Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. jaanuar 2023, Tartu
Tsiviilasja number
2-22-106308
Tsiviilasi
AS ÜHISTEENUSED hagi M.T.M.Fortun OÜ vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
1125 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 1. juuli 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M.T.M.Fortun OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): M.T.M.Fortun OÜ (registrikood 12113005), lepinguline esindaja Annika Kiisk Vastustaja (hageja): AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490), volitatud esindaja Annemarie Taal
RESOLUTSIOON
1.Keelduda M.T.M.Fortun OÜ 13. jaanuari 2023. a menetlusdokumendile lisatud tõendi vastuvõtmisest.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 1. juuli 2022. a otsus osas, milles maakohus rahuldas hageja nõude ning jaotas ja määras kindlaks menetluskulud.
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning maaja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda.
5.5.Mõista AS-ilt ÜHISTEENUSED M.T.M.Fortun menetluskulude katteks kokku 1610 eurot.
OÜ
suuruseks
kasuks
välja
5.6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.AS ÜHISTEENUSED esitas 22. veebruaril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M.T.M.Fortun OÜ-lt 1353 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 24. märtsil 2022 Tartu Maakohtule hagi M.T.M.Fortun OÜ (kostja) vastu 1245 euro väljamõistmiseks. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostjale kui sõiduki XXXXXXX omanikule/vastutavale kasutajale väljastanud ajavahemikus 18. juuli 2019 kuni 15. märts 2020 31 leppetrahvi kokku 1240 eurot aadressil Tööstuse 77, Tallinn asuvas eraparklas sõiduki parkimise eest, kus parkimine on lubatud üksnes parkimisloa alusel. Leppetrahvide juures
olevad väljavõtted hageja EPMS süsteemist näitavad, kus on vormistatud leppetrahvikviitungid, nähtavad on sõidukist XXXXXXX tehtud fotod, rikkumise aeg ja trahvi tegemise alus. Pargitud sõidukil puudus nõuetekohane parkimisluba, mis on fotodelt tuvastatav. Leppetrahvikviitungid on jäetud pärast vormistamist sõiduki kojameeste vahele. Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid on tasumata. Kostjale on saadetud neli nõudekirja, millele kostja ei reageerinud. Hageja on tasunud Maanteeametile riigilõivu kokku 5 eurot, et saada sõiduki omaniku või vastutava kasutaja andmed leppetrahvi vormistamise aja seisuga. Hageja palus kostjalt välja mõista leppetrahvi kokku 1240 eurot ja kahju 5 eurot. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et sõltuvalt kontrollparklast on võimalik parkida kas elektroonilise loa või füüsilise parkimisloa alusel. Füüsilise parkimisloa puudumine on tuvastatav fotodelt. Elektrooniline parkimisluba sõidukil puudus. Parkimislubade lisamise ja kustutamisega süsteemist tegeleb korteriühistu. Hageja osutab parkimisjärelevalve teenust, mille korteriühistu on tellinud. Eraparklas parkides on kostja nõustunud parkimistingimustega, mis näevad ette, et parkimistingimuste rikkumine võib tuua kaasa kuni 57 euro suuruse leppetrahvi. Käesoleval juhul on kohaldatud madalamat leppetrahvi summat, s.o 40 eurot. Leppetrahv ei ole ebamõistlikult suur.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja üüris hagis nimetatud perioodil aadressil Tööstuse 77, Tallinn asuvat korterit nr 94. Kostja oli teadlik, et vaidlusalusele sõidukile on väljastatud elektrooniline parkimisluba, kuivõrd ta edastas korteri omanikule sõiduki andmed, kes ütles, et andmed on edastatud korteriühistule ja sõiduk on lisatud elektroonilisse parkimissüsteemi. Hageja ei ole tõendanud, mis tingimustel on pooled lepingu sõlminud, sh leppetrahvi kokkuleppe sisu. Hagi lisast 2 ei ole võimalik välja lugeda leppetrahvide koostamise ajal infotahvlil sätestatud parkimistingimusi. Hagiavalduse lisaga 3 on hageja esitanud tema enda kehtestatud parkimistingimused. Samas ei ole võimalik tuvastada, kas antud tingimused kohaldusid vaidlusalusel perioodil aadressil Tööstuse 77, Tallinn või on tegemist hageja ettevõttesiseselt koostatud üldiste tüüptingimustega. Kostja leidis, et tegemist on ühe vältava parkimisega, seega ei ole põhjendatud ühe rikkumise eest esitada 31 erinevat leppetrahvi nõuet. Sõiduk XXXXXXX oli mootoririkkega ning seetõttu kasutuskõlbmatu. Eraõiguslikus üürisuhtes ei saa rakendada analoogiat liiklusseaduse (LS) § 188 lg-ga 7, mis annaks parkimisekorraldajale iga 24 tunni järel õiguse väljastada uus leppetrahv. Selline 24 tunni möödumisel uue leppetrahvi väljastamise õigus peab tulenema parkimistingimustest. Kui kohus leiab, et kostja on siiski lepingut rikkunud, on hageja leppetrahvi nõuded hea usu põhimõtte vastased. Alternatiivselt esitas kostja leppetrahvi vähendamise taotluse.