Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht 03.02.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-22-13914
Kohtuasi
Pärnu Sovhoos OÜ kaebus Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa 02.09.2022 otsuse ja 22.06.2022 otsuse peale täiteasjas nr 175/2022/325
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 17.11.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Pärnu Sovhoos OÜ ja Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa määruskaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Pärnu Sovhoos OÜ (registrikood 12894764), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Peterson Puudutatud isik I: Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa Puudutatud isik II
XXXXXXXXXXX)
(võlgnik):
X
(isikukood
Puudutatud isik III (sissenõudja): C XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja Y Menetluse liik
(isikukood
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa määruskaebus rahuldamata.
2.Rahuldada osaliselt Pärnu Sovhoos OÜ määruskaebus.
3.Tühistada Pärnu Maakohtu 17.11.2022 määrus menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p 5) ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta maakohtu menetluskulud 2/3 ulatuses Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa kanda ja 1/3 ulatuses Pärnu Sovhoos OÜ kanda. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
5.1.Rahuldada avaldaja Pärnu Sovhoos OÜ kaebus osaliselt.
5.2.Tühistada Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa 02.09.2022 otsus täiteasjas nr 175/2022/325 osas, millega kohtutäitur jättis rahuldamata täiteasjas nr
2-22-13914 175/2022/325 Pärnu Sovhoos OÜ poolt 29.06.2022 esitatud kaebuse 22.06.2022 sunniraha määramise otsusele.
5.3.Tühistada Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa 22.06.2022 otsus täiteasjas nr 175/2022/325, millega määrati Pärnu Sovhoos OÜ-le sunniraha summas 500 eurot.
5.4.Jätta avaldaja Pärnu Sovhoos OÜ kaebus Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa 02.09.2022 tehtud otsusele läbivaatamata osas, millega kohtutäitur jättis läbivaatamata avaldaja kaebused 22.06.2022 korduva sunniraha määramise hoiatuse ja 27.07.2022 sunniraha määramise hoiatuse peale.
5.5.Jätta menetluskulud 2/3 ulatuses Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa kanda ja 1/3 ulatuses Pärnu Sovhoos OÜ kanda. Jätta Pärnu Sovhoos OÜ poolt tasutud riigilõiv 2/3 ulatuses Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa kanda ja 1/3 ulatuses Pärnu Sovhoos OÜ kanda.
5.6.Saata määrus menetlusosalistele.
6.Jätta Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa määruskaebuse menetlemisega seotud kulud Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa kanda.
7.Jätta Pärnu Sovhoos OÜ määruskaebuse menetlemisega seotud kulud (sh Pärnu Sovhoos OÜ määruskaebuselt tasutud riigilõiv) 2/3 ulatuses Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa kanda ja 1/3 ulatuses Pärnu Sovhoos OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (TMS § 218 lg 3 neljas lause, TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Pärnu Sovhoos OÜ (edaspidi avaldaja) esitas 19.09.2022 Pärnu Maakohtule kaebuse Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa 02.09.2022 ja 22.06.2022 otsuste peale täiteasjas nr 175/2022/325. Avaldaja palub tühistada täituri 02.09.2022 otsuse, millega kohtutäitur jättis läbi vaatamata avaldaja 29.06.2022 kaebuse täituri 22.06.2022 sunniraha määramise otsusele ja 05.08.2022 kaebuse täituri 27.07.2022 sunniraha määramise hoiatusele, ning millega kohtutäitur jättis muus osas avaldaja 05.08.2022 kaebuse rahuldamata. Avaldaja palub tühistada täituri 22.06.2022 otsuse, millega määrati avaldajale sunniraha 500 eurot ja millega tehti avaldajale korduva sunniraha määramise hoiatus 1000 eurot.
2.Avalduse kohaselt esitas C (sissenõudja) kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks X (võlgnik) suhtes. Sissenõudja avalduse alusel on algatatud täiteasi nr 175/2022/325. Avaldaja, kui täitemenetluse nr 175/2022/325 mõttes kolmas isik, oli võlgniku tööandja kuni 06.06.2022.
3.Kohtutäitur edastas avaldajale 18.04.2022 võlgniku sissetuleku (töötasu) arestimise akti ja sunniraha määramise hoiatuse. Edastatud aktiga tegi kohtutäitur avaldajale sunniraha määramise hoiatuse, kui ei toimu alusetult arestimisakti täitmist või ei täideta seda nõuetekohaselt, määrates sunniraha suuruseks 500 eurot.
4.15.06.2022 pöördus kohtutäitur avaldaja poole, küsides selgitusi võlgniku esitatud väidetele, mille kohaselt töösuhe on lõpetatud 06.06.2022 ja töölepingu lõppemise päeval töötajale
2-22-13914 tasumisele kuuluvad tasud on makstud välja kohtutäiturile. Kohtutäitur palus selgitused anda hiljemalt 21.06.2022 ilma sunniraha määramise hoiatuseta.
