Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Piret Rõuk Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 13.jaanuaril 2023 tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus 2-21-6335
Kohtuasi
S. S. hagi Eesti Vabariigi vastu Terviseameti kaudu hüvitise väljamõistmiseks 11 497,83 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad
Kohtuistungi aeg
Hageja: S. S. (isikukood XXX, elukoht XXX) lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Toomela Kostja: Eesti Vabariik Terviseameti kaudu (registrikood 70008799, asukoht Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn) lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus 14. märts 2022
Resolutsioon
1.Rahuldada S. S. hagi Eesti Vabariigi vastu Terviseameti kaudu hüvitise väljamõistmiseks osaliselt
2.Välja mõista Eesti Vabariigilt Terviseameti kaudu S. S. kasuks TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis brutosummas 3894,46 eurot
Menetluskulude jaotus
Hagimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
Menetlus töövaidluskomisjonis
1.S. S. (edaspidi ka hageja või töötaja) palus 19.01.2021 töövaidluskomisjonile (edaspidi ka TVK) Eesti Vabariigi vastu Terviseameti (edaspidi ka kostja ja/või tööandja või EV) kaudu esitatud avalduses tuvastada töölepingu erakorralise TLS § 88 lg 1 p 5 alusel ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 28.12.2020, mõista välja tööandjalt hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel brutosummas 11 683,28 eurot ja alternatiivselt, kui töövaidluskomisjon leiab, et töölepingu ülesütlemine on kehtiv, siis välja mõista tööandjalt TLS § 100 lg 5 alusel töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest hüvitise brutosummas 3894,46 eurot. TVK rahuldas 23.03.2021 otsuses töövaidlusavalduse osaliselt, tuvastas hagejaga 05.03.2018 sõlmitud töölepingu nr XXX ülesütlemise tühisuse, lõpetas 05.03.2018 sõlmitud töölepingu nr XXX TLS § 107 lg 2 alusel 23.01.2021 ja mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel brutosummas
185,45 eurot. Hageja palus kohtule esitatud hagis läbi vaadata töövaidlusasjas nr XXX esitatud töövaidlusavaldus osas, millega TVK jättis 23.03.2021 otsusega rahuldamata hageja TLS § 109 lgs 1 sätestatud töölepingu ülesütlemise tühisusest tuleneva hüvitisnõude summas 11 497,83 eurot. Kostja ei vaidlustanud TVK otsust osas, milles TVK tuvastas hageja töölepingu ülesütlemise tühisuse, lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 27.01.2021 ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS 109 lg 1 alusel brutosummas 185,45 eurot. Järelikult on TVK otsus antud nõuete osas jõustunud. Hageja nõue
2.Hageja palus kohtule esitatud hagis tühistada töövaidluskomisjoni 23.03.2021 otsus töövaidlusasjas nr XXX osas, millega jäeti rahuldamata hageja hüvitise nõue 11 497,83 euro ulatuses ja mõista kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitis kogu taotletud summas 11 683,28 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks välja nii TVK-s kui ka kohtumenetluses kantud menetluskulud ja kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. Kohus võttis 25.05.2021 kohtumäärusega menetlusse hageja nõude, milles hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitise 11 497,83 eurot ning keeldus hageja hüvitise nõude 185,45 euro menetlusse võtmisest. Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte
3.Töösuhte pooled sõlmisid 2018.a veebruaris tähtajatu töölepingu nr XXX, mille alusel töötas hageja Terviseametis kommunikatsiooni XXX. Hageja sai 28.12.2020 kätte 23.12.2020 töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse, milles tööandja ütles töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel usalduse kaotuse tõttu. Ülesütlemise avalduse kohaselt tõi töölepingu erakorralise ülesütlemise kaasa hageja esinemine anonüümselt 14.12.2020 eetris olnud telesaates XXX, kus hageja esitas väidetavalt tööandja ja tema tegevuse kohta halvustavaid valeandmeid. Lisaks põhjendas tööandja töölepingu ülesütlemist sellega, et hageja avaldas väidetavalt 21.12.2020 saates „XXX“ valeandmeid tööandja vastutusel oleva vaktsineerimise, süstlahanke ja tervishoiu valdkonna kriisi lahendamise planeerimise kohta ning sedastati, et tema tegevusega rikuti usaldusväärne koostöö eri tasemete avaliku informatsiooni vahendavate osapoolte vahel. Seega ohustasid töötaja avaldused tööandja kommunikatsioonijuhina avalikku julgeolekut ja suurendasid