Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2023, Tallinn Tsiviilasja number
2-22-6949
Tsiviilasi
X avaldus Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu vastu Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu 27. oktoobri 2020. a volinike otsuste vaidlustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. oktoobri 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu esindajad ringkonnakohtus (registrikood 80328223), lepinguline esindaja Marina Suhnjova Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 28. oktoobri 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-6949 resolutsiooni p-de 2–5 osas (s.o avalduse rahuldamine ja volinike otsuste tühisuse tuvastamine, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas). Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada X avaldus osaliselt (s.o tuvastada otsusel 5 „kinnitada 2021. a ühekordne maks 25 eurot“ õigusliku toime puudumine) ning jätta maakohtus kantud menetluskulud 80% ulatuses X kanda ja 20% ulatuses Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu kanda.
Jätta avaldaja 22. mai 2022. a taotlus tsiviilasjade liitmiseks rahuldamata.
3.2.Rahuldada X avaldus osaliselt.
3.3.Tuvastada Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu 27. oktoobri 2020. a volinike hääletusprotokolliga vastu võetud otsusel 5 „kinnitada 2021. a ühekordne maks 25 eurot“ õigusliku toime puudumine.
3.4.Muus osas jätta avaldus rahuldamata.
3.5.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 80% ulatuses X kanda ja 20% ulatuses Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (avaldaja) esitas 10. mail 2022 (täpsustus 22. mail 2022) Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) 27. oktoobri 2020. a volinike hääletusprotokolliga vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamiseks. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Avalduse kohaselt võeti 27. oktoobri 2020. a volinike hääletusprotokolli alusel vastu järgmised otsused: -
pikendada tegevjuhatuse revisjoni komisjoni liikmete Y, C, U pädevused järgmiseks kolmeks aastaks kuni 2. juuni 2023. a (otsus 1);
-
kinnitada 2021. a majanduskava (otsus 2);
-
kinnitada tasu revisjonikomisjonile 750 eurot (otsus 3);
-
kinnitada 2021. a iga kuu ekspluatatsioonimaks summas 18 eurot aastas (otsus 4);
-
kinnitada 2021. a ühekordne maks 25 eurot (otsus 5).
Otsuste vastuvõtmisel on oluliselt rikutud otsuse vastuvõtmiseks ettenähtud korda. Korteriühistu volinike koosolekule kehtivad samad nõuded kui korteriomanike üldkoosolekule ning korteriomanike otsus üldkoosolekut kokku kutsumata loetakse vastu võetuks, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik korteriomanikud. Korteriühistul on 24 volinikku, kuid ühegi vastu võetud otsuse poolt ei antud 24 häält. Otsuste vastuvõtmisel osales 16 volinikku. Korteriühistu põhikirja p 4.13 kohaselt täidab üldkoosolekute vahelisel ajal üldkoosoleku ülesandeid volinike koosolek, mille liikmeid valitakse korteriühistu liikmete seast kolmeks aastaks arvestusega üks volinik iga 40 garaažiboksi omaniku kohta. Viimati valis üldkoosolek volinikud 8. augustil 2017 ning volinike volitused lõppesid 9. augustil 2020. Seega on otsused vastu võtnud organ, kellel puudus selleks õigus. Lisaks leidis avaldaja, et iga kolmanda majanduskava peab vastu võtma korteriomanike üldkoosolek, mistõttu ei saanud ka ühekordse makse summas 25 eurot kinnitamise otsust vastu võtta volinike koosolek.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Otsuste vastuvõtmisel lähtuti korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-st 724, mis sätestab, et kui korteriühistu põhikirjas on ette nähtud otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata kõikide korteriomanike nõusolek, võivad korteriomanikud kuni 2020. a