5.21.06.2022 edastas avaldaja kohtutäiturile vastuse, et ei ole pädev selgitama kellegi teise esitatud väiteid. Lisaks kinnitas avaldaja, et töösuhe võlgnikuga lõpetati 06.06.2022 töövõimetuslehe lõppemise järgselt.
6.22.06.2022 edastas kohtutäitur avaldajale sunniraha määramise otsuse, millega määras avaldajale sunniraha 500 eurot TMS § 261 alusel, mille kohaselt saab sunniraha määrata võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule, kui viimane keeldub alusetult arestimisakti täitmisest või ei täida seda nõuetekohaselt. 22.06.2022 otsuse kohaselt oli Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmeil võlgniku sissetuleku suuruseks 2022. aasta mais 884,15 eurot, mis kuulus võlgnikule väljamaksmisele 06.06.2022. Lisaks rõhutas kohtutäitur, et töösuhte lõppemisega kuulusid võlgnikule väljamaksmisele töösuhte lõppemisega kaasnevad hüvitised. Kohtutäituri hinnangul ei olnud väidetavalt summalt 884,15 eurot arestimisakti kohast kinnipidamist toimunud. Sama otsusega kohtutäitur hoiatas, et kui avaldaja ei täida hiljemalt oma 30.06.2022 kohustust, s.o ei pea sissetulekust kinni ja/või ei edasta kinnipeetud summat kohtutäiturile, määrab kohtutäitur sunniraha 1000 eurot.
7.29.06.2022 esitas avaldaja kaebuse 22.06.2022 sunniraha määramise otsusele, milles palus sunniraha määramise otsus tühistada.
8.01.07.2022 edastas kohtutäitur avaldajale kaebuses puuduste kõrvaldamise nõude. Muu hulgas nõudis kohtutäitur avaldajalt võlgniku ajutise töövõimetuslehe esitamist. Kohtutäitur hoiatas, et kui kasvõi osaliselt jäävad puudused kõrvaldamata, siis jätab kohtutäitur kaebuse tähelepanuta.
9.07.07.2022 esitas avaldaja kohtutäiturile vastuse koos summalt 884,15 eurot teostatud kinnipidamisi tõendavate dokumentidega. Avaldaja keeldus ajutise töövõimetuslehe edastamisest leides, et tegemist on eriliiki isikuandmetega ning avaldajal kui endisel tööandjal puudub seaduslik alus ilma võlgniku nõusolekuta selliste isikuandmete töötlemiseks. Avaldaja selgitas, et täituril on võimalik pöörduda töövõimetuslehe saamiseks õigustatud isiku, s.o Haigekassa poole või küsida haiguslehte otse võlgnikult.
10.13.07.2022 esitas kohtutäitur korduva nõude kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.
11.22.07.2022 esitas avaldaja kohtutäiturile vastuse, et jääb kõigi oma eelnevalt esitatud seisukohtade juurde ega soovi kaebust rohkem täpsustada. Avaldaja selgitas kohtutäiturile, et kohtutäituril on võimalik võlgniku sissetuleku olemasolu või selle puudumise kohta saada infot MTA-st.
12.27.07.2022 edastas kohtutäitur avaldajale teabenõude täitemenetluse seadustiku (TMS) § 26 lg 2 alusel koos sunniraha määramise hoiatusega, milles nõudis võlgniku töövõimetuslehe edastamist, avaldaja ja võlgniku vahelise töölepingu edastamist, kõikide MTA andmebaasis nähtavate sissetulekute detailset kirjeldust ja selgitusi, miks ei tasutud võlgnikule töölepingu lõppemisel ettenähtud hüvitist. Seega oli võimalik kohtutäituri selgitusest üheselt välja lugeda, et kohtutäitur ei teinud avaldaja 29.06.2022 kaebuse osas TMS § 217 lg 2 ja lg 5 kohast motiveeritud otsust. Selle asemel esitas kohtutäitur avaldajale teabenõude.
13.05.08.2022 vastuses heitis avaldaja kohtutäiturile ette TMS §-s 217 sätestatud regulatsiooni eiramist ja TMS § 261 lg 9 rikkumist ning esitas oma vastuse teabenõudele.
2-22-13914
14.23.08.2022 toimus kaebuse suuline läbivaatamine.
15.02.09.2022 tegi kohtutäitur otsuse, mille resolutsiooni kohaselt jättis läbi vaatamata avaldaja kaebuse sunniraha määramise hoiatuse peale ning muus osas jättis kaebuse rahuldamata. Samas on kohtutäitur oma otsuses selgitanud, et jätab läbi vaatamata ka 29.06.2022 kaebuse, kuna esinevad objektiivsed takistused kaebuse läbivaatamiseks.
