lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-07-51236/20

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 12.12.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-07-51236/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.12.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1870
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ITVS § 6 lg 2TLS § 119 lg 1Alaealisega töölepingu sõlmimine seadusliku esindaja nõusolekuta ja alaealise tööle lubamine tööinspektori nõusolekutaTsMS § 436 lg 1Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTLS § 103Kollektiivse ülesütlemise tähtaegTLS § 117Töötajale töölepingu andmete esitamata jätmineTLS § 74 lg 2Kahju hüvitamise erisusTLS § 76Töötaja vastutus kolmandatele isikutele tekitatud kahju eestTLS § 86Töölepingu ülesütlemine katseajal

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-07-51236/13Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja26.08.2008

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiit Kollom, Mare Merimaa, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.detsember 2008, Tallinn

Tsiviilasja number

2-07-51236

Tsiviilasi

Anu Salundi hagi AS Eesti Post vastu töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuue kuu keskmise palga suuruse hüvitise ja tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest kahekümne kuu keskmise palga suuruse hüvitise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26. augusti 2008 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Anu Salundi apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Anu Salundi (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx), esindaja Lembit Auväärt Kostja AS Eesti Post (reg kood 10328799, asukoht Pallasti 28, Tallinn), esindaja Margus Tali

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 26. augusti 2008 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kõik menetluskulud jäävad hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 19.08.20262-26-9504/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.07.20262-25-1776/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 652 lg 1Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendid
TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamine
1.
Anu Salundi töötas AS-s Eesti Post 16.07.1962 sõlmitud töölepingu alusel Sihva sidejaoskonna juhatajana. Kostja lõpetas 06.02.2006 hagejaga töölepingu töölepinguseaduse (TLS) § 86 p 6 alusel töötajapoolse töökohustuste rikkumise tõttu.
2.10.12.2007 kohtule esitatud hagiavalduses palus hageja muuta temaga töölepingu lõpetamise formuleeringut, lugeda temaga tööleping lõpetatuks poolte kokkuleppel TLS § 76 alusel ja välja mõista kostjalt töölepingu lõpetamise eest hüvitis nelja kuu keskmise palga ulatuses.
3.23.01.2008 kohtule esitatud avalduses muutis hageja hagi eset ja palus kostjalt välja mõista kahekümne kuue kuu keskmine palk, millest kuue kuu palka nõuab hageja TLS § 117 alusel

töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ja kahekümne kuu keskmist palka TLS § 119 alusel tööraamatu kinnipidamise eest. Hageja on seisukohal, et kostjal puudus alus lõpetada temaga tööleping TLS § 86 p 6 alusel töökohustuste rikkumisel, sest hageja ei ole oma kohustusi rikkunud. Hageja väidetel ei ole temalt küsitud seletust tema väära käitumise kohta ega esitatud ka sellekohast süüdistust. Kostja vastuväited

