Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

IDDHIMANTO

PAMUCCATI

OÜ taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata.

ADRAPÕLD

ja Nauvitsman OÜ-lt solidaarselt PAHANDUSMINISTEERIUM KAKS OÜ ja ASHTANGA KUNDALINI OÜ kasuks solidaarselt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (195 eurolt) käesoleva määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

pandiõigust (nt täiteasi 025/2017/3810, lisaks on 12.07.2023 koostatud Vallasvara arestimise aktiga arestitud vara täiteasjades 025/2019/4181, 025/2020/4304). Kui oletada, et esitatud kaebus põhineb taaskord kohtutäituri poolt arestitava või arestitud vara osas selle omandiõiguse võlgnikule mittekuulumisele (Nauvitsman OÜ kaebus tsiviilasjas nr 2-21-1615), on Nauvitsman OÜ ja OÜ ADRAPÕLD alustanud uuesti materiaalõigusliku vaidluse vara omandiõiguse kuuluvuse üle, mille lahendamisele kohaldub TMS § 222 kolmanda isiku hagi vara arestist vabastamiseks ja sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks, mille lg 4 kohaselt ja TMS § 48 lg 1 p 4 järgi on kohtutäituril kohustus täitemenetlus lõpetada. Kuna täitemenetlus on formaliseeritud menetlus, siis saab kohtutäitur lõpetada konkreetse täitemenetluse asjakohase kohtulahendi alusel, millega on kohus konkreetses täiteasjas otsusega sundtäitmise lubamatuks tunnistatud või millega on otsustatud konkreetses täiteasjas arestitud konkreetne vara arestist vabastada. Tooduga on tagatud täitemenetluse läbiviimisel täielik õigusselgus ning järgitud täitemenetluses kehtivat formaliseerituse printsiipi. Tulenevalt täitemenetluses kehtivast formaliseerituse printsiibist ei saa kohtutäitur hakata ka tsiviilasjas nr 2-21-9535 Pärnu Maakohtu 13.02.2022 määruse ja teiste väljaspool täiteasja menetlemist tehtud kohtulahendite alusel täitemenetlust lõpetama viidatud kohtulahendite sisule materiaalõiguslikke hinnanguid andes. 25.08.2023 kaebuses kohtule leiavad avaldajad, et Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi 15.08.2023 otsus tuleb tühistada. Tallinna kohtutäitur on arestinud 12.07.2023 akti alusel hulk Nauvitsman OÜ-le ja OÜ-le ADRAPÕLD kuuluvat põllumajandustehnikat. Arestimisakti kohaselt on Nauvitsman OÜ-le kuuluvad asjad koormatud eelnevalt pandiõigusega Lõuna Farm OÜ (kustutatud) suhtes, 18.11.20216 registreeritud registerpant summas 60 000 eurot. Võlgnikuna käsitletakse täitemenetluses Lõuna Farm OÜ-t, milline äriühing on kustutatud äriregistrist 22.12.2020 ilma õigusjärgluseta. OÜ ADRAPÕLD vallasvara on samuti arestitud, mis on eriti põhjendamatu, kuivõrd keegi ei ole kunagi isegi väitnud, et OÜ-le ADRAPÕLD kuuluvad teraviljakuivati Mepu 165, teraviljapunker 2 tk ja teraviljasorteer Petkus kuuluksid hoopis võlgnik Lõuna Farm OÜ-i omandisse. Tartu Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-17-18830, milles on esitatud hagiavaldus teraviljakuivati Mepu 165, teraviljapunker 2 tk ja teraviljasorteer Petkus võõrandamistehingute tagasivõitmiseks, kuid need asjad kuuluvad OÜ ADRAPÕLD omandisse niikaua, kui ei ole jõustunud kohtulahendit asjade võõrandamistehingute tagasivõitmise kohta. Kuna OÜ Lõuna Farm on lõppenud õigusjärgluseta ja jõustunud on kohtulahend, millega tsiviilasjas nr 2-21-9535 esitatud avaldus Lõuna Farm OÜ registrisse ennistamiseks ja täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks jäi rahuldamata, ei ole kohtutäituril muud võimalust, kui täiteasi lõpetada. Täitemenetluse läbiviimise jätkamine on õigusvastane ja selline rikkumine on jätkuv. Nauvitsman OÜ ja OÜ ADRAPÕLD on käsitletud täiteasjas puudutatud isikutena, seega menetlusosalistena, kellel on sellest tulenevalt õigus esitada taotlus täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 p 6 järgi, kuigi kohtutäitur peaks sellel alusel ka ilma kellegi taotluseta täitemenetluse lõpetama. Kuna avaldaja vara arestiti kehtiva täitedokumendita ning arestimine oli seetõttu tühine, tuli kohtutäituril TMS § 77 lg 2 alusel avaldaja vara arestist vabastada ja tema viide sama paragrahvi lg 3 kohaldamisele on asjakohatu. Kaebajad on samuti täitemenetluse osalised, täitur on arestinud ju nende isikute vara ning käsitleb neid puudutatud isikutena, mis tähendab ilmselgelt seda, et kaebajad saavad taotleda täiturilt menetluse lõpetamist TMS § 48 lg 1 p 6 järgi. OÜ Nauvitsman puhul kordab kohtutäitur järjepanu, et OÜ Nauvitsman on varasemalt esitanud identsel alusel kaebuse, mille kohtud on jätnud rahuldamata. Selline kohtutäituri otsuse põhjendus on ebaõige. OÜ Nauvitsman ei ole varasemalt vaidlustanud arestimisakti ja praeguseks on asjaolud muutunud – on jõustunud Pärnu Maakohtu 13.02.2022 määrus tsiviilasjas 2-21-9535, mis on tuvastanud sissenõudjate täitedokumendi tühisuse ja fakti, et Lõuna Farm OÜ ei kuulu registrisse ennistamisele. Samuti tuginevad Nauvitsman OÜ ja OÜ ADRAPÕLD asjaolule, et kommertspant on registrist kustutatud. Seega on situatsioon võrreldes varasema kaebusega teine. OÜ Nauvitsman varade arestimist põhjendatakse sellega, et asjadel lasub pandiõigus (kommertspant) ja et täitur realiseerib justkui pandiõigust. Samas ei ole täitur arvestanud, et see pandiõigus on juba mitmeid aastaid tagasi kustutatud. Eelviidatud Pärnu Maakohtu määruse kohaselt kustutas 22.12.2020 Tartu

