X hagi Julianus Inkasso OÜ vastu ebaseadusliku isikuandmete avaldamise lõpetamise nõudes
Hagi hind
3 500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, e-post: xxx), lepinguline esindaja: Aldo Vassar (e-post: [email protected]); Kostja: Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553, asukoht: A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post: [email protected]), lepinguline esindaja: Anni Kennedy (e-post: [email protected]).
Asja läbivaatamise kuupäev
31. august 2022 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda ja välja mõista hageja X’ilt kostja Julianus Inkasso OÜ kasuks menetluskulud 330 (kolmsada kolmkümmend) eurot.
3.Välja mõista hagejalt kostja kasuks viivis menetluskuludelt (330 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Saata kohtuotsus poolte esindajatele teadmiseks. Edasikaebamise kord 1 (9)
2-22-6314 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.28. aprillil 2022 esitatud ja kohtu nõudelt 10. mail 2022 täpsustatud hagiavalduse kohaselt Julianus Inkasso OÜ (kostja) on avaldanud maksehäireregistris taust.ee X (hageja) kohta andmeid, mille kohaselt on hageja nimel kaks nõuet ehk maksehäiret. Hageja ei tea, milliste väidetavate nõuetega tegemist on, mida kostja maksehäireregistris avaldab. Maksehäireregistris vastavas loetelus ei ole võimalik mingisugust täiendavat infot. Eeltoodud info on ammendav, mida taust.ee maksehäireregistris kuvatakse. Väidetavate nõuete osas ei ole ka välja toodud, kes on sissenõudja, mis on väidetava nõude alusdokument ehk millest nõue tuleneb jne.
2.Hageja on seisukohal, et kostja poolt avaldatu näol on tegemist ebaõigete andmete avaldamisega, kuna maksehäired ei ole nõuete aegumise tõttu kehtivad ning sellest tulenevalt esitas hageja 06.01.2022 kostjale kohtuvälise nõude, milles palus kostjal viivitamatult eemaldada hageja maksehäire. Kostja esitas 01.01.2022 hageja nõudele vastuse, milles leidis, et pärast täitemenetluse lõpetamist aegumise tõttu võib võlaandmeid maksehäireregistris avaldada täiendavalt 5 aastat kooskõlas IKS § 10 lg 2 p-ga 5 kuivõrd kohustuse rikkumine on lõppenud seoses aegumise kohaldamisega, mistõttu keeldus kostja võlanõude 709117375 ja 248695468 osas maksehäire avaldamise lõpetamisest.
3.Hageja leiab, et kuna kõnealuste maksehäirete aluseks olevad nõuded on aegunud, siis on kostja kohustatud maksehäire veebilehelt eemaldama. Kostja on küll kohtuvälise vaidluse ajal teinud nõuete osas märked, et need on aegunud, aga see ei muuda asjaolu, et kostja jätkuvalt avaldab hageja kohta andmeid ehk töötleb isikuandmeid.
4.Hageja on seisukohal, et kostja poolt oma veebilehel hageja nime ja võlaandmete avaldamine on isikuandmete avaldamine EL määruse nr 2016/679 (edaspidi Üldmäärus) kohaselt. Üldmääruse art 4 p 1) kohaselt on isikuandmed igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku ehk andmesubjekti kohta, mh ka isiku nimi ja majanduslik tunnus. Käesoleval juhul on kostja oma veebilehel avaldanud hageja nime ning võlaandmed. Hageja on seisukohal, et käesolevaks hetkeks on kostja väidetav võlanõue aegunud ning hageja isikuandmete hoidmine maksehäireregistris ei ole lubatav IKS § 10 lg 2 p-st 5 tuleneva piirangu tõttu.