riski rahvatervisele. Ülesütlemisavalduse järgi oli hageja viimaseks tööpäevaks 23.12.2020, seega öeldi tööleping üles TLS § 97 lg-s 2 sätestatud etteteatamistähtaegasid järgimata ja eelneva hoiatamiseta. Hageja ei nõustu avalduses tooduga ja on seisukohal, et ta ei ole lojaalsuskohustust tööandja ees rikkunud, kuna hageja ei ole esitanud 14.12.2020 ja 21.12.2020 eetris olnud saadetes halvustava sisuga väiteid tööandja suhtes, väljaütlemised puudutasid tervishoiupoliitikat kujundavaks asutuseks olevat Sotsiaalministeeriumit ja selle panust ning tegevust seoses eesseisvate üleriigiliste COVID19 vaktsineerimistega, eelkõige vaktsineerimisplaani koostamist. Väide, et hageja lojaalsuskohustus laienes ka Sotsiaalministeeriumile ei ole tõene, kuna hageja tööandjaks töölepingu seaduse tähenduses on Terviseamet sõltumata selle õigussubjektsusest. Avaldaja kohustus täitma töölepingust ja TLS-ist tulenevaid kohustusi Terviseameti ees, seega ei saa Sotsiaalministeeriumi tegevuse kohta hinnangu andmist lugeda tööandja suhtes lojaalsuskohustuse rikkumiseks. Hageja kriitika puudutas teatud sotsiaalministeeriumi ametnikke, kes pole tööga hakkama saanud, kriitika kandis avalikkuse ja rahva teenimise eesmärki ja tänaseks on selge, et kriitika oli põhjendatud ja ametkonnad on nii pandeemia ohjamises kui ka vaktsineerimisprojektis läbi kukkunud. Hageja ei ole esitanud väidet, mis looks mulje justkui vaktsineerimisplaani
koostamine ja ettevalmistuste juhtimine oleks Terviseameti ülesandeks ja kriitika avaldamist ei saa käsitleda hagejapoolse rikkumisena. Hageja ei ole lojaalsuskohustust rikkunud ka siis, kui möönda, et valitsemisasutuste töötajad kohustuvad töölepingust ja TLS-ist tulenevate kohustuste täitmisel järgima ka riigi huve laiemalt, sest asjaolude avaldamisel oli hageja lojaalne nii riigile üldiselt (ennekõike rahvale) kui ka Terviseametile. Hageja töötamine Terviseameti kui Sotsiaalministeeriumi valitsemisalaga seotud asutuses ei saanud keelata ega piirata hageja õigust avaldada kriitikat Sotsiaalministeeriumi aadressil, eeskätt olulises ühiskondliku debati küsimuses, milleks on COVID-19 kriisi lahendamine, sh vaktsineerimine. Seega ei saa Sotsiaalministeeriumi tegevuse kohta hinnangu andmist lugeda tööandja suhtes lojaalsuskohustuse rikkumiseks. Hageja ei ole esitanud Terviseameti ega muu valitsemisasutuse tegevuse kohta valeandmeid. Vaktsineerimisplaani ei olnud ei 11.12.2020 intervjuu andmise ega selle 14.12.2020 eetrisse mineku päeval olemas. COVID-19 vaktsineerimise plaan kinnitati valitsuse poolt alles 15.12.2020. Hageja ei ole esitanud andmeid, mille eesmärgiks on takistada vaktsineerimise ettevalmistamise protsessi. Hagejal on töölepingu ülesütlemisest tekkinud nii varaline kui ka mittevaraline kahju. Hageja suunal tehtud negatiivsed ning alusetud väljaütlemised on loonud temast põhjendamatu kuvandi kui ebalojaalsest ja moraalitust töötajast. Ühtlasi on kõrgete riigiametnike poolt hageja suunal meedias tehtud väljaütlemised põhjustanud nii hagejale kui ka tema lähedastele tugevaid hingelisi üleelamisi ning stressi tuleviku osas. Hageja kohta meedias loodud kuvand raskendab hagejal töö leidmist ka tulevikus. Kostja vastuväidete kokkuvõte
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Kostja on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas on kohtumenetluse pooleks Eesti Vabariik ja Terviseameti kaudu EV esindamine ei muuda Terviseametit iseseisvaks menetlusosaliseks. Hageja kui kommunikatsioonijuhi ametikoha eesmärgiks oli Terviseameti tegevuse toetamine läbi strateegilise kommunikatsiooni planeerimise ja elluviimise. Hageja lojaalsuskohustus laienes tööandja tegutsemisalale laias tähenduses, sh ministeeriumile, mille valitsemisalas Terviseamet tegutseb. COVID-19 vastu vaktsineerimisega seonduv kuulub Terviseameti tegevusvaldkonda. Ametijuhendi p 3.4 näeb ette, et kommunikatsioonijuht peab käituma väärikalt nii teenistuses olles kui väljaspool teenistust, sealhulgas hoiduma tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametnikuna või kahjustaks ametiasutuse mainet. Hageja rikkus seda kohustust, kahjustas EV ja Terviseameti mainet ning põhjustas usalduse kaotuse anonüümsena 14.12.2020 telesaates “XXX” ja kommunikatsioonijuhina 21.12.2020 saates “XXX” esinedes, kuna ta avaldas EV ja teda esindava Terviseameti kohta halvustavaid valeandmeid ja talle oli 14.12.2020 selgitatud, et selline käitumine ei ole tööandja jaoks aktsepteeritav. 