31.oktoobrini sellisel viisil otsuseid teha, kohaldades KrtS § 21 lg-s 3 sätestatud häälteenamuse nõuet. Seega ei pidanud otsuste vastuvõtmisel lähtuma korteriühistu põhikirjas sätestatud kvooruminõudest, vaid KrtS § 21 lg-s 3 sätestatust, mille kohaselt on otsus vastu võetud, kui selle poolt on üle poole antud häältest. 27. oktoobri 2020. a otsuste vastuvõtmisel osales 16 volinikku ehk pool volinikest. Otsuste poolt on antud 10 kuni 16 häältest. Seega on otsused vastu võetud õiguspäraselt. 2 (7)
Puudutatud isik leidis, et volinike volitused pikenesid KrtS § 723 alusel. Volinike poolt võeti otsused vastu COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tingimustes ja üldkoosoleku kokkukutsumine oli 2020. a piiratud. Muudatuste seas pikendati korteriühistu poolt valitava organi volitusi. Volinike volituste pikenemisele tuleb analoogia korras kohaldada KrtS § 723. Esimese astme kohtu määrus
3.Harju Maakohus rahuldas 28. oktoobri 2022. a määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse ja tuvastas korteriühistu 27. oktoobri 2020. a volinike hääletusprotokolliga vastu võetud otsuste tühisuse. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja 22. mai 2022. a taotluse tsiviilasjade liitmiseks. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulu 210 eurot. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt lõppesid korteriühistu volinike volitused 9. augustil 2020 ning 27. oktoobril 2020 toimunud korteriühistu volinike koosolekul vastu võetud otsused on tühised. KrtS § 723 reguleerib olukorda, kus korteriühistu juhatuse liikme või valitseja ametiaeg lõppes ajavahemikul 12. märts 2020. a kuni 31. august 2020. a. Antud juhul ei ole puudutatud isiku volinik käsitatav korteriühistu juhatuse liikme või valitsejana. Seejuures ei ole KrtS-is ette nähtud, et ka muude organite või isikute valimisel kohalduks KrtS § 723, mistõttu ei ole antud juhul põhjendatud kohaldada põhikirja p-s 4.15 sätestatut. Maakohus leidis, et tegemist ei ole seaduse lüngaga ja alus analoogia kohaldamiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 4 alusel puudub. Eristamine on põhjendatav sellega, et volinikele on võimalik üle anda praktiliselt kogu kõrgeima juhtorgani ehk üldkoosoleku pädevus. Ka korteriühistu põhikirja p 4.15 järgi on volinike koosolekule antud ulatuslikud volitused. Seadusandja ilmselt eeldas, et mittetulundusühingute liikmete jaoks on volinike volituste tähtaeg niivõrd oluline küsimus, mida mittetulundusühingu liikmed soovivad ise otsustada ja mida seadusandja ei saa neile ette kirjutada. Seadusandja ilmselt ei soovinud otsustada kõikide mittetulundusühingute, sh korteriühistute eest, et sisuliselt üldkoosoleku otsustuspädevusega isikute volituste tähtaega pikendatakse automaatselt. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta avaldus rahuldamata. Menetluskulud palus puudutatud isik jätta avaldaja kanda. Maakohus eksis, kui leidis, et KrtS § 723 alusel ei pikenenud korteriühistu volinike volitused. Maakohus hindas asjaolusid formaalselt. Maakohus ei arvestanud, et otsused võeti vastu COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tingimustes. Sellel ajal oli raskendatud üldkoosoleku kokku kutsumine, et volinike volitusi pikendada. Seadusandja kehtestas aga seoses eriolukorraga soodustava iseloomuga erandid korteriühistutele, mille eesmärgiks oli tagada korteriühistute majandustegevuse jätkumine. Seega oleks maakohus pidanud analoogia korras kohaldama KrtS § 723 ning lugema volinike volitused pikenenuks. Isegi, kui KrtS § 723 ei kohaldu, ei ole volitusteta isikute poolt vastu võetud otsused tühised. Kuna avaldaja ei esitanud otsuste kehtetuks tunnistamise nõuet, siis tuleks avaldus jätta rahuldamata.
5.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda.
