Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-08-21473 Otsuse tegemise aeg ja koht 26.11.2008, Rapla Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Anu Sepp Tsiviilasi Rein Talfi (pankrotis) hagi OÜ Femeki vastu omandiõiguse tunnustamiseks, vara väljaandmiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks ja selleks nõusoleku saamiseks Kohtuistungi toimumise aeg 29.10.2008 Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Rein Talf, pankrotis, isikukood xxxxxxxxxxx, hageja esindaja pankrotihaldur Robert Sprengk, xxxxx xxxx, xxxx xxx x, kostja OÜ Femek, reg.nr 11032783, Kose vald, Oru küla, Oru 8-5, kostja esindajad juhatuse liikmed Margus Kõuhkna, Viktor Feinman, advokaat Kerli Kase Resolutsioon Jätta Rein Talfi (pankrotis) hagi OÜ Femeki vastu omandiõiguse tunnustamiseks, vara väljaandmiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks ja selleks nõusoleku saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest . Asjaolud Ida-Viru Maakohtu 13.11.2000 otsusega kuulutati välja Rein Talfi pankrot. Pankrotiotsusega nimetati hageja pankrotihalduriks Aivi Karu. Viru Maakohtu 30.10.2006 määrusega nimetati hageja pankrotihalduriks Robert Sprengk. Ida-Viru Maakohtu 13.11.2000 otsusega on kuulutatud välja Rein Talfi abikaasa Galina Talfi pankrot. Hageja seaduslikul esindajal on oma ülesannete täitmisel saanud teatavaks järgnevad asjaolud, milledest tingituna hageja esitab käesoleva hagi. Pärnu Maakohtu Rapla kinnistusjaoskonna registriosa nr xxxxxxx all on kinnistusraamatusse kantud kinnisasi xxx, asukohaga xxxxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx. Kinnistu omanikuna on registriosa avamisel 30.01.2006 kantud kinnistusraamatusse Rein Talf. 15.03.2006 on kinnistu omanikena kantud kinnistusraamatusse 14.02.2006 asjaõiguslepingu alusel Viktor Feinman 1⁄2 kaasomandist ja Margus Kõhkna 1⁄2 kaasomandist. 14.02.2006
asjaõiguslepingu p 1.3 kohaselt oli kinnistu müügihinnaks 25 000.- kr. 04.09.2006 on kinnistu omanikena kantud kinnistusraamatusse 03.08.2006 asjaõiguslepingu alusel OÜ Femek. Hageja pankrotihaldur ei ole andnud hagejale nõusolekut kinnistu käsutamiseks. Viktor Feinman ja Margus Kõuhkna olid 03.08.2006 asjaõiguslepingu seisuga ja kinnistusraamatus 04.09.2006 kande tegemise seisuga kostja osanikud ja juhatuse liikmed. Viktor Feinmanile kuulus 1 Osa nimiväärtusega 20 000.- kr ja Margus Kõuhknale 1 osa nimiväärtusega 20 000.- kr. Peale Viktor Feinmani ja Margus Kõuhkna kostjal muid osanikke ei olnud. Hageja on füüsilisest isikust pankrotivõlgnik ning kinnistu kuulub hageja pankrotivarasse. Seisuga 15.03.2006 hageja pankrotimenetlus kestis ning seega kõik hageja tehingud pankrotivara käsutamiseks võisid toimuda ainult hageja pankrotihalduri nõusolekul. Ilma sellise nõusolekuta hgeja poolt tehtud pankrotivara käsutamistehingud on tühised. Hageja pankrotihaldur pole andnud nõusolekut kinnistu võõrandamiseks ja kinnistu omandi üleandmiseks. Seega hageja ja Viktor Feinmani ja Margus Kõuhkna vahel 14.02.2006 sõlmitud asjaõigusleping on vastavalt PankrS § 36 lg 6 tühine. Kuna hageja ja Viktor Feinmani ja Margus Kõuhkna vahel 14.02.2006 sõlmitud asjaõigusleping on tühine, ei saanud Viktor Feinman ja Margus Kõuhkna 15.03.2006 kande tegemisega kinnistu