5.Mõista Janek Maidlalt Brita-Maria Maidla kasuks välja menetluskulud määruskaebemenetluses 420 eurot (koos käibemaksuga).
Edasikaebamise kord
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Janek Maidla (avaldaja, võlgnik) esitas 6. juulil 2022 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei 25. juuni 2022. a otsuse peale täiteasjas nr 084/2022/1606, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja 21. mai 2022. a kaebuse. Avaldaja palub tühistada kohtutäituri otsuse avaldajale kuuluva sõiduki Ford Galaxy registreerimismärgiga XXXXXXX arestimistoimingu osas. Avaldajale kuuluva sõiduki arestimine ei ole proportsionaalne meede ega täida oma eesmärki. Sõiduki väärtus on vähene (avaldaja väitel umbes 1000 eurot), kuid selle kasutegur avaldaja enda jaoks suur. Avaldaja kasutab sõidukit tööl käimiseks, suhtlemiskorra täitmiseks oma lastega ning Kaitseliidu tegevuses osalemiseks. 23. septembri 2022. a kohtu nõudekirja koostamise hetkel puudus avaldajal juhtimisõigus, sest see oli uuendamisel. Alates 28. septembrist 2022 on tal kehtiv juhtimisõigus.
2.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Avaldaja sõiduki arestimine on õiguspärane, kuivõrd arestimist ei saa välistada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 53 lg 2 alusel ega ka mitte TMS § 66 lg 1 p 5 või p 12 alusel. Transpordiameti 14. oktoobri 2022. a vastusest nähtuvalt puudus avaldajal juhtimisõigus perioodil 9. juulist 2022 kuni 28. septembrini 2022, kuna see oli liiklusseaduse (LS) § 124 lg 3 p 1 alusel peatunud. Kohtutäitur esitas koos 29. augusti 2022. a vastusega portaali www.auto24.ee 2005. a Ford Galaxy müügikuulutused, mille kohaselt jääb sõiduki müügihind vahemikku 1799 kuni 2199 eurot. Avaldajale kuuluva sõiduki väärtus võib olla vähemalt 1500 eurot. Avaldajalt on elatis välja mõistetud kolme lapse ülalpidamiseks kokku 330 eurot kuus. Lisaks on avaldajal juba sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevus 4965 eurot 30 senti seisuga 31. märts 2022. Avaldaja töötasu on 777 – 924 eurot (bruto) kuus (tl 27–28).
3.Sissenõudja vaidles avaldaja kaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Avaldajal puudub sõiduki juhtimisõigus.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Tartu Maakohus jättis 7. novembri 2022. a määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus mõistis avaldajalt sissenõudja kasuks välja menetluskulud 868 eurot 80 senti ning menetluskuludelt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Tartu Ringkonnakohtu 26. augusti 2021. a otsusega tsiviilasjas nr 2-20-16466 mõisteti avaldajalt sissenõudja kasuks välja tagasiulatuvalt ajavahemiku 27. juulist 2020 kuni
23.veebruarini 2021 eest elatis 700 eurot 10 senti ning elatis 110 eurot kuus alates
24.veebruarist 2021 kuni sissenõudja täisealiseks saamiseni 5. jaanuaril 2025. Sissenõudja esitas 11. märtsil 2022 kohtutäiturile avalduse avaldaja suhtes täitemenetluse algatamiseks. Kohtutäitur algatas 15. märtsil 2022 avaldaja suhtes täiteasja nr 084/2022/1606 ning toimetas täitmisteate avaldajale kätte 30. märtsil 2022. Kuivõrd sissenõude pööramine avaldaja sissetulekutele ei viinud sissenõudja nõude rahuldamiseni, otsustas kohtutäitur pöörata sissenõude ka avaldajale kuuluvale sõidukile Ford Galaxy registreerimismärgiga XXXXXXX, määrates sõiduki arestimise