Määruse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2023, Tallinn Kohtuasja number
2-21-9535
Kohtuasi
ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel) ja
PAHANDUSMINISTEERIUM
KAKS OÜ (likvideerimisel) avaldus OÜ Lõuna Farm (kustutatud) ennistamiseks ja täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 13. veebruari 2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel) ja
PAHANDUSMINISTEERIUM
KAKS OÜ (likvideerimisel) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja I ASHTANGA
KUNDALINI
OÜ (likvideerimisel, registrikood 12934966), seaduslik esindaja likvideerija PJ Avaldaja II PAHANDUSMINISTEERIUM KAKS OÜ (likvideerimisel, registrikood 14436741), seaduslik esindaja likvideerija PJ Puudutatud isik OÜ Lõuna Farm (kustutatud, registrikood 12511444)
OÜ (likvideerimisel) ja PAHANDUSMINISTEERIUM KAKS OÜ (likvideerimisel) määruskaebusega esitatud tõend Tartu Maakohtu registriosakonna määrus nr Ä 20064654 / M12 (II kd, tl 21 – 21 pöördel).
2.Jätta vastu võtmata ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel) ja PAHANDUSMINISTEERIUM KAKS OÜ (likvideerimisel) määruskaebusega esitatud tõend OÜ Lõuna Farm (kustutatud) osanike 8. novembri 2016 otsus ja
24.jaanuaril 2023 esitatud tõendid: OÜ ADRAPÕLD ja OÜ Lõuna Farm (kustutatud) rendileping, täiteasja nr 025/2017/3810 tingimusliku ja tulevase nõude
2-21-9535 arestimise akt ning täiteasja nr 025/2017/3810 vallasasja valduse üleandmise nõude arestimise akt, sunniraha hoiatus.
3.Jätta Pärnu Maakohtu 13. veebruari 2022 määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada osaliselt määruse põhjendusi.
4.Jätta
ASHTANGA
KUNDALINI
OÜ (likvideerimisel) ja PAHANDUSMINISTEERIUM KAKS OÜ (likvideerimisel) määruskaebus rahuldamata.
5.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud solidaarselt ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel) ja PAHANDUSMINISTEERIUM KAKS OÜ (likvideerimisel) kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.ASHTANGA
KUNDALINI
OÜ (likvideerimisel, avaldaja I) ja PAHANDUSMINISTEERIUM KAKS OÜ (likvideerimisel, avaldaja II) esitasid 14. juunil 2021 (täiendatud 3. ja 31. detsembril 2021) Tartu Maakohtule avalduse OÜ Lõuna Farm (kustutatud, puudutatud isik) täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks. Avalduse ja selle täienduste kohaselt on ettevõtte täiendav likvideerimine vajalik kommertspandikande taastamiseks. 17. novembril 2016 sõlmisid puudutatud isik ja SAAREMAA MESI OÜ (TYZENEGY DOPUNSKI OÜ, kustutatud) kommertspandi seadmise lepingu, esitasid avalduse kommertspandi registreerimiseks, võlatunnistuse ja kokkuleppe sundtäitmisele allumise kohta. Eelviidatud lepingu alusel ja kommertspandikande tegemisel sai puudutatud isiku osas kommertspandipidajaks SAAREMAA MESI OÜ. 21. märtsil 2017 sõlmisid SAAREMAA MESI OÜ ja avaldaja I (endise nimega 4K System OÜ) kommertspandi loovutamise lepingu ning nõude loovutamise lepingu. Eelviidatud lepingu alusel ja kommertspandikande tegemisel sai puudutatud isiku osas kommertspandipidajaks avaldaja I.
