Tsiviilasi nr 2-07-46222
Otsuse teinud kohtu nimi
Harju Maakohus
Otsuse kuupäev
Tallinn, 11.juunil 2008
Kohtukoosseis
kohtunik Imbi Sidok
Kohtuasi
L S ́i (isikukood xxx, elukoht: xxx) hagi V P ́i (isikukood xxx, elukoht: xx) ja L B (isikukood xxx, elukoht: xxx) vastu kaasomandi lõpetamiseks. L B vastuhagi L S ́i ja V P ́i vastu kaasomandi lõpetamiseks.
Asja läbivaatamise kuupäev
20.05.2008 avalikul sisulisel kohtuistungil
Istungitel osalenud menetlusosalised
hageja/vastukostja L S hageja/vastukostja lepinguline esindaja O Smirnova kostja V P kostja lepinguline esindaja I Šablonin kostja/vastuhageja L B kostja/vastuhageja nõustaja AMurumets
Kohtuotsuse resolutsioon • Hagi rahuldada. • Vastuhagi rahuldada osaliselt. • Lõpetada kaasomand korteriomandile asukohaga XxxTallinnas (kinnistusraamatu reg/osa nr xxx) järgmisel viisil: 1) anda korteriomand L S ́i omandisse; 2) kohustada L S ́it maksma välja V P ́ile tema osa kaasomandis rahas suuruses 456 000.00 (nelisada viiskümmend kuus tuhat) krooni; 3) kohustada L S ́it maksma välja L B ́le tema osa kaasomandis rahas suuruses 425 600.00 (nelisada kakskümmend viis tuhat kuussada) krooni. • Käesolev kohtuotsus asendab peale jõustumist kostjate tahteavaldusi kinnistusraamatu kannete muutmiseks. • Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates
otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633).
I Hageja/vastukostja nõue ja põhjendused ning seisukoht vastuhagiavalduse osas 02.11.2007 esitatud hagiavalduse ja kinnistusraamatu väljatrüki kohaselt kuulub korteriomand asukohaga Xxx, mille reaalosaks on kuuetoaline korter, kaasomanikele L S ́ile (edaspidi hageja/vastukostja 1), V P ́ile (edaspidi kostja1 /vastukostja 2) ja L B ́le (edaspidi kostja 2/vastuhageja). Väljakujunenud kasutuskorra järgi on hageja/vastukostja 1 ainukasutuses kolm tuba suurusega 18,1 m2 ja veel kaks tuba kokku suurusega 24,5 m2 (42/100 kaasomandist). Kostja 1/vastukostja 2 ainukasutuses on tuba suurusega 18,2 m2 (30/100 kaasomandist) ning kostja 2/vastuhageja ainukasutuses kaks tuba kokku suurusega 24,9 m2 (28/100 kaasomandist). Korteriomandi turuväärtuseks on 2 010 000.00 krooni. Hageja/vastukostja palus lõpetada kaasomand, jättes korteriomand temale kohustusega maksta kostjale 1 rahaline hüvitis suuruses 603 000.00 krooni ning kostjale 2/vastuhagejale 562 800.00 krooni. Alternatiivnõudena palus hageja jätta korter kostja 1 ja kostja 2/vastuhageja kaasomandisse, pannes neile kohustuse tasuda hagejale/vastukostjale rahaline hüvitis vastavalt tema osa suurusele 844 200.00 krooni. Menetluse kestel muutis hageja/vastukostja 1 rahalise hüvitise suurust (t lk 125) arvestades kohtu poolt määratud eksperthinnangut, mille kohaselt on vaidlusaluse korteriomandi turuväärtus 1 520 000.00 krooni. Eeltoodu alusel palub hageja/vastukostja 1 tema hagi rahuldada ning jätta korteriomand tema ainuomandisse kohustusega tasuda kostjale 1 hüvitis suuruses 456 