Jõhvi kohtutäituri Natalja Malahhova avaldus võlgniku V.V. õiguste piiramiseks täiteasjas nr 042/2013/283
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 24. novembri 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
V.V. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova Puudutatud isik (võlgnik, määruskaebuse esitaja): V.V. (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik (sissenõudja):
XXXXXXXXXXX)
J.V.
(isikukood
RESOLUTSIOON
1.Täpsustada Viru Maakohtu 24. novembri 2022. a määruse resolutsiooni p 2 juhiloa nr XXXXXXXX kehtivuse kuupäeva osas ning märkida resolutsiooni, et kohus keelab mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise sama kohtumäärusega. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Lugeda Viru Maakohtu 24. novembri 2022. a määruse resolutsiooni kehtivaks terviklikuks sõnastuseks: "1.
Rahuldada Jõhvi kohtutäituri Natalja Malahhova avaldus.
2.Peatada V.V. (V., isikukood XXXXXXXXXXX) mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivus tähtajatult (juhiluba nr XXXXXXXX, väljastatud XXXX, kehtiv kuni 3. aprillini 2023 ja juhiluba nr XXXXXXXX, väljastatud XXXX, kehtiv kuni 3. aprillini 2028). Juhtimisõigus loetakse peatunuks kohtumääruse jõustumisest arvates. Keelata V.V.le mootorsõiduki juhtimisõiguse andmine.
3.Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks ja pärast jõustumist Maanteeametile täitmiseks.
4.Kohtumääruse jõustumisel on võlgnik V.V. kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiload Maanteeametile (liiklusseaduse § 127).
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Kohtu selgitus võlgniku õiguste ja lubade kehtivuse peatatuse ning nende andmise keelamise kohta: kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise või kui võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul või kui õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane või kui elatise maksmise kohustus on lõppenud (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1775 lg 1)."
4.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta V.V. kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova (avaldaja, kohtutäitur) esitas 23. augustil 2022 Viru Maakohtule avalduse V.V. (võlgnik) mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks. Avalduse kohaselt on kohtutäitur algatanud võlgniku vastu täitemenetluse täiteasjas nr 042/2013/283 (täiteasi) elatise sissenõudmiseks. Täiteasja algatamise aluseks on J.V. (endise nimega J.V., sissenõudja) täitmisavaldus ja Viru Maakohtu 25. juuli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-85931 (täitedokument), millega on võlgnikult sissenõudja kasuks välja
mõistetud poja A.A. (laps) ülalpidamiseks igakuine elatis mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära alates
1.veebruarist 2013. Kohtutäitur on arestinud võlgniku pangakonto ja töötuskindlustushüvitise. Kohtutäitur esitas Viru Maakohtule avalduse võlgniku õiguste peatamiseks 10. juunil 2021 (tsiviilasi nr 2-21-9344), kuid kohtutäitur võttis selle tagasi, kuna menetlusosalised sõlmisid kokkuleppe elatise tasumiseks. Võlgnik tasus elatist pärast kokkuleppe sõlmimist 1843 eurot 28 senti. Maakohus jättis kohtutäituri kõnealuse avalduse 10. novembri 2021. a määrusega tsiviilasjas 2-21-9344 läbi vaatamata. Sissenõudja on 3. detsembril 2021 esitanud avalduse ja uue nõusoleku võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks (nõusolek). Kohtutäituri hoiatus elatise maksmata jätmise tagajärgede eest toimetati võlgnikule kätte 29. märtsil 2022. Võlgnik alates selle kättesaamisest elatist maksnud ei ole. Viimane laekumine oli 16. märtsil 2022.
1.augusti 2022. a seisuga on elatise võlg 19 259 eurot 67 senti (sh elatisabi võlg 4493 eurot 23 senti).
