Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Kaupo Paal ja Urmas Volens
Kohtuasi
Evgeny Esini avaldus Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu vastu Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu 27. oktoobri 2020. a volinike otsuste vaidlustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 12. jaanuari 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Evgeny Esini määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja Evgeny Esin
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Puudutatud isik Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu, seaduslik esindaja Taissija Ljubimtseva
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 12. jaanuari 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-6949 osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata Evgeny Esini avalduse tuvastada Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu volinike 27. oktoobri 2020. a hääletusprotokolli otsustel 1–4 õigusliku toime puudumine ning jaotas menetluskulud.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega Evgeny Esini avaldus rahuldada.
4.Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu kanda.
5.Kohtumääruse tervikresolutsioon on järgmine.
5.1.Rahuldada avaldus. 5.2.Tuvastada Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu volinike 27. oktoobri 2020. a hääletusprotokolliga vastuvõetud otsustel õigusliku toime puudumine. 5.3.Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Evgeny Esin (avaldaja) esitas 10. mail 2022 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) volinike 27. oktoobri 2020. a hääletusprotokolliga vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamiseks. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.
2-22-6949 Avalduse ja selle täpsustuse kohaselt võeti volinike 27. oktoobri 2020. a hääletusprotokolli alusel vastu järgmised otsused (volinike otsused): - pikendada tegevjuhatuse revisjoni komisjoni liikmete Alla Rumjantseva, Teresa Guseva ja Ljubov Petnjunase pädevused järgmiseks kolmeks aastaks kuni 2. juunini 2023. a (otsus 1); - kinnitada 2021. a majanduskava (otsus 2); - kinnitada tasu revisjonikomisjonile 750 eurot (otsus 3); - kinnitada 2021. a iga kuu ekspluatatsioonimakse 18 eurot aastas (otsus 4); - kinnitada 2021. a ühekordne makse 25 eurot (otsus 5). Otsuste vastuvõtmisel on oluliselt rikutud otsuse vastuvõtmiseks ettenähtud korda. Korteriühistu volinike koosolekule kehtivad samad nõuded kui korteriomanike üldkoosolekule ning korteriomanike otsus üldkoosolekut kokku kutsumata loetakse vastu võetuks, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik korteriomanikud. Korteriühistul on 24 volinikku, kuid ühegi vastu võetud otsuse poolt ei antud 24 häält. Otsuste vastuvõtmisel osales 16 volinikku. Korteriühistu põhikirja p 4.13 kohaselt täidab üldkoosolekute vahelisel ajal üldkoosoleku ülesandeid volinike koosolek, mille liikmeid valitakse korteriühistu liikmete seast kolmeks aastaks arvestusega üks volinik iga 40 garaažiboksi omaniku kohta. Viimati valis üldkoosolek volinikud 8. augustil 2017 ning volinike volitused lõppesid 9. augustil 2020. Seega on otsused vastu võtnud organ, kellel puudus selleks õigus. Lisaks leidis avaldaja, et iga kolmanda majanduskava peab vastu võtma korteriomanike üldkoosolek, mistõttu ei saanud ka 25 euro suuruse ühekordse makse kinnitamise otsust vastu võtta volinike koosolek.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Otsuste vastuvõtmisel lähtuti korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-st 724, mis sätestab, et kui korteriühistu põhikirjas on ette nähtud otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata kõikide korteriomanike nõusolek, võivad korteriomanikud kuni 2020. a 31. oktoobrini sellisel viisil otsuseid teha, kohaldades KrtS § 21 lg-s 3 sätestatud häälteenamuse nõuet. Seega ei pidanud otsuste vastuvõtmisel lähtuma korteriühistu põhikirjas sätestatud kvooruminõudest, vaid KrtS § 21 lg-s 3 sätestatust, mille kohaselt on otsus vastu võetud, kui selle poolt on üle poole antud häältest.
27.oktoobri 2020. a otsuste vastuvõtmisel osales 16 volinikku ehk pool volinikest. Otsuste poolt on antud 10 kuni 16 häält. Seega on otsused vastu võetud õiguspäraselt. Puudutatud isik leidis, et volinike volitused pikenesid KrtS § 723 alusel. Volinikud võtsid otsused vastu COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tingimustes ja üldkoosoleku kokkukutsumine oli 2020. a piiratud. Muudatuste seas pikendati korteriühistu valitava organi volitusi. Volinike volituste pikenemisele tuleb analoogia korras kohaldada KrtS § 723.