21.12.2020 saates esines hageja Terviseameti kommunikatsioonijuhina, mis ei sobi kokku ameti eetika- ja mainekujunduse põhimõtete ega eesmärkidega. Hageja esitas otseseid etteheiteid kogu Eesti tervishoiusüsteemi kohta, millega seadis kahtluse alla Eesti tervishoiusüsteemi hulka kuuluva Terviseameti usaldusväärsuse ja võimekuse tagada COVID-19 suhtes vaktsineerimist Eesti ühiskonnale. Hageja tööülesannete hulka kuulus olukordade lahendamine, kus esitatakse riigi tervishoiukorralduse ja Terviseameti seisukohtadega vastuolus olevaid avaldusi ning oma töökohustustest tulenevalt pidi ta need ümber lükkama. Hageja asus kriisi rahustamise ja Terviseameti tööd toetavate sõnumite edastamise asemel korduvalt enda töökohustustele selgelt vastu olevale positsioonile ja kriisis umbusu ja ärevuse õhutamisele. Terviseameti usaldusväärsust kahjustavad on väited selle kohta, et amet ei ole võimeline tagama kesklaos vaktsiini ja vaktsineerimiseks vajalike vahendite olemasolu, korraldama vaktsiini transporti ja seetõttu ei ole võimalik vaktsineerimine ega ühiskonnas piirangute lõpetamine, ei ole
plaani, kuidas logistikat tagada, vaktsineerimise plaani COVID-19 vastu ei ole, meie ühiskond jääb endiselt kõikvõimalike piirangute küüsi, meie plaaniline ravi on seetõttu häiritud, meie haridussüsteemi toimine on häiritud. Avaldustega telesaadetes soovis hageja kommunikatsiooniga tegevuse toetamise asemel osaleda poliitika kujundamises, mis ei kuulu kommunikatsioonispetsialisti töökohustuste hulka. Hagejal puuduvad eriteadmised, et olla isiklikult mõne Terviseameti tegevusvaldkonna sisuliseks eksperdiks. Hageja on rikkunud kõiki eetikakoodeksis osundatud heas usus käituva kommunikatsioonijuhi tegevusprintsiipe. COVID-19 vaktsineerimise kava osas avaldatud seisukohad olid hageja isiklikud ja halvustavad hinnangud kava koostamise ajale ja sisule. Väide, et COVID-19 vastase vaktsineerimise kava puudus, oli otsene vale nii 14.12.2020 kui 21.12.2020. Hagejaga töölepingu lõpetamine oli kooskõlas tema rikkumise asjaolude, rikkumise raskusega ning selle tagajärgedega tööandja jaoks. TVK otsuses väljamõistetud hüvitis vastab töötaja rikkumise raskele määrale, sellest suurema hüvitise väljamõistmist põhjendada saavaid asjaolusid ei ole hageja esile toonud ega tõendanud. Hüvitise suuruse üle otsustamisel ei oma tähtsust hageja enda initsiatiivil tekkinud meediakajastuse mõju hagejale. Kui see mõju (nt kostja vastused meediaväljaannete päringutele) on olnud hagejale ebamugav, on see kahju hageja enda tekitatud ja selline kahju ei saa põhjendada minimaalsest võimalikust suurema hüvitise väljamõistmist. Hageja enda sage soov kajastada isiklikult ja volitada oma esindajat kajastama meedias kõiki töövaidlusega seotud aspekte (sh kaasunud andmekaitsevaidlust ja kuriteokaebust) enne õigusvaidluste lõppemist ei saa mõjutada kostjalt välja mõistetava hüvitise suurust. Kostja oli tööandja vara omastamise kahtluse korral õigustatud ja kohustatud kuriteokaebuse esitamiseks, prokuratuuri seisukoht hageja käitumise kohta tööandja vara kinnipidamisel pärast töölepingu lõpetamist oli vajalik. Oma seadusega tagatud õiguse realiseerimine ei saa olla karistatav ega mõjutada töövaidluses nõutava hüvitise suurust, üksnes süüteomenetluse alustamata jätmise fakt ei muuda kuriteokaebust ilmselgelt põhjendamatuks. Kohtuotsuse põhjendused
5.Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 1 kohaselt võivad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. TvLS § 58 lg 3 kohaselt kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. TvLS § 59 lg 1 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mida kohtus ei vaidlustatud. Kuna kostja ei vaidlustanud TVK otsust osas, milles TVK tuvastas hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS 109 lg 1 alusel brutosummas 185,45 eurot, siis on TVK otsus antud nõuete osas jõustunud ja kohus neid nõudeid uuesti ei lahenda. Ka ei vaata kohus läbi TVK otsust, vaid TvLS § 58 lg 1 alusel sama töövaidlusasja vaidlustatud osas. Järelikult on vaidlus TVK otsuse üle ainetu ja kohus jätab nii sellekohased asjaolud, vastuväited kui ka tõendid tähelepanuta. Kohus saab töölepingu erakorralise ülesütlemise ja selle tühisuse asjaolusid arvestada siiski jõustumata töövaidluse s.o töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest täiendava 11 497,83 euro ulatuses hüvitise väljamõistmise nõude osas.