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 1. juuli 2022. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 1120 eurot ja kahjuhüvitise 5 eurot. Maakohus jättis menetluskulud 90,4% ulatuses kostja kanda ja 9,6% ulatuses hageja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 163 eurot 88 senti. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et kinnistul Tööstuse tn 77, Tallinn asub eraparkla, kus parkimine on lubatud korteriühistu Tööstuse 77 poolt väljastatud parkimisloa alusel. Parkimisluba võib olla füüsiline, st paberkandjal või elektrooniline. Kohus oli seisukohal, et hageja on tõendanud esitatud fotodega, et parkimiskorra info oli üleval infotahvlitel (hagiavalduse lisad 2.1, 2 ja 3). Valgel lisatahvlil oli kiri, et parkimine on lubatud ainult KÜ Tööstuse 77 loal ning oranžil tahvlil kiri parkimistingimuste kohta. Kostja, parkides temale kuuluva sõiduki (mille üle vaidlus puudub) Tööstuse 77 kinnistul kohustus järgima sellel kinnistul parkimistingimusi.
Riigikohus on lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 selgitanud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala. Kui parkimine kinnistul ei toimu raha eest (tasulisena), siis on tegemist asja tasuta kasutamisega VÕS § 389 mõttes. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et ta on sõlminud KÜ-ga Tööstuse 77 tasuta parkimise lepingu. Parkimisloa puudumise tõttu ei olnud kostjal õigust Tööstuse 77 kinnistul parkida. Parkimisloa puudumise korral rakendub leppetrahv vastavalt VÕS § 158 lg-s 1 sätestatule. Hageja nõue põhineb parkimislepingu tingimuste rikkumisel ja ta nõuab sellel alusel leppetrahvi. Hageja nõude rahuldamise eeldused on täidetud, sest leppetrahvi nõudmise aluseks olevad asjaolud olid saabunud (kostja sõiduk parkis kinnistul ja parkimisluba puudus) ning hageja teavitas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist. Riigikohus on lahendis nr 2-17-117146 p-s 12 selgitanud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 70 mõttes. Hageja on tõendanud leppetrahvinõuete kättetoimetamise viisi sõiduki pildistamisega igal leppetrahvinõude esitamise korral. Kohus oli seisukohal, et kostja on hageja leppetrahvinõuded mõistlikul viisil kätte saanud. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et leppetrahv 40 eurot on ülemäärases suuruses. Asjaolu, et kostja arvas, et ta omab elektroonilist parkimisluba, ei ole aluseks leppetrahvi vähendamiseks, sest pärast esimese leppetrahvi kättetoimetamist võis ja pidi kostja teadma, et parkimisluba puudub. Hageja tugineb korduvalt sama lepingurikkumise eest leppetrahvide nõudmisel liiklusseaduse LS § 188 lg-le 7. Kohus oli seisukohal, et eraõiguslik juriidiline isik võib lepingutingimustes väljakirjutatuna kopeerida kohaliku omavalitsuse pädevuses oleva parkimiskorralduse tingimusi, kuid kopeerimata jätmisel ei saa ta nendele viidata ja tugineda. LS § 186 lg 5 kohaselt teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik võib kehtestada tasulise parkimise. Samas on hageja enda avaldatud põhimõtet rikkunud, esitades kostjale leppetrahvi nõudeid ka vähem kui 24 tunni möödumisel. Kuivõrd parkimislepingu punktis 8 puudub viide parkimisloa puudumisel tehtava leppetrahvi korduvuse võimalusele, tuleb kohtul sõlmitud lepingut tõlgendada. Kohus oli seisukohal, et kui lepingu kohaselt oli sõidukijuht kohustatud pärast sõiduki parkimist asetama parkimisõigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale, võis KÜ Tööstuse 77 poolt kehtestatud parkimiskorraldusest kinni pidamist kontrolliv töötaja tuvastada lepingu rikkumise uuesti igal järgmisel ajahetkel, sest parkimisluba puudus jätkuvalt kogu parkimise ajal, s.o 10 kuu kestel. Kohus oli seisukohal, et mõistlik ja põhjendatud intervall