3.Harju Maakohus rahuldas 28. oktoobri 2022. a määrusega avalduse ja tuvastas volinike otsuste tühisuse. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulu 210 eurot. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt lõppesid korteriühistu volinike volitused 9. augustil 2020 ning 27. oktoobril 2020 toimunud korteriühistu volinike koosolekul vastu võetud otsused on tühised. KrtS § 723 reguleerib olukorda, kus korteriühistu juhatuse liikme või valitseja ametiaeg lõppes ajavahemikul 12. märts 2020. a kuni 31. august 2020. a. Praegusel juhul ei ole puudutatud isiku volinik käsitatav korteriühistu juhatuse liikme või valitsejana. Seejuures ei ole KrtS-s ette nähtud, et ka muude organite või isikute valimisel kohalduks KrtS § 723, mistõttu ei ole põhjendatud kohaldada 2(5)
2-22-6949 põhikirja p-s 4.15 sätestatut. Maakohus leidis, et tegemist ei ole seaduse lüngaga ja analoogia kohaldamiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 4 järgi ei ole alust.
4.Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata. Menetluskulud palus puudutatud isik jätta avaldaja kanda. Maakohus eksis, kui leidis, et KrtS § 723 alusel ei pikenenud korteriühistu volinike volitused. Maakohus hindas asjaolusid formaalselt. Maakohus ei arvestanud, et otsused võeti vastu COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tingimustes. Sellel ajal oli raskendatud üldkoosoleku kokkukutsumine, et volinike volitusi pikendada. Seadusandja kehtestas aga eriolukorra ajal korteriühistutele soodustavad erandid, mille eesmärgiks oli tagada nende majandustegevuse jätkumine. Seega oleks maakohus pidanud analoogia korras kohaldama KrtS § 723 ning lugema volinike volitused pikenenuks. Isegi siis, kui KrtS § 723 ei kohaldu, ei ole volitusteta isikute vastu võetud otsused tühised. Kuna avaldaja ei esitanud otsuste kehtetuks tunnistamise nõuet, siis tuleks avaldus jätta rahuldamata.
5.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 12. jaanuari 2023. a määrusega maakohtu määruse osaliselt avalduse rahuldamise ja volinike otsuste tühisuse tuvastamise, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue määruse, millega rahuldas avalduse osaliselt, tuvastades volinike otsusel 5 õigusliku toime puudumise ning jättes maakohtus kantud menetluskuludest 80% avaldaja kanda ja 20% puudutatud isiku kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise jättis ringkonnakohus maakohtu otsustada. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et volinike volitused ei pikenenud KrtS § 723 lg 3 alusel, mistõttu volinike volitused lõppesid 9. augustil 2020. Küll aga eksis maakohus, kui tuvastas korteriühistu volinike otsuste tühisuse põhjusel, et volinike volitused olid otsuste tegemise hetkel lõppenud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praeguses asjas tuvastatud asjaoludel tegemist olukorraga, kus oleks rikutud koosoleku kokkukutsumise korda. Olukorras, kus isikute volinikuks olemise volitused lõppesid, lõppes ka isikute õigus põhikirjajärgseid otsuseid volinikena vastu võtta. Sellisel juhul ei olnud vaidlustatud otsuste tegemisel osalenud isikud enam korteriühistu volinikud, vaid korteriühistu liikmed. Seega on vaidlustatud otsused mitteotsused, millest ei teki õiguslikke tagajärgi. Sellist otsust ei pea korteriomanik vaidlustama, sest ta ei pea seda täitma, kuid võib seda siiski teha õigusselguse ja