5.TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 146 lg 4 kohaselt on aegumistähtaeg 10 aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul kohaldub kolme aasta pikkune aegumistähtaeg, kuna hageja ei ole oma kohustusi rikkunud tahtlikult. Hageja ei ole käitunud sooviga kostjat heade kommete vastaselt kahjustada ega omandada kostja arvelt ebaausat eelist. Kostja võlanõude aegumine ei ole peatunud ega katkenud. Hageja ei ole nõuet tunnustanud TsÜS § 158 lg 2 tähenduses, mille tagajärjel aegumine katkeks ja algaks uuesti.
6.Poolte vahel on kohtuväliselt tekkinud vaidlus ja erimeelsus IKS § 10 lg 2 p 5 tõlgendamise osas. Nimelt on kostja asunud seisukohale, et TsÜS § 157 lg 1 ja IKS § 10 lg 2 p 5 koostoimes on sissenõudjal õigus avaldada maksehäiret 10 + 5 aastat ja et IKS § 10 lg 2 p-st 5 tulenev 5 aastat hakkas kulgema alates täitemenetluste lõpetamisest, so 07.09.2021 ja 01.12.2021. Kostja tõlgendus ja praktika on väär 2 (9)
2-22-6314 ning vastuolus seadusega. Nimelt IKS § 10 lg 2 p 5 kohaselt ei ole lubatud IKS § 10 lg-s 1 nimetatud eesmärgil andmeid koguda ja kolmandale isikule edastada, kui kohustuse rikkumisest on möödunud rohkem kui viis aastat. Seega seadus räägib sõnaselgelt kohustuse rikkumisest, mitte aegumisest. Senine kohtupraktika samuti ei toeta kostja käsitlust (tsiviilasjad nr 2-20-16579, 2-20-5536, 2-2010157 ja Riigikohtu 12.12.2011 lahend nr 3-3-1-70-11 p 16).
7.Hageja on kasutanud kohtueelselt õigusabi, et kostja lõpetaks oma õigusvastase tegevuse ehk ebaseadusliku isikuandmete töötlemise. Eeltoodust tulenevalt on kostja oma tegevusega tekitanud hagejale ka varalist kahju, mis seisneb kohtueelsetes õigusabikuludes.
8.Kuna kostja töötleb hageja isikuandmeid, on kostjal kohustus tõendada ja põhjendada õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks. Lähtudes eeltoodust palus hageja kohustada kostjat lõpetama hageja isikuandmete avaldamine, sh nime ja kõikide võlgnevuste avaldamine, taust.ee maksehäireregistris, jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
9.02. juunil 2022 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt 06.01.2022 pöördus hageja esindaja kostja poole ebaõigete andmete avaldamise lõpetamise nõudes ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Pöördumise saamise ajal avaldas kostja hageja kohta nelja maksehäiret, millest kaks olid ka käesolevas tsiviilasjas vaidluse all olevad maksehäired.
10.Kostja vastas hageja pöördumisele 10.01.2022 e-kirjaga, milles selgitas, et on nõuete viitenumbritega 709803812 ja 1335305 avaldamise lõpetanud, nõude viitenumbriga 709117375 avaldamise peatanud kuni asjaolude selgitamiseni ning nõude viitenumbriga 248695468 avaldamine jätkub kooskõlas IKS § 10 lg 2 p-ga 5. Hageja esitas 11.01.2022 kostjale e-kirja teel vastuväited seoses aegunud nõude avaldamisega. Kostja vastas 20.01.2022 e-kirja teel hageja vastuväidetele ning teatas, et avaldab maksehäireid tsiviilasjades 2-09-32953 ja 2-09-52125 välja mõistetud nõuete osas.