23.mail 2017 sõlmisid avaldaja I ja JH Carbide Tools OÜ (kehtiv nimi Ramus Tools OÜ) kommertspandi ja tagatavate nõuete pandiõigusega koormamise asjaõiguslepingu. Eelviidatud lepingu alusel koormas avaldaja I pandiga puudutatud isiku kommertspandi JH Carbide Tools OÜ kasuks. 7. juunil 2018 sõlmisid avaldaja I, SJ ja avaldaja II kommertspandi mõtteliste osade loovutamise lepingu ning nõude loovutamise lepingu. Eelviidatud lepingu alusel ja kommertspandikande tegemisel said puudutatud isiku osas kommertspandipidajaks avaldaja I, SJ ja avaldaja II. Seega olid enne kommertspandikande kustutamist puudutatud isiku osas kommertspandipidajateks avaldaja I, SJ ja avaldaja II. 16. oktoobril 2017 teatas Tartu Maakohtu registriosakond avaldaja I esindajale, et ilma kommertspandipidaja nõusolekuta registripidaja kommertspandikannet kustutada ei saa. 22. detsembril 2020 kustutas Tartu Maakohtu registriosakond omaalgatuslikult puudutatud isiku registrikaardilt avaldaja I, SJ ja avaldaja II kasuks olnud kommertspandikande ilma pandipidajate nõusoleku või kustutamisavalduseta. Tartu Maakohtu registriosakond on rikkunud kommertspandiseaduse
2-21-9535 (KomPS) § 18 lg 2 ning avaldajate kommertspandikanne tuleb registrisse taastada ning puudutatud isik registrisse ennistada. Avaldajate kommertspant ulatus muuhulgas Võru kohtutäitur Taive Peedosaare poolt täiteasjas nr 119/2017/167 1. märtsil 2017 arestitud puudutatud isikule kuuluvale vallasvarale. Kohtutäitur ei ole vara aresti alt vabastanud ega võõrandanud. Seega puudutatud isiku kustutamise eelselt oli ja on jätkuvalt ühingul vara. Puudutatud isiku pankrotimenetlus lõppes raugemisega ning ühingu 22. detsembril 2020 registrist kustutamisega. Kuna likvideerimismenetlust läbi ei viidud, on puudutatud isikul jätkuvalt vara ja läbi tuleb viia sisuline likvideerimismenetlus. Ajutine haldur ei saanud puudutatud isiku vara käsutada, mistõttu on täiteasjas nr 119/2017/167 arestipanditud vara jätkuvalt võõrandamata. Avaldajad on ajutisele pankrotihaldurile teatanud, et on puudutatud isiku osas kommertspandipidajad. Asjaolu, et võlgniku varale on seatud kommertspant, nähtub ajutise halduri aruandest. Ajutise halduri hinnangul on vara väärtuseks 30 000 eurot. Tsiviilasjad 2-17-18830 ja 2-18-187 seisavad puudutatud isiku registrisse ennistamise taga. Avaldajad palusid määrata ühingu likvideerijaks PJ, kes on suuteline lõpule viima ettevõtte likvideerimismenetluse ja ei soovi likvideerijana tasu. PJ on puudutatud isiku ainuosaniku seaduslik esindaja, puudutatud isiku dokumentide hoidja, puudutatud isiku endine prokurist ning isikuks, kes soovib ja suudab puudutatud isiku likvideerimismenetluse lõpule viia. Avaldajad esitasid 31. detsembril 2021 Tallinna kohtutäituri Kaire Põltsi asendaja poolt koostatud õiendi, millisest nähtub, et kohtutäitur Kaire Põltsi menetluses on puudutatud isiku suhtes täitmisel täitemenetlused täiteasjades nr 025/2017/3810, 025/2019/4181 ja 025/2020/4304. Täiteasjas nr 025/2017/3810 on 8. märtsil 2018 kohtutäitur Kaire Põltsi poolt arestitud puudutatud isiku vallasvarad, millest on täitemenetluses müümata vallasvara 42 500 euro väärtuses.
2.Tartu Maakohus jättis 15. juuni 2021 määrusega avalduse menetlusse võtmata ja edastas selle Pärnu Maakohtule. Pärnu Maakohus võttis 23. novembri 2021 määrusega avalduse menetlusse ja kohustas kohtutäiturit Taive Peedosaart ja puudutatud isiku endist ajutist pankrotihaldurit Kristo Tederit edastama kohtule infot selle kohta, kas puudutatud isik on neid teavitanud sellest, et tema varale on seatud kommertspandid ja kas nende menetlustes suudeti võõrandada kogu ettevõttele kuuluv vara. Maakohus kohustas avaldajaid esitama kohtule selgituse millal ja millisele varale kommertspandid seati ning kes sõlmisid kommertspandilepingud.
3.Võru kohtutäituri Taive Peedosaare vastuse kohaselt algatati täitemenetlus nr 119/2017/167 sissenõudja SAAREMAA MESI OÜ (seaduslik esindaja PJ) avalduse ja Tallinna notari Heleriin Kulla 17. novembril 2016 koostatud kommertspandi seadmise lepingu ja sundtäitmisele allumise kokkuleppe alusel (notariaalakt nr 3421). 1. märtsil 2017 koostati vallasvara arestimise akt. Arestitud vara hoidjaks on puudutatud isiku esindaja SJ ja sissenõudja poolt määratud JT. Kohtutäiturile edastati 8. märtsil 2017 Tartu Maakohtu hagi tagamise määrus tsiviilasjas nr 2-17-3556, millega peatati täitemenetlus osaliselt. Tsiviilasjas nr 2-173492 esitas OÜ ADRAPÕLD 19. aprillil 2017 avalduse puudutatud isiku pankroti väljakuulutamiseks. Samas asjas peatati hagi tagamise korras täitemenetlus kuni ajutise halduri nimetamiseni. Seoses täitemenetluse peatamisega ei ole täitemenetluses toimunud võlgniku varade enampakkumist ega muid täitemenetluse seadustiku kohaseid varade võõrandamisi ega varade aresti alt vabastamist. Varade käsutusõigus läks üle pankrotihaldurile. Arvestades pankrotihalduri hinnanguid ning sissenõudja ja võlgniku erinevaid avaldusi on nõuete olemus ning sissenõutavus muutunud ebaselgeks.