6.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus rahuldas avalduse ja tuvastas 3 (7)
korteriühistu 27. oktoobri 2020. a volinike hääletusprotokolliga vastu võetud otsuste tühisuse, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab avaldaja avalduse osaliselt ning jätab maakohtus kantud menetluskulud 80% ulatuses avaldaja kanda ja 20% ulatuses puudutatud isiku kanda. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
8.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Määruskaebuse sisust tulenevalt ei vaidlusta puudutatud isik maakohtu määruse resolutsiooni p 1 (tsiviilasjade liitmata jätmine). Samuti ei ole selline otsustus määruskaebe korras vaidlustatav (TsMS § 374 koosmõjus § 477 lg-ga 1 ja § 660 lg-ga 1).
9.Määruskaebemenetluses on vaidlus jätkuvalt selle üle, kas volinike volitused lõppesid
9.augustil 2020 või pikenesid volitused KrtS § 723 alusel. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et volinikud, kes võtsid 27. oktoobril 2020 otsused vastu, olid valitud 8. augusti 2017. a üldkoosolekul. Korteriühistu põhikirja p-st 4.13 tulenevalt valitakse volinikud ühistu liikmete seast kolmeks aastaks.
10.Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et volinike volitused ei pikenenud KrtS § 723 lg 3 alusel, mistõttu volinike volitused lõppesid 9. augustil 2020. Ringkonnakohus nõustub selles osas vaidlustatud määruse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel (koosmõjus TsMS §-ga 659) ei pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata. Kolleegium ei nõustu korteriühistu seisukohaga, mille kohaselt oli KrtS § 723 lg 3 eesmärgiks kõikide korteriühistu organite volituste pikenemine. Sätte sõnastuse kohaselt pikenesid üksnes juhatuse liikme ja valitseja volitused. Juhatuse ja valitseja volituste pikendamise eesmärgiks oli vältida olukorda, kus korteriühistu jääks ilma seadusliku esindajata. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tegemist ei ole seaduse lüngaga ja alus analoogia kohaldamiseks TsÜS § 4 alusel puudub.
11.Küll aga eksis maakohus, kui tuvastas korteriühistu volinike 27. oktoobri 2020. a hääletusprotokolliga vastu võetud otsuste tühisuse põhjusel, et volinike volitused olid otsuste tegemise hetkel lõppenud. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ning seetõttu rahuldanud ka ebaõigesti avalduse volinike otsuste tühisuse tuvastamise nõudes.
12.Maakohus on vaidlustatud määruses viidanud üksnes KrtS § 29 lg-le 1, mis sätestab, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Kolleegiumi hinnangul ei ole praeguses asjas tuvastatud asjaoludel tegemist olukorraga, kus oleks rikutud koosoleku kokkukutsumise korda.
13.Kolleegium leiab, et vaidlustatud otsuste näol on tegemist mitteotsustega, millest ei teki õiguslikke tagajärgi. Olukorras, kus isikute volinikuks olemise volitused lõppesid, lõppes ka isikute õigus põhikirjajärgseid otsuseid volinikena vastu võtta. Sellisel juhul ei olnud
27.oktoobri 2020. a otsuste tegemisel osalenud isikud enam korteriühistu volinikud, vaid korteriühistu liikmed. Kohtupraktikas on peetud olukorraks, kus otsust vastu võetud ei ole, näiteks juhtumit, kui aktsionäride üldkoosoleku otsust ei ole vastu võtnud aktsionärid või nõukogu otsust nõukogu liikmed (vt Riigikohtu 11. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5514, p 21). Praegusel juhul on tegemist sarnase olukorraga, sest 27. oktoobri 2020. a volinike koosolekul võtsid otsused vastu koosolekul osalenud korteriühistu liikmed, mitte aga korteriühistu volinikud. Riigikohus on asunud seisukohale, et otsust, millel ei ole toimet, ei pea korteriomanik vaidlustama, sest ta ei pea seda täitma. See ei tähenda siiski, et korteriomanikul ei ole sellise otsuse vaidlustamise õigust. Otsuse vaidlustamine võib olla lubatav õigusselguse ja 4 (7)
õiguskindluse saavutamiseks (Riigikohtu 27. novembri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-1810073/22, p 12).