2.Võlgnik nõustus avalduses märgituga. Võlgnik on olnud töötu kolm aastat ega ole elatist maksnud. Samas on võlgnikule pakutud tööd veoautojuhina Euroopas, kuid ta soovib töötada Eestis. Võlgnik otsib tööd, kuid tööandjad nõuavad eesti keele oskust. Võlgnik eesti keelt ei valda ega soovi seda õppida.
3.Sissenõudja toetas kohtutäituri avaldust. Pärast nõusoleku andmist laekumisi toimunud ei ole.
MAAKOHTU LAHEND
4.Maakohus rahuldas 24. novembri 2022. a määrusega kohtutäituri avalduse. Maakohus peatas võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatult, luges juhtimisõiguse peatunuks kohtumääruse jõustumisest. Võlgnik on kohustatud viie tööpäeva jooksul määruse jõustumisest arvates loovutama oma juhiload Maanteeametile. Maakohus märkis, et lõpetab võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelu võlgniku avalduse alusel määrusega, kui võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise, sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul, õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane või elatise maksmise kohustus on lõppenud. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Määruse kohaselt on võlgnik täitemenetluse kestel tasunud elatist 1843 eurot 28 senti. Elatise eesmärk on lapsele pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine. Õigussüsteem peab selle tõhusalt tagama. Praegusel juhul ei ole senised täitemenetluse meetmed (sh kokkuleppe sõlmimine) tulemust andnud. Seetõttu tuleb kasutada täiendavaid abinõusid. TMS § 1771 lg 1 järgi, kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku
TMS § 177 lg-s 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte TMS § 1771 lg 1 p-des 1–3 sätestatud tingimust. TMS § 1771 lg-te 2 ja 3 järgi kehtib sama sätte lõikes 1 nimetatud hoiatus kaks aastat alates selle kättetoimetamisest. Kui võlgnik katkestab selle aja jooksul uuesti elatise korrapärase maksmise, esitamata selle kohta mõjuvat
põhjendust, esitab kohtutäitur uut hoiatust võlgnikule tegemata kohtule avalduse TMS § 1773 lg 1 p 2 või p 3 alusel. Võlgnikul on mootorsõiduki juhiluba, mis on välja antud 12. aprillil 2018. Sissenõudja on nõustunud võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamisega. Kohtutäitur on võlgnikku hoiatanud mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramisest. Võlgnik ei ole täitnud pärast hoiatuse kättesaamist ühtegi TMS § 1771 lg-s 1 sätestatud tingimust. Võlgnik on 14. novembri 2022. a istungil kohtutäituri avaldusega ka nõustunud. Kohus peatas võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse ja keelab mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise tähtajatult. Võlgnikul tuleb viie tööpäeva jooksul alates määruse jõustumist juhiluba loovutada Maanteeametile. Maakohus märkis, et kohus lõpetab võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise TMS §-d 1775 sätestatud tingimustel.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
Võlgnik esitas 26. novembril 2022 maakohtu määruse peale määruskaebuse.
Määruskaebuse kohaselt takistab juhiloa kehtivuse peatamine leida töö, mis võimaldab maksta elatist. Võlgnik on autojuht ning juhiload annavad töö otsimisel eelise. Lisaks peab ta aeg-ajalt viima vanemaid teise linna arsti juurde.
Täitur vaidleb määruskaebusele vastu.
Võlgnik ei ole pärast hoiatuse kättesaamist TMS § 1772 lg-s 1 sätestatud tingimusi täitnud. Kõik teised meetmed kohustuse täitmiseks on ammendunud. Võlgnik ei ole ka varem esitanud kohtutäiturile ega kohtule vastuväiteid. Võlgniku väited selle kohta, miks ta ei ole tööd leidnud, on tõendamata. Lisaks ei ole võlgnik põhjendanud vajadust otsida vaid juhtimisõigust nõudvat tööd. Kuna võlgnik ei ole kolme aasta jooksul tööd leidnud, ei saa juhtimisõiguse puudumine olla selle takistuseks. Samuti on tõendamata võlgniku väide vanemate sõidutamise kohta. Võlgniku nimel ei ole liiklusregistris ühtegi sõidukit. Sarnases olukorras on võimalik leida vanemate transportimiseks teine lahendus.