Maakohtu registriosakond omaalgatuslikult puudutatud isiku registrikaardilt avaldaja I, Sten J ja avaldaja II kasuks olnud kommertspandikande. Samuti on Pärnu Maakohus 13.02.2022 määruses leidnud, et 17.11.2016 notariaalses lepingus nr 3421 antud võlatunnistus näilik ning TsMS § 89 lg 2 alusel tühine. Seega ei ole pandiõigust, kehtivat täitedokumenti ega Lõuna Farm OÜ-le kuuluvat varakogumit. Hoolimata eelnevast peab täitur võimalikuks täitemenetluse jätkamist ja selle raames võõra vara arestimist. Menetluskulud jätta kohtutäituri kanda. Kohtutäitur leidis enda 02.10.2023 seisukohas kohtule, et kaebuse esitajad püüavad alustada materiaalõiguslikku vaidlust vara arestist vabastmiseks kohtutäituri vastu, kes ei ole sellise vaidluse lahendamiseks õigustatud, tulenevalt TMS § 222 sätestatust, nagu viidatud ka kohtutäituri otsuses. Kuna OÜ ADRAPÕLD ega Nauvitsman OÜ ei ole sissenõudjateks ega võlgnikeks täiteasjas nr 025/2019/4181, puudub neil õigus taotleda (sh kogu) täitemenetluse lõpetamist, millele on kohtutäitur oma otsuses samuti viidanud. Ühtlasi on täiesti ilmne, et kogu täitemenetlus selle täitetoimingute kogumina, ei saa kaebajate huvisid puudutada, mistõttu on kaebuse nõue täitemenetluse lõpetamiseks, kui hüpoteetiliselt eeldadagi kaebajatel sellise õiguse olemasolu, põhjendamatu. Kohtutäituri hinnangul ei anna avaldajate kaebus alust kaebuses toodud nõude tühistada kohtutäituri otsus – rahuldamiseks. Kuna avaldajad on esitanud kohtusse alusetu kaebuse, siis on õiguspärane jätta käesoleva tsiviilasja menetluskuluid avaldajate kanda. Kohtule esitatud seisukohas selgitab puudutatud isik III, et tema ei ole täiteasjas nr 025/2019/4181 sissenõudja, mistõttu tuleb OÜ ADRAPÕLD, Nauvitsman OÜ kaebus kohtutäitur Kaire Põlts 15.08.2023 otsusele täiteasjas nr 025/2019/4181 jätta puudutatud isiku III osas läbi vaatamata või rahuldamata ning menetluskulud avaldajate kanda. Puudutatud isikud II ja IV ei nõustu avaldajate kaebusega. Kaebus kohtutäitur Kaire Põlts 15.08.2023 otsusele täiteasjas nr 025/2019/4181 on põhjendamatu ning menetlus tuleb lõpetada, alternatiivselt jätta kaebus läbi vaatamata. Avaldajad on esitanud korduva kaebuse kohtutäituri otsusele, mis on juba lahendatud tsiviilasjas 2-21-1615. Nimetatud tsiviilasjas käsitletud kaebuses taotles Nauvitsman OÜ täiteasjade nr 025/2017/3810, 025/2020/4304 ja 025/2019/4181 menetluse lõpetamist. Kohus jättis avaldaja taotluse rahuldamata. Kohtud on tsiviilasjas 2-21-1615 tuvastanud, et Nauvitsman OÜ-l puudub õigus taotleda täitemenetluse lõpetamist täiteasjades, kus ta ei ole ise sissenõudjaks ega võlgnikuks. Samuti on kohtud tuvastanud, et ei esine asjaolusid, mis tingiksid täitemenetluse lõpetamise Nauvitsman OÜ taotluse ja TMS § 48 lg 6 alusel ning seega on kohtutäitur põhjendatult jätnud kaebuse rahuldamata nõudes lõpetada viivitamatult täiteasjad 025/2020/4304, 025/2017/3810 ja 025/2019/4181. Eeltoodust tulenevalt tuleb Nauvitsman OÜ 25.08.2023 kaebuse menetlus TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetada. Kuna taotlus on äratuntavalt perspektiivitu, tuleb TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta see läbivaatamata. Menetluskulud jätta avaldajate kanda. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avaldajate kaebuse ja puudutatud isikute seisukohtadega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et kaebus kohtutäituri otsuse peale tuleb jätta puudutatud isiku III osas läbivaatamata ning ülejäänud osas rahuldamata. Kaebus puudutatud isiku III osas TsMS 423 lg 2 p 1 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Avaldajad on esitanud kaebuse kohtutäitur Kaire Põltsi 15.08.2023 otsusele täiteasjas nr 025/2019/4181 ja märkinud puudutatud isikuks ka IDDHIMANTO PAMUCCATI OÜ (puudutatud isik III). Täiteasjas nr 025/2019/4181 on sissenõudjateks vaid