õiguskindluse saavutamiseks. Avaldaja täpsustas menetluse ajal oma esialgset nõuet lähtuvalt ringkonnakohtu selgitustest, soovides tuvastada, et volinike otsustel puudub õiguslik toime. Ringkonnakohus leidis, et kuigi volinike otsustel puudub õiguslik toime, on avaldaja tuvastushuvi põhjendatud vaid otsuse 5 osas, s.o „kinnitada 2021. a ühekordne maks 25 eurot“. Ülejäänud volinike otsuste osas ei ole avaldaja tuvastushuvi esile toonud. Tuvastushuvi esinemiseks ei ole piisav asjaolu, et otsus on hääletamise teel vastu võetud. Seetõttu ei tule avaldust rahuldada volinike otsuste 1-4 osas, kuid see ei muuda asjaolu, et ka otsustel 1-4 puudub õiguslik toime. 3(5)
2-22-6949
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega avaldus rahuldada. Avaldaja leiab, et vaidlusaluseid otsuseid saab vaid kas kehtetuks tunnistada või tuvastada nende tühisus. Avaldaja on praegu esitanud otsuste tühisuse tuvastamise nõude ning seadusest ei tulene talle kohustust oma õigustatud huvi selleks põhjendada. Ringkonnakohtu seisukoht, et volinike otsused on mitteotsused, mida korteriomanikud ei ole kohustatud täitma, on vastuolus TsÜS § 38 lg-ga 2, mis lubab otsuse tühisusele tugineda üksnes juhul, kui kohus on selle tuvastanud. Seega ei saanud ringkonnakohus lugeda vaidlustatud otsuseid mitteotsusteks, vaid seda oleks saanud teha üksnes otsuste tühisuse tuvastamise järel. Lisaks on menetluskulude jaotus põhjendamatu, kuna ringkonnakohus on määruses märkinud, et kõik vaidlustatud otsused on mitteotsused.
9.Puudutatud isik leiab, et määruskaebus on põhjendatud, ning palub selle rahuldada ja saata asi alama astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Korteriomanike 18. jaanuaril 2023 toimunud üldkoosolekul on vaidlustatud volinike otsused heaks kiidetud, samuti on volinike volitusi pikendatud kuni 10. juunini 2021. Seega on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et volinike otsustel puudub õiguslik toime.
10.Ka puudutatud isik esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, mille Riigikohus jättis
20.märtsi 2023. a määrusega menetlusse võtmata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3, § 695 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata avaldaja avalduse tuvastada volinike otsustel 1-4 õigusliku toime puudumine ning jaotas menetluskulud. Kolleegium teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab avalduse ja tuvastab volinike otsustel 1-4 õigusliku toime puudumise ning jätab menetluskulud kõigis kohtuastmetes puudutatud isiku kanda. Avaldaja määruskaebus tuleb rahuldada.
12.Kuigi avaldaja on määruskaebuses palunud ringkonnakohtu määruse tühistada ja avalduse tervikuna rahuldada, ei nähtu määruskaebuse põhjendustest, et avaldaja vaidlustaks ringkonnakohtu määrust osas, milles tema avaldus rahuldati. Seega lähtub kolleegium eeldusest, et avaldaja ei vaidlusta ringkonnakohtu määrust osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse osas, millega maakohus tuvastas volinike otsuse 5 tühisuse, ning tegi tühistatud osas uue määruse, tuvastades volinike otsusel 5 õigusliku toime puudumise. Viimati nimetatud osas on ringkonnakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 järgi jõustunud. Kolleegium vaatab TsMS § 688 lg 1 ja § 695 alusel ringkonnakohtu määruse läbi vaidlustatud ulatuses, s.o praegusel juhul volinike otsuste 1-4 õiguspärasuse osas.
