Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.01.2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-6314
Kohtuasi
X hagi Julianus Inkasso OÜ vastu isikuandmete ebaseadusliku avaldamise lõpetamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.08.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar Kostja (vastustaja): Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553), lepinguline esindaja Anni Kennedy
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 31.08.2022 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
2.Jätta kostja Julianus Inkasso OÜ apellatsiooniastmes kantud menetluskulud hageja X kanda.
3.Määrata kindlaks kostja Julianus Inkasso OÜ apellatsiooniastme menetluskulude rahaline suurus ning mõista X-lt Julianus Inkasso OÜ kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 330 eurot.
Kohustada X tasuma väljamõistetud menetluskulude hüvitiselt Julianus Inkasso OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates ringkonnakohtu otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
2-22-6314 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.28.04.2022 esitatud ja 10.05.2022 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on Julianus Inkasso OÜ (kostja) avaldanud maksehäireregistris taust.ee X (hageja) kohta, et hagejal on kaks maksehäiret. Hageja ei tea, milliste väidetavate nõuetega tegemist on. Väidetavate nõuete osas ei ole välja toodud, kes on sissenõudja ja mis on väidetava nõude alusdokument ehk millest nõue tuleneb.
2.Hageja leiab, et kostja on avaldanud ebaõigeid andmeid, kuna maksehäired ei ole nõuete aegumise tõttu kehtivad. Sellest tulenevalt esitas hageja 06.01.2022 kostjale kohtuvälise nõude, milles palus viivitamatult eemaldada teabe hageja maksehäirete kohta. Kostja selgitas 10.01.2022 vastuses, et pärast täitemenetluse lõpetamist aegumise tõttu võib võlaandmeid maksehäireregistris avaldada täiendavalt viis aastat kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 10 lg 2 p-ga 5 ning keeldus võlanõuete nr 709117375 ja nr 248695468 osas maksehäire avaldamise lõpetamisest. Kostja lisas kohtuvälise vaidluse ajal märked selle kohta, et need nõuded on aegunud.
3.Hageja on seisukohal, et hageja nime ja võlaandmete avaldamine kostja veebilehel on isikuandmete avaldamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus, IKÜM) kohaselt. IKÜM art 4 p 1 kohaselt on isikuandmed igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku ehk andmesubjekti kohta, mh ka isiku nimi ja majanduslik tunnus. Kostja on oma veebilehel avaldanud hageja nime ning võlaandmed. Hageja leiab, et kuna kõnealuste maksehäirete aluseks olevad nõuded on aegunud, siis on kostja kohustatud need maksehäire veebilehelt eemaldama IKS § 10 lg 2 p-st 5 tuleneva piirangu tõttu.
4.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 146 lg 4 kohaselt on aegumistähtaeg 10 aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul kohaldub kolme aasta pikkune aegumistähtaeg, kuna hageja ei ole oma kohustusi rikkunud tahtlikult. Kostja võlanõude aegumine ei ole peatunud ega katkenud ning hageja ei ole nõuet tunnustanud TsÜS § 158 lg 2 tähenduses.
5.Hageja tõlgendab IKS § 10 lg 2 p-i 5 selliselt, et selle sätte alusel ei ole lubatud IKS § 10 lgs 1 nimetatud eesmärgil andmeid koguda ja kolmandale isikule edastada, kui kohustuse
2 (11)
2-22-6314 rikkumisest on möödunud rohkem kui viis aastat. Hageja hinnangul ei toeta kohtupraktika kostja käsitlust (nt Riigikohtu 12.12.2011 otsus haldusasjas nr 3-3-1-70-11, p 16).
6.Hageja on kasutanud kohtueelselt õigusabi, et kostja lõpetaks ebaseadusliku isikuandmete töötlemise. Seetõttu on kostja oma tegevusega tekitanud hagejale ka varalist kahju, mis seisneb kohtueelsetes õigusabikuludes.
7.Hageja palus kohtul kohustada kostjat lõpetama hageja isikuandmete avaldamine taust.ee maksehäireregistris ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
8.Kostja oma 02.06.2022 vastuses hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt pöördus hageja esindaja 06.01.2022 kostja poole ebaõigete andmete avaldamise lõpetamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Pöördumise saamise ajal avaldas kostja teavet hageja nelja maksehäire kohta, millest kaks on ka käesolevas tsiviilasjas vaidluse all. 10.01.2022 vastuses selgitas kostja hagejale, et on kahe nõude avaldamise lõpetanud. Nõude nr 709117375 avaldamine on peatatud kuni asjaolude selgitamiseni ning nõude nr 248695468 avaldamine jätkub kooskõlas IKS § 10 lg 2 p-ga 5.