omanikeks. Kinnistu omanikeks jäi hageja ja kanne omanike muutuse kohta ei vastanud tegelikule olukorrale. Riigikohtu 20.11.2003 kohtuotsusega nr 3-2-1-128-03 p 11 kohaselt AÕS § 65 lg 1 võib järeldada, et ebaõigeks saab pidada kannet, mis ei vasta tegelikule õiguslikule olukorrale. Tegelikule õiguslikule olukorrale ei vasta ka kinnistusraamatu kanne, mis on tehtud tühise asjaõiguslepingu alusel. Sellisest kandest nähtuv isik ei ole tegelikult kinnisasjaõiguse omanik, sest puudus üks kinnisomandi üleandmise või koormamise eeldus – asjaõigusleping. Kuna hageja ja V.Feinmani ja M.Kõuhkna vahel 14.02.2006 sõlmitud asjaõigusleping on tühine ning V.Feinman ja M.Kõuhkna ei saanud seega 15.03.2006 kandega kinnistu omanikeks, ei olnud V.Feinman ja M.Kõuhkna õigustatud isikuteks OÕS § 641 tähenduses kinnistu omandi üleandmiseks kostjale. Riigikohtu 01.09.2004 kohtuotsuse nr 3-2-1-90-04 p 18 kohaselt ei ole omandamise kehtivuse eelduseks mitte igasugune formaalselt kehtiv asjaõigusleping, vaid üksnes käsutamiseks õigustatud isiku ja omandaja vahel sõlmitud asjaõigusleping. Kuna V.Feinman ja M.Kõuhkna ei olnud õigustatud isikuks kinnistu üleandmiseks kostjale, ei saanud kostja 04.09.2006 kandega kinnistu omanikuks. Kostja ei saanud kinnistu omanikuks ka vastavalt AÕS § 56 lg 3, kuna kostja ei saanud olla heauskne omanik. 04.09.2006 kande tegemise seisuga olid V.Feinman ja M.Kõuhkna kostja juhatuse liikmed ja osanikud. Riigikohtu 20.11.2003 kohtuotsuse p 21 kohaselt ei laiene usalduskaitse juhtudele, kui õiguslikult on kõll tegemist omaniku vahetusega, kuid tegelikult pole tegemist uue, juurdetuleva omandajaga, kes sõltub kinnistusraamatu õigsusest. Sama seisukoht on valitsev ka teoorias. V.Feinman ja M.Kõuhkna olid kostja juhatuse liikmed ja ainsad osanikud, kellel ol8i õigus osade võõrandamiseks, väljamaksete saamiseks vastavalt Äriseadustiku § 157 ja vara jaotamisele osaühingu likvideerimisel vastavalt ÄS § 216. Seega korraldasid nimetatud isikud kostja juhtimist ja olid õigustatud isikuteks kostjalt väljamaksete saamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole tegemist uue juurdetuleva omanikuga. Hageja on kuni käesolev ajani kinnistu omanikuks. Kinnistusraamatu kanne selle kohta, et kinnistu omanikuks on kostja - on vale. Kuna kinnistu ei ole kostja valduses, taotleb hageja kostjalt kinnistu valduse väljaandmist hageja valdusesse vastavalt AÕS §-le 80. Hageja peab vajalikuks, et kohtulahendis määrataks kinnistu valduse hagejale tagastamise kord. Hageja on seisukohal, et kostjale tuleb märata konkreetne tähtaeg kinnistu valduse vabatahtlikuks
tagastamiseks. Hageja arvates mõistlikuks tähtajaks – hiljemalt 5 kalendripäeva jooksul jõustunud kohtulahendist käesolevas kohtuasjas. Hageja esindaja pankrotihaldur R.Sprengk palub: 1) tunnustada Rein Talfi (pankrotis) omandiõigust Pärnu Maakohtu Rapla kinnistusjaoskonna registriosa nr xxxxxxx all kinnistusraamatusse kantud kinnisasjale, asukohaga xxxxxx xxxx, xxxxxxxxxx xxxx, xxx; 2) kohustada registripidajat kohtulahendi alusel kustutama kinnistusraamatus registriosa nr xxxxxxx all registreeritud kinnisasja 2.jaos tehtud kanne nr 3, millega kinnisasja omanikuna kanti registrisse OÜ Femek ning kandma kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse Rein Tal ja sealjuures tuvastada, et OÜ Femek on kohustatud andma nõuoleku registriosa nr 2635137 all kinnistusraamatusse kantud kinnisasja omaniku kande muutmiseks ja Rein Talfi sissekandmiseks nimetatud kinnistu omanikuna; 3) nõuda Pärnu Maakohtu Rapla kinnistusjaoskonna registriosa nr xxxxxxx all kinnistusraamatusse kantud kinnisasi OÜ Femek ebaseaduslikust valdusest välja Rein Talfi (pankrotis) valdusesse ja kohustada kostjat OÜ Femek tagastama nimetatud kinnistu hiljemalt 5.kalendripäeva jooksul jõustunud kohtulahendist käesolevas kohtuasjas. Kostja vastuväited Kostja esindajad vaidlevad hagile vastu. Kostja näol on tegemist heauskse omandajaga, kes ei olnud teadlik asjaolust, et hageja on pankrotis. Nimetatud asjaolu ei teadnud ka M.Kõuhkna, V.Feinman, notar R.Kimmel ega ka notar K.Piibur. Vastasel juhul ei oleks notarid nõustunud nimetatud tehinguid ilma pankrotihalduri nõusolekuta läbi viima. Asjaolu, et hageja on pankrotis ei nähtu mitte ühestki avalikust andmebaasist. Väljaande Ametlikud Teadaanded ei ole ilmunud ühtegi teadet, mis oleks seotud Rein Talfi pankrotimenetlusega. Esimene teade Ametlikes Teadaannetes R.Talfi kohta on ilmunud 23.08.2001 ja viimane 17.02.2007. Kuid nimetatud ajavahemikul ei ole avaldatud mitte ühtegi pankrotimenetlusega seotud teadet. Kui kontrollida hageja kohta käivaid andmeid Äriregistri teabesüsteemist, on võimalik näha, et hagejale ei ole kohaldatud ärikeeldu. PankrS § 91 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Äriregistri infosüsteemi kohaselt ei ole hagejale käesoleva ajani ärikeeldu kohaldatud. Samas on äriregistrist näha, et hageja on 02.04.2007 omandanud osaühingu Simpel Ehitus osaluse ning alates 09.04.2007 on hageja nimetatud osaühingu juhatuse liige. Antud juhtu oli V.Feinmani ja M.Kõuhkna näol tegemist heauskse omandajatega ning samuti oli ka kostja näol tegemist heauskse omandajatega, kes ei teadnud ega pidanudki teadma asjaolust, et hagejal puudusid volitused kinnistu osas käsutustehingu tegemiseks. Kuna avalikes andmebaasidest ei nähtu, et hageja oleks olnud vaidlusaluse tehingu sõlmimisel pankrotis, ei saanud kostja sellest ka midagi teada. V.Feinman ja M.Kõuhkna, kes omandasid hagejalt notariaalse asjaõiguslepingu alusel kinnistu, olid teadlikud asjaolust, et hageja vastu suunatud nõuded olid täitmisel mitme erineva kohtutäituri käes. Hageja ja M.Kõuhkna vahelise kokkuleppe alusel, tasus M.Kõuhkna ära ka hageja kohustused järgmiselt: 1172,40 kr Natalja Malahhovale; 14 083.- kr Kristel Maalmanile; 414.- kr, 196.- kr Rahandusministeeriumile; 3938.- kr Rapla Maavalitsusele, 200.- kr Kohila vallavalitsusele. R.Talfi pankrotimenetluse kestel läbi viidavad täitemenetlused näitavad, et ka kohtutäiturid ei olnud teadlikud R.Talfi pankroti välja kuulutamisest. Pankrotihaldur ei teinud kinnistu võõrandamise keeelumärget ehitisregistrisse, kinnistusraamatusse ning ei teavitanud äriregistrit R.Talfi pankroti välja