16.Kohtutäitur on rikkunud TMS § 217 lg-d 2, 3 ja 5, sest kohtutäitur ei ole järginud kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitatud kaebuse menetlemise korda. Avaldaja esitas kohtutäituri sunniraha määramise otsuse peale 29.06.2022 kaebuse. Kohtutäituril ei olnud õigust lükata 29.06.2022 kaebuse lahendamist edasi kuni kohtutäitur ootab teavet 22.06.2022 otsuse aluseks mitteolevate asjaolude kohta. Kohtutäitur oleks pidanud kaebuse 15 päeva jooksul läbi vaatama ning hiljemalt 20 päeva jooksul alates kaebuse läbivaatamisest tegema TMS § 217 lg 5 kohase otsuse. Käesoleval hetkel on kohtutäitur analoogia korras kohaldades tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-i 3401 pikendanud ebaseaduslikult kaebuse läbivaatamise tähtaega ja seejärel sidunud 29.06.2022 kaebuse lahendamise 27.07.2022 esitatud teabenõudele vastamisega.
17.Kohtutäituril puudus TMS § 261 lg 1 p-s 2 toodud alus sunniraha määramiseks 22.06.2022 otsusega. Avaldaja ei ole keeldunud alusetult arestimisakti täitmisest ja on täitnud arestimisakti nõuetekohaselt, mistõttu puudus sunniraha määramiseks alus. Avaldaja selgitas 29.06.2022 kaebuses, et summa 884,15 eurot on 2022 aprillikuu (mitte maikuu) töötasu, mis kuulus väljamaksmisele mais. Avaldaja on teinud neilt maikuus ka vajalikud kinnipidamised ja vastavad summad on laekunud kohtutäituri arvelduskontole. Kohtutäitur on sunniraha määramise otsuses esitanud aprillis väljateenitud ja mais väljamakstava töötasu meelevaldselt mais väljateenitud ja juunis väljamaksmisele kuuluva töötasuna, et tekitada kunstlikult sunniraha määramise otsusele põhjendus. Avaldaja esitas 08.07.2022 vastusega võlgniku 2022. aasta aprillikuu palgalehe ning kohtutäituri arvelduskontole nimetatud töötasult teostatud kinnipidamiste maksekviitungid. Lisaks selgitas avaldaja, et võlgnik viibis maikuus haiguslehel ning tal ei olnud töist sissetulekut. Pärast haiguslehe lõppemist töötajaga 06.06.2022 töösuhe lõpetati. Töötaja ei käinud perioodil 01.05.2022-06.06.2022 tööl, mistõttu ei saanud talle 06.06.2022 tasumisele kuuluda ei maikuu ega juunikuu töötasu. Täitur ei saa automaatselt eeldada, et võlgnikule kuulub igal juhul töölepingu lõpetamisel tasumisele nt kasutamata jäänud puhkusetasu. Kui täituril oli eelnevalt kahtlus, kas avaldaja on korrektselt arestimisakti täitnud, oleks täitur pidanud teabenõudega pöörduma avaldaja poole, mitte määrama sunniraha, tuginedes eeldustele, mille tõesuses täitur veendunud ei olnud. Kohtutäituril puudus alus 29.06.2022 kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Kohtutäituril oli võimalik veenduda MTA andmebaasist, et maikuus ja juunikuus võlgnik töötasu ei teeninud ja võlgnikule ei kuulunud väljamaksmisele ka muid hüvitisi. Avaldaja on kinnitanud, et 06.06.2022 ei kuulunud võlgnikule tasumisele mistahes hüvitisi, ning selliste hüvitiste puudumist saab kohtutäitur MTA andmebaasist võlgniku sissetulekute alt kontrollida. Puudutatud isikute seisukohad
18.Kohtutäitur palus jätta avaldaja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
18.1.Sunniraha määramise ja sunniraha hoiatuse otsuse tegemise aluseks ei olnud üksnes 2022. aasta aprillikuu töötasuga seonduv. Vastavalt sunniraha määramise otsusele ei toimunud tööandja poolt võlgniku sissetulekust kinnipidamist 06.06.2022 väljamaksmisele kuuluvatest rahalistest vahenditest, sh maikuu ja juunikuu töötasust. Kohtutäitur saab eeldada, et võlgnikule kuulusid tasumisele 2022. aasta mais ja juunis teenitud töötasu ja muud töösuhtega lõppemisega
2-22-13914 kaasnevad hüvitised. Tänaseni ei ole leidnud tõendamist, et 06.06.2022 väljamaksmisele kuuluvad summad puudusid. Kohtutäituri hinnangul ei ole kohtutäituril võimalik veenduda MTA andmebaasist, et mais ja juunis võlgnik töötasu ei teeninud, kuna avaldaja on jätnud väljamaksed alusetult tegemata ning seega ka deklareerimata. Deklareerimata sissetuleku andmine ei ole maksuametile teada ning seega ei ole see ka kolmandatele isikutele nähtav.
