Määruse tegemise aeg ja koht 17.08.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-22-100795
Kohtuasi
Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi X vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.06.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühing
EUROPARK
apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja PM
ESTONIA
10.07.2023
Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda Osaühing EUROPARK ESTONIA apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 09.06.2023 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-22-100795 menetlusse võtmisest.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Osaühing EUROPARK ESTONIA kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
2-22-100795 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 10.01.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja esitas nõudele vastuväite, menetlus jätkus Harju Maakohtus.
2.Hagiavalduse esemeks on tasumata leppetrahvinõue 30 eurot ja sissenõudmiskulud 10 eurot. Hageja 14.02.2022 ja 05.04.2022 seisukohtade järgi on kostja sõiduki numbrimärgiga XXXXXX vastutav kasutaja olnud parkimistingimuste rikkumise ja leppetrahvi tegemise ajal. Sõidukit pargiti 01.02.2019 hageja opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Hageja on seisukohal, et parkimistingimuste kohaselt kohustub sõiduki juht panema parkimisloa armatuurlauale, sarnaselt parkimiskellale, mis pannakse armatuurlauale parkimiskellaga parklates. Sõidukil numbrimärgiga XXXXXX ei olnud armatuurlaual parkimiskaarti ega -luba. Juhul, kui kostja oli korteriühistu elanik, oli ta teadlik ka parkimistingimustest nimetatud parkimisalal. Kostja ei saa eeldada, et hageja pöördub iga üksiku sõiduki kontrollimiseks korteriühistu juhatuse poole, et kontrollida, kas sellel on õigus territooriumil parkida. Hagejal oli õigus leppetrahvinõue esitada, sest poolte vahel oli lepinguline suhe ning kostja ei ole tõendanud, et omas parkimisluba. Kui kostja väidab, et ei ole leppetrahvinõuet kviitungi kujul kätte saanud, langeb tõendamiskoormis kostjale. Hageja edastas kostjale meeldetuletuskirja, millele kostja ei reageerinud. Täiendavalt on hageja saatnud meeldetuletuskirja ka tähitud kirjaga kostja rahvastikuregistrisse kantud aadressile, mis jäeti postkasti. Sellest tulenevalt on hageja teinud kõik endast oleneva, et meeldetuletuskirjad kostjale kätte toimetada, kuid kuna kostja ei ole reageerinud, on ta teadlikult lasknud menetlusel jõuda kohtusse.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Sõidukil numbrimärgiga XXXXXX oli leppetrahvi tegemise ajal kehtiv korteriühistu parkimisluba. Parkimisega ei eksitud ühegi tingimuse vastu, sest nendes puudub punkt, mis kohustaks asetama parkimiskaardi nähtavale kohale. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et leppetrahvinõue oleks edastatud. Kuna hagejal on sõlmitud korteriühistuga leping, on tal info sõidukite kohta, millele on parkimisluba väljastatud ning hagejal oli võimalik kontrollida, kas sõidukil on kehtiv parkimisluba. Kuna leppetrahvi tegemisest on möödunud kolm aastat, ei ole hageja nõudest mõistliku aja jooksul teavitanud ning trahvi sissenõudmine ei ole põhjendatud. Kostja palub menetlus lõpetada ja jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohtu otsusega jäeti hagi rahuldamata ning menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 0 eurot.
5.Maakohus menetles hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.
6.Hageja nõue võiks olla lahendatav võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 järgi. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hageja nõude rahuldamise eelduseks on, et poolte vahel oli kehtiv leping, hagejal oli lepingust tulenev kohustus tasuda leppetrahvi, leppetrahvis oli kokku lepitud, leppetrahvi aluseks olevad asjaolud olid saabunud ja hageja teatas nõuetekohaselt kostjale leppetrahvist ning et kostja rikkus leppetrahvi tasumise kohustust.
7.Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9
2-22-100795 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1).