kuulutamisest. Kui pankrotihaldur oleks oma kohustusi täitnud nõuetekohaselt, oleksid notarid, V.Feinman, M.Kõuhkna teadnud, et hagejal puudub oma vara suhtes vara käsutamise õigus ning vaidlusaluse kinnistu müügitehingut ei oleks sõlmitud. Ka Eesti Vabariik ei olnud teadlik asjaolust, et R.Talf on pankrotis. Nimelt sõlmis R.Talf 15.12.2005 Eesti Vabariigiga maa müügilepingu ja asjaõiguslepingu, võttis endale kohustusi ning seadis Eesti Vabariigi kasuks endale kuuluvale kinnistule ka hüpoteegi. Ka nimetatud tehingud oleksid eeldanud pankrotihalduri nõusolekut. Kostja on seisukohal, et antud juhul peaks hageja esitama kahjunõude hageja pankrotihalduri vastu, kes ei ole oma kohustusi täitnud nõuetekohaselt. Pankrotihalduri tegevusetusest ja oma kohustuste täitmata jätmisest tulenevalt ei teadnud mitte keegi asjaolust, et R.Talf on pankrotis, mis võimaldas R.Talfil sõlmida erinevaid lepinguid, teha tehinguid, võtta endale kohustusi. Antud juhul on ebaõiglane ja ebamõistlik, kui kostjat kohustatakse loobuma varast, mille ta on heausklikult omandanud. Antud juhul tuleb lähtuda ka pankrotiseaduse tagasivõitmise sätetest ning kohaldatav oleks PankrS § 116 lg 2. Kostja ei olnud tehingu toimumise ajal teadlik tehingu tagasivõidetavuse aluseks olevatest asjaoludest. Mitte keegi ei olnud teadlik asjaolust, et hageja on pankrotis. V.Feinman, M.Kõuhkna ega ka kostja ei omandanud kinnistut tasuta, vaid on kinnistu omandamiseks tasunud. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Pankrotiseaduse § 108 lg 2 sätestab, et pankrotivara on vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Pankrotiseaduse § 36 lg 1 sätestab, et pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse § 36 lg 6 sätestab, et füüsilisest isikust võlgnik võib pankrotivaara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. TsÜS § 87 sätestab, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. AÕS § 641 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõigusega üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. AÕS § 65 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust kinnistusraamatusse kantud või on kantud ebaõigesti või on kahjustatud mõne olematu koormatise või kitsenduse sisekandmise läbi, võib nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Kande muutmiseks on vajalik selle isiku nõudolek, kelle õigusi parandamine puudutab. Kui nimetatud isik nõusolekut ühe kuu jooksul ei anna, on isikul, kes soovib kannet muuta, õigus esitada hagi.
AÕS § 561 lg 1 sätestab, et kui isik tehinguga omandab kinnisomandi või piiratud asjaõiguse kinnistusraamatusse kantud andmetele tuginedes, loetakse kinnistusraamatusse kantud andmed tema suhtes õigeks, välja arvatud juhul, kui kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuse vastu on kinnistusraamatusse kantud vastuväide või kui omandaja teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatusse kantud andmed on ebaõiged. AÕS § 56 lg 1 sätestab, et kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. 13.11.2000 Ida-Viru Maakohtu otsusega kuulutati välja Rein Talfi pankrot. 30.10.2006 Viru Maakohtu määrusega nimetati Rein Talfi (pankrotis) pankrotihalduriks Robert Sprengk. Väljavõttest kinnistusraamatust nähtub, et 30.01.2006 omandas Rein Talf (pankrotis) kinnistu reg.nr xxxxxxx, asukohaga xxxxxx xxxx, xxxxxxxxxx xxxx, xxx. 15.03.2006 omandasid eelpoolnimetatud kinnistu 1/2 osas Viktor Feinman ja 1⁄2 osas Margus Kõuhkna. 