18.2.Kohtutäitur ei nõustu, et täitur oleks pidanud igal juhul vaatama kaebuse läbi ning tegema otsuse TMS § 217 lg 3 ja 31 koosmõjul maksimaalselt 20 päeva jooksul. Kohtutäituri hinnangul esinevad jätkuvalt objektiivsed puudused, mis takistavad kaebuse läbivaatamist. Vaatamata täituri korduvatele nõuetele puuduste kõrvaldamiseks ei asunud avaldaja puudusi kõrvaldama. Kaebuse läbivaatamine toimub pärast puuduste kõrvaldamist. TMS-s puudub regulatsioon, kuidas peab täitur käituma olukorras, kui kaebus on esitatud puudustega. Seega tuleb lähtuda analoogiast (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 4 ja TsMS § 3401 koosmõjus). Tänaseni ei ole avaldaja edastanud kohtutäiturile kasvõi üksnes kuupäevade vahemikku, millal võlgnik viibis töövõimetuslehel. Tuginedes 12.10.2022 Eesti Haigekassalt saadud infole, viibis võlgnik perioodil 01.05.2022 kuni 06.06.2022 töövõimetuslehel ajavahemikul 16.05.2022 – 22.05.2022 ja 27.05.2022-06.06.2022. Seega ei olnud võlgnik töövõimetuslehel 01.05.2022 – 15.05.2022 ja 23.05.2022 – 26.05.2022 ning sai täita töökohustusi. Seega on avaldaja esitanud kohtule valeandmeid.
19.Võlgnik ega sissenõudja oma seisukohta ei esitanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
20.Pärnu Maakohtu 17.11.2022 määrusega rahuldati avaldaja kaebus osaliselt ning tühistati kohtutäituri 02.09.2022 otsus osas, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja 29.06.2022 kaebuse 22.06.2022 sunniraha määramise otsusele ning tühistati kohtutäituri 22.06.2022 otsus, millega määrati avaldajale sunniraha 500 eurot. Maakohus jättis avaldaja kaebuse kohtutäituri 02.09.2022 otsusele läbivaatamata osas, millega kohtutäitur jättis läbivaatamata avaldaja kaebused 22.06.2022 korduva sunniraha määramise hoiatuse ja 27.07.2022 sunniraha määramise hoiatuse peale. Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
21.Avaldaja oli käesoleval juhul teinud kõik endast oleneva, et läbida kohtueelne menetlus ning tal oli õigus esitada kohtule kaebus kohtutäituri otsusele. Avaldaja on esitanud 29.06.2022 kaebuse kohtutäituri 22.06.2022 sunniraha määramise ja korduva sunniraha määramise hoiatuse otsusele. Kohus ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, et antud juhul tuleb lähtuda analoogiast ning et esinevad jätkuvalt objektiivsed puudused, mis takistavad kohtutäituril kaebuse läbivaatamist ja kaebuse läbivaatamine saab toimuda pärast puuduste kõrvaldamist. Kohus ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, et kuni puuduste kõrvaldamiseni ei ole kaebuse esitaja läbinud kohtueelset menetluskorda ning seega ei saa ka esitada kaebust kohtule (TsMS § 218 lg 1). Olukorras, kus täitur on avaldaja kaebuse jätnud käiguta ning kaebuse esitaja kohtutäituri viidatud puuduseid kõrvaldada ei soovi, tuleks täituril kaebus läbi vaadata sisuliselt, mitte jätta korduvalt käiguta. Maakohus märkis, et ka neil juhtudel, mil on tuvastatud kaebuse kohtutäiturile esitamine, kuid kohtutäitur ei ole kaebust mingil põhjusel läbi vaadanud, võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada kaebuse kohtule. Kaebuse esitaja on sel juhul teinud endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (Riigikohtu 13.10.2009 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-09, p 9).
22.Sunniraha määramine või määramata jätmine on kohtutäituri kaalutlusotsus, mis allub kohtulikule kontrollile üksnes piiratud ulatuses. Kohus saab üksnes kontrollida, kas kohtutäitur teostas üldse sunniraha määramisel diskretsiooni ning kas ta ületas sunniraha otsust tehes temal
2-22-13914 oleva diskretsiooni piire. Selleks, et kohus saaks sellekohase otsustuse teha, peab kohtutäituri seisukoha kujunemine nii kohustuse rikkumise kui ka sunniraha määramise osas olema sunniraha otsuses jälgitav. Kohtul ei ole täituri otsusele esitatud kaebust lahendades õigust asuda kohtutäituri asemel hindama faktilisi asjaolusid. Kaebuses kohtutäituri tegevusele saab isik tugineda vaid formaalsetele rikkumistele täitemenetluses.