11.Nõuded, mida kostja maksehäireregistris avaldab on kohtulikult kontrollitud ja välja mõistetud tsiviilasjades nr 2-09-32953 ja 2-09-52125, osaliselt tasumata ning eeltoodud asjades läbi viidud täitemenetlustele on kohtutäituri poolt kooskõlas TMS § 481 lg 1 p-ga 1-3 kohaldatud aegumist vastavalt 01.12.2021 (kohtulahendi tsiviilasjas nr 2-09-32953 täitmiseks läbi viidud täitemenetlus täiteasjas nr 025/2010/3570) ja 07.09.2021 (kohtulahendi tsiviilasjas nr 2-09-52125 täitmiseks läbi viidud täitemenetlus täiteasjas nr 022/2010/6892). Maksehäireregistris taust.ee on andmed kättesaadavad päringu alusel isikutele, kellel selleks IKS § 10 kohaselt õigus on ning oma õigustatud huvi olemasolu peab andmeid vaatav isik kinnitama enne andmetele ligipääsu saamist.
12.Väär on hageja väide, et IKS § 10 lg 2 p 5 kohaselt ei ole lubatud IKS § 10 lg-s 1 nimetatud eesmärgil andmeid koguda ja kolmandale isikule edastada, kui kohustuse rikkumisest on möödunud rohkem kui viis aastat. IKS sätestab kohustuse rikkumise lõppemist, mitte rikkumise algust. Vaidlustatud maksehäirete avaldamise aluseks olid nõuded, mis tulenesid kohtulahenditest. Aegumise arvestamisel tuleb arvesse võtta aegumise katkemise ja peatumise asjaolusid ning on väär tugineda esialgsete lepingute sõlmimise ajale so aastatele 2007 ja 2009. TsÜS § 160 lg 1 alusel aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Lg 2 p 3 järgi hagi esitamisega on võrdsustatud: avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et nõuete aluseks olid kohtulahendid, ehk kostja oli nõuded kohtumenetluses maksma pannud. 3 (9)
2-22-6314 TsÜS § 159 lg 1 kohaselt jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõuded täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega.
13.Ei saa vaidlust olla selles, et vaidlusalustele nõuetele kohaldub TsÜS § 157 lg 1 kohane 10-aastane aegumistähtaeg. VÕSRS § 9 lg 4 esimest ja teist lauset koos tõlgendades saab järeldada, et enne 5. aprilli 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 5. aprillist 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi. Seadusandja sooviks oli aegumistähtaja olulist lühenemist võlausaldaja huvides osaliselt tasakaalustada üleminekuperioodi kehtestamisega (vt Riigikohtu 17. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p-d 11–13). Kuna 5. aprilli 2011 seisuga ei olnud vaidlusalused nõuded aegunud, hakkas neile 5. aprillist 2011 uuesti kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mis lõppeks 5. aprillil 2021. TMS § 481 lg 1 sätestab täitemenetluse lõpetamise korra nõude täitmise aegumise tõttu ning käesoleval juhul on täitemenetlused nõude täitmise aegumise tõttu lõpetatud 01.12.2021 ja 07.09.2021. Seejuures on oluline märkida, et nõude aegumine ei lõpeta nõuet, vaid kooskõlas TsÜS § 142 lg 1 teise lausega pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Käesoleval juhul alates 01.12.2021 ja 07.09.2021 on hagejal õigus keelduda tsiviilasjades nr 2-09-32953 ja 2-09-52125 tunnustatud kohustuste täitmisest. Eeltoodust tulenevalt hageja kuni 01.12.2021 ja 07.09.2021 rikkus oma kohustusi, kuivõrd ta oma võlgnevusi ei tasunud. Alates 01.12.2021 ja 07.09.2021 on hagejal õigus keelduda oma kohustuste täitmisest ning seega alates eelnimetatud kuupäevadest on hageja kohustuse rikkumine lõppenud. Kooskõlas IKS § 10 lg 2 p 5 ei ole maksehäire avaldamine lubatud kui kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud rohkem kui viis aastat.