9.Kostja väitel on maksehäireregistris avaldatavad nõuded kohtulikult kontrollitud ja välja mõistetud tsiviilasjades nr 2-09-32953 ja 2-09-52125 tehtud kohtuotsustega. Nõuded on osaliselt tasumata ning neis asjades läbi viidud täitemenetlustes on kohtutäitur kooskõlas TMS § 481 lg 1 p-dega 1–3 kohaldatud aegumist 01.12.2021 (kohtulahendi tsiviilasjas nr 2-09-32953 täitmiseks läbi viidud täitemenetlus täiteasjas nr 025/2010/3570) ja 07.09.2021 (kohtulahendi tsiviilasjas nr 2-09-52125 täitmiseks läbi viidud täitemenetlus täiteasjas nr 022/2010/6892). Maksehäireregistris taust.ee on andmed päringu alusel kättesaadavad isikutele, kellel on selleks IKS § 10 kohaselt õigus. Andmeid vaatav isik peab oma õigustatud huvi olemasolu kinnitama enne andmetele ligipääsu saamist.
10.Väär on hageja väide, et IKS § 10 lg 2 p 5 kohaselt ei ole lubatud IKS § 10 lg-s 1 nimetatud eesmärgil andmeid koguda ja kolmandale isikule edastada, kui kohustuse rikkumisest on möödunud rohkem kui viis aastat. IKS-i asjaomane säte on seotud kohustuse rikkumise lõppemisega, mitte rikkumise algusega. Aegumise arvestamisel tuleb arvesse võtta aegumise katkemise ja peatumise asjaolusid. TsÜS § 160 lg 1 alusel aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 järgi on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Käesoleval juhul olid nõuete aluseks kohtulahendid, st kostja oli nõuded kohtumenetluses maksma pannud.
11.TsÜS § 159 lg 1 kohaselt jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. TsÜS § 157 lg 1 alusel kohaldub käesolevas asjas 10aastane aegumistähtaeg. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 481 lg 1 sätestab täitemenetluse lõpetamise korra nõude täitmise aegumise tõttu. Käesoleval juhul on täitemenetlused nõude täitmise aegumise tõttu lõpetatud 01.12.2021 ja 07.09.2021. Nõude aegumine ei lõpeta siiski nõuet, vaid kooskõlas TsÜS § 142 lg 1 II lausega võib pärast nõude aegumist kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.
12.Käesoleval juhul on alates 01.12.2021 ja 07.09.2021 hagejal õigus keelduda tsiviilasjades nr 2-09-32953 ja 2-09-52125 tunnustatud kohustuste täitmisest, kuid kuni 01.12.2021 ja 07.09.2021 rikkus hageja oma kohustusi, kuivõrd ta ei tasunud võlgnevusi. Alates 01.12.2021
3 (11)
2-22-6314 ja 07.09.2021 on hageja kohustuste rikkumine lõppenud. IKS § 10 lg 2 p 5 kohaselt võib vaidlusaluseid maksehäireid pärast nende aegumist avaldada veel kuni 5 aastat.
13.Andmete avalikustamine ei või mitte ühelgi juhul kahjustada andmesubjekti õigusi või vabadusi ülemääraselt (IKS § 10 lg 2 p 3). Niisiis tuleb aegunud nõuete puhul hinnata ka seda, mis hetkest alates ei ole avaldamine enam proportsionaalne. Ka Andmekaitse Inspektsioon (AKI) on asunud seisukohale, et aegunud nõuete osas kehtib tingimus, et võlaandmeid võib maksimaalses ulatuses (5 aastat pärast aegumist) avaldada üksnes siis, kui võlausaldaja astus aegumistähtaja jooksul aktiivseid samme võlgnevuse sissenõudmiseks.
14.Käesoleval juhul on võlausaldaja teinud võlgnevuste sissenõudmiseks pingutusi. Hageja ei tasunud võlgnevust ei enne maksekäsu kiirmenetlust, maksekäsu kiirmenetluse käigus ega ka enam kui 10 aastat kestnud täitemenetluse käigus. Eeltoodu viitab sellele, et kostja ei ole kohustuste täitmisel aktiivsust üles näidanud ning tal on nende täitmisega olnud raskusi väga pika aja jooksul. Kohtupraktika kohaselt võib võlausaldaja avaldada andmeid isiku võlgnevuse kohta eesmärgiga mõjutada viimast kohustusi täitma (Riigikohtu 21.12.2010 otsus tsiviilasjas 3-2-1-67-10, p 22). Hageja ei ole kohtumenetluse käigus nõuete õigsust vaidlustanud.
15.Arvestades hageja eelnevat maksekäitumist, sh võlgnevuste arvu, nende suurust ja võlgniku enda käitumist võlgnevuse sissenõudmise protsessis, peab kostja konkreetsete maksehäirete avalikustamist nõude aegumistähtaja jooksul ja kuni viis aastat pärast aegumise kohaldamist põhjendatuks. Maksehäire avaldamine ei ole hageja õigusi ja vabadusi ülemäära kahjustav.