23.Riigikohtu üldkogu on tsiviilasjas nr 3-2-1-4-13 tehtud määruses asunud seisukohale, et sunniraha määrates tuleb kohtutäituril kontrollida sunniraha kohaldamise eeldusi ning alles siis saab kohtutäitur teha sunniraha määramise otsuse. Kohtutäitur peab sunniraha määrates kindlaks tegema, kas sunniraha kohaldamise eeldused on täidetud (isik ei tee toimingut määratud tähtpäevaks) ja kui need on täidetud, siis mis põhjusel vajalikku toimingut tehtud ei ole ja kas selleks esinesid objektiivsed põhjused. Kohtutäitur ei saa lähtuda üksnes sellest, et täitmiseks kohustatud isik ei ole kohtutäituri seaduslikku korraldust täitnud.
24.Käesoleval juhul ei ole kohtutäituri otsuse kujunemine sunniraha määramisel jälgitav – sellest ei nähtu täituri tuvastatud asjaolud hoiatuses märgitud kohustuse rikkumise kohta (sh rikkumise toimumine ja selle põhjused) ega ka see, millest lähtuvalt on kohtutäitur otsustanud määrata sunniraha just sellises suuruses. Kohtutäituri otsusest ei nähtu, kuidas on kohtutäituri poolt sunniraha määramisel tuvastatud ja dokumenteeritud kohustuse rikkumine avaldaja poolt. Kohtutäituri 22.06.2022 sunniraha määramise otsusest ei nähtu kohtutäituri kaalutlusi. Kohtutäitur on otsust tehes lähtunud üksnes võlgniku selgitustest. Täitur ei ole enne sunniraha määramist veendunud selles, et avaldaja arestimisakti ei täida. Kohus nõustub avaldajaga, et kohtutäitur ei saa automaatselt eeldada, et võlgnikule kuulub töölepingu lõpetamisel igal juhul tasumisele kasutamata jäänud puhkusetasu vm hüvitis. Kohtutäitur oleks saanud enne sunniraha määramise otsuse tegemist mh pöörduda võlgniku poole, et küsida täiendavat teavet väljamakstavate summade kohta (juhul, kui võlgnik leidis, et tööandjal oli kohustus töölepingu lõppedes võlgnikule hüvitist tasuda). Käesoleval juhul kohtutäitur seda teinud ei ole. Samuti ei ole kohtutäitur millegagi põhjendanud sunniraha 500 eurot nõudmist esmakordsel sunniraha määramisel. Kohtutäitur on küll pädev iseseisvalt otsustama sunniraha kohase suuruse üle, kuid seda otsust tuleb põhjendada. Täitur oleks pidanud hindama, milline sunniraha suurus, arvestades konkreetse täitemenetluse ja kohustatud isiku eripära, oleks kohaseim.
25.Seega on kohtutäituri 02.09.2022 ja 22.06.2022 otsused osaliselt õigusvastased ja need tuleb osaliselt tühistada (sunniraha määramise osas).
26.Avaldaja nõue sunniraha määramise hoiatuse tühistamiseks ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ning esitatud nõudega ei ole võimalik avaldaja eesmärki saavutada (Riigikohtu 17.12.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-13, p 58). Seega jääb avaldaja kaebus kohtutäituri 02.09.2022 otsusele läbivaatamata osas, millega kohtutäitur jättis läbivaatamata avaldaja kaebused 22.06.2022 korduva sunniraha määramise hoiatuse ja 27.07.2022 sunniraha määramise hoiatuse peale (TsMS § 477 lg 1 ja § 423 lg 2 p 2).
27.Kuna kohus rahuldab avaldaja avalduse osaliselt, siis jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (TsMS § 172 lg 10). Kohtutäituri määruskaebus
28.Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus tühistas kohtutäituri 02.09.2022 otsuse osas, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja 29.06.2022 kaebuse 22.06.2022 sunniraha määramise otsusele (resolutsiooni p 2). Lisaks palus kohtutäitur tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus tühistas
2-22-13914 kohtutäituri 22.06.2022 otsuse, millega määrati avaldajale sunniraha summas 500 eurot (resolutsiooni p 3). Kohtutäitur palus jätta menetluskulud avaldaja kanda.
29.Maakohus on ekslikult leidnud, et avaldaja on käesoleval juhul teinud endast kõik oleneva, et läbida kohtueelne menetlus ning tal oli õigus esitada kohtule kaebus kohtutäituri otsusele. Kuni puuduste kõrvaldamiseni ei ole kaebuse esitaja läbinud kohtueelset menetlust ning ei saa esitada kaebust kohtule (TMS § 218 lg 1). Käesoleval juhul esinevad jätkuvalt objektiivsed puudused, mis takistavad kohtutäituril kaebuse läbivaatamist. Kaebuse läbivaatamine saab toimuda pärast puuduste kõrvaldamist. Asjaolu, et kaebuse esitaja ei soovi puudusi kõrvaldada (nt ei ole koostööaldis), ei tee kohtutäiturile kaebuse läbivaatamist automaatselt kohustuslikuks ning ei välista korduvat nõuet puuduste kõrvaldamiseks. Kohtutäituri hinnangul on küsitud andmed kaebuse läbivaatamiseks ilmselgelt vajalikud, et tuvastada tegelik faktiline olukord ja teha sellest lähtuvalt õiguspärane otsus. Kuna esinevad jätkuvalt objektiivsed puudused, mis takistavad kaebuse läbivaatamist, ei ole läbitud kohtueelset menetlust. Avaldaja määruskaebus
30.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 5) ning teha selles osas uus lahend, millega jätta avaldaja menetluskulud kohtutäituri kanda. Avaldaja palus jätta määruskaebusega seotud menetluskulud kohtutäituri kanda.