2-21-9535
4.Puudutatud isiku ajutise pankrotihalduri Kristo Tederi vastuse kohaselt puudutatud isiku pankrotimenetlus rauges põhjusel, et puudutatud isikul puudus vara, millest on võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Äriregistrist nähtus, et puudutatud isiku varale on seatud kommertspant, vastavad andmed esitati ka puudutatud isiku poolt. Ajutise pankrotihalduri seisukohalt olid pandi seadmise asjaolud ebaselged ning neid taganud väidetavad nõuded vaieldavad. Pärast pankrotimenetluse raugemist puudutatud isikuga seotud isikud ja puudutatud isikuga seotud võlausaldajad alustasid puudutatud isiku vastu kommertspandiga väidetavalt tagatud nõuete sissenõudmiseks täitemenetlust. Kuivõrd puudutatud isikul vara puudus, algatati võlausaldajate poolt kohtumenetlused vara tagasivõitmiseks. Pankrotihalduri hinnangul oleks tulnud esitada võlausaldajate vastu, kelle kasuks oli kommertspant seatud, sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, kuid selleks menetluses rahalised vahendid puudusid. Ajutine haldur tegi 23. mail 2019 avalduse pankrotimenetluse taasalustamiseks, kuid kohus ei pidanud seda õiguslikult lubatavaks. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et täiendava likvideerimismenetluse läbiviimine puudutatud isiku suhtes ei ole põhjendatud. Õiguspäraselt on puudutatud isik peale menetluse lõpetamist pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu likvideeritud pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 8 alusel likvideerimismenetluseta ja registrist kustutatud. Äärmiselt vastuoluline oleks jaatada võimalust, et võlausaldajad saavad pärast pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi tasumata jätmist menetluse raugemisel alustada täitemenetlusi ja kohtumenetlusi, mis takistaksid likvideerimisemenetluseta likvideerimise lõpetamist. Käesoleval juhul on õigusselgus saabunud olukorras, kus puudutatud isik registrist kustutati. Kui kohus peab täiendava likvideerimismenetluse läbiviimist võimalikuks, tuleb määrata likvideerijaks sõltumatu isik, mitte osapooltega seotud isik. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Pärnu Maakohus jättis 13. veebruari 2022 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt avaldajate kanda. Maakohus võttis asja juurde menetlusosaliste esitatud ja kohtu kogutud tõendid. Määruse põhjenduste kohaselt esitasid avaldajad täiendava likvideerimise vajadusena (äriseadustiku (ÄS) § 218 lg 2) asjaolu, et puudutatud isikul on jaotamata vara. Vara olemasolu tõendamiseks on avaldajad esitanud 1. märtsi 2017 vallasvara arestimise akti täiteasjas nr 119/2017/167 (I kd, tl 72–76) ja 31. detsembril 2021 koostatud õiendi täiteasjas nr 025/2017/3810 (I kd, tl 156–159). Avaldajad ei täitnud kohtu nõuet tuua välja ammendavalt ja selgelt, millisele varale oli seatud kommertspant, milline vara on faktiliselt alles, kelle valduses, kas vara üle toimub vaidlus jne. Kuna avaldajad ei ole kohtu nõuet täitnud, ei ole kohtul ka tekkinud veendumust vara faktilise olemasolu kohta. Maakohus leidis, et kommertspandiseadus ei keela kommertspandiga koormatud vara ettevõtjal käsutada ning tõenäoliselt on vara kas võõrandatud, hävinud või kadunud. Kohtu hinnangul
1.märtsil 2017 koostatud vallasvara arestimise akt täiteasjas nr 119/2017/167 ja sama vallasvara arestimine 8. märtsil 2018 täiteasjas nr 025/2017/3810 vara tegelikku olemasolu ei tõenda. Ajutine haldur on 16. juuni 2017 aruande p-s 10.8. toonud välja vaidlused puudutatud isiku vara kuuluvuse osas ning asunud seisukohale, et puudutatud isiku poolt esitatud nimekirjast (I kd, tl 178) saab puudutatud isiku varana arvestada ridadel 5 (Trima laadur TSA/MXU Delta, ilma kinnitusraamideta), 14 (Silohaarats Trima Silograb 170 ja kopp 260 HV), 15 (Tööriistakast), 30 (Istandused) ja 31 (Mesindus) asuvat vara (I kd, tl 137). Maakohus leidis, et kui võrrelda omavahel 1. märtsil 2017 arestitud vara ja 8. märtsil 2018 arestitud vara väärtuseid, siis on vara väärtus ajas kasvanud, mis ei olnud maakohtu jaoks usutav. Maakohtu hinnangul kinnitas eelnevat ka täitemenetluses nr 025/2017/3810 läbiviidud vallasasjade