16.Hageja on nõudnud kostjalt kahju tekitava tegevuse, so maksehäirete avaldamise lõpetamist VÕS § 1055 lg 1 alusel. VÕS § 1055 lg 1 kohaldamiseks tuleb täita deliktistruktuuri kohaselt kolm eeldust ning ühe eelduse täitmata jätmisel ei ole võimalik hagi rahuldada. Käesoleval juhul kostja ei ole avaldanud ebaõigeid faktiväited hageja kohta. Juhul, kui kohus peaks leidma, et kostja on hageja kohta avaldanud ebaõigeid faktiväiteid, siis ei ole avaldamine käesoleval juhul olnud õigusvastane ega süüline. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
17.Maakohus leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
18.Maakohus tuvastas, et: -
Pärnu Maakohtu 27.04.2010 kohtumäärusega (maksekäsk) tsiviilasjas 2-09-32953 kohustati hagejat tasuma Swedbank AS-ile põhinõue 7 085 krooni ja kõrvalnõudeid 1167,98 krooni ning hüvitama riigilõivu 750 krooni (tl 43 ja pöördel).
-
Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts’i 01.12.2021 otsusega lõpetati TMS § 481 lg 1 alusel täitemenetlus täiteasjas 025/2010/3570 sissenõudja Julianus Inkasso OÜ (kostja) kasuks võlanõude täitmises 27.04.2010 kohtuahendi nr 2-09-32953 alusel seoses nõude täitmise aegumisega (tl 44-46).
-
Pärnu Maakohtu 13.08.2010 kohtumäärusega (maksekäsk) tsiviilasjas 2-09-52125 kohustati hagejat tasuma EMT AS-ile põhinõue 13 213.11 krooni ja kõrvalnõudeid 3936.28 krooni ning hüvitama riigilõivu 750 krooni (tl 47-48).
-
Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus’e 07.09.2021 otsusega lõpetati TMS 481 lg 1 alusel täitemenetlus täiteasjas 022/2010/6892 sissenõudja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks võlanõude täitmises 13.08.2010 kohtulahendist tsiviilasjas nr 2-0952125 tuleneva nõude osas seoses nõude täitmise aegumisega (tl 49-50).
4 (11)
2-22-6314
19.Maakohus tuvastas, et hagiavalduse juurde lisatud maksehäireregistri (taust.ee) tõendi kohaselt (tl 10) on Julianus Inkasso OÜ kui nõudja (käesolevas menetluses kostja) avaldanud maksehäireregistris X’i (käesolevas menetluses hageja) kohta alljärgnevad nõuded: Nõude kuupäev Lõppkuupäev
Valdkond
Võlgnevus
Staatus
16.06.2016
30.11.2021
Pangandus ja liising
13.46 eurot
Aegunud (30.11.2021)
02.09.2017
08.03.2022
Telekommunikatsioon
559.29 eurot
Aegunud (08.03.2022)
20.Maakohus tuvastas ka, et pooled ei vaidle kostja poolt hageja kohta selle informatsiooni avaldamise üle. Samuti on tuvastatud, et hagejal on täitmata võlakohustused kostja ees, mille täitmist nõuete aegumise tõttu kostja enam nõuda ei saa.
21.Hageja põhiväited on: 1) kostja on avaldanud hageja kohta ebaõiged andmed, kuna maksehäired ei ole nõuete aegumise tõttu kehtivad; 2) kostja võlanõude aegumine ei ole peatunud ega katkenud; 3) hageja ei ole nõuet tunnustanud TsÜS § 158 lg 2 tähenduses, mille tagajärjel aegumine katkeks ja algaks uuesti; 4) IKS § 10 lg 2 p 5 kohaselt ei ole lubatud sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud eesmärgil andmeid koguda ja kolmandale isikule edastada, kui kohustuse rikkumisest on möödunud rohkem kui viis aastat.
22.Kostja põhivastuväited on: 1) IKS seob tähtaja kohustuse rikkumise lõppemisega, mitte rikkumise algusega; 2) hageja käsitlused, et aegumise tähenduses peab lähtuma lepingute rikkumisest 2007 ja 2009 aastast, on väärad; 3) nõude aegumine ei lõpeta nõuet, vaid kooskõlas TsÜS § 142 lg 1 II lausega pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Alates 01.12.2021 ja 07.09.2021 on hagejal õigus keelduda oma kohustuste täitmisest ning alates eelnimetatud kuupäevadest on hageja kohustuse rikkumine lõppenud; 4) IKS § 10 lg 2 p 5 alusel ei ole maksehäire avaldamine lubatud, kui kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud rohkem kui viis aastat.
23.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Tuginedes TsMS § 438 lg-le 1, analüüsib kohus käesoleva vaidluse lahendamisel, kas hagejal on tekkinud õigus kostja vastu isikuandmete avaldamise lõpetamise nõudmiseks ning kas kostjal on õiguslik huvi ja seaduslik alus hageja kohta maksehäireregistris avaldatud andmete kustutamata jätmiseks.
24.Alates 15.01.2019 kehtiva IKS § 1 p 1 järgi reguleerib sama seadus füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel ulatuses, milles see täpsustab ja täiendab sätteid, mis sisalduvad IKÜM-s. IKS ei sätesta isikuandmete mõistet, kuid isikuandmete mõiste on sätestatud IKÜMi art 4 p-s 1, mille kohaselt on „isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku (andmesubjekt) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal. Kuna kostja on maksehäireregistris avaldanud hageja ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning andmed väidetavate võlgnevuste jääkide kohta, siis kujutavad kostja avaldatud andmed hageja isikuandmeid. Kostja omakorda leiab, et tal on õigus hageja isikuandmete töötlemiseks hageja poolt võlasuhte rikkumise tõttu (IKS § 10 lg 2 p 5).