6.Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr 2-20-16369 5.06.2022 tehtud lahendi p-s 15 märkinud järgmist: „Kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 järgi, maksab tööandja töötajale TLS § 109 lg 1 esimese lause järgi hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. TLS § 109 lg 1 teisest lausest tulenevalt võib kohus hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kolleegium jääb varasema seisukoha juurde, et
TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitisnõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, mille puhul kohalduvad TLS § 1 lg 3 alusel ka võlaõigusseaduse (VÕS) 7. peatüki sätted, st mh VÕS §-d 127, 128, 134 ning 139 ja 140. Seega hõlmab TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitis erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada tekkinud varaline kahju (saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud mittevaraline kahju. Samuti on kolleegium selgitanud, et töövaidlusorgan peab TLS § 109 lg 1 kohaldamisel mõistma otsuse resolutsioonis tööandjalt välja ühtse rahasumma, kuid põhjendama selle summa suurust oma lahendi põhjendavas osas (vt Riigikohtu üldkogu 14. mai 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-13, p-d 32.3 ja 32.4).“. Seega tuleb TLS § 109 lg 2 teisest lausest tulenevalt arvesse võtta hüvitise suuruse määramisel ja väljamõistmisel lisaks töölepingu erakorralise ülesütlemisega seotud asjaoludele ja poolte käitumisele töölepingu ülesütlemise ajal ja pärast seda ka töölepingu erakorralise ülesütlemisi tagajärgi töötajale ehk kas on tekkinud varalist ja/või mittevaralist kahju.
7.TsMS § 201 lg 1 järgi on tsiviilmenetlusõiguste omamise ja tsiviilmenetluskohustuste kandmise võime tsiviilkohtumenetlusõigusvõimelisel isikul ja lg 2 esimese lause kohaselt on tsiviilkohtumenetlusõigusvõime igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-de 7, 24 ja 26 kohaselt on õigusvõime füüsilisel või juriidilisel isikul, kusjuures juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ning juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. TsÜS § 25 lg 2 järgi on avalik-õiguslik juriidiline isik riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Terviseamet ei ole avalikes huvides seadusega loodud juriidiliseks isikuks. Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 1057 lg 8 kohaselt kõikides õigussuhetes, milles Eesti Vabariiki esindavad Tervishoiuamet, Tervisekaitseinspektsioon või Kemikaalide Teabekeskus, loetakse alates 2010. aasta 1.jaanuarist Eesti Vabariigi esindajaks Terviseamet. Hageja on esitanud hagi Terviseameti vastu, kuid eelnevast tulenevalt tuleb kostjaks pidada Eesti Vabariiki Terviseameti kaudu.
8.23.12.2020 ülesütlemisavaldusest nr 2.1-6/940-1 nähtuvalt oli hagejaga 22.02.2018 sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks TLS § 88 lg 1 p 5, mille järgi tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Ülesütlemisavalduse põhjenduste järgi oli usalduse kaotus seotud 14.12.2020 töötaja esinemisega anonüümselt telesaates „XXX“, kus avaldati Terviseametit ja tema tegevust halvustavaid valeandmeid, et pärast saadet 15.12.2020 vestles peadirektor Ü. L. töötajaga seletades, et sellisel tegevusel on tagajärjed ning lepiti kokku, et töötaja jääb puhkusele; et 21.12.2020 esines töötaja oma nime all saates „XXX“ ja avaldas taas valeandmeid Terviseameti vastutusel oleva vaktsineerimise, süstlahanke ja tervishoiu valdkonna kriisi lahendamise planeerimise kohta; et töötaja esines saates Terviseameti kommunikatsioonijuhina avaldades Terviseameti kohta valeandmeid ja tekitas ühiskonnas ebakindlust, mis ei sobi see kokku ameti eetika- ja mainekujunduse põhimõtete ega eesmärkidega; et töötaja ei või esitada Terviseameti kommunikatsioonijuhina eraisiku seisukohavõtte ilma peadirektorit teavitamata; et avaldusega seati kahtluse alla Terviseameti usaldusväärsus ning võimekus viia läbi COVID-19 suhtes vaktsineerimist tervele Eesti ühiskonnale; et teavitamise ajastus oli ebasobiv, kuna tellitud vaktsiin on uudne, sellega on seotud palju ebaselgust ning ühiskonnas on suur hulk kõhklejaid; et kommunikatsioonijuhina oli töötaja sellest vastutusest teadlik; et avaldades andmeid, mis tekitavad kõhklusi ja umbusaldust Terviseameti vastu takistatakse vaktsineerimise ettevalmistamise protsessi tõhusat läbiviimist ja
nakkushaiguse kiiret tõrjumist; et töötaja tegevusega rikuti usaldusväärne koostöö eri tasemete avaliku informatsiooni vahendavate osapoolte vahel ja tema avaldused ohustasid avalikku julgeolekut ja suurendasid riski rahvatervisele; et pärast avalduste tegemist ei ole töötajal enam võimalik jätkata kommunikatsioonijuhi ülesannete täitmist, sest tema saadetes „XXX“ ja „XXX“ avaldatud seisukohad on oluliselt vastuolus Terviseameti ametlike seisukohtadega ja töötaja ei saa edaspidi Terviseameti nimel usaldusväärselt esineda. Tööleping lõpetati 23.12.2020 ja töötajat kohustati andma üle kõik juurdepääsuvahendid (võtmed, kaardid, paroolid, kasutajatunnused jms), riigivara ning meedia- ja sotsiaalmeedia kontode halduri õigused Terviseameti personalijuhile esimesel võimalusel.
