AS hagi AS E vastu töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 6 kuu hüvitise ja tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest 20 kuu hüvitise saamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS(i.k. xxx, elukoht xxx), hageja esindaja: L Auväärt
esindajad
Kostja: AS E(r.k. xxx, asukoht xxx), kostja esindaja: M Tali
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata AS hagi AS E vastu töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 6 kuu hüvitise ja tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest 20 kuu hüvitise saamiseks. Menetluskulude jaotus Jätta AS E menetluskulud AS kanda. Jätta AS menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
Vaidlustamata asjaolud.
1.AS asus tööle AS E õiguseellase juurde 16.07.1962.a. Tema viimaseks ametikohaks oli S sidejaoskonna juhataja.
2.06.02.2006.a. lõpetati hagejaga tööleping TLS § 86 p 6 alusel töötajapoolse töökohustuste rikkumise tõttu. Hageja nõuded ja põhjendused.
3.10.12.2007.a. kohtusse esitatud hagiavalduses palus hageja muuta temaga töölepingu lõpetamise formuleeringut, lugeda temaga tööleping lõpetatuks poolte kokkuleppel TLS § 76 alusel ja välja mõista kostjalt töölepingu lõpetamise eest hüvitis 4 kuu keskmise palga ulatuses.
4.23.01.2008.a. kohtule esitatud avalduses muutis hageja hagi eset ja palus kostjalt välja mõista 26 kuu keskmine palk, millest 6 kuu palka nõuab hageja TLS § 117 alusel töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ja 20 kuu keskmist palka TLS § 119 alusel tööraamatu kinnipidamise eest. Hageja on seisukohal, et kostjal puudus alus lõpetada temaga tööleping TLS § 86 p 6 alusel töökohustuste rikkumisel, sest hageja ei ole oma kohustusi rikkunud. Hageja väidetel ei ole temalt küsitud seletust tema väära käitumise kohta ega esitatud ka sellekohast süüdistust.
5.Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: poolte vahel sõlmitud töölepingu, töölepingu lisad töölepingu tingimuste muutmise kohta ja töölepingu lõpetamise kohta, kostja kirja hagejale, millega on väljastatud hagejale posti teel tema tööleping ja tööraamat 22.10.2007.a.
Kostja vastuväited ja põhjendused.
6.Kostja hagi ei tunnistanud ja oli seisukohal, et õiguspärane.
hagejaga töölepingu lõpetamine oli
Kostja vastuse kohaselt hagile töötas hageja kostja õiguseellase juures alates 16.07.1962.a. kuni 06.02.2006.a., tema viimaseks ametikohaks oli S postkontori juhataja. 04.10.2005.a. tutvustati hagejale talle distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr 242-K, millega karistati hagejat töölepingu lõpetamisega. Töölepingu lõpetamise päevaks määrati 15.10.2005.a.. Käskkirjas kirjeldati milles seisnes hageja töökohustuste rikkumine. Kuna hageja keeldus käskkirjaga tutvumast ja selle kohta allkirja andmast, kinnitasid hagejale käskkirja tutvustamist AS E P L regiooni personalijuht R T ja E piirkondliku postkontori juhtaja R P .
7.Hageja esitas kostjale 07.10.2005.a. haiguslehe, mistõttu ei saanud kostja hagejaga 15.10.2005.a. töölepingu lõpetamist vormistada. 06.02.2006.a. teatas hageja, et tema haigusleht on lõpetatud tänase päeva seisuga ja kostja vormistas hagejaga töölepingu lõpetamise ning saatis sellekohase teatise ka hagejale, paludes tal järgi tulla oma tööraamatule. Hageja tööraamatule järgi ei tulnud.
Lk 2 (5)
8.Kostja on seisukohal, et kuivõrd hagejal oli talle vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramise ajal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, mis olid hagejale määratud 07.03.2005.a. ja 19.07.2005.a., oli kostjal õigus hagejaga tööleping TLS § 103 ja § 86 p 6 alusel lõpetada. Seega on töötajale määratud karistus - töölepingu lõpetamine - seaduslik.