25.IKS § 10 lg 1 järgi võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete edastamine kolmandale isikule ja edastatud andmete töötlemine kolmanda isiku poolt on lubatud andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil või muul samasugusel eesmärgil ning üksnes juhul, kui vastutav või volitatud töötleja on kontrollinud edastatavate andmete õigsust ja õiguslikku alust isikuandmete edastamiseks ning on registreerinud andmeedastuse. IKS § 10 lg 2 p 5 järgi ei ole sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud eesmärgil lubatud andmeid koguda ja kolmandale isikule edastada, kui kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud rohkem kui viis aastat. 5 (11)
2-22-6314 Kostja arvates tuleb IKS § 10 lg 2 p 5 kohaldamisel lähtuda kohustuste rikkumise lõppemisest, mitte rikkumise algusest.
26.Kohus on juba tuvastanud, et hageja kohta maksehäireregistris avaldatud nõuded on aegunud. Riigikohtu 12.12.2011 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-70-11 p-s 16 antud selgituse kohaselt on nõude aegumist võimalik arvestada andmesubjekti õigustatud huvide kahjustamise kaalumisel IKS (kuni 14.01.2019 kehtinud redaktsiooni) § 11 lg 7 p 2 alusel. Mida pikema perioodi järel toimub isikuandmete töötlemine, sh edastamine, seda intensiivsemalt riivab see andmesubjekti põhiõigusi, eelkõige eraelu puutumatust, ning seda kaalukam peab olema andmete kolmandatele isikutele edastamise vajadus.
27.Maakohus leidis, et hageja põhiõiguste intensiivse riivamisena saab käsitada tema isikuandmete töötlemist IKS § 10 lg 2 p 5 alusel veel viie aasta jooksul pärast seda, kui vastavalt 01.12.2021 ja 07.09.2021 lõpetati 27.04.2010 ja 13.08.2010 kohtulahendite sundtäitmiseks algatatud täitemenetlused (Riigikohtu otsus haldusasjas 3-3-1-70-11 p-le 22). Samas ei tähenda eeltoodu, et sellest tulenevalt peab kohus hagi rahuldama.
28.Aegumistähtaja algust reguleerivad TsÜS § 147 lg-d 1 ja 2. Sundtäitmisele esitatud nõuded hageja vastu muutusid sissenõutavaks enne maksekäsu kiirmenetluse avalduste esitamist: tsiviilasjas nr 2-09-32953 enne 10.07.2009 (tl 43 ja pöördel) ja tsiviilasjas nr 2-09-52125 enne 12.10.2009 (tl 47-48). Võlausaldajad on nõudnud hagejalt kohustuste täitmist enne makskäsu kiirmenetluse avalduste esitamist. Kohustuste täitmise tagamiseks on hageja suhtes algatatud ka täitemenetlused, mis kestsid üle 11 aasta. TsÜS § 142 lg 1 järgi õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist aegub seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Maakohtu arvates hõlmab õigus keelduda kohustuse täitmisest ka IKS § 10 lg 2 p 5 alusel isiku andmete kogumise ja kolmandale isikule edastamise lõpetamise õigust. Samas ka see ei ole hagi rahuldamise aluseks.
29.Kostja nõuded hageja vastu aegusid vastavalt 01.12.2021 ja 07.09.2021. Seega nendest kuupäevadest alates on hagejal õigus keelduda täitmata jäänud kohustuste täitmisest ja nendest kuupäevadest algab IKS § 10 lg 2 p 5 nimetatud kohustuse rikkumise lõppemine. Maakohus leiab, et olukorras, kus kostja ei suutnud hagejalt vaatamata rakendatud jõupingutustele võlgnevust sisse nõuda, on kostjal säilinud IKS § 10 lg 2 p 5 sätestatud õigus avaldada ja edastada kolmandatele isikule hageja kohta kogutud andmeid ja hagejal on kohustus taluda andmete avaldamist kuni 01.12.2026 ja 07.09.2026. Hageja senist käitumist arvestades ei ole võimalik järeldada, et kostja avaldatud andmed hageja õigusi ja vabadusi ülemäära kahjustavad. Kohus jätab hagi rahuldamata.
30.Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jäävad kõik menetluskulud hageja kanda. Maakohus hindas ka kostja menetluskulude suurust ja määras need kindlaks. Apellatsioonkaebus
31.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus, millega jäeti tema hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja palub teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema hagi täies ulatuses ja jätta mõlema poole menetluskulud kõikides kohtuastmetes kostja kanda.