2-21-9535 enampakkumiste nurjumine. Isegi kui eeldada, et puudutatud isikul on jaotamata vara (mida maakohus eitas), on see tõenäoliselt väärtusetu. Maakohtu arvates ei ole avaldajad toiminud seaduses sätestatud õiguste teostamisel heas usus tsiviilseadustiku üldosa (TsÜS) § 138 (vaidlustatud määruses ekslikult TsMS § 138) mõistes. Faktiliselt figureerib puudutatud isikuga seonduvalt erinevate äriühingute taga kaks füüsilist isikut – PJ ja SJ, kes tegelevad maakohtu hinnangul äriühingute likvideerimisega. Kommertspandi seadmise lepingus (17. november 2016 nr 3421) on puudutatud isik (esindaja SJ) tunnistanud võlga summas 30 570 eurot ning nii võlausaldaja (esindaja PJ) kui ka võlgnik kinnitasid, et võlatunnistusest tulenev nõue on muutunud sissenõutavaks. Märgitud nõude sissenõudmiseks algatas võlausaldaja (esindaja PJ) 8. veebruaril 2017 puudutatud isiku vastu täitemenetluse täiteasjas nr 119/2017/167. Ajutisele haldurile on puudutatud isik (esindaja PJ) avaldanud, et sissenõutavus saabub 31. detsembril 2018 ning esitanud avaldaja I (esindaja PJ) 15. juuni 2017 taotluse, milles kinnitab, et pikendab sissenõutavuse tähtaega kuni
31.detsembrini 2018. Maakohtu hinnangul ei ole usutav, et seisuga 17. november 2016 puudutatud isikul SAAREMAA MESI OÜ ees väidetav võlgnevus üldse eksisteeris. Notariaalakti nr 3421 p-s 6.2. viitavad pooled puudutatud isiku ja SAAREMAA MESI OÜ vahel 9. novembril 2016 sõlmitud laenulepingule, kus pooled leppisid kokku, et SAAREMAA MESI OÜ annab ja puudutatud isik võtab krediidilimiidi summas 48 000 eurot. Isegi kui eeldada, et puudutatud isik faktiliselt krediiti sai, kohustus ta krediidisumma tagastama jooksvalt, s.o 500 eurot nädalas ja/või 2000 eurot kuus (p 3.3.). Seega ei saanud seisuga 17. november 2016 puudutatud isikul olla võlausaldaja ees põhivõlgnevust 30 000 eurot, intressi 420 eurot ning viivist 150 eurot. Puudutatud isiku endine juhatuse liige ja ainuosanik EO SAAREMAA MESI OÜ-ga võlasuhete olemasolu eitab. Maakohtu hinnangul on
17.novembril 2016 notariaalses lepingus nr 3421 antud võlatunnistus näilik ning TsÜS § 89 lg 2 (vaidlustatud määruses ekslikult TsMS § 89 lg 2) alusel tühine. Kuna seisuga 17. november 2016 ei olnud nõude sissenõutavus saabunud, ei ole 17. novembri 2016 kuupäeva kandev notariaalne kokkulepe täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 18 tähenduses. Maakohus nõustus ajutise halduri hinnanguga, et puudutatud isiku huvides tuleks esitada nende võlausaldajate vastu, kelle kasuks on kommertspant seatud, sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Samas kuna puudutatud isik ja kommertspant on juba registrist kustutatud, ei ole äriühingu registrisse ennistamine sellel eesmärgil menetlusökonoomiline ega otstarbekas. KomPS § 1 lg 2 ei eelda tagatava nõude olemasolu ega lõpe nõude lõppemisega. Olukorras, kus puudutatud isikul faktiliselt vara puudub, ei ole ettevõtte täiendav likvideerimine kommertspandikande taastamiseks põhjendatud isegi siis, kui avaldajatel oleks sellise taotluse esitamiseks seaduslikku alust. Äriregistri kohaselt on puudutatud isik äriregistrist kustutatud ajutisest haldurist likvideerija avalduse ja Harju Maakohtu 22. augusti 2017 määruse tsiviilasjas nr 2-17-3492 alusel. Nii avaldajad (esindaja PJ isikus), kui ka puudutatud isik (esindaja PJ isikus), olid puudutatud isiku suhtes algatatud pankrotimenetlusest teadlikud. Võlausaldajatel, kellel oli huvi puudutatud isiku pankroti väljakuulutamise vastu, oli võimalik pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasuda pankrotimenetluse kulud kohtu deposiiti (teade avaldati 1. augustil 2017 väljaandes Ametlikud Teadaanded), mida aga ei tehtud. Järelikult võlausaldajatel huvi puudus ja ÄS § 218 lg 3 alusel võlausaldaja nõudel täiendava likvideerimise läbiviimine ei ole enam võimalik. Maakohus nõustus ajutise halduriga, et käesoleval juhul on pärast pankrotimenetluse raugemist puudutatud isiku registrist kustutamisega saabunud õigusselgus.