04.09.2006 omandas kinnistu reg.nr 2635137 OÜ Femek. Pankrotiseaduse § 115 sätestab, et tehingu, mis tehti pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivara hulka kuuluva kinnisasja, laevakinnistusraamatusse kantud laeva või väärtpaberitega ja mis on vastavalt asjaõigusseaduse § 56 lg 3, laeva asjaõigusseaduse § 7 lõike 1 või Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse § 9 lõike 2 kohaselt kehtiv, saab kehtetuks tunnistada tagasivõitmise sätete kohaselt samadel alustel tehinguga, mis on tehtud pankrotimenetluse algatamisest pankroti väljakuulutamiseni. Pankrotiseaduse § 116 lg 2 sätestab, et võlgnikuga tehingu teinud poole eriõigusjärglase vastu võib esitada tagasivõitmise nõude, kui : 1) eriõigusjärglasele olid omandamise ajal teada võlgniku tehingu või toimingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud; 2) eriõigusjärglane omandas saadu tasuta. Kohtuistungil leidis tõendamist, et Rein Talf (pankrotis) omandas pankrotimenetluse ajal 30.01.2006 kinnisasja xxx, asukohaga xxxxxx xxxx, xxxxxxxxxx xxxx, mille võõrandas 2006.a V.Feinmanile ja M.Kõhuknale. Pankrotihalduri nõusolekut kinnisasja võõrandamiseks ja kinnistu omandi üleandmiseks 2006.a V.Feinmanile ja M.Kõhknale kohus ei tuvastanud. Kuid kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et hageja ja V.Feinmani ja M.Kõuhkna vahel 14.02.2006 sõlmitud asjaõigusleping on tühine, hoolimata sellest, et R.Talf (pankrotis) võõrandas kinnistu ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Hageja ja V.Feinmani ja M.Kõuhkna vahel 14.02.2006 sõlmitud tehing on nn käibetehing. Puudutatud isikute ring muutus: füüsiline isik võõrandas kinnistu füüsilistele isikutele. V.Feinman ja M.Kõhkna on toetunud kinnistu omandamisel kinnistusraamatu kandele, mitte kinnistusraamatuvälistele sündmustele ega avaliku võimu tegudele. Seega omandasid V.Feinman ja M.Kõhkna kinnistu heauskselt. Seega said V.Feinman ja M.Kõhkna 15.03.2006 kande tegemisega kinnistu xxx omanikeks ja omandamine on lõplik. Kinnistu omanikuks ei jäänud hageja. Kas V.Feinman ja M.Kõhkna teadsid, et Rein Talf on pankrotis, seda ei saa antud menetluses tuvastada, kuna nad ei ole kaasatud kostjatena menetlusse. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et OÜ Femek kinnisasja xxx omandamise ajal augustis 2006.a teadis, et hageja on pankrotis. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et seda asjaolu ei teadnud ka notarid R.Kimmel, K.Piibur. Vastasel juhul ei oleks notarid nõustunud tehinguid ilma pankrotihalduri nõusolekuta läbi viima. Hageja
pankrotihaldur ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et hageja pankrotis olek nähtub avalikes andmebaasides. Väljaande Ametlikud Teadaanded ei ole ilmunud ühtegi teadet, mis oleks seotud Rein Talfi pankrotimenetlusega. Esimene teade Ametlikes Teadaannetes R.Talfi kohta on ilmunud 23.08.2001 ja viimane 17.02.2007. Maksuamet avaldas 12.10.2006, 26.10.2006, 02.02.2007, 17.02.2007 teated R.Talfile (pankrotis), kellele oli tehtud korraldused tuludeklaratsiooni esitamiseks, sunniraha maksmiseks. 08.11.2005 avaldas kohtutäitur K.Maalman täitekutse väljaandes Ametlikud Teadaanded. 26.06.2002 avaldas kohtutäituri asendaja T.Sokk R.Talfile vara arestimise teate, 30.05.2002 täitekutse. 