ajaks 3. juuni 2022 algusega kell 10:00 ning kohustades avaldajat ilmuma sõiduki arestimisele kohtutäituri büroosse. Avaldaja esitas 21. mail 2022 kohtutäiturile kaebuse sõiduki arestimistoimingute suhtes ning taotles, et kohtutäitur ei arestiks tema sõidukit. Kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse 25. juuni 2022. a otsusega rahuldamata, leides, et arestimine on õiguspärane. Maakohus nõustus kohtutäituri seisukohaga, et sõiduki arestimine ei ole TMS § 53 lg 2 alusel välistatud. TMS § 53 lg 2 kohaselt vara ei arestita, kui võib eeldada, et arestitavate esemete müügist saadud rahast jätkub üksnes täitekulude katteks. Maakohus teostas päringu avalikult kättesaadava www.auto24.ee andmebaasist avaldajale kuuluva sõiduki turuväärtuse kohta ning selle kohaselt jääb sõiduki turuhind vahemikku 1800 kuni 3800 eurot. Seega saab eeldada, et kohtutäituri 29. augusti 2022. a vastuses väidetud hinnanguline turuväärtus on tegelikkusele vastav ja et avaldaja sõiduki turuväärtus võiks olla eelduslikult vähemalt suurusjärgus 2000 eurot. Avaldaja on küll väitnud, et sõiduki seisukorda arvesse võttes on selle turuväärtus pigem 1000 eurot, kuid avaldaja ei ole oma väidet tõendanud ega põhistanud. Kuivõrd kohtutäituri 29. augusti 2022. a vastuses märgitu kohaselt jäävad sõiduki võõrandamisega seotud täitekulud vahemikku 50 kuni 100 eurot, siis on ilmselge, et sõiduki võõrandamisest saadav raha oleks praegusel juhul täitekulude suurusest kordades suurem. Sõiduki arestimine ei ole välistatud ka TMS § 66 lg 1 p 5 alusel. Nimetatud sätte järgi ei või täitemenetluses arestida ega müüa füüsilise isiku majandus- ja kutsetegevuse või töö- või teenistussuhte jätkamiseks hädavajalikke esemeid. Ainuüksi asjaolu, et võlgnik kasutab sõidukit töölkäimiseks, ei kujuta endast veel TMS § 66 lg 1 p-is 5 sätestatud olukorda. Võlgnik peab arestimise välistamiseks tõendama või põhistama, et sõiduki kasutamine töölkäimiseks on töösuhte jätkamiseks hädavajalik, mis tähendab, et sisuliselt ei ole võlgnikul ilma sõidukit kasutamata võimalik töösuhtega jätkata ega sissetulekut teenida. Praegusel juhul ei ole avaldaja sellise asjaolu esinemist tõendanud ega põhistanud. Seadusandja on TMS § 711 ja § 712 näol näinud seaduses ette eriregulatsiooni elatise võlgniku sõiduki suhtes täitetoimingute läbiviimisele, mis tähendab seda, et elatise võlgniku (kelleks praegusel juhul on ka avaldaja) sõiduki arestimise välistamisele ja selle aluseks olevate asjaolude tõendamisele kehtivad tavapärasest kõrgendatud kriteeriumid. Elatise võlgnik peab sellises olukorras suutma oma sõiduki arestimise välistamiseks üheselt tõendama, et sõiduk on
talle hädavajalik töösuhte jätkamiseks ning ilma selleta tema töösuhe lõppeks ja võlgnik kaotaks selle tagajärjel sissetuleku. Avaldaja ei ole selliste asjaolude esinemist tõendanud. Maakohus tuvastas läbi Google Maps kaardirakenduse, et avaldaja elukoha ja töökoha kaugus teineteisest on 2,6 km ning et seda vahemaad on avaldajal võimalik läbida nii jalgsi, kui ka ühistranspordiga. Kuigi isikliku sõidukiga töölkäimine oleks tõenäoliselt mugavam, turvalisem ja ajaefektiivsem, siis sellest hoolimata ei ole avaldaja jaoks töölkäimine ilma sõidukita välistatud. Avaldaja väide, et ta vajab sõidukit lisatulu teenimiseks, on paljasõnaline. Samuti ei ole võimalik sõiduki