000.00 krooni ning kostjale 2/vastuhagejale suuruses 425 600.00 krooni. Alternatiivselt palub hageja/vastukostja 1 jätta korteriomand kostja 1/vastukostja 2 ja kostja 2/vastuhageja kaasomandisse, pannes neile kohustuse tasuda talle hüvitis suuruses 638 400.00 krooni. Korteriomandi jäämisel temale palub ta lugeda kohtuotsus põhihagis kostjate nõusolekuks kinnistusraamatus kande muutmiseks. Eeltoodu alusel palub hageja hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostjate kanda. Vastuhagile vaidleb hageja/vastukostja 1 vastu. Hageja/vastukostja 1 ei ole nõus korteriomandi müügiga avalikul enampakkumisel, kuna nimetatud variandi üle on poolte vahel juba käinud läbirääkimised, kuid just kostja 2/vastuhageja tõttu jäi tehing notari juures kinnitamata. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud nõude ja põhjenduste juurde ning lisas, et hageja soovib, et kohus jätaks korteriomandi hagejale, pannes talle kohustuse tasuda põhihagis kostjatele hüvitis vastavalt kohtu määratud eksperthinnangule. II Kostja V Pi seisukoht hagi ning vastuhagiavalduse osas Kostja 1/vastukostja 2 tunnistab hagi ning on nõus kaasomandi lõpetamisega selliselt, et korteriomand jääb hagejale ning hageja tasub talle hüvitist suuruses 603 000.00 krooni. Vastuhagi osas kostja 1/vastukostja 2 seisukohta ei esitanud. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja 1/vastukostja 2 esindaja esitatud seisukohtade juurde ja menetlusosaline ise soovis hüvitist vastavalt hageja poolt esitatud esialgsele eksperthinnangule, kuna tema seda ei vaidlustanud ning oli koheselt kaasomandi lõpetamisega nõus. III Kostja 2/vastuhageja L B seisukoht hagiavalduse osas ning vastunõue ja selle põhjendused Kostja 2/vastuhageja tunnistab hagi osaliselt ning nõustub hageja/vastukostja poolt pakutud
viisiga, mille kohaselt korteriomand jääks hagejale/vastukostjale 1 kohustusega tasuda põhihagis kostjatele hüvitis. Küll aga ei ole kostja 2/vastuhageja nõus pakutava hüvitise suurusega, mistõttu kostja 2/vastuhageja esitas vastuhagi, milles palub lõpetada kaasomand korteri müügiga avalikul enampakkumisel ning saadav raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende mõtteliste osade suurustele. Menetluskulud palus kostja 2/vastuhageja jätta hageja/vastukostja ning kostja 1/vastukostja 2 kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja 2/vastuhageja oma seisukohtade juurde. Kostja 2/vastuhageja nõustaja lisas, et kostja 2/vastuhageja on nõus korteriomandi jätmisega hagejale/vastukostjale, kuid kostjale 2/vastuhagejale tuleb maksta õiglane hüvitis, mida aga kohtu poolt määratud eksperdi arvamus ei tõenda. IV Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, kuulanud ära poolte ja nende esindajate selgitused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et nii hagi kui vastuhagi kuuluvad kinnisasja jagamise nõudes rahuldamisele. Jagamise viisi osas kuulub rahuldamisele hageja nõue.