32.Hageja märgib, et maakohtu otsuse põhjendused (kohtuotsuse p-d 34 ja 35) on selgelt vastuolulised. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, kui on sidunud IKS § 10 lg 2 p-s 5 nimetatud viieaastase tähtaja aegumisega, mitte kohustuse rikkumisega. Hageja tugineb oma väidete kinnituseks Riigikohtu otsusele haldusasjas nr 3-3-1-70-11 (p 22). Hageja väitel ei toeta kostja ja maakohtu tõlgendust IKS § 10 lg 2 p 5 kohta ei seadus, eelnõu seletuskiri ega senine kohtupraktika. Hageja hinnangul on täiesti meelevaldne kohustuse rikkumist siduda
6 (11)
2-22-6314 aegumisega ning veel enam täitedokumendiga või täitedokumendi aegumisega. Pärast aegumistähtaja möödumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Seega ei ole kohustuse rikkumise lõppemine seotud aegumisega.
33.Hageja leiab lisaks, et isikuandmete töötlemine seoses võlasuhte rikkumisega peab vastama ka muudele vastavas sättes väljatoodud nõuetele ning igasugune isikuandmete töötlemine peab alati vastama IKÜM-ile. Isikuandmed peavad olema asjakohased, piisavad ja piirduma sellega, mis on nende töötlemise otstarbe seisukohalt vajalik (IKÜM pp 39). Hageja on seisukohal, et tema isikuandmete jätkuv töötlemine üle 10 aasta hiljem ei saa olla põhjendatud ega proportsionaalne arvestades võlasuhte rikkumisest möödunud aega, nõuete iseloomu, hageja enda käitumisest tulenevaid asjaolusid ning isikuandmete jätkuvast töötlemisest tulenevat hageja kui andmesubjekti õiguste riive ulatust. Hageja ei nõustu Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) seisukohtadega. Vastustaja seisukoht
34.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Kostja palub jätta kõik apellatsioonkaebuse menetlemisega talle kaasnenud menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
35.Kostja tugineb apellatsioonkaebuses mh AKI 03.10.2022 kinnitatud juhendile „Maksehäirete avaldamine“, millele ta ei saanud viidata ega tugineda varem, kuna juhend kinnitati 03.10.2022, st seda ei olnud maakohtu menetluse ajal olemas.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
36.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni tühistamiseks ja hagi rahuldamiseks, kuid maakohtu otsuse vastuolulisi põhjendusi tuleb muuta ja täiendada (TsMS § 657 lg 1 p 21). Eeltoodu ei anna alust maakohtus kantud menetluskulude jaotuse muutmiseks. Ringkonnakohus jaotab ka apellatsiooniastmes kantud menetluskulud ja määrab need kindlaks (TsMS § 174 lg 3).
37.Apellatsioonkaebuse läbivaatamisel võtab ringkonnakohus aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks (TsMS § 652 lg 1 p 1).
38.Ringkonnakohus loeb maakohtus apellatsioonkaebuses vaidlustatud ei ole.
tuvastatuks
järgmised
asjaolud,
mida
-
Pärnu Maakohtu 27.04.2010 kohtumäärusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-09-32953 mõisteti hagejalt Swedbank AS-i kasuks välja põhinõue, kõrvalnõuded ja riigilõiv (tl 43 ja pöördel).
-
27.04.2010 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-09-32953 täitmiseks algatati täitemenetlus täiteasjas nr 025/2010/3570 sissenõudja Julianus Inkasso OÜ kasuks.
-
01.12.2021 lõpetas Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts TMS § 481 lg 1 alusel täitemenetluse täiteasjas nr 025/2010/3570 seoses nõude täitmise aegumisega (tl 44-46).
-
Pärnu Maakohtu 13.08.2010 kohtumäärusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-09-52125 mõisteti hagejat EMT AS-i kasuks välja põhinõue, kõrvalnõuded ja riigilõiv (tl 47-48).
7 (11)
2-22-6314 -
13.08.2010 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-09-52125 täitmiseks algatati täitemenetlus täiteasjas nr 022/2010/6892 sissenõudja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks.
-
07.09.2021 lõpetas Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus TMS 481 lg 1 alusel täitemenetluse täiteasjas nr 022/2010/6892 seoses nõude täitmise aegumisega (tl 49-50).
-
Kostja Julianus Inkasso OÜ on avaldanud maksehäireregistris taust.ee teabe hageja täiteasjades nr 025/2010/3570 ja nr 022/2010/6892 olevate võlgnevuste kohta. Enne käesoleva kohtumenetluse algust on kostja lisanud teadetele, et tegemist on aegunud nõuetega.
-
Hagejal on kostja ees täitmata võlakohustused, mille täitmisest ta võib keelduda, kuna nõuded on aegunud.
39.Ringkonnakohtus vaidlevad pooled materiaalõiguse normi kohaldamise üle. Pooled on eriarvamusel, kuidas tuleks tõlgendada IKS § 10 lg 2 p-i 5, mis näeb ette, et võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete avaldamine ei ole lubatud, kui kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud rohkem kui viis aastat. Samuti leiab hageja, et igal juhul on tema kohta andmete avaldamine ebaproportsionaalne.