arestimist välistada seeläbi, et avaldaja kasutab sõidukit enda lastega suhtlemise korra täitmisel või oma isiklike tegevuste läbiviimisel (nt Kaitseliidu üritustel osalemiseks). Arestimise välistamise olukorrad on toodud eelkõige TMS § 53 lg-s 2 ja § 66 lg-s 1, ning ükski neist ei kohaldu avaldaja poolt välja toodud asjaolude puhul. Tegemist ei ole ka TMS § 66 lg 1 p-s 12 sätestatud olukorraga, mis näeb ette, et arestida ei või ka muid asju, mille arestimine on vastuolus seaduse või heade kommetega. Elatise võlgnikule kuuluva sõiduki arestimine ei ole vastuolus heade kommetega ning seda isegi juhul, kui elatise võlgnik kasutab enda väitel sõidukit enda ülalpidamisel olevate lastega suhtlemiseks. Kaitseliidu tegevuses osalemine ei saa tulla laste ülalpidamiskohustuse arvelt.
MÄÄRUSKAEBUS
5.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub jätta sõiduk Ford Galaxy arestimata. Määruskaebuse kohaselt on ilmnenud uusi asjaolusid. Avaldaja plaanib välja võtta pensionifondist raha, mille tõendamiseks esitas avaldaja koos määruskaebusega avalduse pensionifondi väljavõtmiseks, selle aktsepteermise, pensionikonto väljavõtte. Pensionifondi väärtus on 13 770 eurot 83 senti ja see laekub avaldaja kontole mais 2023 ning see on piisav, et tasuda võlgnevus laste ja kohtutäituri ees. Lisaks on avaldaja töötasu detsembri algusest tõusmas, kuna avaldaja tööandja majanduslik olukord on paranenud. Laste igakuine kohustuslik elatis on järgmistel kuudel tagatud. Avaldaja otsis kohtutäituriga kohtuvälist lahendust, kuid kohtutäitur ei olnud koostööaldis. Avaldaja esitas koos määruskaebusega oma väide tõendamiseks kirjavahetuse kohtutäituriga. Maakohus ei ole usaldusväärsete tõenditega tõendanud auto väärtust, vaid on teinud suvalise väljavõtte www.auto24.ee keskkonnast. Avaldaja auto väärtus on umbes 1000 eurot. Lastega suhtluskorda ei ole võimalik efektiivselt sõidukita täita. Lisaks on sõiduk vajalik riigikaitselistel eesmärkidel. Avaldaja ei nõustu ka sissenõudja menetluskulude suurusega. Menetluskulud on selgelt ülepaisutatud. Tegelik menetluskulude suurus peaks jääma 200–300 euro juurde. Janek Maidla esitab uued tõendid (avaldus pensionifondi väljavõtmiseks, selle aktsepteerminie, pensionikonto väljavõte ja suhtlus kohtutäituriga). Tõendeid ei olnud võimalik varem esitada, sest neid ei olnud Tartu Maakohtu menetluse ajal olemas.
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
6.Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. TMS § 8 lg-st 1 tulenevalt on kohtutäitur kohustatud võtma viivitamata tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Võlgnevuse rahuldamine vaid avaldaja sissetuleku arvel ei ole mõistliku aja jooksul võimalik. Seetõttu on kohtutäitur kohustatud
pöörama sissenõude avaldaja varale. Asjaolusid, mis välistaks vara arestimise TMS § 53 lg 2, § 66 lg 1 p 5 ega p 12 alusel, ei esine. Avaldaja väited pensioniosakute väljavõtmise kohta ei ole asjakohased. Avaldus on esitatud 16. novembril 2022, pärast maakohtu määruse tegemist. Maakohus ei saanud 7. novembri 2022 määruse tegemisel ja kohtutäitur 26. juuni 2022 otsuse tegemisel arvestada, et avaldaja otsustab pensioni II sambast raha välja võtta. Kohtutäitur palus jätta asja materjalide juurde võtmata koos määruskaebusega esitatud tõendid, mis puudutavad pensioniosakute väljavõtmist.