4.Kostja vaidles hagile vastu, leides, et hagejaga töölepingu lõpetamine oli õiguspärane. 04.10.2005 tutvustati hagejale talle distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr 242-K, millega karistati hagejat töölepingu lõpetamisega. Töölepingu lõpetamise päevaks määrati 15.10.2005. Käskkirjas kirjeldati milles seisnes hageja töökohustuste rikkumine. Kuna hageja keeldus käskkirjaga tutvumast ja selle kohta allkirja andmast, kinnitasid hagejale käskkirja tutvustamist AS Eesti Posti Lõuna regiooni personalijuht Riina Tombak ja Elva piirkondliku postkontori juhtaja Raili Poolakese. Hageja esitas kostjale 07.10.2005 haiguslehe, mistõttu ei saanud kostja hagejaga 15.10.2005 töölepingu lõpetamist vormistada. 06.02.2006 teatas hageja, et tema haigusleht on lõpetatud selle päeva seisuga ja kostja vormistas hagejaga töölepingu lõpetamise ning saatis sellekohase teatise ka hagejale, paludes tal järele tulla oma tööraamatule. Hageja tööraamatule järele ei tulnud. Kostja on seisukohal, et kuivõrd hagejal oli vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramise ajal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, mis olid hagejale määratud 07.03.2005 ja 19.07.2005, oli kostjal õigus hagejaga tööleping TLS § 103 ja § 86 p 6 alusel lõpetada. Seega on töötajale määratud karistus - töölepingu lõpetamine - seaduslik.
5.Lisaks eeltoodule leidis kostja, et hageja nõue tunnistada temaga töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ja mõista välja 6 kuu keskmine palk, on aegunud. Hageja on hagiavalduses ja ka 06.11.2007 teabenõudes kinnitanud, et ta on teadlik temaga töölepingu lõpetamisest 06.02.2006. Kuivõrd vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lg-le 2 on töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise tähtaeg üks kuu ja see on ammu möödunud, palus kostja kohaldada aegumist hageja nõude osas tunnistada temaga töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks.
6.Kostja ei tunnistanud ka hageja nõuet välja mõista talle hüvitis tööraamatu kinnipidamise eest. Kostja ei ole hageja tööraamatut kinni pidanud, vaid hageja ise ei ilmunud tööraamatule järele. Kui hageja teatas kostjale, et tema haigusleht on lõpetatud 06.02.2006, lõpetas kostja hagejaga töölepingu, väljastas hagejale sellekohase teate ja kutsus hagejat tööraamatule järele. Hageja tööraamatule järele ei tulnud. Alles 2007.a oktoobris tundis ta oma tööraamatu vastu huvi. Vastavalt TLS § 74 lg-s 2 sätestatule on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu kätte töölepingu lõpetamise päeval. Juhul kui töötaja tööraamatut töölepingu lõpetamise päeval vastu ei võtnud, on tööandja kohustatud selle töötajale andma tööraamatu nõude esitamise päeval. Hageja ei ole tõendanud, et tema tööraamatu kätteandmisega viivitamises on süüdi kostja. Kostja ei saanud hagejale tööraamatut kätte anda töölepingu lõpetamise päeval, sest hageja ei olnud töökohas. Kostja tegi kõik endast oleneva, et hageja tööraamatu kätte saaks, kuid hageja ei tulnud tööraamatule järele, seega ei ole tegemist hagejale tööraamatu kätteandmisega viivitamisega tööandja süül ning kostjal ei ole kohustust maksta hagejale hüvitist tööraamatu kinnipidamise eest. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
7.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vaidluse lahendamisel juhindus kohus ITVS § 6 lg-st 2, mis sätestab, et töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg on üks kuu, TLS § 117, mis sätestab tööandja vastutuse töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel, TLS §-st 119 lg 1, mille kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega

viivitatud päeva eest kui tööandja peab kinni töötaja tööraamatut ning seda kuni tööraamatu kätteandmiseni ning TLS § 74 lg 2, mille kohaselt on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval, kuid kui töötaja töölepingu lõpetamise päeval tööraamatut või lõpparvet vastu ei võtnud, on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu nõude esitamise päeval ja maksma lõpparve viie kalendripäeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. Kohus leidis, et lisaks nimetatud seadusesätetele tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel juhinduda õiguskaitsevahendite kohaldamisel alates 01.07.2002 ka võlaõigusseaduse sätetest, millele juhtis tähelepanu Riigikohus oma lahendis 3-2-1-76-06 ja millele kohus juhtis hageja tähelepanu oma 09.01.2008 kohtumääruses, kui kohus jättis käiguta hageja nõude tööraamatu kinnipidamise eest hüvitise saamiseks.