31.Maakohtu määrus tuleb menetluskulude jaotuse osas tühistada ning TsMS § 172 lg 1 teise lause ja § 172 lg 10 kohaselt jätta avaldaja menetluskulud kohtu määratud õiglases proportsioonis kohtutäituri kanda. Kohus oleks pidanud võtma arvesse avaldaja kaebuse rahuldamise sisulist ulatust. Kuna kohus on kohtutäituri sunniraha määramise otsuse tühistanud, siis on avaldaja kaebuses esitatud eesmärk suures osas saavutatud ning kohus oleks pidanud võtma kaebuse rahuldamise ulatust arvesse menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel. Teiseks on avaldaja kohtusse pöördumise põhjustanud kohtutäitur.
32.Kuna kohus rahuldas avaldaja kaebuse osaliselt, siis tulnuks TsMS § 172 lg 10 kohaselt jätta vähemalt 50 % avaldaja poolt tasutud riigilõivust kohtutäituri kanda. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
33.Avaldaja palus jätta kohtutäituri määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud kohtutäituri kanda. Avaldaja oli teinud kõik selleks, et läbida kohtueelne menetlus, mistõttu oli avaldajal õigus TMS § 218 kohaselt pöörduda kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks kohtusse. Kohtutäitur oleks pidanud kaebuse läbi vaatama, kuivõrd kaebus vastas elementaarsetele nõuetele. Käesoleval juhul puudus õiguslik alus avaldajale sunniraha määramiseks, kuivõrd avaldaja ei olnud mistahes kohustusi rikkunud. Kohtutäitur oleks pidanud enne sunniraha määramise otsustamist veenduma, kas võlgnikule kuulusid töölepingu lõpetamisel maksmisele rahalised vahendid, mitte määrama automaatselt tööandjale sunniraha ning asuma alles pärast sunniraha määramist osapooltelt konkreetseid selgitusi küsima. Kohtutäitur ei esitanud ühtegi selgitust selle kohta, kuidas ja mis alustel avaldaja on arestimisakti täitmata jätnud. Avaldaja ei ole väitnud, et võlgnik viibis 01.05.2022-06.06.2022 haiguslehel, vaid avaldaja on selgitanud, et võlgnik ei käinud sel perioodil tööl ega teeninud sel perioodil töötasu, mh viibis võlgnik maikuus ka haiguslehel. Tööandja pädevuses ei ole kohtutäiturile avaldada võlgniku eraelu ja tervist puudutavaid andmeid. Kohtutäitur peab nimetatud andmeid küsima otse võlgnikult või pöörduma haiguslehe osas andmete õigustatud töötleja (Haigekassa) poole.
2-22-13914
34.Kohtutäitur palus jätta avaldaja määruskaebuse rahuldamata. Maakohus on jaganud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel õigesti.
35.Võlgnik toetas avaldaja määruskaebust ja palus jätta kohtutäituri määruskaebuse rahuldamata. Võlgnik selgitas, et ta on varem kohtutäiturile vastanud, et tal puuduvad avaldaja vastu mistahes nõuded seoses töölepingu ja selle lõpetamisega (vt võlgniku 28.07.2022 e-kiri kohtutäiturile).
36.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
37.TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtutäitur vaidlustab maakohtu määruse osas, millega maakohus tühistas kohtutäituri 02.09.2022 otsuse osas, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja 29.06.2022 kaebuse täituri 22.06.2022 sunniraha määramise otsusele (resolutsiooni p 2) ning osas, millega maakohus tühistas kohtutäituri 22.06.2022 otsuse, millega määrati avaldajale sunniraha summas 500 eurot (resolutsiooni p 3). Samuti palub kohtutäitur jätta kõik menetluskulud maaja ringkonnakohtus avaldaja kanda. Avaldaja vaidlustab maakohtu määruse osas, millega maakohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse (resolutsiooni p 5). Menetlusosalised ei ole vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis avaldaja kaebuse kohtutäituri 02.09.2022 otsusele läbivaatamata osas, millega kohtutäitur jättis läbivaatamata avaldaja kaebused 22.06.2022 korduva sunniraha määramise hoiatuse ja 27.07.2022 sunniraha määramise hoiatuse peale. Maakohtu määrus on vaidlustamata osas (s.o resolutsiooni p 4) jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause koosmõjus §-ga 659).