parkimislepingu tingimuste rikkumise eest leppetrahvide nõudmisel on vähemalt 24 tundi. Kolme leppetrahvinõude puhul on need esitatud vähem kui 24 tunni möödumisel eelmise rikkumise tuvastamisest ja leppetrahvinõude esitamisest, mistõttu jättis kohus hagi rahuldamata 120 euro (3x40) ulatuses. Hageja poolt väljastatud ülejäänud leppetrahvinõuded seaduslikud ja põhjendatud. Leppetrahvinõuete hagi kuulub rahuldamisele 1120 euro (28x40) ulatuses. Hageja nõue Maanteeametile 5 euro tasutud riigilõivu hüvitamiseks on tõendatud ja põhjendatud (VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3). Maakohus jättis hageja menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega 90,4% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 9,6% ulatuses hageja kanda. Maakohus tasaarvestas kokkuvõttes vastastikused rahalised menetluskulude
nõuded ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 163 eurot 88 senti (221,48-57,60) hageja menetluskulude katteks.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist hagi rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt vähendada tasumisele kuuluvat leppetrahvi ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja ei nõustu, et hageja on hagiavalduse lisadega 2.1, 2 ja 3 tõendanud parkimistingimuste sisu. Nimetatud lisadega on tõendanud, et tegemist oli eraparklaga. Fotodelt pole võimalik tuvastada konkreetseid parkimistingimusi. Lisa 3 on pdf-väljavõte vastustaja ettevõttes kasutatavatest tingimustest, kuid antud dokumendist ei nähtu, et vastavad tingimused kohaldusid Tööstuse 77 parklas leppetrahvide väljastamiste kuupäevadel. Tegemist ei ole Tööstuse 77 parklas leppetrahvide väljastamiste ajal ülespildistatud parkimistingimustega. Ekslik on maakohtu järeldus, et parkimisloa puudumise tõttu ei olnud kostjal õigust Tööstuse 77 kinnistul parkida. Kostja on 3. mai 2022. a vastuse lisas 1 esitanud parkimiskaardi, mis andis talle õiguse parkida Tööstuse 77 territooriumil. Lisaks arvas kostja, et üüritava Tööstuse 77-97 korteriomanik Jekaterina Tšigulina on vormistanud sõidukile XXXXXXX ka elektroonilise parkimiskaardi. Kostja ei nõustu kohtu käsitlusega seoses leppetrahvi määramisega sama rikkumise puhuks korduvalt. Leppetrahv ja sellega seotud kokkulepped peavad nähtuma lepingust ning kui lepingutingimustes ei ole eraldi sätestatud õigust iga 24 tunni möödumisel väljastada uus leppetrahv, siis ei saa sellist õigust tekkida ka läbi lepingu eesmärgi tõlgendamise. Pooled ei ole kokku leppinud, et hagejal on õigus iga 24 tunni möödumisel väljastada uus leppetrahv. Kahjunõue 5 eurot on tõendamata. Hageja ei ole nõude kohta esitanud ühtki tõendit. Kohus ei ole leppetrahvi vähendamise taotlust lahendades andnud hinnangut kostja põhistusele, et taotletav leppetrahv on ebamõistlikult suur, sh võttes arvesse, et kostjal oli korteriühistu poolt antud luba parkida aadressil Tööstuse 77, Tallinn ja tegemist oli ühekordse parkimisega.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude kostja kanda jätmist. Hageja on esitanud hagiavaldusega lisad 2 ja 2.1, mis kinnitavad, et hageja parkimistingimuste infotahvlid on olemas kõnealusel parkimisalal. Lisa 3 on parkimistingimuste tekst loetaval kujul. Kui võrrelda lisa 2 ja 3, siis on selgelt tuvastatav, et parkimistingimuste kujundus on ühesugune. Hageja kasutab ühesuguseid parkimistingimusi (kontrollparklates) üle Eesti. Kostja ei ole tõendanud, et leppetrahvi väljastamise ajal kehtisid teistsugused parkimistingimused. Leppetrahvi juures olevatelt fotodelt on tuvastatav, et parkimisluba ei olnud armatuuril nähtaval kohal, nagu seda näevad ette parkimistingimused (p 7). Sõidukil puudus lisaks füüsilisele parkimisloale ka elektrooniline parkimisluba (6. juuni 2022. a seisukoha lisa 1). Hageja nõustub, et parkimistingimustes ei kajastu, et leppetrahvi määramise õigus on iga 24 tunni tagant, kuid lepingust ei nähtu ka, et jätkuva rikkumise korral võiks hageja väljastada üksnes ühe leppetrahvi. Hageja leiab, et iga 24 tunni tagant leppetrahvi väljastamine on mõistlik ja põhjendatud ning parkla operaatorite töökorralduse puhul ka tavapärane. Kui hageja võinuks väljastada ühe leppetrahvi ca 10 kuu pikkuse perioodi jooksul, siis ei täidaks parkimiskontroll oma eesmärki.