8.Kohus tuvastas järgmised asjaolud: • hageja töötas kostja õiguseellase ja kostja juures alates 16.07.1962 kuni 06.02.2006 ning tema viimaseks ametikohaks oli Sihva postkontori juhataja; • 04.10.2005 käskkirjaga nr 242-K määrati hagejale distsiplinaarkaristuseks töölepingu lõpetamine alates 15.10.2005; • hagejale teatati temaga töölepingu lõpetamisest 04.10.2005, mida kinnitab 29.09.2005 käskkiri nr 242-k, millele hageja keeldus allkirja andmast sellega tutvumise kohta; • kuna hageja esitas tööandjale 07.10.2005 ajutise töövõimetuslehe, mis kestis tal kuni 06.02.2006, ei saanud kostja hagejaga töölepingut enne hageja tervenemist ja töövõimetuslehe lõpetamist lõpetada; • kostja väljastas hagejale teate töölepingu lõpetamisest 06.02.2006 kuupäevaga 09.02.2006 saadetud tähtkirjaga.
9.Tulenevalt eeltoodust ja kostja taotlusest kohaldada aegumist hageja nõudele tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ning juhindudes ITVS § 6 lg 2, mille kohaselt on nimetatud nõude töövaidlusorganile esitamise tähtajaks 1 kuu, asus kohus seisukohale, et hageja nõue kostja vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu, sest hagi esitamise ajaks - 10.12.2007 - oli nimetatud nõude kohtusse esitamise tähtaeg möödunud.
10.Kohus leidis, et rahuldamata tuleb jätta ka hageja nõue kostjalt hüvitise väljamõistmiseks hageja tööraamatu väidetava kinnipidamise eest. Tööraamatu kätteandmist töötajale töölepingu lõpetamisel reguleerib kõigepealt TLS § 74 lg 2, mille kohaselt tuleb tööraamat anda töötajale kätte töölepingu lõpetamise päeval. Kuivõrd hageja töölepingu lõpetamise päeval tööl ei olnud, ei saanud kostja hagejale tööraamatut sellel päeval tagastada. Kohtu käsutuses olev kostja tähitud kiri hagejale tõendab, et kostja, olles lõpetanud hagejaga töölepingu pärast hageja tervenemist, teatas hagejale töölepingu lõpetamisest 06.02.2006 ning väljastas talle vastavad dokumendid ja kutsus hagejat oma tööraamatule järele, mistõttu ei ole kostja hageja tööraamatut kinni pidanud ning kostja ei ole kohustatud hagejale ka hüvitist tööraamatu kinnipidamise eest maksma.
11.Kohus pidas vajalikuks märkida, et tööraamatu kinnipidamise eest hüvitise väljamõistmise otsustamisel tuleb kohtul lisaks töölepinguseaduse vastavale sättele juhinduda võlaõigusseaduse sätetest, nagu on märkinud oma lahendis 3-2-1-76-06 Riigikohus. Riigikohus on oma nimetatud lahendis asunud seisukohale, et hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui tööandja peaks maksma hüvitist tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest, kuigi töötaja pole seeläbi kahju saanud. VÕS § 101 lg 1 p 3 sätestab ühe õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumisel kahju hüvitamise nõude. Kui tööandja rikub tööraamatu kätteandmise kohustust, võib töötaja nõuda tööandjalt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel, kuid nõude aluseks on töötajal kahju tekkimine, mille tõendamise koormus lasub hagejal.