8.Kostja on esile toonud, et KÜ Tungla poolt on temale väljastatud parkimiskaart parkimisfondi tasu eest, mis võimaldab hageja poolt opereeritavale parkimisalale (KÜ Tungla - aadressil Kuldnoka 11, Tallinn) sõidukit parkida. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaks, et nimetatud parkimisalal on lubatud parkida korteriühistu poolt väljastatud parkimisloa alusel. Hageja on esitanud fotod selle kohta, et KÜ Tungla parkimisalale on paigaldatud infotahvel parkimislepingu tingimustega ja liiklusmärk, mis märgib, et nimetatud alal tohib parkida vaid KÜ Tungla loal. Kohtu hinnangul on parkimist keelav märk koos eraparkla tähisega vastuoluline. Kohus ei saa eeldada, et mõistlik isik saaks parkimisalale paigutatud tähistustest aru, et parkides autot kohta, kus ei ole parkimine lubatud, ta sõlmib parkimislepingu. Samuti ei ole võimalik aru saada, et pakkumuse lepingu sõlmimiseks teeb hageja, mitte korteriühistu, sest asjaoludest tulenevalt peaks parkimislube väljastama korteriühistu.
9.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 30 lg 1 p 2 kohaselt on igal korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. KrtS § 30 lg 3 kohaselt on sama õigus ka korteriomandit kasutaval isikul. Kinnistusraamatu järgi on kostja abikaasa Kuldnoka tn 11 korteri omanik. Kohtus tuvastab selle alusel, et kostja oli korteriomandit kasutav isik. Kohtu seisukohalt oli parkimine kinnisasjal kaasomandi eseme otstarbekohane kasutamine, mis on KrtS § 30 lg 1 p 2 ja lg 3 järgi kostja õigus. Seetõttu ei saa eeldada, et kostja tegi kinnisasjale parkides tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 mõttes kaudse tahteavalduse hagejaga lepinguga sõlmimiseks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja soovis vaatamata sellele, et kostja võis kinnisasjal parkida, täiendavalt hagejaga lepingut sõlmida.
10.Kohus märgib, et KrtS § 35 lg 1 järgi saavad korteriomanikud otsustada häälteenamuse alusel kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle. Riigikohus on leidnud, et parkimisvõimalustes kokkuleppimine on korteriomanike jaoks oluline küsimus, mis ei ole vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutusena (RKTKm 18.01.2011, 3-2-1-151-10, p 10). Tegemist on küsimusega, mis tuleb lahendada korteriomanike kokkuleppel. Parkimistingimuste kehtestamine (sõiduautode tasuta parkimise võimaldamine üksnes parkimisloa saanutele ning parkimise keelamine teistele isikutele) ja parkimisteenuse osutamise lepingu sõlmimine hagejaga on küsimus, milleks on vaja korteriomanike kui kaasomanike kokkulepet (TrtRnKo 31.01.2023, 2-22-106308, p 12). Arvestades, et kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et parkimistingimuste kehtestamiseks oli olemas kõigi korteriomanike kokkulepe, on kohus seisukohal, et parkimistingimusi ei saanud kehtestada selliselt, et parkida saab vaid korteriühistu väljastatud lubade alusel. Kuna hageja ei ole esitanud korteriomanike kokkulepet parkimistingimuste kehtestamiseks ja parkimisteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks, sai kinnisasjal parkimisel lähtuda KrtS-s kaasomandi kasutamise kohta sätestatust.
11.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et nõude rahuldamise eeldused on täitmata. Kuna kostjal oli õigus parkimisala kasutada parkimisloata ja kohtule ei ole tõendatud, et parkimisalal parkimise korraldamise üleandmiseks hagejale on sõlmitud korteriomanike kokkulepe, mille kohaselt on lubatud parkida vaid korteriühistu poolt väljastatud parkimisloa alusel, puudub hageja ja kostja vahel lepinguline suhe. Sellest tulenevalt ei saa kohus analüüsida ka lepingu rikkumist ega leppetrahvinõuet ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
12.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja
2-22-100795 põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja menetluskulude nimekirja ega taotlust kulude väljamõistmiseks ei esitanud, puudub menetluskulude rahaline suurus, mida kindlaks määrata. Kohtutoimikust nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Eeltoodud põhjusel määrab kohus hageja rahaliselt hüvitatavate menetluskulude suuruseks 0 eurot.
13.Samuti märkis maakohus, et tulenevalt TsMS § 442 lg-st 10 ei anna kohus luba otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus
14.Hageja esitas 10.07.2023 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada, hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.