Kuivõrd Transpordiametile tehtavad päringud toimuvad X-tee kaudu, on hageja esitanud süsteemilogi (hagiavalduse lisa 5). Hageja on tõendanud, et päringud on tehtud. Leppetrahvi suurus 40 eurot on mõistlik olenemata asjaolust, kas tegemist on üürilepingu või tasuta kasutamise lepinguga.
6.Kostja esitas täiendava seisukoha, milles märkis, et ta parkis Tööstuse 77 kinnisasjal korteriomandi- ja korteriühistu seaduse § 30 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel. Kostja esitas tõendina üürilepingu (lisa 1). Asjaolu, et kostja kasutas Tööstuse 77-97 korterit üürilepingu alusel ning ka sõidukit XXXXXXX pargiti seal territooriumil üürilepingu alusel kinnitab muuhulgas Mihhail Tkatšuki poolt 28. märtsil 2019 üürileandjale saadetud e-kiri (lisa 2), millega üürnik edastas sõiduki XXXXXXX andmed.
7.Hageja märkis täiendavalt, et ta on sõlminud korteriühistuga teenuse osutamise lepingu (lisa 1), mille alusel teostab hageja Tööstuse tn 77 alal parkimisjärelevalvet. Hageja esitas korteriühistu üldkoosoleku otsused ja protokolli, mille alusel on kokku lepitud parkimisjärelevalve teenuse võtmises. Parkimistingimuste infotahvlid on tüüptingimused ja lepingu osa VÕS § 37 lg 1 alusel. Tulenevalt lepingu sõlmimise viisist võis sõidukijuht tüüptingimuste olemasolule eeldada ning ta võis nende sisust teada saada. Riigikohus on märkinud, et määrav ei ole tingimuste sisuga tegelik tutvumine, vaid võimalus nende sisust teada saada ehk võimalus nendega tutvuda (vt Riigikohtu 23. märtsi 2011. a otsus asjas nr 3-2-1-2-11, p 13).
8.Ringkonnakohus võttis 20. detsembri 2022. a määrusega apellatsioonimenetluses esitatud tõendid asja materjalide juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada hagi rahuldamise ja menetluskulude jaotuse ning kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab hagi täies ulatuses rahuldamata ja maa- ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
10.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hageja nõude ning jaotas menetluskulud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hageja nõude rahuldamata.
11.Kostja on esitanud 13. jaanuari 2023. a menetlusdokumendiga uue tõendi – KÜ Tööstuse 77 põhikirja. TsMS § 652 kohaselt on apellatsioonimenetluses uute tõendite esitamine lubatud vaid erandjuhtudel. TsMS § 633 lg 4 järgi tuleb apellandil esitada apellatsioonimenetluses esitatavad uued tõendid üldjuhul koos apellatsioonkaebusega. Praegusel juhul andis ringkonnakohus pooltele 2. detsembri 2022. a kirjaga tähtaja kohtu küsimustele vastamiseks ja tõendite esitamiseks. Pooled esitasid ringkonnakohtule oma seisukohad ja tõendid, mille ringkonnakohus võttis asja materjalide juurde. Kostja on esitanud uue tõendi kohtu määratud lõppseisukohtade esitamise tähtpäeval, s.o 13. jaanuaril 2023. Sellises olukorras toob tõendi vastuvõtmine kaasa menetluse venimise, kuivõrd ka vastaspoolele tuleks anda võimalus selle kohta seisukoht esitada, kuid kohtu määratud seisukohtade esitamise aeg on möödas. Ringkonnakohus leiab seetõttu, et tõend on esitatud hilinenult ja tuleb jätta vastu võtmata. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma esitatud tõend asja lahendamisel sisulist tõenduslikku tähendust.
