepingud) ärakirjad. Harju Maakohtu 16. novembri 2017. a otsusest kriminaalasjas nr XXXXXXXX nähtub, et avaldaja tunnistati süüdi karistusseadustiku (KarS) § 114 lg 1 p 1 järgi ja teda karistati 15-aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks avaldaja kahtlustatavana kinnipidamisest 4. aprillil 2017. Seega viibib avaldaja juba üle viie aasta vangistuses, mistõttu ei ole eelnimetatud kohustuste olemasolu tõenäoline. Ka võlgnik ise ei ole ühtegi sellist kohustust esile toonud.
20.FiMS § 17 lg 3 näeb ette, et kui võlgnik on viie aasta jooksul enne avalduse esitamist võõrandanud kinnisasja või registrisse kantud vallasasja või õiguse või kinkinud või laenanud raha kolmandale isikule enam kui 3000 euro ulatuses, tuleb ka see varanimekirjas märkida. Ka selliseid tehinguid ei ole võlgnik vangistuses viibimise tõttu eelduslikult saanud teha.
21.Kokkuvõttes nähtub ringkonnakohtu hinnangul avaldaja esitatud maksejõuetusavaldusest ja kohtu kogutud andmetest, et avaldaja ainus kohustus on kohustus hüvitada riigile kriminaalmenetluse kulud, st tema ainus võlausaldaja on riik. Tulenevalt sellest, et avaldaja viibib vangistuses, ei teki avaldajale eelduslikult ka võlgu juurde. Avaldajal ei ole enda ülalpidamisega seotud kulusid, sest need kannab riik. Avaldaja töötab ja saab sissetulekut ning tema kontole laekuvast töötasust peetakse perioodiliselt riigi kasuks kinni makseid riigil avaldaja vastu oleva nõude täitmiseks.
22.Ringkonnakohus märgib, et tulenevalt oma olemusest on pankrotimenetlus võlausaldajate nõuete ühisele täitmisele suunatud menetlus. Selle eesmärk on rahuldada võlausaldajate nõuded kollektiivselt. Kuna praegusel juhul ei ole võlgnikul rohkem võlausaldajaid kui riik ja riik on kogu aeg olnud nõus sellega, et võlga tasutakse perioodiliselt, siis ei täidaks avaldaja maksejõuetusavalduse menetlemine oma eesmärki. Sellises olukorras on avaldaja avaldus õiguslikult perspektiivitu ja maakohtu määruse lõppjäreldus on õige, mistõttu see tuleb jätta muutmata.
23.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
24.Määruskaebuse esitamiseks on maakohus 1. detsembri 2022. a määrusega võlgnikule andnud menetlusabi menetluskulude kandmisel ja vabastanud avaldaja 10 euro suuruse riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulu 10 eurot tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Margit Vutt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.