15.Hageja leiab, et viited Tartu Ringkonnakohtu ja Riigikohtu otsustele on asjakohatud, iganenud ega kirjelda elulisi olukordi. Maakohtu viited KrtS-le ei puutu asjasse sellisel määral, nagu kohus on välja toonud. Samuti on kohus tõlgendanud KrtS-i ebaloogiliselt, jättes arvesse võtma faktilisi ning elulisi asjaolusid.
16.KÜ Tungla on 04.04.2013 ühistu üldkoosolekul arutanud parkimiskorraldust ja võtnud vastu otsuse sõlmida leping hagejaga. TsMS § 652 lg 4 sätestab, et uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Hageja selgitab, et tal ei olnud võimalik apellatsioonkaebusele lisatud tõendeid varem esitada, kuna maakohtu lahenduskäik oli üllatuslik ning vastuolus varasema kohtupraktikaga.
17.KÜ Tungla juhatuse liige on ise telefonitsi kinnitanud hagejale, et parkimise korraldamine on olnud ühistu soov, kuna ühistu territooriumile ei mahu kõikide elanike sõidukid ja parkimiskaarti saab taotleda iga korteriomanik selliselt, et väljastatakse korteri kohta maksimaalselt kaks kaarti. Hinnates apellatsioonkaebuses esitatud lisa kui ka varasemalt esitatud lisasid ning juhatuse liikme selgitusi on järeldatav, et hageja ja KÜ vahel on sõlmitud juba 2013. a teenuse osutamise leping, mille alusel on hagejal õigus parkimist vastavalt ühistu antud juhistele kontrollida.
18.Hageja ei nõustu maakohtuga, et parkimisvõimalustes kokkuleppimine on korteriomanike jaoks oluline küsimus, mis ei ole vaadeldav korteriomandiseaduses (KOS) sätestatud tavakasutusena. Kohus viitab, et sellise lepingu (sõidukite tasuta parkimise võimaldamine KÜ elanikele) sõlmimine eeldab kõigi korteriomanike kokkulepet. Hageja leiab, et selline käsitus on iganenud ning tihti eluliselt võimatu sooritada suuremates korteriühistutes.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 alusel (koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1) menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemäärseid menetluskulusid.
20.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud
2-22-100795 korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja lepptrahv 30 eurot ja sissenõudmiskulud 15 eurot. Seega ei ületa hageja nõue ülal märgitud piirmäära, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
21.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Praegusel juhul on maakohus vastavalt TsMS § 442 lg-le 10 otsuses märkinud, et ei anna luba edasikaebamiseks.
22.Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15).
23.Arvestades maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga selles, et maakohtu viited Tartu Ringkonnakohtu ja Riigikohtu otsustele on asjakohatud ja iganenud. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja ja kostja vahel puudub lepinguline suhe, mistõttu ei saa tõusetuda küsimust lepingu rikkumisest ja leppetrahvides. Parkimistingimuste kehtestamine on küsimus, mis tuleb lahendada korteriomanike kokkuleppel. Praegusel juhul on hageja 10.07.2023 apellatsioonkaebuses esitanud korteriühistu üldkoosoleku otsuse, kuid see ei ole korteriomanike kokkulepe. Korteriomanike üldkoosoleku otsust saaks käsitada korteriomanike kokkuleppena üksnes juhul, kui koosolekul osaleksid kõik korteriomanikud ja kõik hääletaksid otsuse vastuvõtmise poolt. Kuna vastav kokkuleppe puudub, oli kostjal õigus parkimisala kasutada parkimisloata, mistõttu puudus tal vajadus sõlmida hagejaga lepingut parkimise kohta.
24.Eelnevat arvestades ei esine praegusel juhul maakohtu otsuse tegemisel TsMS § 637 lg-s 21 nimetatud eksimusi, mis õigustaks apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist, seega ei ole alust ka muuta maakohtu määtatud menetluskulude jaotust.
25.Eelnevast tulenevalt keeldub ringkonnakohus kostja esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg-s 21 alusel.
26.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole kaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
2-22-100795
27.Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (hageja on tasunud riigilõivu 100 eurot).
28.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning kaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
29.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 638 lg 9 kohaselt on praegune määrus edasi kaevatav.
(allkirjastatud digitaalselt) Jõustunud Riigikohtu 21.02.2024 määruses toodud muudatustega
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 17. augusti 2023. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-22-100795 muutmata, täiendades määruse õiguslikke põhjendusi.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud osaühingu EUROPARK ESTONIA kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.