40.Asja lahendamiseks tuleb esmalt määratleda pooltevahelise õigussuhte iseloom ning õigusnormid, mille alusel käesolevat vaidlust tuleb lahendada (TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause).
41.Hageja on esitanud kostja vastu VÕS § 1055 lg-l 1 põhineva nõude kahju tekitava tegevuse (maksehäirete avaldamine) lõpetamiseks. Selleks, et hagejal oleks alust taotleda, et kostjal keelataks õigusrikkumise toimepanemine, peab ta tõendama, et kostja on pannud toime hageja õigusi rikkuva teo ning et on oht, et kostja selline tegevus võib korduda (vt nt Riigikohtu 21.06.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-10047, p 13; 17.06.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-1617491/80, p 20.2).
42.Käesoleval juhul peab hageja kostjapoolseks õigusrikkumiseks seda, et kostja on veebilehel taust.ee avaldanud tema kohta kaks maksehäiret, mida ei tohiks enam avaldada, kuna asjaomaste kohustuste rikkumisest on möödas üle 13 aasta, st neid maksehäireid ei või avaldada sätte alusel, mis lubab andmeid avaldada ainult seni, kuni kohustuse rikkumisest ei ole möödas rohkem kui viis aastat (IKS § 10 lg 2 p 5). Hageja leiab seega, et tema kohta on avaldatud ebaõigeid faktiväiteid. Sellisel juhul võiks hageja VÕS § 1055 lg-l 1 põhinev nõue kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043, §1046 ja § 1047 alusel, kui: - hageja kohta on avaldatud andmeid; - andmed avaldas kostja; - nimetatud andmed on ebaõiged; - hageja õigusi on rikutud; - kostja käitumine on olnud õigusvastane.
43.Nõude esimene eeldus on, et hageja kohta oleks avaldatud andmeid. Maakohus on tuvastanud ja pooled ei ole apellatsiooniastmes vaidlustanud, et andmed hageja nime, isikukoodi ja võlgnevuse kohta on isikuandmed IKS ja ITÜM art 4 p 1 mõttes ning nende andmete kogumine, salvestamine ja avalikustamine on andmete töötlemine IKS ja ITÜM art 4 p 2 mõttes. Isikuandmete töötlemine on lubatud üldjuhul üksnes andmesubjekti nõusolekul. Teatud erijuhtudel, sh IKS § 10 (võlasuhte rikkumine) nimetatud juhul ja tingimustel, on lubatud ka andmete avaldamine andmesubjekti nõusolekuta.
8 (11)
2-22-6314
44.Käesoleval juhul on maakohus tuvastanud ka selle, et andmed avaldas maksehäireregistris taust.ee kostja. Ringkonnakohtus pooled seda vaidlustanud ei ole.
45.Mis puudutab avaldatud andmete õigsust, siis andmed isiku võlgnevuse kohta on faktiväide. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav ja selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Maakohus on tuvastanud ja pooled ei ole seda vaidlustanud, et kostja avaldatud andmed hageja kohta on seotud jõustunud kohtuotsustega hagejalt välja mõistetud võlgnevustega, mida hageja kohtuotsuste alusel algatatud – ja käesoleva kohtumenetluse ajaks aegumise tõttu lõpetatud – täitemenetlustes ei tasunud. Seega andmed tekkinud ja tasumata jäänud võlgnevuste kohta vastavad tõele.
46.Käesolevas asjas on maakohus tuvastanud ja pooled ei ole vaidlustanud ka seda, et hoolimata tasumata jäänud võlgnevuste olemasolust, on need nõuded aegunud vastavalt alates 01.12.2021 ja 07.09.2021. Käesolev vaidlus taandubki küsimusele, kas olukorras, kus nõuded on aegunud – see märge on kõnealustele andmetele lisatud ka taust.ee’s – on nende avaldamine lubatud või mitte, st kas hageja õigusi on rikutud ja kas kostja käitumine on olnud õigusvastane. Hageja peamine väide maakohtus ja apellatsioonkaebuses on see, et kuigi aegumine ei lõpeta nõuet, seab ta täitmise sõltuvusse võlgniku tahtest ja annab võlgnikule kestva vastuväite täitmisest keelduda, mistõttu on alates 01.12.2021 ja 07.09.2021 tema kohta asjaomaste andmete avaldamine IKS § 10 lg 2 p 5 kohaselt keelatud.
47.Ringkonnakohus hageja tõlgendusega IKS § 10 lg 2 p-le 5 ei nõustu, kuid leiab, et hageja on apellatsioonkaebuses õigesti esile toonud, et maakohus on otsuse p-des 34 ja 35 esitanud vastuolulised põhjendused. Otsuse p-s 34 leidis maakohus, et kuna pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest, siis hõlmab see õigus ka IKS § 10 lg 2 p 5 alusel isiku andmete kogumise ja kolmandale isikule edastamise lõpetamise õigust. Seejärel otsuse p-s 35 märkis maakohus, et „olukorras, kus kostja, vaatamata seni rakendatud jõupingutustele, ei suutnud hagejalt võlgnevust sisse nõuda, on kostjal säilinud IKS § 10 lg 2 p 5 sätestatud õigus endiselt avaldada (hoida avaldatuna) ja edastada kolmandatele isikule hageja kohta kogutud andmeid ja hagejal on kohustus taluda andmete avaldamist kuni 01.12.2026 ja 07.09.2026“. Ringkonnakohus nõustub, et mõlemad väited ei saa samaaegselt õiged olla. Ringkonnakohus saab ise paranda maakohtu otsuse ebaselguse.