14.Eeltoodust tulenevalt IKS § 10 lg 2 p 5 kohaselt võib vaidlusaluseid maksehäireid pärast nende aegumist avaldada veel kuni 5 aastat. Seejuures tuleb tähele panna, et andmete avalikustamine ei või mitte ühelgi juhul kahjustada andmesubjekti õigusi või vabadusi ülemääraselt (IKS § 10 lg 2 p 3). Niisiis tuleb aegunud nõuete puhul igakordselt hinnata ka seda, mis hetkest alates pole avaldamine enam proportsionaalne ja kas avalikustamine kahjustab andmesubjekti õigusi või vabadusi ülemäära. Ka Andmekaitse Inspektsioon on asunud seisukohale, et aegunud nõuete osas kehtib tingimus, et võlaandmeid võib maksimaalses ulatuses (5 aastat pärast aegumist) avaldada üksnes siis, kui võlausaldaja astus aegumistähtaja jooksul aktiivseid samme võlgnevuse sissenõudmiseks. Käesoleval juhul on võlausaldaja teinud võlgnevuste sissenõudmiseks pingutusi.
15.Lähtudes eeltoodust, arvestades võlausaldaja käitumist nõude sissenõudmisel ja hageja käitumist võlast vabanemiseks, leiab kostja, et võlaandmete avaldamisega pärast aegumise kohaldamist kuni 5 aasta jooksul ei riku kostja IKS § 10 lg 2 p-de 3 ega 5 nõudeid. Hageja ei tasunud võlgnevust ei enne maksekäsu kiirmenetlust, maksekäsu kiirmenetluse käigus ega ka enam kui 10 aastat kestnud täitemenetluse käigus, mis viitab sellele, et ta ei ole kohustuste täitmisel aktiivsust üles näidanud ning tal on nende täitmisega olnud raskusi väga pika aja jooksul. Kostja rõhutab, et tsiviilasjas nr 2-0932953 tunnustatud nõude (summas 575.40 euro) osas kohaldati aegumist 01.12.2021 ja tsiviilasjas nr 2-09-52125 tunnustatud nõude (summas 1 143.98 euro) osas 07.09.2021. Seega ei täitnud hageja oma kohtuotsustega välja mõistetud võlgnevusi 01.12.2021 ja 07.09.2021. Kohtupraktika aktsepteerib võlausaldaja õigust avaldada andmeid isiku võlgnevuse kohta eesmärgiga mõjutada viimast kohustusi täitma (Riigikohtu 21.12.2010 otsus tsiviilasjas 3-2-1-67-10, p22). Samuti ei ole kostja kohtumenetluse käigus nõuete õigsust vaidlustanud. 4 (9)
2-22-6314
16.Arvestades hageja eelnevat maksekäitumist, sh võlgnevuste arvu, nende suurust ja võlgniku enda käitumist võlgnevuse sissenõudmise protsessis, peab kostja konkreetsete maksehäirete avalikustamist nõude aegumistähtaja jooksul ja kuni 5 aastat pärast aegumise kohaldamist põhjendatuks. Maksehäire avaldamine (õigustatud huvi alusel) ei ole hageja õigusi ja vabadusi ülemäära kahjustav.
17.Hageja on hagiavalduse punktis 2.15 tuginedes VÕS § 1055 lg-le 1 nõudnud kostjalt kahju tekitava tegevuse, so maksehäirete avaldamise, lõpetamist. Kostja on seisukohal, et hageja maksehäirete avaldamine on õigustatud ja õiguspärane. VÕS § 1055 lg 1 kohaldamiseks tuleb täita deliktistruktuuri kohaselt kolm eeldust ning ühe eelduse täitmata jätmisel ei ole võimalik hagi rahuldada. Antud asjas on oluline tuvastada, kas üldse oli tehtud tegu, s.o. ebaõigete andmete avaldamine. Kui jah, siis kas see on ka õigusvastane ja süüline. Käesoleval juhul kostja ei ole avaldanud ebaõigeid faktiväited hageja kohta. Juhul, kui kohus peaks leidma, et kostja on hageja kohta avaldanud ebaõigeid faktiväiteid, siis ei ole avaldamine käesoleval juhul olnud õigusvastane ega süüline.