9.Hagejaga sõlmitud töölepingust nähtuvalt oli tema töö sisu kirjeldatud ametijuhendis. Terviseameti 2018.a kinnitatud kommunikatsioonijuhi ametijuhendi p-dest 1.9, 3.4 ja 3.6 nähtub, et kommunikatsioonijuhi ametikoha eesmärgiks on Terviseameti tegevuse toetamine läbi strateegilise kommunikatsiooni planeerimise ja elluviimise, ta peab käituma väärikalt nii teenistuses olles kui väljaspool teenistust, sealhulgas hoiduma tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametnikuna või kahjustaks ametiasutuse mainet ning ta peab teenistus- ja usaldussuhte raames aitama kaasa ametiasutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmisele.
10.TVK otsusest nähtuvalt asus TVK töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise avalduse lahendamisel kokkuvõtlikult seisukohale, et avaldaja poolt toime pandud rikkumised avalikult tõele mittevastava ja töötaja poolt kontrollimata kriitika esitamine tööandja vastu, kommunikatsioonijuhina esitatud spekulatsioonid Eesti Vabariigi kui laiemas mõttes tööandja vastu koroona vaktsineerimise plaani, logistika ja vaktsineerimiseks vajalike vahendite puudumise ja vaktsiinide ebaefektiivse kasutamise tõttu, väited ministeeriumi võimalike manipulatsioonide kohta Terviseametiga s.o tööandjaga kitsamas mõttes, töökohustuste eiramisega avalikkuse usalduse õõnestamine tööandja vastu, avaldaja tööülesannete eesmärgiga vastuolus Terviseameti ja riigi ettevalmistuse ja võimekuse kriisisituatsiooni lahendamisel kontrollitud ning õigeid andmeid omamata põhjendamatult kahtluse alla seadmisega ning avalikkuses hirmu ja ebakindluse külvamisega 14.12.2020 anonüümselt antud intervjuus ja 21.12.2020 otsesaates ning seega ebalojaalsus tööandjale on piisavalt kaalukad õigustamaks töölepingu erakorralist ülesütlemist tõttu tööandja poolt. Otsuses on ka esile toodud, et kuigi avaldaja väitel oli tema eesmärgiks meedias esinemisel 14.12.2020 ja 21.12.2020 avalikkuse tähelepanu juhtimine selge vaktsineerimisplaani puudumisele ja ohtudele, mis võivad kaasneda plaani puudumisega, siis leidis TVK, et avaldaja töö ei olnud vaktsineerimiskava koostamine ega selle hindamine, et avaldaja ei ole tõendanud, et ta oleks kasutanud või proovinud kasutada tööandjale lojaalseid viise juhtimaks tähelepanu väljatöötamisel oleva vaktsineerimiskava puudustele, et avaldaja ei olnud pädev vaidlusalustes intervjuudes avaldatud järeldusi tegema ning, et tema kriitika ei olnud konstruktiivne, sest ta loetles vaid puudusi, mis tema arvates esines tööandja (laiemas mõttes) töös ning kritiseeris ja nõudis vastutuse võtmist isikutel, kes töötaja hinnangul ei teinud piisavalt hästi tööd. Samuti asus TVK seisukohale, et lojaalne mõistlik töötaja ei pöördu olukorras, kus ta ei suuda ise "majasiseselt" probleemidele lahendust leida nende lahendamiseks meedia poole ega ürita lahenda probleeme valimatu, kontrollimatu ning osaliselt tõele mittevastava tööandja tegevuse kritiseerimisega. TVK tõi esile ka, et avaldaja väited vaktsineerimiskava puudumise kohta põhjusel, et see pole kinnitatud, on vastuolulised, sest vaktsineerimiskavale ei ole kehtestatud vormi- ja sisu nõudeid ning et töötaja ei selgitanud, kuidas avaliku tähelepanu juhtimata jätmine vaktsineerimiskava väidetavatele puudustele oleks kahjustanud riiki ning kodanikke või kuidas tema destruktiivne tähelepanu juhtimine võinuks päästa Eesti riiki koroonaga seoses katastroofi äärele sattumast, mistõttu oleks töötaja käitumist õigustanud suurem hüve, mis kaalunuks üles
töötaja ebalojaalse käitumise. Sõnavabadusele tuginemine ei vabanda töötaja ebalojaalset käitumist tööandja suhtes ja oma töökohustuste otsest eiramist. TVK tugines otsuse tegemisel TLS § 15 lg 1 ja lg 2 p 6 ja 7, VÕS § 6 lg 1, töötaja ametijuhendi punktidest 1.9., 3.6. Terviseameti põhimäärusele. Eelnevast tulenevalt asus TVK töötaja avaldust lahendades seisukohale, et töötaja pani toime teo, mis põhjustas tööandja usalduse kaotuse töötaja vastu, kuid ei olnud sellise kaaluga, et töölepingu lõpetamine TLS § 88 lg 1 p-s 5 ilma eelneva hoiatuseta oleks olnud TLS § 88 lg-te 1 ja 3 koostoimest juhindudes seaduslik. Seega otsustas TVK, et töölepingu erakorraline ülesütlemine ei vastanud TLS § 104 lg 1 nõuetele ning oli seetõttu tühine ja mõistis välja ühe päeva keskmise palga ulatuses hüvitise brutosummas 185,45 eurot. TVK jättes hageja hüvitise nõude summas 11 497,83 eurot kostja vastu rahuldamata tugines sellele, et poolte alla kolme aasta kestnud töösuhet sai pidada lühikeseks ning kuna töösuhte lõppemise põhjustas töötaja ebalojaalsus tööandja suhtes, siis tuleb hüvitise määramisel arvestada valdavas osas tööandja huve.