47.1.Ringkonnakohus leiab, et pärast nõude aegumist võib kohustatud isik küll keelduda oma kohustuse täitmisest, kuid IKS § 10 lg 2 p 5 alusel ja tingimustel võib võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmeid avaldada veel kuni viis aastat, kuna kohustuse rikkumise lõppemise ajaks tuleb lugeda nõude aegumise aega (Riigikohtu 21.12.2011 otsus haldusasjas nr 3-3-1-70-11, p 22–23). Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et vastupidisel juhul, kui võlgnik kohustust ei täida ja võlga ei tasu, siis kohustuse rikkumise lõppemine ei saabukski, st andmeid võiks avaldada lõpmatult. IKS § 10 lg 2 p 5 sätestatud tähtajaline piirang on seatud just võlgniku kaitseks ning ka aegumisega arvestamine, juhul kui võlasuhte rikkumine ei ole lõppenud, kaitseb võlgniku huve. See aga ei tähenda, et maksehäire avaldamine enne selles sättes nimetatud viieaastase tähtaja lõppu oleks keelatud.
47.2.IKS § 10 lg 2 p-i 5 on samamoodi tõlgendanud ka Andmekaitse Inspektsioon (AKI), mh oma 03.10.2022 avaldatud juhendis „Maksehäirete avaldamine“, millele kostja on apellatsioonkaebuse vastuses tuginenud. Kostja on apellatsioonkaebuses selgitanud, et kuna AKI juhend kinnitati 03.10.2022, st pärast maakohtu 31.08.2022 otsuse tegemist, siis ei olnud tal võimalik maakohtu menetluses nimetatud juhendile varem viidata ega sellele tugineda (TsMS § 633 lg 5). Ringkonnakohus leiab, et AKI juhend ei ole tõend, mille vastuvõtmise üle peaks kohus otsustama, seega ei oma juhendi avaldamise aeg ka otsustavat tähtsust. Juhendi ps 2.6 „Andmete avaldamise aeg“ on IKS § 10 lg 2 p 5 tõlgendamisel märgitud, et „inspektsiooni hinnangul rakendub selline viieaastane tähtaeg ka aegunud nõuete avaldamisele, kuna
9 (11)
2-22-6314 vastupidisel juhul võiks nõudeid, mida aegumistähtaja jooksul ei tasutud, lõpmatuseni avaldama jääda. Ka Riigikohus on kinnitanud, et see ei oleks proportsionaalne“. AKI viitab seejuures Riigikohtu 12.12.2011 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-70-11, millele tugineb ka hageja ise. Ringkonnakohus nõustub küll hageja väitega, et AKI ei ole seadusandja ning AKI juhendid ei ole õiguslikult siduva tähendusega, kuid kuna AKI juhend on kooskõlas Riigikohtu varasemate seisukohtaga, siis vastuolu puudub. IKS § 10 lg 2 p-s 5 nimetatud „kohustuse rikkumise lõppemine“ saab toimuda nii kohustuse täitmisega kui ka aegumisega. Seega ei ole segi aetud kohustuse rikkumist ja aegumist, vaid juhistes on selgitatud, et viieaastane ajapiir kehtib ka juhul, kui kohustuse rikkumine lõpeb nõude aegumise tõttu.
47.3.Nii kohtupraktikast kui ka AKI juhendist nähtub, et kõnealust sätet on tõlgendatud võlgniku kasuks, kuid kindlasti mitte viisil, et pärast nõude aegumist lõppeks kohe andmete avaldamise õigus. Eelnevast tulenevalt muudab ringkonnakohus maakohtu otsuse p-i 34 viimases lauses sedastatut, et õigus keelduda oma kohustuse täitmisest aegumise tõttu hõlmab IKS § 10 lg 2 p 5 alusel isiku andmete kogumise ja kolmandale isikule edastamise lõpetamise õigust. Ringkonnakohus leiab, et õigus keelduda oma kohustuse täitmisest aegumise tõttu ei hõlma sellist õigust, vaid IKS § 10 lg 2 p 5 alusel võib isiku kohta andmeid edastada veel kuni viis aastat.
48.Andmete edastamine ei või IKS § 10 lg 2 p 3 kohaselt siiski olla andmesubjekti õigusi ja vabadusi ülemäära kahjustav ka siis, kui kohustuse rikkumisest ei ole veel möödunud rohkem kui viis aastat. Kuigi käesoleval juhul on andmete hageja võlgnevuse kohta maksehäireregistris avaldamine lubatav hageja krediidivõimelisuse ja maksekäitumise hindamiseks (IKS § 10 lg 1), siis tuleb avaldamise proportsionaalsuse hindamisel võtta arvesse ka seda, et mida pikema perioodi järel toimub isikuandmete töötlemine, sh edastamine, seda intensiivsemalt riivab see andmesubjekti põhiõigusi, eelkõige eraelu puutumatust, ning seda kaalukam peab olema andmete kolmandatele isikutele edastamise vajadus.