Sissenõudja vaidleb määruskaebusele vastu.
Arusaamatu on, miks ei ole võlgnik leidnud auto juhtimisega seotud tööd. Eesti Töötukassa veebilehel on töökuulutused, millest 84 on seotud auto juhtimisega. Valdav osa neist ei nõua keeleoskust, kõrgharidust ega eelnevat töökogemust. Võlgnik oleks huvi korral töö leidnud, kuid ta ei ole oma käitumise järgi elatise maksmisest huvitatud. Ta ei ole täitnud tingimusi juhilubade säilitamiseks ning oli 14. novembri 2022. a istungil juhilubade kehtivuse peatamisega ka nõus.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni punkti 2 tuleb täpsustada juhiloa nr XXXXXXXX kehtivuse kuupäeva osas, samuti tuleb märkida lahendi resolutsiooni, et kohus keelab mootorsõiduki
juhtimisõiguse andmise sama kohtumäärusega. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Määruskaebus jääb rahuldamata.
10.Maakohus on määruse resolutsiooni p-s 2 eksinud juhiloa nr XXXXXXXX kehtivuse kuupäeva märkimise osas. Maakohus on märkinud, et juhiluba nr XXXXXXXX kehtib kuni "0. aprillini 2028". Määruse põhjenduste kohaselt kehtib kõnealune juhiluba aga kuni
3.aprillini 2018. Maakohus on eksinud ka TMS § 1772 lg-s 2 sätestatu vastu. Maakohus ei ole koos juhiloa kehtivuse peatamisega keelanud määruse resolutsioonis juhiloa andmist. TMS § 1772 lg-st 2 tuleneb, et kui kohus piirab TMS § 1772 alusel võlgniku õigust, peatab loa kehtivuse või teeb mõlemat või tunnistab võlgniku dokumendi kehtetuks, keelab ta ka vastava õiguse või loa või dokumendi või nende kõigi andmise sama kohtumäärusega. Seega pidanuks maakohus TMS § 1772 lg 2 kohaselt koos mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramisega keelama juhtimisõiguse andmise (vt ka Riigikohtu 9. novembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-12071, p 15). Määruse põhjenduste kohaselt on maakohus soovinud juhtimisõiguse andmise keelata, kuid ei ole seda lahendi resolutsioonis märkinud. Ringkonnakohus peab võimalikuks maakohtu minetused kõrvaldada ning täpsustab nimetatud aspektides maakohtu määruse resolutsiooni punkti 2 juhiloa nr XXXXXXXX kehtivuse kuupäeva osas ning lisab lahendi resolutsiooni, et kohus keelab mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Maakohtu järeldused on vaidlustatud määruses nõuetekohaselt (TsMS § 465 lg 2 p 8) põhjendatud. Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.1.TMS §-d 1771 jj näevad kohtutäiturile sissenõudja nõusolekul ette võimaluse pöörduda kohtusse lapse elatise võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramiseks, kui võlgnik ei ole täitemenetluses kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ega ole seejärel 30 päeva jooksul täitnud ka vähemalt ühte kohtutäituri hoiatuses märgitud seaduses ette nähtud tingimust juhtimisõiguse piiramise vältimiseks. Kohus võib TMS § 1772 lg 1 p 2 alusel sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse, kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvel. Asja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur esitanud arvestuse täiteasjas makstud elatise kohta, millest järeldub, et võlgnik ei ole täitemenetluse ajal vähemalt kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud (tl 4). Samuti ei nähtu asja materjalidest, et võlgnikul oleks vara, mille arvel elatist sisse nõuda. Seda ei väida võlgnik ka määruskaebuses. Seega tuvastas maakohus ringkonnakohtu arvates õigesti, et TMS § 1772 lg-s 1 sätestatud eeldused on täidetud.