14.Asja lahendades lähtub ringkonnakohus sellest, et tegemist on hagita menetlusega ning kohus ei ole seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega hinnanguga asjaoludele (TsMS § 477 lg 5). Samuti ei ole kohus seotud menetlusosaliste õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimene lause koostoimes TsMS § 463 lg-ga 2). Ringkonnakohus andis 19. detsembri 2022. a kirjas menetlusosalistele võimaluse avaldada arvamust n-ö mitteotsusega seotud õigusliku käsitluse kohta. Samas kirjas küsis ringkonnakohus avaldaja huvi kohta tuvastada, et otsustel puudub õiguslik toime. Ühtlasi selgitas ringkonnakohus, et kuivõrd tuvastamise vastu peab nõude esitajal olema TsMS § 368 lg 1 koostoimes § 477 lg-ga 1 järgi õiguslik huvi, siis tuleb avaldajal sellisel juhul ka põhistada, milles seisneb tema õigustatud huvi.
14.1.Avaldaja on 26. detsembri 2022. a vastuses selgitanud, et maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-21-142722, milles korteriühistu nõuab avaldajalt 25 eurost võlgnevust, mis põhineb vaidlustatud volinike otsusel. Kolleegium saab avaldaja vastusest aru nii, et avaldajal on ühtlasi soov tuvastada, et 27. oktoobri 2020. a volinike hääletusprotokolliga vastu võetud otsustel puudub õiguslik toime. Seega on avaldaja oma esialgset nõuet pärast ringkonnakohtu selgitusi täpsustanud. Riigikohus on varasemalt leidnud, et menetlusökonoomia põhimõttest (TsMS § 2) lähtudes peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks (vt Riigikohtu 22. septembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-110080/42, p 12). Kolleegium peab täpsustatud nõude menetlemist võimalikuks.
14.2.Kuigi volinike poolt vastu võetud otsustel puudub õiguslik toime, on kolleegiumi hinnangul avaldaja tuvastushuvi põhjendatud vaid otsuse 5 osas, s.o „kinnitada 2021. a ühekordne maks 25 eurot“. Avaldaja on selgitanud, et viidatud otsuse alusel on korteriühistu esitanud avaldaja vastu nõude. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on korteriühistu tsiviilasjas nr 2-21-142722 esitanud avalduse, paludes avaldajalt põhinõudena muuhulgas välja mõista 25 eurot. Avalduse kohaselt põhineb nõue vaidlusalusel volinike otsusel ning maakohus on selle menetluse praeguse menetluse tõttu peatanud.
14.3.Ülejäänud volinike otsuste osas ei ole avaldaja tuvastushuvi esile toonud. Tuvastushuvi esinemiseks ei ole piisav asjaolu, et otsus on hääletamise teel vastu võetud. Seetõttu ei kuulu muus, s.o otsuste 1–4, osas avaldus rahuldamisele. Küll aga ei muuda selles osas avalduse rahuldamata jätmine asjaolu, et ka otsustel 1–4 puudub õiguslik toime ehk nendest mitteotsustest ei teki õiguslikke tagajärgi.
15.Korteriühistu on 6. jaanuari 2023. a kirjas selgitanud, et 18. jaanuaril 2023 toimub korteriühistu kordusüldkoosolek. Viidatud üldkoosoleku päevakorra p 2 otsuse projekti kohaselt on kavas heaks kiita 27. oktoobri 2020. a volinike otsus 2021. a majanduskava kehtestamise kohta (korteriühistu avaldatu kohaselt „kehtestada 2021. a ekspluatatsioonikulude tasu 18 eurot/kuu/boks ning selle kohaldamine alates 1. jaanuarist 2021; kehtestada 2021. a ühekordne remondimaks 25 eurot/boks ning selle kohaldamine alates 1. jaanuarist 2021“). Korteriühistu leiab, et 18. jaanuari 2022. a üldkoosoleku otsus muudab pädevuseta volinike poolt 27. oktoobril 2020 vastuvõetud otsused kehtivaks. Kolleegium korteriühistu seisukohaga ei nõustu. Juriidilise isiku organi otsus kujuneb organi liikmete erinevate tahteavalduste kogumist, mis on suunatud mingi kindla õigusliku tagajärje saavutamisele. Hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on TsÜS § 33 lg 1 järgi tahteavaldus ja hääle andmisele kohaldatakse tehingu kohta sätestatut. Selliselt on juriidilise isiku organi otsus mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 kolmanda lause mõttes (vt Riigikohtu 1. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-10, p 12). Esindusõiguseta tehtud mitmepoolset tehingut on TsÜS § 129 lg 1 kohaselt võimalik heaks 5 (7)
kiita. Kolleegium on aga eelnevalt tuvastanud, et vaidlustatud otsuste näol on tegemist mitteotsustega ehk otsustega, mida ei ole vastu võetud. Seega puuduvad praegusel juhul otsused ehk mitmepoolsed tehingud, mida oleks TsÜS § 129 lg 1 kohaselt võimalik heaks kiita. Seetõttu ei pea ringkonnakohus korteriühistule täiendava tähtaja andmist kuni kordusüldkoosoleku toimumiseni menetlusökonoomiliselt otstarbekaks. See ei muudaks praeguse asja lahendust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.Kuna maakohtu määrus tühistatakse osaliselt, muudab ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 173 lg-tes 1 ja 3 sätestatuga menetluskulude senist jaotust ja määrab kindlaks määruskaebemenetluse kulude jaotuse.