9.Lisaks eeltoodule on kostja seisukohal, et hageja nõue tunnistada temaga töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ja mõista välja 6 kuu keskmine palk, on aegunud. Hageja on oma hagis ja ka teabenõudes 06.11.2007.a. kinnitanud, et ta on teadlik temaga töölepingu lõpetamisest 06.02.2006.a. Kuivõrd vastavalt ITLS § 6 lõikele 2 on töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise tähtaeg üks kuu ja see on ammu möödunud, palub kostja kohaldada hageja nõude osas tunnistada temaga töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, aegumist.
10.Kostja ei tunnista ka hageja nõuet välja mõista talle hüvitis tööraamatu kinnipidamise eest. Kostja on seisukohal, et ta ei ole hageja tööraamatut kinni pidanud, vaid hageja ise ei ilmunud tööraamatule järele. Kui hageja teatas kostjale, et tema haigusleht on lõpetatud 06.02.2006.a., lõpetas kostja hagejaga töölepingu, väljastas hagejale sellekohase teate ja kutsus hagejat tööraamatule järele. Hageja tööraamatule järele ei tulnud. Alles 2007.a. oktoobris tundis ta oma tööraamatu vastu huvi.
11.Kostja on seisukohal, et vastavalt TLS §-le 74 lg 2 sätestatule on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu kätte töölepingu lõpetamise päeval. Juhul kui töötaja tööraamatut töölepingu lõpetamise päeval vastu ei võtnud, on tööandja kohustatud selle töötajale andma tööraamatu nõude esitamise päeval. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tema tööraamatu kätteandmisega viivitamises on süüdi kostja. Kostja ei saanud hagejale tööraamatut kätte anda töölepingu lõpetamise päeval, sest hageja ei olnud töökohas. Kostja tegi kõik endast oleneva, et hageja tööraamatu kätte saaks, kuid hageja ei tulnud tööraamatule järele, seega ei ole tegemist hagejale tööraamatu kätteandmisega viivitamisega tööandja süül ning kostjal pole kohustust maksta hagejale hüvitist tööraamatu kinnipidamise eest.
12.Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja 07.03.2005.a. ja 19.07.2005.a. käskkirjad, millega hagejat distsiplinaarkorras kostja poolt enne viimase distsiplinaarkaristuse määramist karistati, 29.09.2005.a. käskkirja nr 242-k, millega kostja karistas hagejat distsiplinaarkorras töölepingu lõpetamisega, kostja kirja hagejale, milles kostja kutsub hagejat tööraamatule järele ja mille lisadena väljastati hagejale koopia töölepingu lõpetamise käskkirjast 29.septembrist 2005.a., väljavõtte käskkirjast nr 22-p 06.02.2006.a., 2 töölepingu lisa, milles on kanne töölepingu lõpetamise kohta, postidokumendid, mis kinnitavad hagejale kirja ning selle lisade väljastamist tähitud postiga ning hageja keskmise palga õiendi. . Kohtuotsuse põhjendused.
13.Kohus, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, asub seisukohale, et hageja nõuded kostja vastu rahuldamisele ei kuulu.
14.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus materiaalõiguslike alustena ITLS § 6 lõikest 2, mis sätestab, et töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg on üks kuu, TLS § 117, mis sätestab tööandja vastutuse töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel, TLS §-st 119 lg 1, mille kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kui tööandja peab kinni töötaja tööraamatut ning seda kuni tööraamatu kätteandmiseni ning TLS § 74 lg 2, mille
Lk 3 (5)
kohaselt on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval, kuid kui töötaja töölepingu lõpetamise päeval tööraamatut või lõpparvet vastu ei võtnud, on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu nõude esitamise päeval ja maksma lõpparve viie kalendripäeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. Kohus on seisukohal, et lisaks nimetatud seadusesätetele tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel juhinduda ka alates 1. juulist 2002.a. õiguskaitsevahendite kohaldamisel ka võlaõigusseaduse sätetest, millele juhtis tähelepanu Riigikohus oma lahendis 3-2-1-76-06 ja millele kohus juhtis hageja tähelepanu oma 09.01.2008.a. kohtumääruses kui kohus jättis käiguta hageja nõude tööraamatu kinnipidamise eest hüvitise saamiseks.