12.Hageja nõuab kostjalt parkimislepingu rikkumisest tuleneva leppetrahvi väljamõistmist. Ringkonnakohus palus hagejal täpsustada, kuidas on hageja saanud parkimislepingu pooleks olukorras, kus parkimislubasid väljastab korteriühistu. Ringkonnakohus selgitas hagejale täiendavalt, et üldjuhul ei ole parkimise korraldamine korteriomanditeks jaotatud kinnisasjal korteriühistu pädevuses, vaid tegemist on küsimusega, mis tuleb lahendada korteriomanike kokkuleppel (vt Riigikohtu 18. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-10, p 10). Hageja esitas ringkonnakohtule täiendavate tõenditena 28. veebruari 2019. a teenuse osutamise lepingu 10/2049, mis on sõlmitud Tööstuse 77 KÜ ja hageja vahel ning mille järgi on hagejal kohustus kontrollida Tööstuse 77 asuval kinnistul kehtestatud sõidukite parkimiskorra täitmist. Hageja esitas Tööstuse 77 KÜ 13. detsembri 2018. a üldkoosoleku protokolli, mille p 5 järgi hääletasid korteriühistu liikmed häälteenamusega selle poolt, et Tööstuse 77 territooriumil kehtestatakse kokkulepitud tingimustel parkimiskord. Esitatud on ka Tööstuse 77 KÜ
26.veebruari 2019. a üldkoosoleku protokoll, mille kohaselt seletati jooksvate küsimuste all korteriühistu liikmetele edaspidist parkimiskorda, kui korteriühistu sõlmib lepingu ÜHISTEENUSED AS-iga. Ringkonnakohus märgib, et esmalt tuleb hinnata, kas parkimistingimuste kehtestamine (sõiduautode tasuta parkimise võimaldamine üksnes parkimisloa saanutele ning parkimise keelamine teistele isikutele) ja parkimisteenuse osutamise lepingu sõlmimine hagejaga on küsimus, mida saab otsustada korteriühistu liikmete üldkoosolek häälteenamusega või on selleks vaja korteriomanike kui kaasomanike kokkulepet. Arvestades hageja esitatud korteriomanike otsuste vastuvõtmise aega, kohaldub praegu alates 1. jaanuarist 2018 kehtiv korteriühistu- ja korteriomandiseadus (KrtS). KrtS § 35 lg 1 kohaselt saavad korteriomanikud otsustada häälteenamusega korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle. Muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist ei saa KrtS § 38 lg 1 kohaselt otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. Riigikohus on leidnud, et parkimisvõimalustes kokkuleppimine on korteriomanike jaoks oluline küsimus, mis ei ole vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutusena (vt Riigikohtu 18. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-10, p 10). Seega ei saanud parkimistingimuste kehtestamist selliselt, et parkida võib ainult korteriühistu väljastatud lubade alusel, otsustada korteriühistu üldkoosolekul häälteenamusega, vaid selleks pidi olema kõigi korteriomanike kokkulepe. Hageja esitatud korteriühistu üldkoosoleku otsused ei ole korteriomanike kokkulepped. Korteriomanike üldkoosoleku otsust saaks käsitada korteriomanike kokkuleppena üksnes juhul, kui koosolekul osaleksid kõik korteriomanikud ja kõik hääletaksid otsuse vastuvõtmise poolt (vt Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-10, p 11). Ringkonnakohus ei tuvastanud, et üldkoosolekul oleksid osalenud kõik korteriomanikud. Üldkoosolekul osalejate lehe kohaselt on majas 101 korterit. Samuti ei nähtu esitatud üldkoosoleku protokollidest, et üldkoosoleku päevakorras oleks olnud parkimisteenuse osutamise lepingu sõlmimine hagejaga ning korteriomanikud oleksid vastava küsimuse poolt üldse hääletanud. Parkimiskorra küsimus oli küll 13. detsembri 2018 üldkoosoleku protokollis, kuid seal vastuvõetud otsuse poolt oli antud 30 häält. Seega ei olnud poolt kõik korteriomanikud. Kuna hageja ei ole esitanud Tööstuse 77 korteriomanike kokkulepet parkimistingimuste kehtestamiseks ja parkimisteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks, sai kinnisasjal parkimisel lähtuda KrtS-s kaasomandi kasutamise kohta sätestatust.