7.Sissenõudja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Sissenõudja leidis sarnaselt kohtutäituriga, et Pensionikeskusele esitatud avaldus II sambast raha väljavõtmiseks ei ole asjakohane. Elatise võlgnevus on 10 205 eurot 61 senti, pensioni laekumise ajaks mais on võlgnevus eelduslikult 11 475 eurot. Järelikult ei kata isegi II samba pensionikonto raha sellel hetkel sissenõutava elatise summat. Avaldaja on pikka aega vältinud oma alaealiste laste ülalpidamiskohust. Avaldaja tulevikku suunatud lubadused ei muuda praegust olukorda, avaldaja on ka varem andnud erinevaid lubadusi oma kohustuse täitmise osas, kuid ei ole neid täitnud. Avaldaja ei esitanud maakohtu poolt määratud tähtajaks vastuväiteid menetluskuludele. Määruskaebuses esitatud vastuväited on esitatud hilinenult.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 kohaselt jätta muutmata ja avaldaja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 465 lg 2 p 8) ning määruskaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda TsMS § 654 lg 6 alusel neid kõiki.
9.TMS § 8 lg 1 järgi on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Avaldaja ei ole menetluses vaielnud vastu kohtutäituri ega sissenõudja väitele, et avaldaja töötasust ei laeku kogu elatise maksmiseks vajaminevat raha ning et avaldajal on tekkinud elatise võlgnevus (tl 20, 33 pöördel). TMS § 53 lg 3 kohaselt määrab vara arestimise järjekorra kohtutäitur. Seega on kohtutäitur pööranud sissenõude eelkõige avaldaja sissetulekule, kuid sellest ei piisa nõuete täitmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul oli kohtutäitur õigustatud pöörama sissenõude ka avaldaja vallasvarale.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja sõiduki arestimist ei saa tuvastatud asjaoludel lugeda ebaproportsionaalseks TMS § 53 lg-te 1–2 mõttes. TMS § 53 lg 1 järgi ei või arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik (vt nt Riigikohtu 29. septembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15, p 26). TMS § 53 lg 2 kohaselt vara ei arestita, kui võib eeldada, et arestitavate esemete müügist saadud rahast jätkub üksnes täitekulude katteks. Maakohus tuvastas, et arestitud sõiduki väärtus on vahemikus 1800 kuni 3800 eurot. Ka kohtutäituri vastusele lisatud portaali www.auto24.ee väljavõtte järgi on sarnaste sõidukite
väärtus vahemikus 1799 kuni 2199 eurot. Avaldaja ei ole tõendanud, et tema sõiduki seisundi tõttu oleks selle väärtus vaid 1000 eurot. Lisaks kinnitas kohtutäitur kohtule, et sõiduki võõrandamisega seotud täitekulud jääksid vahemikku 50 kuni 100 eurot, seega ei oleks isegi juhul, kui sõiduki väärtus oleks vaid 1000 eurot, TMS § 53 lg 2 eeldused täidetud, mis õigustaks vara aresti alt vabastamist. Avaldaja ei vaidle määruskaebuses vastu maakohtu poolt tuvastatule, et avaldaja tööl käimine sõiduki arestimise ja ka võõrandamise tõttu ei oleks takistatud. Ka ei ole avaldaja tõendanud oma väidet, et sõiduki olemasoluta ei ole võimalik täita lastega suhtluskorda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et Kaitseliidu tegevuses osalemine ei saa tulla laste ülalpidamiskohustuse täitmise arvelt.