48.1.Hageja leiab, et tema isikuandmete jätkuv töötlemine ei saa olla põhjendatud ega proportsionaalne arvestades võlasuhte rikkumisest möödunud aega, nõuete iseloomu ja hageja enda käitumisest tulenevaid asjaolusid. Hageja ei ole neid asjaolusid täpsustanud. Kostja leiab, et andmete avaldamine on õigustatud, sest kostja on aegumistähtaja jooksul teinud samme võlgnevuse sissenõudmiseks. Esiteks nõudsid algsed võlausaldajad hagejalt võlgnevusi kohtuväliselt, seejärel kohtulikus korras ning kuna hageja maksekäske vabatahtlikult ei täitnud, siis pidi võlausaldaja algatama kohtutäituri juures veel ka täitemenetlused. Hageja ei tasunud võlgnevusi täielikult ka täitemenetluse jooksul ning täitemenetlused lõpetati hageja enda taotlusel aegumise tõttu. Kostja palus arvestada hageja eelviidatud käitumist nõude sissenõudmisel, aga ka hageja võlgnevuste arvu ja nende suurust.
48.2.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on andmete avaldamise proportsionaalsuse hindamisel eelkõige oluline asjaolu, et nii algne võlausaldaja kui ka kostja on astunud aegumistähtaja jooksul aktiivselt samme võlgnevuste sissenõudmiseks (vt ka AKI juhend, lk 8). Nagu eelmises punktis märgitud, on võlgnevuste kättesaamiseks pöördutud kohtusse ning seejärel kohtuotsuste sundtäitmiseks kohtutäiturite poole. Arvestades, et hageja vastu olevad nõuded aegusid vastavalt 01.12.2021 ja 07.09.2021, ei saa lugeda nende andmete avaldamist ebaproportsionaalseks. Ringkonnakohus ei nõustu siiski maakohtuga, et käesoleval ajal saab tõsikindlalt kinnitada, et nende andmete avaldamine on põhjendatud kuni 01.12.2026 ja 07.09.2026. Andmete avaldamise proportsionaalsust tuleb sõltuvalt asjaoludest aja möödumisel uuesti hinnata.
49.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kostja ei ole avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid ega rikkunud hageja õigusi. Seetõttu jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning maakohtu otsuse resolutsioon muutmata.
10 (11)
2-22-6314 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
50.Kuna hagi jäi rahuldamata, jättis maakohus kõik menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Ringkonnakohus ei muutnud maakohtu otsust sisuliselt, seega puudub alus menetluskulude teisiti jagamiseks. Samuti jäävad hageja kanda ringkonnakohtus kantud menetluskulud, kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata (TsMS § 171 lg 1, § 173 lg 1).
51.Maakohus määras TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks ka kostja menetluskulude suuruse 330 eurot (120 eurot * 2,75 tundi). Hageja on palunud jätta menetluskulud kostja kanda, kuid ei ole apellatsioonkaebuses menetluskulude rahalise suuruse kohta sõnaselgeid vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtul ei ole alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.
52.Kuna maakohus määras vaidlustatud otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, teeb ringkonnakohus seda ka apellatsiooniastmes kantud kulude osas (TsMS § 174 lg 3).
53.Kostja palub 28.12.2022 taotluses mõista hagejalt kostja kasuks välja ringkonnakohtus kantud esindustasu 480 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja lepingulise esindaja tasu koosneb järgmistest tegevustest: (i) hageja esitatud apellatsioonkaebusega tutvumine, õigusliku seisukoha kujundamine, vastuse koostamine ja esitamine kohtule – kokku 3 tundi 45 minutit, tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 450 eurot; (ii) menetluskulude nimekirja koostamine – 15 minutit, tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 30 eurot.
54.Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu 120 eurot (millele ei lisandu käibemaksu) on põhjendatud ja mõistlik ning kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Arvestades, et maakohus pidas esimese astme menetluses kostja mõistlikuks ajakuluks kokku 2 tundi ja 45 minutit ja kostja ei ole seda vaidlustanud, leiab ringkonnakohus, et kostja lepingulise esindaja vajalik ajakulu apellatsiooniastmes ei saa olla suurem kui maakohtus. Poolte seisukohad mõlemas kohtuastmes on samad ning ringkonnakohtus oli vaidlus sisuliselt vaid IKS § 10 lg 2 p 5 tõlgenduse üle. Seetõttu peab ringkonnakohus mõistlikuks ja vajalikuks ringkonnakohtus esindamisele kulunud ajaks 2 tundi 45 minutit, kokku summas 330 eurot (120 eurot * 2,75 tundi).
55.Kostja taotlusel mõistab ringkonnakohus TsMS § 177 lg 4 alusel hagejalt kostja kasuks välja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.