PAHANDUSMINISTEERIUM KAKS OÜ (puudutatud isik II) ja ASHTANGA KUNDALINI OÜ (puudutatud isik IV). Eelnevast tulenevalt on põhjendatud jätta avaldajate kaebus Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi 15.08.2023 otsusele täiteasjas nr 025/2019/4181 puudutatud isiku III IDDHIMANTO PAMUCCATI OÜ osas läbivaatamata. Kaebuse lahendamine TMS § 11 lg 1 p 4 järgi kuulub maakohtu pädevusse kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib esitada kohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p 15 ja TMS § 218 lg 2 alusel vaatab kohus asja läbi hagita asjana. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asi vaadatakse läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TMS § 218 lg 1 järgi kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on kohtutäiturile kaebus esitatud 10.07.2023. Kohtutäitur on esitatud kaebuse lahendanud 15.08.2023 otsusega, millega jättis rahuldamata avaldajate kaebuse. Avaldajad esitasid kaebuse kohtule 25.08.2023, seega on kaebus esitatud tähtaegselt ja TMS §-s 217 nõutud kohtueelne menetlus on läbitud. Kohus selgitab, et avaldajate kohtule esitatava kaebuse asjaolud saavad olla TMS §-st 217 lg 6 tulenevalt samad, mis kohtutäiturile kaebuse esitamisel ja avaldajad saavad sellest sättest tulenevalt kaevata kohtule ainult kohtutäituri selle otsuse peale. Kohus ei hinda avaldaja kaebuse asjaolusid, mida avaldaja ei ole esile toonud kohtutäiturile 10.07.2023 esitatud kaebuses. Avaldajad leiavad 25.08.2023 kaebuses kohtule, et Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi 15.08.2023 otsus tuleb tühistada. Algselt esitasid avaldajad ka nõuded tunnistada kohtutäituri tegevus OÜ Nauvitsman ja OÜ Adrapõld vara arestimisel õigusvastaseks ja kohustada kohtutäiturit lõpetama täiteasja nr 025/2019/4181 menetlus TMS § 48 lg 1 p 6 järgi, kuid nimetatud nõuetest avaldajad puuduste kõrvaldamise käigus loobusid. Eelnevast tulenevalt ei analüüsi kohus menetlusosaliste seisukohti seoses nõuetega tunnistada kohtutäituri tegevus vara arestimisel õigusvastaseks ja kohustada kohtutäiturit lõpetama täiteasja nr 025/2019/4181 menetlus. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et kohus on juba ka tsiviilasjas nr 2-21-1615 võtnud Nauvitsman OÜ taotlusel seisukoha täiteasja nr 025/2019/4181 menetluse lõpetamise võimalikkuse kohta TMS § 48 lg 1 p 6 alusel. Avaldajad on seisukohal, et kuna tsiviilasjas nr 2-21-9535 tehtud lahend on jõustunud ja selles on tuvastatud sissenõudjate täitedokumendi tühisus ja fakt, et Lõuna Farm OÜ ei kuulu registrisse ennistamisele, samuti on kommertspant registrist kustutatud ning tuvastatud, et Lõuna Farm OÜle ei kuulu varakogumit, on situatsioon võrreldes varasema kaebusega (tsiviilasi nr 2-21-1615) teine. Võõra vara arestimine ja täitemenetluse jätkamine muutunud olukorras ei ole põhjendatud. Kohus eeltoodud käsitlusega ei nõustu. Kohus nõustub täituriga selles, et kuna täitemenetlus on formaliseeritud menetlus, siis saab kohtutäitur lõpetada konkreetse täitemenetluse asjakohase kohtulahendi alusel, millega on kohus konkreetses täiteasjas otsusega sundtäitmise lubamatuks tunnistanud või millega on otsustatud konkreetses täiteasjas arestitud konkreetne vara arestist vabastada. Sellesisulist hagi avaldajad kohtule esitanud ei ole. Juba tsiviilasjas nr 2-21-1615 on kohus viidanud asjakohase õiguskaitsevahendina TMS § 222 lg 1 alusel hagi esitamisele. Kuigi avaldajad väidavad, et olukord on muutunud, nähtub kohtule esitatud asjaoludest jätkuvalt, nii nagu eelviidatud tsiviilasjaski, et avaldajate kaebuse eesmärgiks on tuvastada, et kohtutäituri poolt arestitud võlgniku vara ei kuulu võlgnikule, vaid vaidlusaluse vara tegelikuks omanikuks on avaldajad. See aga eeldab materiaalõigusliku vaidluse lahendamist vara kuuluvuse kohta, mida täitur ei ole pädev läbi viima. Kohus leiab, et ka avaldajate hinnangul muutunud olukorras, on kohaseks õiguskaitsevahendiks hagi esitamine TMS § 222 lg 1 alusel, kui avaldajad leiavad, et