2-21-9535 Määruskaebus
6.Avaldajad esitasid määruskaebuse, paludes tühistada vaidlustatud määruse resolutsiooni p 2 ja ennistada puudutatud isik registrisse ning määrata likvideerijaks PJ. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei oleks puudutatud isikut tohtinud registrist kustutada ilma avaldajate kui kommertspandipidajate nõusolekuta. Avaldajate kasuks olnud kommertspant ulatub piiramatult kogu puudutatud isiku vallasvarale. Puudutatud isikul on vallasvara, mis on Võru kohtutäitur Taive Peedosaare poolt täiteasjas 119/2017/167 1. märtsil 2017 arestitud. Puudutatud isiku vara on arestitud täiteasjades nr 025/2017/3810, 025/2019/4181 ja 025/2020/4304. Samuti kuulub puudutatud isikule äriühingu GALADOR OÜ ainuosalus. Kuna puudutatud isiku pankrotimenetlus lõppes raugemisega pankrotti välja kuulutamata, mistõttu likvideerimismenetlust läbi ei viidud, on puudutatud isikul jätkuvalt vara ja läbi tuleb viia sisuline likvideerimismenetlus. Tsiviilasjad 2-17-18830 ja 2-18-187 seisavad puudutatud isiku registrisse ennistamise taga. Puudutatud isiku võlausaldajatel on vähemalt potentsiaalne võimalus nõuete rahuldamiseks viidatud tsiviilasjades. Täiteasjas nr 025/2017/3810 arestis 8. märtsil 2018 kohtutäitur Kaire Põlts puudutatud isiku vallasvara summas 42 500 eurot. Vale on maakohtu seisukoht, et praktikas arestitakse vara võlgniku avaldatud informatsiooni põhjal, kuna kõik puudutatud isiku täiteasjades arestipanditud puudutatud isiku varad on fotografeeritud ja kohtutäituri poolt arestiplommiga üle kleebitud. Asjakohatu on maakohtu seisukoht vara soetusväärtuse ja arestimisväärtuse erinevuse kohta. Asjakohatu on maakohtu etteheide, et avaldajad on pikendanud võlgnevuste sissenõutavuse tähtaegu puudutatud isikute osas, kuna seadus ei piira täitemenetluse käigus sissenõudjal ja võlausaldajal kompromisse sõlmida. Asjassepuutumatu on maakohtu seisukoht, et puudutatud isiku endine juhatuse liige ja ainuosanik eitab SAAREMAA MESI OÜ-ga võlasuhete olemasolu. EO kutsuti 8. novembri 2016 osanike otsusega puudutatud isiku juhatusest tagasi, mistõttu ei saa ta anda ütlusi või hinnanguid hilisemate tehingute osas. Asjakohane ei ole maakohtu etteheide, et avaldajad ja puudutatud isik olid puudutatud isiku suhtes algatatud pankrotimenetlusest teadlikud. Avaldajatel ei olnud huvi puudutatud isiku pankroti väljakuulutamise vastu, vaid palusid jätta pankroti välja kuulutamata. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi, kui lisas toimikusse vaidlustatud määruse tegemise päeval tõendeid, mille osas ei saanud avaldajad seisukohti esitada. Kui maakohus oleks tõendite osas küsinud avaldate seisukohta, oleks see viinud avaldajate taotluse rahuldamiseni ja puudutatud isiku likvideerimismenetluse läbiviimiseni. Menetluse edasine käik
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel (koosmõjus TsMS §-ga 659) muutmata, kuid täiendada tuleb osaliselt määruse põhjendusi. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659). Määruskaebus jääb rahuldamata.
9.Esmalt lahendab ringkonnakohus määruskaebemenetluses esitatud seni lahendamata taotlused.
2-21-9535
9.1.Avaldajad esitasid koos määruskaebusega ja 24. jaanuaril 2023 uued tõendid. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. TsMS § 238 lg 1 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus võtab vastu Tartu Maakohtu registriosakonna määruse nr Ä 20064654 / M12 ärakirja ja jätab toimiku materjalide juurde võtmata puudutatud isiku 8. novembri 2016 osanike otsuse, kuna see ei oma puudutatud isiku täiendava likvideerimise vajaduse üle otsustamisel tähtsust. Ringkonnakohus jätab 24. jaanuaril 2023 esitatud tõendid TsMS § 238 lg 3 p-de 3 ja 4 alusel vastu võtmata. TsMS § 329 lg 1 järgi peavad menetlusosalised menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Avaldajad ei ole põhjendanud, miks neil ei olnud võimalik 24. jaanuaril 2023 esitatud dokumentaalseid tõendeid esitada varem. Samuti peab menetlusosaline tõendi esitamisel põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada (TsMS § 236 lg 3). 24. jaanuari 2023 menetlusdokumendist vastavaid põhjendusi ei nähtu, st avaldajad ei ole märkinud, milliseid konkreetseid asjaolusid nad iga tõendiga soovivad tõendada. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb (vt nt Riigikohtu 21. oktoobri 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-18305, p 17). Kuna dokumendid, mida ringkonnakohus vastu ei võta, on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada.