11.Kohus juhindudes VÕS § 6 lg 1 sätestatud hea usu põhimõttest, TLS § 15 lg-s 1, lg 2 p-des 6, 7 ja 9, TLS § 16 lg 1 sätestatud töötaja lojaalsuskohustusest, tööülesannete täitmisel teiste töötajatega koostöökohustusest, tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust teatamiskohustusest, kohustusest hoiduda tema või teiste isikute elu, tervist või vara kahjustavatest tegudest ning töötaja ametijuhendi punktides 1.9, 3.4 ja 3.6 sätestatud ametikoha eesmärgist ja kohustustest saab arvesse võtta hüvitist vähendavate asjaoludena, TVK otsuses tuvastatud asjaolusid, et töötaja ei käitunud tööandja suhtes heas usus ega lojaalselt, kui ta 14.12.2020 ja 21.12.2020 saadetes esinedes Terviseametiga seotud isikuna „XXXs“ ja kommunikatsioonijuhina artiklis „XXX“, ei toetanud EV ja Terviseameti tegevust, mida nägi ette ametijuhendi punkt 1.9, vaid avaldas valdavalt halvustavaid, kontrollimatuid ja osaliselt valeandmeid Eesti tervishoiusüsteemi, sotsiaalministeeriumi ja EV-d esindava Terviseameti kohta seoses COVID-19 vastase vaktsineerimise planeerimise ja korraldusega seonduvaga.
12.TVK-le ja kohtule esitatud tõenditest – E. L. 3.12.2020 e-kirjas (koopiaga hagejale) antud vastused K.-L. L. COVID-19 plaani ettevalmistamisest ja pressiteatest ning 14.12.2020 e-kirjas antud vastused K.-L. L. küsimustele, T.R. 9.12.2020 e-kiri, milles teatatakse, et 10.12.2020 toimub Sotsiaalministeeriumi ülevaade COVID-19 immuniseerimiskavast, H.L. 10.12.2020 e-kiri, millega edastatakse sotsiaalministrile ja teistele ametnikele COVID-19 vaktsineerimise plaan; sotsiaalminister T.K. 13.12.2020 e-kiri, milles on käsitletud kavaga seonduvaid küsimusi ja 15.12.2020 planeeritud pressikonverentsi, M.J. 14.12.2020 e-kiri, milles ta edastab esitluse ja teatab, et homme tutvustab minister T. K. valitsuse liikmetele vaktsineerimiskava, M.J. 14.12.2020 e-kirja manuses olev esitlus, milles on märgitud, et elektroonsed baas- ja täiendkoolitused immuniseerijatele on planeeritud, algavad 8.12 ning kestavad jaanuari lõpuni ning et koolitust on võimalik läbida paari päevaga, samuti et andmeid vaktsineerimise kohta hakatakse avaldama TA kodulehel ja TA hallataval lehel www.vaktsineeri.ee, kust leiab enam infot vaktsineerimise kohta, töörühma koosolekute protokollid 26.11-10.12.2020, millest nähtub, et TA-l on kommunikatsiooni kampaania plaanis, E. L. 10.12.2020 e-kiri, milles ta esitab vaktsineerimisplaani versiooni, märkides, et see veel muutub ja täieneb, K.S. 11.12.2020 e-kiri, millega edastati komisjoni liikmetele COVID-19 vaktsineerimise plaan, mida kavatseti avalikustada järgmisel nädalal ja paluti tagasisidet hiljemalt 14.12.2020 kl 16.-ks, vaktsineerimise plaani versioon sama päeva seisuga, milles käsitletakse vaktsineerimise eesmärke, sihtrühmi, vaktsiine, vaktsineerimise korraldust ja vaktsineerimise kommunikatsiooni, A.M. 28.06.2021 vastus kostjale selle kohta, et ta nägi vaktsineerimisplaani tööversiooni 13.12.2020, 01.12.2020 välja kuulutatud kiireloomuline riigihange nr 230207 vaktsiini säilitamiseks ja transpordiks vajalike seadmete ja tarvikute ostuks, milles pakkumused tuli esitada 04.12.2020, Ü.L. 1.03.2021 e-kiri vaktsineerimiseks vajalike
süstalde laoseisu kohta 14.12.2020 seisuga - nähtub, et vaktsineerimisplaani väljatöötamisega tegeleti ja see oli töögrupil valmis 10.12.2022. Järelikult olid hageja avalikkusele 14.12.2022 ja 21.12.2020 saadetes avaldatud väited plaani puudumise jms kohta tema poolt eelnevalt kontrollimata ja ebaõiged. Hageja kommunikatsioonijuhi ametikohta arvestades ei saa õigustada tema väljaütlemisi vaktsineerimisplaanist või muudest tegevustest mitteteadmisega ehk kontrollimatute väidete esitamisega, mis ei toetanud EV ega Terviseameti tegevust, vaid kahjustasid nende mainet. Kuivõrd vaktsineerimisplaani koostamise ajal konkreetseid nõudeid COVID-19 vaktsineerimisplaanile kehtivast õigusest ei tulenenud ja poolte viidatud NETS § 9 lg 2 kohaselt on valdkonna eest vastutaval ministril õigus epideemia korral ohustatud isikute immuniseerimiseks kehtestada asjakohased tegevusjuhendid, siis on vaidlus vaktsineerimisplaani nõuetekohasusest ainetu.