talle kohustuse maksta teistele välja nende osad rahas. Kohus jõudis sellisele veendumusele järgmiste asjaolude kogumi alusel: 1) kõik kaasomanikud soovivad kaasomandi lõpetamist ja on erinevates menetlusdokumentides (hagiavalduses, vastuses sellele, vastuhagis) toonud esile omavahelisi tülisid/probleeme, mida koos ühes korteris elades ei näe nad võimalusi lahendada; 2) nõue kasutada jagamise viisina korteriomandi jätmist hageja ainuomandisse oli hageja poolt esitatud nn esmase nõudena koheselt hagiavalduses ja ta jäi selle juurde kogu menetluse kestel; 3) keegi teine kaasomanikest ei hagenud eluruumi enda ainuomandisse jätmist; 4) hagejale kuulub kaasomandist suurem osa võrreldes teistega. Kostjad ei avaldanud tahet, et asi jääks edasi nende kaasomandisse ega nõusolekut/võimalusi maksta hagejale välja tema osa rahas. Kohus on seisukohal, et hageja alternatiivse viisi rakendamine võib osutuda hageja enda ja tegelikkuses ka teiste kaasomanike jaoks ebaõiglaseks ja ebamõistlikuks, kuna tagatuks ei pruugi osutuda hageja poolt õiglase hüvituse saamine ja seeläbi kokkuvõttes jääks kaasomand lõpetamata ehk pooli mitterahuldav olukord jääks tegelikkuses edasi kestma sõltumata kohtuotsuse olemasolust (vastastikuste nõuete samaaegset täitmist puudutab kohus otsuse punktis 5). Ka ei olnud kohtu jaoks veenvad vastuhagis toodud põhjendused avaliku enampakkumise rakendamise mõistlikkuse kohta. Üheltpoolt on vastuhageja seisukohal, et kompromiss teiste kaasomanikega ei ole võimalik (t lk 69 alt 2.lõik), kuid järgmises lõigus on ta seisukohal, et korteri müüki panek „aitaks kaasa mõistliku kompromissi saavutamisele teiste kaasomanikega...“ Korteriomandi avalikul enampakkumisel võõrandamine jätaks kodust ilma lisaks kostjatele, kes niikuinii on nõus õiglase hüvitise eest sealt lahkuma, ka hageja, kelle esmaseks eelistuseks on kogu menetluse kestel olnud kodu säilitamine. Kohus on seisukohal, et kaasomandi lõpetamise eesmärgiks ei saa olla kõigi kaasomanike ilmtingimata omandist ilmajätmine, mida avalikul enampakkumisel müük aga tähendabki. Kostja 2/vastuhageja vastuväide eluruumi hageja omandisse jätmisele nagu ei oleks selline kohtuostus täidetav ei ole tõsiseltvõetav. Kohus puudutab otsuse täitmist ja kinnistusraamatus omaniku muutumise kohta kannete tegemiseks tahteavalduste tegemist teiste kaasomanike poolt otsuse punktis 5.
kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks tehtud kandemäärus(t)e jõustumisega), kui seda oli juulikuus 2007 toimunud hindamine, siis puudub kohtul alus võtta hüvitiste arvestamisel aluseks ajaliselt varasemat hinnangut. Õiglane hüvitis ei tähenda rahaliselt võimalikult suuremat hüvitist, vaid võimalikult omandi kaotamise ajahetkele lähemat asja tegelikku turuväärtust kompenseerivat hüvitist. Sama harilikku väärtust tuleb võtta aluseks hüvitise arvestamisel kõigile kaasomanikele ja seda ka sõltumata asjaolust, et kostja 1 ei vaielnud vastu hageja poolt algselt esitatud hinnangule ega taotlenud ekspertiisi määramist. Ekspertiisiga leidis tõendamist jagatava kinnisasja harilik väärtus ja ka kostjal 1 ei ole õigust nõuda sellest suuremat hüvitist. Küll aga on kaasomanikel vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-168-05 09.02.2006 õigus esitada apellatsioonikohtusse seal asja lahendamise ajahetke seisuga uus dokumentaalne tõend kaasomandi väärtuse kohta, et hüvitise suurused vastavalt ümber arvestataks. Eeltoodust tulenevalt on kostjate osade harilikuks väärtuseks, millised hageja on kohustatud neile rahas hüvitama vastavalt 30% 1 520 000.00-st = 456 000.00 krooni (kostja 1) ja 28% 152 000.00-st = 425 600.00 krooni (kostja 2/vastuhageja).
Imbi Sidok (allkiri) kohtunik
I.Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.