13.Kolleegiumi arvates ei olnud ringkonnakohtul praegusel juhul põhjust kvalifitseerida korteriühistu volinike otsuseid erinevalt maakohtust nn mitteotsustena, millel puudus õiguslik toime. Vaidlusaluse otsuse tegid varem ühistu volinikeks valitud isikud, kelle volituste lõppemise või pikenemise üle tekkis õiguslik vaidlus. Asjaolu, kas lugeda õiguslike puudustega otsus tühiseks või nn mitteotsuseks (sisuliselt tuvastades, et vaidlusalust otsust ei ole tegelikult tehtud), ei mõjuta sisuliselt niisugusel, tegelikul või näival, otsusel õiguslike tagajärgede olemasolu või nende puudumist. Ka otsuse tühisuse tuvastamise korral ei ole sellel algusest peale õiguslikke tagajärgi ega seega ka õiguslikku toimet. 4(5)
2-22-6949
13.1.Olukorras, kus juriidilise isiku organi koosoleku kokkukutsumisest ei teavitatud kõiki selle organi hääleõiguslikke liikmeid, on eelduslikult rikutud oluliselt koosoleku kokkukutsumise korda, mis toob kaasa sellisel koosolekul vastu võetud otsuste tühisuse (TsÜS § 38 lg 2, vt ka mittetulundusühingute seaduse § 221 lg 2 ja KrtS § 21 lg 2). Samasugune tagajärg on ka juriidilise isiku organi kirjalikul hääletusel vastu võetud otsuse puhul, kui otsuse eelnõu ei saadeta nõuetekohaselt kõigile selle organi hääleõiguslikele liikmetele (vt ka RKTKm 21.12.2022, 2-20-11256/51, p 11.2). Hääleõigust ei ole isikutel, kelle volituste tähtaeg asjaomase organi liikmena on möödunud.
13.2.Seaduses ettenähtud juhtudel on võimalik otsuses kui mitmepoolses tehingus esinevaid puudusi kõrvaldada tehingu heakskiitmisega (vt TsÜS § 129 lg 1). Korteriühistu puhul on korteriomanikul, kelle suhtes rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, võimalik KrtS § 29 lg 1 järgi kõrvaldada oma heakskiiduga selle rikkumisega kaasnev korteriomanike üldkoosoleku tühisus. Seadusest ei tulene aga võimalust kõrvaldada heakskiitmise teel volinike koosoleku tühisus (vt MTÜS § 25 lg 2 koostoimes KrtS § 20 lg-ga 1). Kuna avaldaja huvide seisukohalt ei olnud praegusel juhul tähtsust, kas vaidlusalust otsust käsitada tühise otsusena või nn mitteotsusena, peab kolleegium tarbetuks muuta ringkonnakohtu õiguslikku hinnangut vaidlustatud otsusele.
14.Nõustuda ei saa aga ringkonnakohtu seisukohaga, et avaldajal puudus volinike otsustel 1-4 õigusliku toime puudumise tuvastamiseks õiguslik huvi. TsMS § 368 lg 1 järgi võib tuvastushagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks esitada isik, kellel on tuvastamise vastu õiguslik huvi, st kelle õigused või kohustused võivad tuvastatud asjaolust sõltuda. Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamisel on tuvastushuvi vähemalt üldjuhul tuletatav juriidilise isiku liikme liikmesussuhtest juriidilise isikuga. Samasisuline tuvastushuvi on juriidilise isiku liikmel ka otsuse puudumise tuvastamise nõude esitamiseks (vt RKTKo 14.10.2014, 3-2-1-76-14, p-d 18 ja 24).
15.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus jätnud ekslikult avalduse osaliselt rahuldamata põhjendusega, et avaldajal puudub selleks tuvastushuvi. Ei vaielda selle üle, et avaldaja on korteriühistu (puudutatud isiku) liige, mistõttu on avaldaja tuvastushuvi kõigi vaidlusaluste volinike otsustel õigusliku toime puudumise tuvastamiseks tuletatav tema liikmesussuhtest korteriühistuga. Kuna ringkonnakohus on TsMS § 368 lg-t 1 valesti kohaldanud, saab kolleegium selle vea ise parandada ja uue määrusega avalduse täielikult rahuldada. TsMS § 689 lg 21 alusel esitab kolleegium kohtulahendi kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
16.Kuna avaldus rahuldatakse käesoleva määrusega täielikult, jätab kolleegium TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetluskulud kõigis kohtuastmetes puudutatud isiku kanda. Ringkonnakohus ei ole avaldaja menetluskulusid apellatsioonimenetluses kindlaks määranud. Riigikohus muudab põhiasjas tehtud lahendeid mh sel määral, et sellega kaasneb ka menetluskulude jaotuse muudatus, ega määra menetluskulusid rahaliselt kindlaks (vt ka RKTKm 13.06.2018, 2-15-8794/42, p 14 ja seal viidatud varasem praktika). Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul praeguse määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.