13.Hageja ei ole tõendanud, et tema avaldused oleksid vastanud Terviseameti strateegilise kommunikatsiooni eesmärkidele ja plaanidele, et tal oleks olnud töösuhtest tulenev pädevus antud avalduste tegemiseks ega seda, et vaktsineerimisplaan kinnitati 15.12.2021 üksnes seetõttu, et jätta avalikkusele pärast „XXX“ saadet muljet, justkui hageja poolt esitatud väited ei vasta tõele ning tegelikkuses ei olnud Sotsiaalministeeriumil kavas vaktsineerimisplaani Vabariigi Valitsusele 15.12.2021 kinnitamiseks esitada.
14.Kohus on seisukohal, et hageja viited sõnavabadusele ja õigusele kritiseerida tööandjat, ei ole antud vaidluses asjakohased, kuna hagejat ei saa käsitleda „vilepuhujana“, kelleks ta ennast „XXX“ saates lubas nimetada ega õigusta töölepingu rikkumist. Sõnavabaduse kaitset käsitlev Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23.oktoobri 2019 direktiiv (EL) nr 2019/1937 „liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta“ art 5 p 2 definitsiooni kohaselt on teave rikkumise kohta selline teave, sealhulgas põhjendatud kahtlus tegeliku või potentsiaalse rikkumise kohta, mis on toime pandud või mis väga tõenäoliselt pannakse toime organisatsioonis, kus rikkumisest teavitav isik töötab või on töötanud, või muus organisatsioonis, millega ta puutub või on puutunud kokku oma töö kaudu, ning sellise rikkumise varjamise katse kohta. Direktiivi art 10 tuleneva üldpõhimõtte kohaselt on asutuseväline teavitamine õigustatud juhul, kui eelnevalt on asutusesiseselt teavitatud. järelikult saab kaitse töötaja, kes teavitab objektiivsest rikkumisest, teeb seda avalikes huvides ja kes on enne avalikkuse teavitamist ammendanud organisatsioonisisesed meetmed probleemi tõstatamiseks. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta oleks tõstatanud „XXXs“ ja „XXX“ saadetes käsitletud ja temale muret tekitanud probleemide või rikkumiste lahendamise küsimusi Terviseametis või Sotsiaalministeeriumis ning Terviseameti peadirektori kinnitusest nähtuvalt ei pöördunud hageja kordagi tema poole võimaliku rikkumise arutamiseks. Ka ei ole hageja esile toonud ega tõendanud, et Terviseamet või sotsiaalministeerium oleksid õigusakte rikkunud.
15.Hageja esitatud tõendid – K. M. 06.01.2021 artikkel, K. K. ja T. H. I. 22.12.2020 postitused Twitteris, I. K. 13.01.2021 artikkel, M. K. ja M. M. 23.02.2020 arvamused 14.12.2020 vaktsineerimiskava kohta, 18.02.2021 K.K. artikkel Postimehes, 17.02.2021 L. R. ja M. N. arvamus ERR.ee veebiväljaandes, E. M. 17.02.2021 artikkel Eesti Ekspressis, K. T. 17.02.2021 artikkel Postimehes, K. M. 19.02.2021 artikkel Postimehes, R. P. 25.02.2021 Eesti Päevalehes, I. K. 25.02.2021 artikkel Postimehes, K. K. artikkel 16.02.2021 Postimehes, Riigikontrolöri 07.04.2021 pöördumine Sotsiaalminister T. K. poole, 09.04.2021 K. K. artikkel vaktsineerimise planeerimise tegemata jätmiste kohta, A. R. 17.03.2021 artikkel koroonasurmade statistika kohta, J. H. 27.07.2021 tähelepanekud ja ettepanekud vaktsineerimise korralduse kohta, K. L. 11.12.2021 päring ja Sotsiaalministeeriumi vastus, aprill 2021 vaktsineerimisplaan ning teised Postimehes, Õhtulehes ja Eesti Ekspressis avaldatud artiklid või ERR-is kajastatud arvamused, milles
kritiseeritakse vaktsineerimiskava, tuuakse välja selle puudusi või avaldatakse arvamusi, ei lükka ümber hagejaga töölepingu lõpetamise asjaolusid ega töötaja tööandja suhtes ebalojaalset käitumist. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et arvestades töötaja töökohustuste rikkumist ja poolte huve, puuduvad alused kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise täies ulatuses väljamõistmiseks. Ka töötaja töösuhet, mis kestis 2 aastat, 9 kuud ja 19 päeva, ei saa pidada selliseks asjaoluks, mis annaks alust hüvitise täies ulatuses väljamõistmiseks.