13.Ringkonnakohus selgitab, et korteriomanditeks jaotatud kinnisasja omandiõigus ei kuulu korteriühistule, vaid kinnisasi on kõigi korteriomanike kaasomandis. KrtS § 30 lg 1 p 2 kohaselt on igal korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. KrtS § 30 lg 3 kohaselt on sama õigus ka korteriomandit kasutaval isikul. Kostja on praegu tuginenud
asjaolule, et ta kasutas korteriomandit üürilepingu alusel. Kostja on enda väidet tõendanud ka ringkonnakohtu menetluses esitatud üürilepinguga. Kuigi üürilepingu järgi oli üürnikuks Mihhail Tkatšuk, nähtub hageja esitatud e-kirjast, et M. Tkatšuk on saatnud üürileandjale sõiduauto numbrimärgi XXXXXXX, millest võib järeldada, et nimetatud auto oli pargitud kinnisasjale üürilepingu alusel. Auto parkimine kinnisasjal on kaasomandi eseme otstarbekohane kasutamine, mis on KrtS § 30 lg 1 p 2 ja lg 3 järgi korteriomandi üürniku õigus.
13.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et sõiduauto numbrimärgiga XXXXXXX, mille omanik/vastustav kasutaja on kostja, parkis Tööstuse 77 territooriumil. Vaidlus on selles, kas hageja on sõlminud kostjaga parkimislepingu ja kui, siis millistel tingimustel. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ekslikult asunud seisukohale, et hageja ja kostja vahel on parkimisleping sõlmitud.
13.1.Ringkonnakohus märgib, et lepingu sõlmimiseks peavad lepingupooled andma vastavad tahteavaldused. Hageja, kes tugineb lepingu sõlmimisele, peab vaidluse korral poolte lepingu sõlmimisele suunatud tahteavalduste esitamist tõendama. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et pooled sõlmisid parkimislepingu hageja hagiavalduse lisas 3 toodud parkimistingimustel. Hageja esitatud fotodelt (hagiavalduse lisad 2.1 ja 2) ei ole tuvastatav (loetav), kas ja millised parkimistingimused kohaldusid kinnistul kostja sõiduki parkimise ajal. Sealhulgas ei ole võimalik tuvastada, kas parkimistingimused sisaldasid lepingu sõlmimise pakkumist VÕS § 35 lg 1 mõttes ning leppetrahvikokkulepet lepingu rikkumisel. Piisavad ei ole hageja väited selle kohta, et kuivõrd tegemist on tüüptingimustel sõlmitavate lepingutega, siis kasutas hageja täpselt ühesuguseid parkimistingimusi (kontrollparklates) üle Eesti ning hageja nõude tõendamiseks piisab parklas tehtud fotodest, mis ei ole loetavad (hagiavalduse lisad 2.1 ja 3) ja eraldi fotost hageja tüüptingimustest (hagiavalduse lisa 3), mille kohta puudub mh teave, mis ajal on foto tüüptingimustest tehtud ja kus tüüptingimused kohaldusid. Hageja ei ole esitanud täiendavaid tõendeid selle kohta, et hagiavalduses lisas 3 toodud parkimistingimused kohaldusid kinnistul ajal, mil kostja parkis seal oma sõidukit. Ekslik on hageja väide selles, et kostja pidi tõendama, et leppetrahvide väljastamise ajal kehtisid teistsugused parkimistingimused. Hageja peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama leppetrahvi nõude eelduseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-17, p 11).