15.Kohus leiab, et kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega on tõendatud, et - hageja töötas kostja õiguseellase ja kostja juures alates 16.07.1962.a. kuni 06.02.2006.a. ning tema viimaseks ametikohaks oli S postkontori juhataja; - 04.10.2005.a. käskkirja nr 242-K määrati hagejale distsiplinaarkaristuseks töölepingu lõpetamine alates 15.10.2005.a., - hagejale teatati temaga töölepingu lõpetamisest 04.10.2005.a., mida kinnitab käskkiri nr 242-k 29. septembrist 2005.a., kuhu hageja on keeldunud allkirja andmast sellega tutvumise kohta; - kuna hageja esitas tööandjale 07.10.2005.a. ajutise töövõimetuslehe, mis kestis tal kuni 06.02.2006.a., ei saanud kostja reaalselt hagejaga töölepingut enne lõpetada kui hageja tervenes ja töövõimetusleht lõpetati ning kostja väljastas hagejale teate töölepingu lõpetamisest 06.02.2006.a. kuupäevaga 9. veebruaril 2006.a. saadetud tähtkirjaga. Tulenevalt eeltoodust ja kostja taotlusest kohaldada hageja nõudes töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks tunnistamiseks aegumist ning juhindudes ITLS § 6 lg 2, mille kohaselt on nimetatud nõude töövaidlusorganile esitamise tähtajaks 1 kuu, asub kohus seisukohale, et hageja nõue kostja vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu, sest hagi esitamise ajaks 10.12.2007.a., oli nimetatud nõude kohtusse esitamise tähtaeg möödunud.
16.Kohus on seisukohal, et rahuldamata tuleb jätta ka hageja nõue kostjalt välja mõista hüvitis hageja tööraamatu väidetava kinnipidamise eest. Tööraamatu kätteandmist töötajale töölepingu lõpetamisel reguleerib kõigepealt TLS § 74 lg 2, mille kohaselt tuleb tööraamat anda töötajale kätte töölepingu lõpetamise päeval. Kohus nõustub kostjaga, et kuivõrd hageja töölepingu lõpetamise päeval tööl ei olnud, ei saanud kostja hagejale tööraamatut sellel päeval tagastada. Kuivõrd kohtu käsutuses olev kostja tähitud kiri hagejale tõendab, et kostja, olles lõpetanud hagejaga töölepingu pärast hageja tervenemist, teatas hagejale töölepingu lõpetamisest 06.02.2006.a. ning väljastas talle vastavad dokumendid ja kutsus hagejat järgi oma tööraamatule, ei ole kostja hageja tööraamatut kinni pidanud ning kostja ei ole kohustatud hagejale ka hüvitist tööraamatu kinnipidamise eest maksma. Kohus peab vajalikuks märkida, et tööraamatu kinnipidamise eest hüvitise väljamõistmise otsustamisel tuleb kohtul lisaks töölepinguseaduse vastavale sättele juhinduda võlaõigusseaduse sätetest nagu on märkinud oma lahendis 3-2-1-76-06 Riigikohus. Riigikohus on oma nimetatud lahendis asunud seisukohale, et hea usu põhimõttega oleks vastuolus kui tööandja peaks maksma hüvitist tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest kuigi töötaja pole seeläbi kahju saanud. VÕS § 101 lg 1 p 3 sätestab ühe
Lk 4 (5)
õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumisel kahju hüvitamise nõude. Kui tööandja rikub tööraamatu katteandmise kohustust võib töötaja nõuda tööandjalt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel, kuid nõude aluseks on töötajal kahju tekkimine, mille tõendamise koormus lasub hagejal.
17.Tõendeid, mida kohus kohtuotsuses ei analüüsinud, ei pea kohus asjast tähtsust omavateks tõenditeks ja jätab need asja lahendamisel TsMS § 238 lg 5 kohaselt arvestamata. Menetluskulude jaotamine.
18.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata jäävad kostja menetluskulud hageja kanda. Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohtunik
Lk 5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.