HAGEJA SEISUKOHT
18.20. juunil 2022 esitatud seisukohas hageja leidis, et kostja jõuab oma käsitlusega ja argumentatsiooniga jätkuvalt väiteni, et maksehäireid võib avaldada veel kuni 5 aastat pärast nende aegumist. Sellist käsitlust ei toeta seadus, eelnõu seletuskiri ning ka senine kohtupraktika – tegemist on täiesti meelevaldse tõlgendusega. Kostja ei saa seadusest lugeda välja seda, mida seal ei ole. Nimelt hageja jätkuvalt rõhutab, et IKS § 10 lg 2 p 5 kohaselt ei ole lubatud IKS § 10 lg-s 1 nimetatud eesmärgil andmeid koguda ja kolmandale isikule edastada, kui kohustuse rikkumisest on möödunud rohkem kui viis aastat. Seega seadus räägib sõnaselgelt kohtuse rikkumisest, mitte aegumisest. Arvestades, et nõude aluseks olev laenuleping on sõlmitud 13.03.2007 ja nõue muutus sissenõutavaks 13.04.2007, on kohustuse rikkumisest möödunud juba vähemalt 13 aastat (aprillis 2021 14 aastat). Seega ka Riigikohus on kohustuse rikkumiseks arvestanud ajahetke, mil kohustust rikuti ehk millal nõue muutus sissenõutavaks. Täiesti meelevaldne on kohustuse rikkumist siduda mingisuguse aegumisega ning veel enam täitedokumendiga või täitedokumendi aegumisega, seaduses puudub igasugune viide sellisele võimalusele.
19.IKS § 10 lg 2 p 5 räägib sõnaselgelt kohtuse rikkumisest, mitte aegumisest ja/või täitedokumendist. Lisaks isikuandmete töötlemise juures kehtib minimaalsuse põhimõte (vt nt IKÜM põhjenduspunkt nr 39 – „Isikuandmed peaksid olema asjakohased, piisavad ja piirduma sellega, mis on nende töötlemise otstarbe seisukohalt vajalik. See eeldab eelkõige, et tagatakse andmete säilitamise aja piirdumine rangelt minimaalsega). Seega isikuandmete töötlemine on lubatud ainult siis, kui selleks on mingisugune seaduslik alus ning isikuandmete töötlemine peab alati vastama isikuandmete kaitse üldpõhimõtetele, sh minimaalsuse põhimõttele.
20.IKS räägib võlasuhtest ning võlasuhte rikkumisest ja kohustuse rikkumise lõppemisest, mille § 10 juures ei ole sõnagi täitedokumendist või aegumisest. Täitedokument ei ole võlasuhe, täitedokument ei ole võlasuhte rikkumine. Sundtäitmine on riigi loodud mehhanism sundimaks inimest oma kohustust täitma. Eeltoodut iseloomustab ka formaliseerituse printsiip täitemenetluses, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid.
21.Hageja rõhutab veelkord, et isikuandmete kaitse seaduse vastav säte ning senine kohtupraktika räägivad kohustuse rikkumise lõppemisest/kohustuse rikkumise möödumisest ja mitte kusagilt ei 5 (9)
2-22-6314 tulene, et vastavat isikuandmete töötlemise õiguslikku alust saaks siduda täitedokumendi aegumisega. Isikuandmete töötlemise juures kehtib minimaalsusse põhimõte ning igasugune isikuandmete töötlemine on võimalik ainult siis, kui on olemas konkreetne seaduslik alus isikuandmete töötlemiseks. Kui andmesubjekti nõusolekut või seaduslikku alust isikuandmete töötlemiseks ei ole, siis on isikuandmete töötlemine ebaseaduslik.