13.2.Hageja väidete ja kohtule esitatud fotode kohaselt asub alal, kus hageja parkimisteenust osutab, silt, et tegemist on eraparklaga ning parkimine on keelatud, välja arvatud KÜ Tööstuse 77 loal. Fotol asub ka teine silt, millel väidetavalt on hageja tüüptingimused, kuid mis ei ole loetavad. Hageja väidetavate tüüptingimuste järgi loetakse AS ÜHISTEENUSED ning sõiduki omaniku või kasutaja vahel sõlmituks eraparkla kasutamise leping. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa selliselt paigaldatud pakkumust lugeda tehtuks viisil, et seda pidada siduvaks pakkumuseks VÕS § 16 lg 3 järgi sõlmida parkimisega leping hageja tüüptingimustel. VÕS § 37 lg 3 järgi ei loeta lepingu osaks tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Parkimist keelav märk koos eraparkla tähisega on vastuoluline. Mõistlikul isikul ei ole võimalik saada hageja poolt väidetava parkimisteenuse osutamiseks paigaldatud tähistustest aru nii, et auto parkimisega kohta, kus see ei ole lubatud, ta siiski sõlmib parkimislepingu. Samuti nähtub parkimist keelavast märgist, et parkimislube väljastab korteriühistu. Seega ei ole võimalik aru saada, et pakkumuse lepingu sõlmimiseks teeb hageja, mitte korteriühistu.
13.3 Hageja ei ole tõendanud ka kostja tahteavaldust parkimislepingu sõlmimiseks. Olukorras, kus kostjal on KrtS § 30 lg 1 p-st 2 ja lg-st 3 tulenev õigus kinnisasja kasutada, sh sinna parkida, ei saa eeldada, et kostja tegi kinnisasjale parkides tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 3 mõttes kaudse tahteavalduse hagejaga lepingu sõlmimiseks. Mõistlik isik ei sõlmiks täiendavat lepingut kinnisasja kasutamiseks, kui tal selleks juba õiguslik alus on olemas. Seega oleks pidanud hageja välja tooma ja tõendama, et kostja soovis vaatamata sellele, et ta võis kinnisasjal parkida üürilepingu alusel, hagejaga lepingut sõlmida.
13.4.Eeltoodust tuleneb, et hageja ei ole tõendanud, et ta sõlmis kostjaga parkimislepingu hageja toodud parkimistingimustel, mis muu hulgas sisaldas leppetrahvikokkulepet. VÕS § 158 lg 1 alusel eeldab leppetrahvi nõudmine samade poolte vahel lepingu tuvastamist. Kuivõrd praegusel juhul hageja ja kostja vahel lepinguline suhe puudub, siis ei saa hageja nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist. Samadel põhjendustel jääb rahuldamata ka hageja kahjuhüvitise nõue VÕS § 115 lg 1 alusel.
14.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kui hageja kehtestatud tüüptingimused ei sisalda kokkulepet, et lepingu rikkumise korral peab sõidukijuhti tasuma leppetrahvi iga 24 tunni järel, siis ei ole parkimise korraldaja ja sõidukijuhi vahel sellisel tingimusel leping sõlmitud ning hagejal ei ole õigust trahvida sõidukiomanikku iga 24 tunni järel. VÕS § 39 lg 1 järgi ei saa tüüptingimust kahtluse korral tõlgendada selle kasutaja kasuks. Seega olukorras, kus leppetrahvi kokkulepe sisaldub tüüptingimustes, tuleb seal selgelt määratleda leppetrahvi kohaldamise eeldused. Kui seda pole tehtud, ei saa tüüptingimusi tõlgendada nii, et laiendada leppetrahvi kohaldamise võimalusi. Kuna hagi jääb eeltoodud põhjendustel rahuldamata, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata teistele apellatsioonkaebuses toodud väidetele. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
15.Seoses hagi rahuldamise ulatuse muutmisega, tuleb TsMS § 173 lg 3 alusel muuta ka menetluskulude jaotust. Arvestades seda, et hagi jääb rahuldamata, siis jäävad maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Maakohus on TsMS § 175 lg 1 alusel määranud kindlaks kostja menetluskulude suuruseks maakohtus 600 eurot. Hageja ei ole esitanud apellatsioonimenetluses vastuväiteid kostja maakohtu menetluskulude suuruse kohta, mistõttu ei ole alust maakohtu kindlaksmääratud menetluskulude suurust muuta. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks ringkonnakohtus riigilõiv 280 eurot ja esindajakulu 730 eurot. Esindaja ajakulu on 6 tundi ja 5 minutit tunnitasuga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus leiab, et esindaja ajakulu on arvestades asja mahtu ja vaidluse sisu TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud ja vajalik. Samuti on põhjendatud ja vajalik esindaja tunnitasu määr, mis ei ületa keskmist advokaadist esindaja tunnitasu määra. Seega on kostja põhjendatud menetluskulud ringkonnakohtus 280 + 730, s.o 1010 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Triin Uusen-Nacke
Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.