11.2.TMS § 1771 lg 1 p 3 ja § 1774 lg 2 p 3 näevad võlgnikule ette õiguse vastavalt kohtutäiturile ja kohtule põhjendada, miks õiguse piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane. Selleks on võlgnikul samade sätete järgi eelkõige kaks võimalust: põhjendada, et tal oli elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetava toimetulekut (Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 17).
11.2.1.Praeguses asjas ei ole võlgnik kohtutäiturile ega maakohtule esitanud põhjendusi, millest võiks järeldada, et mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane. Vastupidi, võlgnik on maakohtu 14. novembri 2022. a istungil kohtutäituri avaldusega nõustunud (tl 38 pöördel). Seega võttis võlgnik riski, et tema juhtimisõigust võidakse piirata, kui ta jätab oma seisukohad ja tõendid esitamata. Arvestades maakohtu selgitusi (tl 23 pöördel), ei saanud võlgnikule jääda ka ebaselgeks, milliste tingimuste täitmisel juhilubade kehtivust ei peatata. Võlgnik on seejuures kinnitanud arusaamist, et juhtimisõiguse peatamise korral võib tal kaduda võimalus autojuhi ametikohal töötada (tl 38 pöördel). Ringkonnakohus märgib, et hagita menetluses on kohtu roll tõendite kogumisel küll aktiivsem kui hagimenetluses, kuid uurimispõhimõte (TsMS § 477 lg-d 5 ja 7) ei võta menetlusosalistelt täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust (vt ka Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 17.2).
11.2.2.Võlgnik väidab määruskaebuses üldsõnaliselt ning väiteid täpsemate asjaoludega seostamata, et ta vajab mootorsõiduki juhtimisõigust töö leidmiseks ning selle piiramine raskendab vanematega arsti juures käimist. Võlgnik ei ole põhistanud, et ta oleks leidnud juhtimisõiguse olemasolu nõudva töö ega seda, et juhtimisõiguse peatamine võtab temalt võimaluse tulu teenida tegevusaladel, kus juhtimisõiguse olemasolu ei ole vajalik. Võlgnik ei ole esile toonud asjaolusid, nagu tal oleks muu töö tegemine välistatud (nt tervislikel põhjustel). Kuigi võlgnik ei saa pärast juhtimisõiguse piiramist oma vanemaid arsti juurde ise sõidutada, ei ole võlgnik väitnud, et vanemad oleksid tema ülalpidamisel ning nende toimetulek oleks oluliselt takistatud. Seega ei ole võlgnik põhistanud, et juhtimisõiguse piiramine raskendaks oluliselt tema või tema ülalpeetavate olukorda. Ringkonnakohtu arvates on alust arvata, et võlgniku õiguste piiramine aitab väljamõistetud elatise maksmisele kaasa (Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 18.1), kuna tsiviilasjas nr 2-21-9344 TMS § 1773 järgse avalduse esitamise korral sõlmisid menetlusosalised kokkuleppe elatise tasumiseks, mida võlgnik osaliselt ka täitis.
11.3.Eelmärgitust tulenevalt ei anna määruskaebuses esitatud väited ringkonnakohtu arvates alust järeldada, et TMS § 1774 lg-s 2 sätestatud eeldused võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramata jätmiseks on täidetud. Asja materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks asunud elatisnõuet täitma, sõlminud sissenõudjaga kokkuleppe elatise tasumiseks või toonud esile selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamine ja selle andmise keelamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Seega jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
12.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku (määruskaebuse esitaja) kanda. Asja materjalidest ei nähtu, et kohtutäituril või sissenõudjal oleks määruskaebuse esitamisest tingitult rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid. Seetõttu puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja
(allkirjastatud digitaalselt) Margit Vutt
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.