16.Hageja on kohtule esitatud avalduses esile toonud, et tööandja ei ole tasunud hagejale ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest hüvitist ning TVK poolt hageja kasuks väljamõistetud hüvitis 185,45 eurot on ebapiisav ainuüksi seetõttu, et hüvitise summa ei kata saamata jäänud töötasu ajavahemikul töölepingu ebaseaduslikust ülesütlemisest 23.12.2020 kuni TVK poolt töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel lõpetamiseni 23.01.2021. Kohus on seisukohal, et hagejale on töölepingu ebaseaduslikust ülesütlemisest tekkinud saamata jäänud tulu ühe kuu ulatuses perioodi 23.12.2020 - 23.01.2021 eest, mistõttu on hagi ühe kuu keskmise palga ulatuses hüvitise väljamõistmise osas põhjendatud ja tõendatud.
17.Hageja on väitnud, et kõrgete riigiametnike, sh sotsiaalminister T. K. poolt meedias hageja suunal tehtud negatiivsed ning alusetud väljaütlemised meedias on loonud hagejast põhjendamatu kuvandi kui ebalojaalsest ja moraalitust töötajast, mis raskendab hagejal töö leidmist ka tulevikus. Hageja antud väide on paljasõnaline, kuna ta ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks töölepingu lõpetamisele järgnenud ajal olnud ilma tööta, otsinud tulutult pikemat aega tööd või saanud uutelt tööandjatelt äraütlemisi seoses kostja poolt töölepingu usalduse kaotuse tõttu erakorraliselt ülesütlemisega või antud töövaidluse tagajärjel. Seega on muus osas kahju otsese varalise kahju või saamata jäänud tulu näol tõendamata.
18.Hageja on hagiavalduses esile toonud hüvitise väljamõistmisel tuleb arvestada ka töölepingu tühisest ülesütlemisest hagejale tekkinud mittevaralist kahju, mis seisnes selles, et tööandja on korduvalt meedias hagejale ette heitnud põhjendamatult valeandmete esitamist, teinud avalduse põhjendamatult hageja kiusamiseks kriminaalmenetluse alustamiseks ning kõrgete riigiametnike poolt hageja suunal meedias tehtud väljaütlemised on põhjustanud nii hagejale kui ka tema lähedastele tugevaid hingelisi üleelamisi ning stressi tuleviku osas ja, et hagejal on tekkinud olulised tervisekahjud. Kohus on seisukohal, et hageja väited tugevate hingeliste üleelamiste, stressi ja temale tekkinud tervisekahjude osas on paljasõnalised, kuna ta ei ole esitanud tõendeid ei tervise kahjustumise, hingeliste üleelamiste ega stressi kohta. Järelikult ei ole hageja tõendanud mittevaralise kahju olemasolu.
19.Kohus jätab kostja võõrkeeles esitatud välisriikide COVID-19 vaktsineerimisstrateegiad tähelepanuta, kuna vastavalt TsMS §-le 32 toimub kohtupidamine eesti keeles ning eesti keelde tõlkimata tõendite uurimine kohtuistungil ei olnud võimalik. Kohus asub kõiki asjaolusid ja esitatud tõendeid kogumis hinnates ja poolte huve kaaludes seisukohale, et hagejale tuleb täiendavalt välja mõista hüvitis ühe kuu keskmise palga 3894,46 euro ulatuses, kuna hagejale on töölepingu ebaseaduslikust ülesütlemisest tekkinud saamata jäänud tulu perioodil 23.12.2020 23.01.2021, mistõttu on hagi selles osas põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. Ükski muu asjaolu ei anna kohtu arvates väljamõistetava hüvitise määra tõsta. Seega tuleb hagi hüvitise väljamõistmiseks osaliselt rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitus brutosummas 3894,46 eurot. Menetluskulude jaotus
20.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei
jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, siis tuleb jätta hagimenetluse kulud täielikult poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et kuivõrd menetluskulud jäetakse poolte endi kanda, siis puudub põhjendatud vajadus TsMS § 174 lg 1 alusel nende suuruse kindlaks määramiseks. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tallinna Ringkonnakohtu 29.05.2025 kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 13.01.2023 kohtuotsuse resolutsioon muutmata, täiendades osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.