MENETLUSE KÄIK
22.06.07.2022 määras kohus TsMS § 403 lg 1 alusel lahendada hagi kirjalikus menetluses, sest nii hageja kui kostja on taotlenud asja kirjalikus menetluses lahendamist. Kohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 13.07.2022.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
23.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja hageja seisukohaga ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
24.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel kohus võib poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Pooled on taotlenud tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamist. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, sest poolte nõusolekud ja tsiviilasja raames esitatud tõendid võimaldavad seda teha.
25.Pärnu Maakohtu 27.04.2010 kohtumäärusega (maksekäsk) tsiviilasjas 2-09-3293 kohustati X’i tasuma Swedbank AS-ile põhinõudeid 7 085 krooni ja kõrvalnõudeid 1 167.98 krooni ning hüvitama riigilõivu 750 krooni (t.lk. 43 ja pöördel). Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts’i 01.12.2021 otsusega TMS § 481 lg 1 alusel lõpetati täitemenetlus täiteasjas 025/2010/3570 sissenõudja Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553) kasuks võlanõude täitmises 27.04.2010 kohtuahendi nr 2-09-32953 alusel seoses nõude täitmise aegumisega (t.lk. 44-46).
26.Pärnu Maakohtu 13.08.2010 kohtumäärusega (maksekäsk) tsiviilasjas 2-09-52125 kohustati X’i tasuma EMT AS-ile põhinõudeid 13 213.11 krooni ja kõrvalnõudeid 3 936.28 krooni ning hüvitama riigilõivu 750 krooni (t.lk. 47-48l). Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus’e 07.09.2021 otsusega TMS 481 lg 1 alusel lõpetati täitemenetlus täiteasjas 022/2010/6892 sissenõudja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks võlanõude täitmises 13.08.2010 kohtulahendist tsiviilasjas nr 2-09-52125 tuleneva nõude osas seoses nõude täitmise aegumisega (t.lk. 49-50).
27.Hagiavalduse juurde lisatud maksehäireregistri (taust.ee) tõendi kohaselt (t.lk. 10) Julianus Inkasso OÜ kui nõudja (käesolevas menetluses kostja) on avaldanud maksehäireregistris X’i (käesolevas menetluses hageja) kohta alljärgnevad nõuded: Nõude kuupäev
Lõppkuupäev
Valdkond
Võlgnevus
Staatus
16.06.2016 30.11.2021 Pangandus ja liising 13.46 eurot Aegunud (30.11.2021) 02.09.2017 08.03.2022 Telekommunikatsioon 559.29 eurot Aegunud (08.03.2022) Pooltel ei ole vaidlust kostja poolt hageja kohta selle informatsiooni avaldamise üle. Ei ole poolelt vaidlust ka selle üle, et hagejal on täitmata võlakohustused kostja ees, millede täitmist nõuete aegumise tõttu kostja enam nõuda ei saa. 6 (9)
2-22-6314
28.Hageja esitatud põhiväited on: 1) kostja on avaldanud hageja kohta ebaõiged andmed, kuna maksehäired ei ole nõuete aegumise tõttu kehtivad; 2) kostja võlanõude aegumine ei ole peatunud ega katkenud; 3) hageja ei ole nõuet tunnustanud TsÜS § 158 lg 2 tähenduses, mille tagajärjel aegumine katkeks ja algaks uuesti; 4) IKS § 10 lg 2 p 5 kohaselt ei ole lubatud sama paragrahvi lg 1 nimetatud eesmärgil andmeid koguda ja kolmandale isikule edastada, kui kohustuse rikkumisest on möödunud rohkem kui viis aastat.
29.Kostja põhivastuväited on: 1) IKS sätestab kohustuse rikkumise lõppemist, mitte rikkumise algust; 2) hageja käsitlused, et aegumise mõistes peab lähtuma lepingute rikkumisest 2007 ja 2009 aastast, on väärad; 3) nõude aegumine ei lõpeta nõuet, vaid kooskõlas TsÜS § 142 lg 1 teise lausega pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Alates 01.12.2021 ja 07.09.2021 on hagejal õigus keelduda oma kohustuste täitmisest ning alates eelnimetatud kuupäevadest on hageja kohustuse rikkumine lõppenud; 4) IKS § 10 lg 2 p 5 alusel ei ole maksehäire avaldamine lubatud kui kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud rohkem kui viis aastat.