17.Tegemist on hagita menetluse asjaga. TsMS § 172 lg 1 esimese lause üldpõhimõtte järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades põhjendatud juhtudel jätta menetluskulud täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, eeldusel et hagita menetluses osaleb mitu isikut. Menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel on lähtekohaks õigluse põhimõte (vt Riigikohtu 11. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 29). Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt Riigikohtu 2. juuni 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18). Avaldaja esitas nõude kõigi 27. oktoobril 2021 volinike poolt vastuvõetud otsuste vaidlustamiseks. Ringkonnakohus tuvastas ühe otsuse osas selle õigusliku toime puudumise. Seega rahuldas ringkonnakohus avaldaja avalduse ühe otsuse osas ning nelja otsuse osas jättis rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on jagada menetluskulud proportsionaalselt avalduse rahuldamise ulatusega. Seega tuleb maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta 80% ulatuses avaldaja kanda ja 20% ulatuses puudutatud isiku kanda.
18.Ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra, kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas (vt Riigikohtu 12. mai 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-15916/87, p 16 ja seal viidatud kohtupraktika). Menetluskulude suuruse kõigis kohtuastmetes määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks asja lahendanud maakohus pärast määruse jõustumist. Ringkonnakohus peab vajalikuks juhtida maakohtu tähelepanu asjaolule, et avaldajat ei ole menetluses esindanud lepinguline esindaja TsMS § 218 lg 1 mõttes. Seejuures kuuluvad TsMS § 175 lg 1 kohaselt hüvitamisele vaid kulud lepingulisele esindajale, mitte advokaadikulud või õigusabikulud üldiselt. Seetõttu kuuluvad menetluskulud viidatud sätte alusel hüvitamisele vaid juhul, kui lepinguline esindaja on menetluses osalenud. Hüvitatavad ei ole menetlusväliselt kantud õigusabikulud, mh eelkõige kohtueelsete läbirääkimiste või õigusliku analüüsi läbiviimisel kantud kulud (vt Kõve, V ja Velbri, E. K. TsMS § 175, komm 3.3.1.1 – Kõve, V jt. (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017).
19.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
Tühistatud osaliselt Riigikohtu 21.06.2023 määrusega 6 (7)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 12. jaanuari 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-6949 osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata X avalduse tuvastada Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu volinike 27. oktoobri 2020. a hääletusprotokolli otsustel 1-4 õigusliku toime puudumine ning jaotas menetluskulud.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega X avaldus rahuldada.
3.Rahuldada määruskaebus.
4.Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes Tallinn, Raadiku korteriühistu kanda.
tn 9
5.Kohtumääruse tervikresolutsioon on järgmine.
5.1.Rahuldada avaldus.
5.2.Tuvastada Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu volinike 27. oktoobri 2020. a hääletusprotokolliga vastuvõetud otsustel õigusliku toime puudumine.
5.3.Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes Tallinn, Raadiku korteriühistu kanda.
tn 9
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.