38.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p 5) ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta maakohtu menetluskulud 2/3 ulatuses kohtutäituri kanda ja 1/3 ulatuses avaldaja kanda. Muus osas tuleb jätta maakohtu määrus muutmata. TsMS § 654 lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. Kohtutäituri määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning avaldaja määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
39.Ringkonnakohus annab esmalt hinnangu kohtutäituri määruskaebusele. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse tühistamiseks vaidlustatud ulatuses. Ringkonnakohus nõustub vastavas osas maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st ja 6 neid ei korda.
39.1.TMS § 261 lg 1 p-i 2 järgi teeb kohtutäitur otsuse kohustuse täitmiseks ning sunniraha määramise hoiatuse võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule, kui viimane keeldub alusetult arestimisakti täitmisest või ei täida seda nõuetekohaselt. TMS § 261 lg 7 esimese lause järgi on lubatud sunniraha rakendada siis, kui adressaadile on tehtud teatavaks otsus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud.
39.2.Ringkonnakohus nõustub avaldaja ja maakohtuga, et kohtutäituril puudus TMS § 261 lg 1 p-s 2 toodud alus sunniraha määramiseks 22.06.2022 otsusega, kuivõrd kohtutäitur ei ole kohaselt tuvastanud, et avaldaja on keeldunud alusetult arestimisakti täitmisest või ei ole täitnud arestimisakti nõuetekohaselt.
2-22-13914
39.3.Käesoleval juhul on kohtutäitur avaldajale edastanud 18.04.2022 võlgniku sissetuleku (töötasu) arestimise akti. Nimetatud aktis sisaldus avaldajale ka sunniraha määramise hoiatus, kui arestimisakti alusetult ei täideta või ei täideta seda nõuetekohaselt. 22.06.2022 otsusest, millega kohtutäitur määras avaldajale TMS § 261 alusel sunniraha, nähtuvalt heidab kohtutäitur avaldajale ette, et viimane on jätnud alusetult täitmata 18.04.2022 võlgniku sissetuleku arestimise akti ning viitab, et MTA andmeil oli võlgniku sissetuleku suuruseks 2022. aasta mais 884,15 eurot, mis kuulus võlgnikule väljamaksmisele 06.06.2022. Lisaks märkis täitur, et töösuhte lõppemisega kuulusid võlgnikule väljamaksmisele töösuhte lõppemisega kaasnevad hüvitised. Kaebuses kohtutäituri 22.06.2022 otsusele on avaldaja selgitanud, et ta ei ole arestimisakti nõudeid täitmata jätnud. Avaldaja märkis, et täituri viidatud sissetuleku 884,15 eurot puhul on tegemist aprillis väljateenitud ja juba mais väljamakstud töötasuga. Avaldaja selgitas ka, et võlgnikule ei tehtud 2022. aasta mais ega juunis väljamakseid.
39.4.Kuivõrd sunniraha määramine on diskretsiooniotsus, siis peab kohtutäitur põhjendama, kuidas ta jõudis sunniraha määramise otsustuseni. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtutäitur ei tuvastanud käesoleval juhul enne sunniraha määramist kohaselt sunniraha kohaldamise eeldusi. Kohtutäitur väidab, et saab eeldada, et võlgnikule kuulusid tasumisele 06.06.2022 maikuus ja juunikuus teenitud töötasu ja muud töösuhte lõppemisega kaasnevad hüvitised. Siiski ei ole kohtutäitur vastavat asjaolu enne 22.06.2022 otsuse tegemist tuvastanud. Kohtutäitur ei ole tuvastanud, et 2022. aasta mais ja juunis oli avaldaja kohustatud tegema võlgnikule väljamakseid ning on jätnud arestimisakti alusetult täitmata. Avaldaja on selgitanud, et täituril oli võimalik veenduda MTA andmebaasist, et võlgnikule maikuus ja juunikuus avaldaja poolt väljamakseid ei tehtud.
39.5.Arvestades, et sunniraha kohaldamise eeldused pidid olema tuvastatud enne 22.06.2022 otsuse tegemist, ei ole käesoleval juhul kohased täituri etteheited selle kohta, et avaldaja ei ole kohaselt täitnud teabe andmise kohustust (s.o ei ole esitanud täiturile töövõimetuslehte, töölepingut ega andmeid töötasu brutosumma kujunemise ning võlgniku puhkusel viibimise perioodi kohta) ning seega ei ole tõendamist leidnud, et 06.06.2022 puudusid töösuhtest tulenevad võimalikud nõuded. 22.06.2022 sunniraha määramise otsuses ei ole täitur teabe mitteandmist avaldajale ette heitnud, niisamuti ei ole täitur vastavas osas avaldajale 18.04.2022 hoiatust teinud. Hoiatuses on täitur küll viidanud TMS §-le 261, mille lg 1 p-i 1 järgi võib määrata sunniraha ka TMS §-s 26 sätestatud teabe andmise kohustuse rikkumise tõttu, kuid hoiatuse ja sunniraha määramise otsuse sisust nähtuvalt on sunniraha määratud seetõttu, et avaldaja ei ole arestimisakti korrektselt täitnud. Kohtutäitur ei saa pärast sunniraha määramist muuta sunniraha määramise eelduseid ning tugineda avaldaja kaebust läbi vaadates sellele, et avaldaja ei ole täitnud kohaselt teabe andmise kohustust. Ringkonnakohus märgib, et hilisem põhjenduste esitamine ei ole kooskõlas kohtutäituri otsuste ja tegevuse vaidlustamiseks sätestatud korraga (Riigikohtu 16.12.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 26).