30.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 438 lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas hagejal on tekkinud õigus kostja vastu isikuandmete avaldamise lõpetamise nõudmiseks ning kas kostjal on õiguslik huvi ja seaduslik alus hageja kohta maksehäireregistris avaldatud andmete kustutamata jätmiseks.
31.Alates 15. jaanuarist 2019 kehtiva isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 1 p 1 järgi reguleerib sama seadus füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel ulatuses, milles see täpsustab ja täiendab sätteid, mis sisalduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). IKS ei sätesta isikuandmete mõistet, kuid isikuandmete mõiste on sätestatud alates 25. maist 2018 kehtiva üldmääruse (EL 2016/679) art 4 p-s 1, mille kohaselt isikuandmed on „isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal. Kuna kostja on maksehäireregistris avaldanud hageja ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning andmed väidetavate võlgnevuste jääkide kohta, siis kujutavad kostja avaldatud andmed hageja isikuandmeid. Kostja on menetluses tuginenud IKS § 10 lg 2 p 5, mis omakorda tähendab, et kostja arvates on tal õigus hageja isikuandmete töötlemiseks seoses hageja poolt võlasuhte rikkumisega.
32.Isikuandmete töötlemist seoses võlasuhte rikkumisega reguleerib IKS § 10, mille lg 1 järgi võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete edastamine kolmandale isikule ja edastatud andmete töötlemine kolmanda isiku poolt on lubatud andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil või muul samasugusel eesmärgil ning üksnes juhul, kui vastutav või volitatud töötleja on kontrollinud edastatavate andmete õigsust ja õiguslikku alust isikuandmete edastamiseks ning on registreerinud andmeedastuse. IKS § 10 lg 2 punkti 5 järgi sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgil andmeid koguda ja kolmandale isikule edastada ei ole lubatud, kui kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud rohkem kui viis aastat. Kostja ei ole toonud, milline huvi hageja isikuandmete edaspidi 7 (9)
2-22-6314 edastamise vastu kostjal on, tema arvates IKS § 10 lg 2 p 5 kohaldamisel tuleb lähtuda kohustuste rikkumise lõppemisest, mitte rikkumise algusest.
33.Käesoleva otsuse punktides 25 ja 26 tooduga on tuvastatud, et kostja poolt hageja kohta maksehäireregistris avaldatud nõuded on aegunud. Riigikohtu Halduskolleegiumi poolt 12.12.2011 otsuse nr 3-3-1-70-11 p-s 16 antud selgituse kohaselt nõude aegumist on võimalik arvestada andmesubjekti õigustatud huvide kahjustamise kaalumisel IKS § 11 lg 7 p 2 alusel. Mida pikema perioodi järel toimub isikuandmete töötlemine, sh edastamine, seda intensiivsemalt riivab see andmesubjekti põhiõigusi, eelkõige eraelu puutumatust, ning seda kaalukam peab olema andmete kolmandatele isikutele edastamise vajadus. Hageja suhtes 27.04.2010 ja 13.08.2010 tehtud kohtulahendite alusel alates nendes lahendite sundtäitmiseks algatatud täitemenetluste lõpetamisest (vastavalt 01.12.2021 ja 07.09.2021) ka IKS § 10 lg 2 p 5 alusel veel 5 aasta jooksul hageja isikuandmete töötlemist üldjuhul saab lugeda hageja põhiõiguste intensiivse riivamisena. Käesolevas punktis viidatud Riigikohtu otsuse punktis 22 on Riigikohus leidnud, et 10-aastase aegumistähtaja (TsÜS § 146 lg 4) ning lisaks analoogiast IKS § 11 lg 7 p-ga 4 tuleneva kolmeaastase tähtaja möödumisel on andmete edasine edastamine andmesubjekti õigustatud huve üldjuhul ülemäära kahjustav. Riigikohtu senise praktika kohaselt lepinguliste kohustuste rikkumine ei ole isiku usaldusväärsust sedavõrd kauakestvalt negatiivselt iseloomustav asjaolu. Samas eeltoodu ei tähenda, et sellest tulenevalt peab kohus hagi rahuldama.