9.2.Avaldajad taotlesid 24. jaanuaril 2023 hinnata 1. veebruaril 2023 jõustuva äriseadustiku § 2 lg 3 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 45 lg 2 alusel kas puudutatud isiku õigusvõime võib taastuda iseeneslikult, kui isikul on jaotamata vara. Ringkonnakohus selgitab, et puudutatud isiku likvideerimine toimus erisätete alusel pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu. Ringkonnakohus lähtub määruskaebuse lahendamisel kehtivast seadusest.
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vaidlustatud määruses jõudnud õigele järeldusele, et likvideerimismenetluse algatamiseks ÄS § 218 lg-te 2 ega 3 järgi ei ole praegusel juhul alust ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu lahendi lõppjäreldustes muutmiseks.
11.ÄS § 218 lg 2 kohaselt kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Avaldajad on väitnud maakohtu menetluses ja määruskaebuses, et puudutatud isikul on peale registrist kustutamist jaotamata vara, eelkõige täitemenetlustes arestitud vallasvara näol. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jõudnud õigele järeldusele, et avaldajad ei ole tõendanud ega põhistanud vara faktilist olemasolu. Määruskaebuse kohaselt ulatub avaldajate kommertspant kogu puudutatud isiku vallasvarale, kuid avaldajad ei ole endiselt ka kaebuses esile toonud, millised on konkreetsed puudutatud isiku vallasasjad, mida tuleks jaotada. Ringkonnakohtu arvates ei ole täiteasjas nr 119/2017/167 koostatud vara arestimisakt (I kd, tl 71–76) ja täiteasjas nr 025/2017/3810 koostatud õiend (I kd, tl 156–159) arestitud vallasvara kohta piisavad järeldamaks puudutatud isikul käesoleval hetkel vara faktilist olemasolu. Maakohus palus avaldajatel 27. jaanuari 2022 kirjaga põhistada, kuidas on likvideerimise ennistamise korral võimalik nende nõue rahuldada, kui väidetavat vara ei ole perioodil 20. aprill 2018 kuni 22. detsember 2020, s.o 2 aastat ja 8 kuud suudetud võõrandada ning välja tuua milline vara on faktiliselt alles, kelle valduses, kas vara üle toimub vaidlust jne. Avaldajad märksid 4. veebruaril 2022 vastuseks kohtunõudele, et täiteasjades nr 025/2017/3810, 119/2017/167, 025/2019/4181, 025/2020/4304 on kolmandad isikud
2-21-9535 järjepidevalt ja edutult vaidlustanud arestitud asjade kuulumist puudutatud isikule ning kuna kohtumenetlused on aeganõudvad ja puudutatud isiku vara sundvõõrandamist ei ole põhjendatud enne vaidluse lõppemist läbi viia, on täitemenetluste läbiviimine osaliselt viibinud. Avaldajad ei vastanud kohtunõudele seoses sellega, milline vara on faktiliselt alles ja kelle valduses. Avaldajad ei ole ka määruskaebuses esitanud ühtegi tõendit vara faktilise olemasolu kohta, kuigi on maakohtule ette heitnud tõendite omal algatusel kogumata jätmist. Kuna avaldajad ei ole vaatamata maakohtu nõudele ja vaidlustatud määruse põhjendustele vara tegeliku olemasolu kohta tõendeid esitanud, ei veena avaldajate väited ringkonnakohut, et maakohus oleks vara olemasolu puudumise tuvastanud ebaõigesti.