39.6.Lisaks eeltoodule nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et sunniraha suuruse üle otsustamine TMS § 261 lg-s 4 sätestatud piirides on küll kohtutäituri kaalutlusotsus, kuid käesoleval juhul ei ole kohtutäitur sunniraha suurust millegagi põhjendanud. Sellist otsust peab täitur põhjendama sunniraha määramisel või hiljemalt sunniraha määramise otsuse peale esitatud kaebuse (TMS § 217 lg 1) läbivaatamisel.
39.7.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldajal oli käesoleval juhul õigus esitada kaebus kohtutäituri otsusele, kuna ta on teinud kõik endast oleneva, et läbida kohtueelne menetlus. Täituri välja toodud puudused ei takistanud käesoleval juhul kohtutäituril kaebuse läbivaatamist. Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, et täitur oleks pidanud enne sunniraha määramist tuvastama, et avaldaja jättis arestimisakti alusetult täitmata ning täitur ei saanud
2-22-13914 pärast sunniraha määramist muuta sunniraha määramise eeldusi. Maakohus on põhjendatult viidanud Riigikohtu praktikale, mille järgi kui on tuvastatud kaebuse esitamine kohtutäiturile, kuid kohtutäitur ei ole kaebust mingil põhjusel läbi vaadanud, võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada kaebuse kohtule, kuna kaebuse esitaja on sel juhul teinud endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (vt ka Riigikohtu 11.11.2015 määrus tsiviilasjas nr 3- 2- 1- 122-15, p 13; 12.03.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-12972, p 19).
39.8.Arvestades eeltoodut, jääb kohtutäituri määruskaebus rahuldamata.
40.Järgnevalt annab ringkonnakohus hinnangu avaldaja määruskaebusele ning leiab, et see tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane (Riigikohtu 20.04.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-19-5997, 21).
40.1.Arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid, leiab ringkonnakohus, et õiglane on jätta maakohtu menetluskulud 2/3 kohtutäituri kanda ja 1/3 avaldaja kanda. Ringkonnakohus põhistab oma otsustust järgnevalt. Ringkonnakohus võtab esiteks arvesse asjaolu, et avaldaja kohtusse pöördumise põhjustas kohtutäituri tegevus. Teiseks arvestab ringkonnakohus sellega, et tsiviilasja sisuline vaidlus puudutas eeskätt sunniraha määramise otsuse vaidlustamist ning selles osas avaldaja kaebus ka rahuldati. Võttes arvesse kaebuse rahuldamise sisulist ulatust, ei oleks õiglane jätta menetluskulusid kummagi menetlusosalise enda kanda. Kuna avaldaja pidi siiski olema teadlik, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa sunniraha määramise hoiatust kohtus vaidlustada, siis ei oleks õiglane jätta kõiki menetluskulusid ka täituri kanda.
40.2.TsMS § 172 lg 10 järgi kannab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Seega jääb ka maakohtus avaldaja poolt tasutud riigilõiv 2/3 ulatuses kohtutäituri kanda ja 1/3 ulatuses avaldaja kanda.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
41.Kohtutäituri määruskaebuse menetlemise kulud ja kaebuselt tasutud riigilõiv jääb täituri enda kanda (TsMS § 171 lg 1, § 172 lg 10).
42.Avaldaja määruskaebuse menetlemise kulud jäävad 2/3 ulatuses kohtutäituri kanda ja 1/3 ulatuses avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 1, § 163 lg 1) ning avaldaja määruskaebuselt tasutud lõiv jääb 2/3 ulatuses kohtutäituri kanda ja 1/3 ulatuses avaldaja kanda (§ 172 lg 10).
43.Kuivõrd ringkonnakohus muutis menetluskulude jaotust ning maakohus ei ole kindlaks määranud menetlusosaliste menetluskulude rahalist suurust, jätab ringkonnakohus menetlusosaliste menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 177 lg 2 alusel maakohtu otsustada (vt Riigikohtu 20.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15).
44.TMS § 218 lg 3 neljanda lause kohaselt ei saa sunniraha määramise kohta tehtud otsuse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi
2-22-13914 kaevata. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Seega ei saa käesolevat lahendi peale edasi kaevata mitte üheski osas.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.