Apellatsioonkaebuse põhjendused

3.Hageja palus kohtuotsuse täielikult tühistada ja teha uue otsus, millega hagi rahuldada. Kaebuse põhjenduste kohaselt rikkus kohus otsuse tegemisel menetlusnorme ja kohaldas vääralt materiaalõigust. Kohus ei andnud hinnangut kõigile hageja väidetele ning ei kõrvaldanud vastuolusid. Kohtuotsus ei vasta TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud nõuetele.
4.Kohus luges tuvastatuks, et kostja lõpetas hagejaga töölepingu 04.10.2005, kuna 29.09.2005 andis kostja välja distsiplinaarkaristusena töölepingu lõpetamist kohaldava käskkirja. Samas jättis kohus tähelepanuta asjaolu, et kostja on 06.02.2006 andnud välja uue käskkirja, mille alusena on märgitud lõpetatud töövõimetusleht. Seega ei ole kohus andnud hageja väitele, et käskkirjast nähtub, nagu oleks pärast haigust tööle ilmumine käsitletav töölepingu rikkumisena, mille alusel on isik töölt vabastatud.
5.Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § l1 näeb ette distsiplinaarkaristuse vormistamise korra, mille p 2 kohaselt tuleb käskkirja kanda süüteo toimepanemise aeg. Samas peab karistatavale isikule peab olema teada konkreetne süütegu, mille toimepanemist talle süüks pannakse. Isegi esialgsest 29.09.2005 käskkirjast ei nähtu, millise konkreetse süüteo toimepanemist hagejale süüks pannakse. Käskkirjast nähtub üldsõnaline kontrollimise fakt, mis ei sisalda isegi kontrolli teostanud isikute nimesid. Käskkirjast ei nähtu, milles seisnes hageja tegu ega nähtu asjaolu, milliseid viidatud norme käskkirjas nimetatud õigusaktides on hageja rikkunud, samuti tõendeid, millega tegu on tõendatud.
6.Kostja tegevus annab alust järeldada, et ta ei lõpetanud töölepingut 04.10.2005, sest 06.02.2006 on kostja andnud välja uue töölepingu lõpetamise käskkirja. Sellega on kostja annulleerinud esialgse käskkirja ja möönnud, et hageja töösuhe kestab edasi. Seega ei saa 06.02.2006 käskkirja kuidagi käsitleda distsiplinaarkaristust kohaldava käskkirjana, kuna see läheks vastuollu TDVS §-ga 6, mis sätestab distsiplinaarkaristuse kohaldamise tähtaja. Hageja suhtes on distsiplinaarkaristust kohaldatud vääralt ning tema töölt vabastamine ei olnud seadusega kooskõlas.
7.Maakohus tuvastas, et tööleping on lõpetatud 15.10.2005 ning et teade töölepingu lõpetamisest saadeti hagejale 09.02.2006. Sellisel juhul oli tööraamatu kätteandmine viivituses vähemalt 4 kuud. Kohus jättis hagi tööraamatu kinnipidamise eest hüvituse nõudes rahuldamata täielikult, kaalumata osalise rahuldamise võimalust. Vastus apellatsioonkaebusele
8.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
9.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
10.Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
11.Maakohus

ei

rikkunud

otsuse

tegemisel

TsMS

§

lg-t

1,

nagu

hageja

apellatsioonkaebuses väidab. Vaidlustatud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus ITVS § 6 lg-t 2 õigesti ja leidis põhjendatult, et hageja nõue töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja kuue kuu keskmise palga saamiseks TLS § 117 alusel on aegunud. Kuna kostja soovis selle nõude osas aegumise kohaldamist ja maakohus tuvastas asjaolud, mille korral on nõue aegunud, jättis kohus hagi õigesti aegumise põhjendusel rahuldamata. Maakohus ei pidanud protsessiökonoomia põhimõttest lähtuvalt andma hinnangut hageja väidetele, mis käsitlevad nõude sisu. Ka ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse sellekohastele väidetele hinnangu andmata, kuna hagi aegumise tõttu ei oma need asja lahendamisel tähtsust.

12.Ekslik on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus tuvastanud töölepingu lõpetamise 15.10.2005. Kohus tuvastas, et hageja haiguse tõttu lõpetati temaga tööleping 06.02.2006. Maakohus leidis õigesti, et kostja ei ole tööraamatut kinni pidanud, mistõttu ei ole ta kohustatud maksma hagejale hüvitist tööraamatu kinnipidamise eest TLS § 119 lg 1 alusel. Seda ka mitte osaliselt, nagu hageja apellatsioonkaebuses soovib.
13.Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, so antud juhul hageja.

Tiit Kollom

Mare Merimaa

Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.07.20262-25-8343/18Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-26-2067/27Viru Maakohus Narva kohtumaja