12.Puudutatud isiku suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus lõpetati kohtute infosüsteemist nähtuvalt Harju Maakohtu 22. augusti 2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-3492 pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja puudutatud isik kustutati registrist äriregistri andmetel
22.detsembril 2020. Ajutine pankrotihaldur märkis juba tsiviilasjas nr 2-17-3492 esitatud aruandes, et puudutatud isikul on põhivara väärtuses 30 000 eurot, kuid tuvastatud varad on pankrotimenetluses äärmiselt raskesti realiseeritavad, need asuvad kolmandatele isikutele kuuluvatel kinnistutel ja eeldatavalt võib tekkida vaidlus nende võõrandamiseks (I kd, tl 137; I kd, tl 140 pöördel). Seega oli juba pankrotiavalduse menetluses teada asjaolu, et puudutatud isikul võib olla vallasvara, mis on aga raskesti realiseeritav, kuivõrd puuduvad vahendid kulude, sh kohtukulude ja vara transpordikulude katteks. Maakohus on vaidlustatud määruses tuvastanud, et avaldajad, teised võlausaldajad, võlgnik ega teised huvitatud isikud ei tasunud tsiviilasjas nr 2-17-3492 maakohtu määratud deposiiti pankrotimenetluse jätkamiseks. Riigikohus on selgitanud, et raugemine nagu ka pankroti väljakuulutamine näitab, et võlgnikul puudub vara või olemasolev vara koosneb nõuetest, mille rahuldamine on vähetõenäoline (PankrS § 29 lg-d 1 ja 2). Nõuete rahuldamise tõenäosusele saavad seejuures hinnangu anda ka võlausaldajad, hinnates pankrotimenetluse kulude katteks ja raugemise vältimiseks kohtu määratud deposiidi tasumise põhjendatust (PankrS § 29 lg 3). Raugemise tulemusel isik likvideeritakse likvideerimismenetluseta, st võlgade sissenõudmist, vara müümist ja jagamist õigustatud isikute vahel ei toimu (vt PankrS § 29 lg 8, TsÜS §-d 41 ja 43) (vt Riigikohtu
6.oktoobri 2021 otsus haldusasjas nr 3-19-1161, p 14.2). Kuna avaldajad tuginevad sisuliselt sama vara jaotamise vajadusele, mille võimalik olemasolu tuvastati juba tsiviilasja nr 2-173492 menetluses, said nad selles menetluses tasuda pankrotimenetluse jätkamiseks ja raugemise vältimiseks kohtu määratud deposiidi. Avaldajad on määruskaebemenetluses esile toonud üksnes, et puudutatud isikule kuulub ka GALADOR OÜ ainuosalus, mida puudutatud isiku endise ajutise pankrotihalduri aruandes tsiviilasjas nr 2-17-3492 ei olnud (I kd, tl 136 pöördel – 137; I kd, tl 178). GALADOR OÜ on äriregistrist nähtuvalt registrist kustutatud
6.septembril 2019.
13.Ringkonnakohus nõustub maakohtu ja puudutatud isiku endise ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et lubatavaks ei saa pidada olukorda, kus avaldajad ei tasu pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiiti, vaid esitavad peale pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu lõppemist avalduse täiendavaks likvideerimiseks seoses jaotamata varaga, mida pankrotiavalduse menetluses ei peetud pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavaks. Avaldajad jätsid pankrotiavalduse menetluses oma huvide kaitsmise võimaluse kasutamata. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajate väitega, et kuna neil ei olnud huvi puudutatud isiku pankroti väljakuulutamise vastu, ei pidanud nad ka pankrotimenetluses deposiiti tasuma. Pankrotiseadus näeb ette võimaluse tasuda deposiit pankrotimenetluse kulude katteks, et vältida menetluse raugemist, kui võlgnikul ei jätku vara nende kulude katmiseks. Kui avaldajad pidasid oma nõude rahuldamist tõenäoliseks, oleksid nad pidanud tasuma puudutatud isiku pankrotimenetluses deposiidi, et vältida puudutatud isiku likvideerimist
2-21-9535 likvideerimismenetluseta, nagu näeb ette PankrS § 29 lg 8 pankrotiavalduse menetluse lõppemisel raugemise tõttu.
14.Määruskaebuse väidete kohaselt on likvideerimismenetlus vajalik ka kommertspandikande taastamiseks, kuna KomPS § 18 lg 3 kohaselt ei oleks puudutatud isikut kustutada enne kommertspandi kustutamist. KomPS § 5 lg-st 2 tulenevalt lõpeb kommertspant asjale, mis võõrandatakse tavapärase majandustegevuse raames või heausksele isikule. Kuivõrd maakohus on leidnud, et puudutatud isikul ei ole jaotamata vara, ei ole alust ka likvideerimise läbiviimiseks kommertspandikande taastamiseks, kuna puudub kommertspandiesemeks olev vara.