34.Aegumistähtaja alguse reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147, mille lg 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Sundtäitmisele esitatud nõuded hageja vastu muutusid sissenõutavaks enne maksekäsu kiirmenetluse avalduste esitamist, s.o tsiviilasjas 2-09-32953 enne 10.07.2009 (t.lk.43 ja pöördel) ja tsiviilasjas 209-52125 enne 12.10.2009 (t.lk.47-48). Vaidlust ei saa olla selle üle, et enne makskäsu kiirmenetluse avalduste esitamist võlausaldajad on nõudnud hagejalt kohustuste täitmist. Kohustuste täitmise tagamiseks on hageja suhtes algatatud ka täiteasjad, millede täitemenetlused kestsid üle 11.a. TsÜS § 142 lg 1 järgi õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Maakohtu arvates õigus keelduda kohustuse täitmisest hõlmab ka IKS § 10 lg 2 p 5 alusel isiku andmete kogumise ja kolmandale isikule edastamise lõpetamise õigust. Samas ka see ei ole hagi rahuldamise aluseks.
35.Kostja vastuse järgi hagejal on täitmata kohustused tsiviilasjas nr 2-09-32953 summas 575.40 euro tsiviilasjas nr 2-09-52125 summas 1 143.98 euro. Kostja nõuded hageja vastu aegusid vastavalt 01.12.2021 ja 07.09.2021. Seega nendest kuupäevadest alates on hagejal tekkinud õigus keelduda täitmata jäänud kohustuste täitmisest ja nendest kuupäevadest alates algab IKS § 10 lg 2 p 5 nimetatud kohustuse rikkumise lõppemine. Maakohus leiab, et olukorras, kus kostja, vaatamata seni rakendatud jõupingutustele, ei suutnud hagejalt võlgnevust sisse nõuda, on kostjal säilinud IKS § 10 lg 2 p 5 sätestatud õigus endiselt avaldada (hoida avaldatuna) ja edastada kolmandatele isikule hageja kohta kogutud andmeid ja hagejal on kohustus taluda andmete avaldamist kuni 01.12.2026 ja 07.09.2026. Hageja senist käitumist arvestades ei ole võimalik järeldada, et kostja väldatud andmed hageja õigusi ja vabadusi ülemäära kahjustavad. Sellepärast kohus jätab hagi rahuldamata. 8 (9)
2-22-6314 Menetluskulud
36.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
37.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 477 lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
38.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Kostja lepinguline esindaja vastas TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõutele. Asja materjalidest nähtub, et kostja esindaja on esitanud 02.06. 2020 vastuse hagiavalduse ja 11.07.2022 menetluskulude nimekirja.
39.Käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega. Kohus leiab, et kostja esindajal kulus dokumentide analüüsimiseks, asjaosalistega suhtlemiseks asjaolude tuvastamiseks ning vastuses koostamiseks 2,5 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,25 tundi. Kostja esindaja tunnitasu suuruseks on 120 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. Kohtu arvates on esindaja tunnitasu suurus mõistlik. Eeltoodu põhjal kohus peab põhjendatuks kostja lepingulise esindaja õigusabi kulude suuruseks 330 eurot (120 eurot x 2,75 tundi), mis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele.
40.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on menetluskulude nimekirjas nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab kostja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
41.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 440, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik 9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.