11.Tuvastatud asjaoludel oli täitemenetlus enne sõiduki arestimist kestnud küll vaid ligikaudu 2 kuud, kuid arvestada tuleb, et sundtäitmisel on elatise nõue, mis rahuldatakse täitemenetluses üldjuhul eelisjärjekorras. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Vaidlust ei ole, et nõude täitmine üksnes avaldaja sissetuleku arvelt ei viinud sissenõudja nõude rahuldamiseni.
12.Avaldaja hinnangul on asjaolud muutunud, ta on esitanud avalduse pensionikontolt raha saamiseks ning selle saamisel tasub võlgnevuse ära. Samuti on avaldaja töötasu alates detsembrist suurenenud, mistõttu laste igakuine kohustuslik elatis on järgmistel kuudel tagatud. Avaldaja ei ole töötasu suurenemist tõendanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei õigusta ka see, kui võlgnik tasub täitemenetluse kestel osa võlast, täiturit sõidukit arestist vabastama, kui ülejäänud nõude rahuldamiseks muud vara ei ole või see on tõenäoliselt ebapiisav (Riigikohtu
29.septembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15, p 26). Sissenõudja kinnitusel on avaldaja ka varem andnud lubadusi, kuid ei ole neid täitnud. Kuna sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei andnud tulemust, võlgnevus aina suureneb, oli täituril TMS § 53 lg 1 alusel õigus arestida avaldajale kuuluv sõiduk.
13.Riigikohus on leidnud, et kohtul on TsMS § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatu järgi kohustus kontrollida kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel, kas esinevad TMS §-s 55 sätestatud arestimise tühisuse alused ka juhul, kui avaldaja ei ole sellele sõnaselgelt tuginenud (Riigikohtu 6. juuni 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-8643, p 17). TMS § 55 kohaselt on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita, võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet, vara on arestinud ebapädev isik või võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Avaldaja ei ole nimetatud eeldustele tuginenud. Samuti ei tulene asja materjalidest, et need oleksid praegusel juhul täidetud. Seega ei ole arestimine tühine ka TMS § 55 järgi.
14.Avaldaja vaidlustab ka väljamõistetud menetluskulude suurust. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 18. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud määruses diskretsioonipiire ületanud. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista
lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-1910324/42, p 19). Menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Ringkonnakohtu arvates hindas maakohus kostja lepinguliste esindajate kulude (sh ajakulu) põhjendatust ja vajalikkust kooskõlas TsMS § 175 lg-s 1 sätestatuga.
15.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1, § 172 lg 10). Kohtutäituril kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Sissenõudja menetluskulude nimekirja kohaselt on sissenõudja menetluskuludeks määruskaebemenetluses lepingulise esindaja kulu 560 eurot 40 senti (koos käibemaksuga). Avaldaja ei ole sissenõudja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud. Sissenõudja lepinguline esindaja on osutanud õigusteenuseid 3 tunni 20 minuti ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on esindaja ajakulu osaliselt ülepaisutatud. Põhjendatud ei ole ajakulu ühe tunni ulatuses kohtu kirjaga tutvumiseks, kliendi teavitamiseks menetluslikust olukorrast ning menetluskulude nimekirja koostamiseks. Ringkonnakohus andis viidatud kirjaga menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ning vastaspoole nimekirjale seisukoha esitamiseks. Tegemist on informatiivse kirjaga, mis ei vaja õiguslikku analüüsi ega menetluslikku olukorra selgitamist. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva vaidluse sisu, keerukust ja mahtu arvestades, samuti arvestades, et sissenõudjat esindas nii maa-, kui ka ringkonnakohtus sama lepinguline esindaja, on lepingulise esindaja ajakulu ringkonnakohtu menetluses põhjendatud kokku 2,5 tunni ulatuses, s.o rahaliselt 420 eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohus rahuldab sissenõudja taotluse menetlusekuludelt viivise väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab avaldajalt sissenõudja kasuks välja menetluskuludelt viivist kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vahur-Peeter Liin
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.