15.Avaldajad põhistavad täiendava likvideerimise vajadust ka pooleliolevate kohtumenetlustega tsiviilasjades nr 2-17-18830 ja 2-18-187. Maakohus vaidlustatud määruses seda avaldajate väidet ei käsitlenud, mistõttu täiendab ringkonnakohus selles osas maakohtu määruse põhjendusi. ÄS § 218 lg 3 sätestab, et osaühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast osaühingu registrist kustutamist läbi viia üksnes juhul, kui võlausaldaja põhistab, et tema nõue osaühingu vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata, tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamise korral on võimalik tema nõue rahuldada, või kui osaühingut ei oleks võinud vaidluse tõttu nõude üle registrist kustutada. Riigikohus on märkinud, et ÄS § 218 lg 1, mis seab osaühingu äriregistrist kustutamise eeltingimuseks mh, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses, ei kohaldu juhul, kui osaühing likvideeritakse pankrotiavalduse menetluse lõpetamisel raugemise tõttu. ÄS § 218 lg 1 reguleerib osaühingu likvideerimist likvideerimismenetlusega ja äriregistrist kustutamist pärast likvideerimismenetluse lõppemist. Kui pankrotiavalduse menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, ei toimu võlgnikust osaühingu likvideerimist ÄS § 218 ja PankrS § 158 mõttes (vt Riigikohtu 19. detsembri 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-12, p 17). Kuivõrd juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu likvideerib ajutine haldur isiku kahe kuu jooksul likvideerimismenetluseta või kohtu määruse alusel maksimaalselt kuue kuu jooksul (PankrS § 29 lg 8), ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud läbi viia likvideerimist ÄS § 218 lg 3 alusel, et jätkata või alustada puudutatud isiku suhtes kohtumenetlusi, millega avaldajad saaksid kalduda kõrvale PankrS § 29 lg-s 8 sätestatud piiratud ajavahemiku jooksul likvideerimisest pankrotiavalduse menetluse raugemise korral. Kuna puudutatud isiku pankrotiavalduse menetlus lõppes raugemisega pankrotti välja kuulutamata, on kohus juba tuvastanud, et puudutatud isikul puuduvad vahendid, et kohtumenetlusi alustada või jätkata. Seetõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust puudutatud isikut registrisse ennistada, et jätkata pooleliolevaid kohtumenetlusi.
16.Puudutatud isiku täiendava likvideerimise vajadus ei tulene ka avaldajate esitatud Tartu Maakohtu registriosakonna 11. veebruari 2022 määrusest nr Ä 20064654 / M12 (II kd, tl 21 – 21 pöördel), kus kohus üksnes selgitab, et määruskaebuse rahuldamine nõuaks puudutatud isiku täiendava likvideerimise üle otsustamist ja likvideerija määramist, mis ei ole kohtunikuabi pädevus ja mida tuleb lahendada eraldi taotlusega. Viidatud määrusest ei saa tuleneda ega järelduda puudutatud isiku täiendava likvideerimise tegelik vajadus, kuivõrd taolise otsustuse tegemine ei ole kohtunikuabi pädevuses. Puudutatud isiku täiendava likvideerimise eelduste esinemist sai tuvastada kohus praeguses tsiviilasjas, kuid ÄS § 218 lg-tes 2 ja 3 sätestatud eelduste puudumise tõttu jäi avaldajate avaldus rahuldamata.
17.Avaldajad leiavad määruskaebuses, et maakohus on lubamatult lisanud tsiviilasja toimikusse tõendeid. Maakohus on vaidlustatud määruses märkinud, et juriidilise isiku likvideerimise otsustamine koos likvideerija määramisega on TsMS § 475 lg 1 p 11 kohaselt hagita asi ning maakohus kogus tõendeid TsMS § 477 lg 7 järgi. Kohtul on tulenevalt hagita
2-21-9535 menetluses kehtivast uurimisprintsiibist kohustus selgitada välja kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud ja vajaduse korral võib kohus koguda ise tõendeid või teha ettepanek tõendite esitamiseks (TsMS § 477 lg 7). Seega võis maakohus ka praegusel juhul koguda tõendeid omal algatusel ja lisada need tsiviilasja materjalide juurde. Avaldajad heidavad ette, et neil ei võimaldatud osade tõendite osas seisukohta esitada. Avaldajad ei ole määruskaebuses aga välja toonud, kuidas oleks tõendite osas seisukoha esitamine mõjutanud asja lahendust. Avaldajad tõid esile üksnes selle, et maakohus poleks tohtinud arvestada puudutatud isiku endise juhatuse liikme ja ainuosaniku EOi ütlustega (I kd, tl 193–194), kuna ta ei olnud tehingute tegemise ajal puudutatud isiku juhatuse liige. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu poolt viidatud tõendile tuginemine viinud ebaõige järelduse ega lõpplahendini, kuivõrd maakohus on tõendeid, sh EOi ütlusi hinnanud kogumis ega ole lahendis tuginenud üksnes sellele tõendile. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta avaldajate väited seoses SJ puudutatud isiku juhatuse liikmeks saamisega, kuna see asjaolu ei oma praeguses asjas tähtsust.
18.Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et antud juhul ei ole täidetud ÄS § 218 lg-tes 2 ja 3 sätestatud äriühingu täiendava likvideerimise algatamise eeldused, mistõttu on maakohus jätnud avalduse õigesti rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt avaldajate kanda.
20.Määruskaebemenetluses ei osalenud peale avaldajate teisi menetlusosalisi, mistõttu puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.