nende vara on arestitud õigusvastaselt. Kohtutäitur jättis põhjendatult OÜ ADRAPÕLD ja Nauvitsman OÜ kaebuse rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus avaldajate kaebuse Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi 15.08.2023 otsusele täiteasjas nr 025/2019/4181 rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena. TsMS § 172 lg 1 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 168 lg 2 järgi, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus on jätnud avalduse puudutatud isiku III osas läbivaatamata, mistõttu tuleb puudutatud isiku III menetluskulud jätta solidaarselt avaldajate kanda. Kooskõlas TsMS § 172 lg 1 ja lg 10 tuleb puudutatud isikute I, II ja IV menetluskulud jätta avaldajate kanda. Puudutatud isiku III osakapital koosneb ühest osast. Osa kuulub LAGUNA MADRE OÜ-le. P J, puudutatud isik III osaniku esindaja õigustes, valis 09.10.2023 puudutatud isiku III osanike otsusega ühingu juhatuse liikmeks P J ning volitas mh P J, kelle volitused ühingu juhatuse liikmena kehtivad kuni 09.10.2023 kell 22.00, ja MENETLUSTEENUSED UÜ esindama puudutatud isikut III kõikides riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustes, kohtutes, juriidiliste ja eraisikute ees. Puudutatud isik III 09.10.2023 vastus kohtule on allkirjastatud P J poolt kell 21.39, st ajal, mil P J volitused puudutatud isiku III juhatuse liikmena veel kehtisid. Eelnevast tulenevalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud avaldajatelt välja mõista puudutatud isikul III tekkinud esindajakulusid summas 348 eurot. Puudutatud isiku III taotlus kaebuse läbivaatamata jätmiseks ei olnud juriidiliselt niivõrd keerukas, et P J ei oleks olnud võimeline seda kohtule esitama juhatuse liikme ülesannetes. Kohus jätab rahuldamata puudutatud isiku III taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kuna puudutatud isikutel II ja IV oli menetluses lepinguline esindaja, peavad avaldajad hüvitama puudutatud isikutele II ja IV tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1115-13, p 25). Puudutatud isikute II ja IV esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 4,1 tundi. Õigusabi on osutatud hinnaga 120 eurot tund, järgmiselt: 1) 29.09.2023 – 09.10.2023 - dokumentide analüüs ja kausta koostamine/täiendamine - 1,2 tundi, tunnihinnaga 120 eurot - kokku 144 eurot; 2) 09.10.2023 – kaebuse vastuse ja taotluste koostamine ning kohtule esitamine - 2,5 tundi, tunnihinnaga 120 eurot - kokku 300 eurot; 3) 09.10.2023 – menetluskulude nimekirja koostamine ning kohtule esitamine - 0,4 tundi, tunnihinnaga 120 eurot - kokku 48 eurot.

Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et puudutatud isikute II ja IV menetluskulud esindajakulule on osaliselt ülemäärased. Kohus leiab, et 29.09.2023-09.10.2023 on dokumentide analüüsile põhjendatud ajakulu 1 tund. Kohtule ei ole kausta esitatud, mistõttu kausta koostamise/täiendamise ajakulu 0,2 tundi on põhjendamatu. Kohtu hinnangul 09.10.2023 kaebuse vastuse ja taotluste koostamisele ning kohtule esitamisele on põhjendatud ajakulu 0,75 tundi. Vastus kaebusele koosnes suuremas osas vallasvara arestimise akti ümberkirjutusest ning tsiviilasjas nr 2-21-1615 esitatud asjaolude ja kohtute seisukohtade väljatoomisest, puudutatud isikute seisukoht oli vähem kui 0,5 lehekülge. Kohus vähendab antud ajakulu 1,75 tunni võrra. Kohtu hinnangul 09.10.2023 menetluskulude nimekirja koostamisele ning kohtule esitamisele on põhjendatud ajakulu 0,2 tundi, arvestades, et nimekiri koosnes 3-st toimingust ning esitati kohtule samas dokumendis, kui vastus kaebusele. Kohus vähendab antud ajakulu 0,2 tundi. Eeltoodust tulenevalt tuleb vähendada esindaja ajakulu kokku 2,15 tunni võrra, seega on esindaja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 1,95 tunni ulatuses. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). Riigikohus on rõhutanud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14). Kohus märgib, et juristid osutavad üldjuhul õigusteenust advokaatidest mõnevõrra madalama tasu eest. Arvestades, et käesolev kohtuasi ei ole keskmisest keerukam ja puudutatud isikute II ja IV esindaja puhul ei ole tegemist advokaadist esindajaga, peab kohus mõistlikuks ja põhjendatuks õigusabiteenuse tunnitasuks juristi puhul 100 eurot käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isikute II ja IV esindaja põhjendatud ja vajalik kulu esindajale 195 eurot. Puudutatud isikute II ja IV menetluskulud kokku on 195 eurot, mis tuleb avaldajatelt solidaarselt puudutatud isikute II ja IV kasuks solidaarselt välja mõista. Puudutatud isikud II ja IV on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada avaldajaid hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Kuivõrd käesoleval juhul ei nähtu kohtule, et kohtutäituril oleks menetluskulusid tekkinud, siis ei tule kindlaks määrata kohtutäituri menetluskulude rahalist suurust. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.