23.08.2001 avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded täitekutse kohtutäitur Õ.Pajur. Nimetatud ajavahemikul ei ole avaldatud mitte ühtegi pankrotimenetlusega seotud teadet. PankrS § 91 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Äriregistri infosüsteemi kohaselt ei ole hagejale käesoleva ajani ärikeeldu kohaldatud. Samas on äriregistri teabesüsteemist näha, et hageja on 03.04.2007 omandanud osaühingu Simpel Ehitus osaluse ning alates 09.04.2007 on hageja nimetatud osaühingu juhatuse liige. Kohus leiab, et kostja näol on tegemist heauskse omandajaga, kes ei teadnud ega pidanudki teadma asjaolust, et hagejal puudusid volitused kinnistu osas käsutustehingu tegemiseks. Kuna avalikest andmebaasidest ei nähtu, et hageja oleks olnud vaidlusaluse tehingu sõlmimisel pankrotis, ei saanud kostja sellest ka midagi teada. Kostja esindajad V.Feinman ja M.Kõuhkna võtsid kohtuistungil omaks, et nad olid teadlikud asjaolust, et hageja vastu suunatud nõuded olid täitmisel mitme erineva kohtutäituri käes ning M.Kõuhkna tasus hageja eest tema kohustusi N.Malahhovale (maksekorraldus 15.12.2005), K.Maalmanile (maksekorraldus 15.12.2005), Rahandusministeeriumile (maksekorraldused 15.12.2005, 10.11.2005), Rapla Maavalitsusele (maksekorraldus 10.11.2005), Kohila Vallavalitsusele (maksekorraldus 10.11.2005). R.Talfi pankrotimenetluse kestel läbi viidavad täitemenetlused näitavad, et ka kohtutäiturid ei olnud teadlikud R.Talfi pankroti välja kuulutamisest. Pankrotihaldur ei teinud kinnistu võõrandamise keelumärget ehitisregistrisse, kinnistusraamatusse ning ei teavitanud äriregistrit R.Talfi pankroti väljakuulutamisest. Kui pankrotihaldur oleks oma kohustusi täitnud nõuetekohaselt, oleksid notarid, kostja teadnud, et hagejal puudub oma vara suhtes vara käsutamise õigus ning vaidlusaluse kinnistu müügitehingut ei oleks sõlmitud. Võib järeldada, et ka Eesti Vabariik ei olnud teadlik asjaolust, et R.Talf on pankrotis. Nimelt sõlmis R.Talf (pankrotis) 15.12.2005 Eesti Vabariigiga maa müügilepingu ja asjaõiguslepingu, võttis endale kohustusi ning seadis Eesti Vabariigi kasuks endale kuuluvale kinnistule ka hüpoteegi. Ka nimetatud tehingud oleksid eeldanud pankrotihalduri nõusolekut. Kohus nõustub kostja esindajatega, et pankrotihalduri tegevusetusest ja oma kohustuste täitmata jätmisest tulenevalt ei teadnud mitte keegi asjaolust, et R.Talf on pankrotis, mis võimaldas R.Talfil (pankrotis) sõlmida erinevaid lepinguid, teha tehinguid, võtta endale kohustusi. Seega leidis kohtuistungil tõendamist, et kostja ei olnud tehingu toimumise ajal teadlik tehingu tagasivõidetavuse aluseks olevatest asjaoludest. Mitte keegi ei olnud teadlik asjaolust, et hageja on pankrotis. Hageja esindaja pankrotihaldur R.Sprengk võtab õigeks asjaolu, et V.Feinman ja M.Kõuhkna võisid hageja pankrotist mitte teada. Seega leidis kohtuistungil tõendamist, et kostja ei teadnud kinnistu xxx omandamisel, et nad omandasid selle pärast hageja pankroti väljakuulutamist, pankrotimenetluse ajal. Samuti leidis kohtuistungil tõendamist, et kostja ei omandanud kinnistut tasuta, vaid on kinnistu omandamiseks tasunud. Maa müügilepinguga loeb kohus tuvastatuks, et Eesti Vabariik müüs R.Talfile (pankrotis) maaüksuse, asukohaga
xxxxxx xxxx, xxxxxxxxxx xxxx, xxx, 39 380.- kr eest järelmaksuga vastavalt maksegraafikule. Kinnistu müügilepinguga ja asjaõiguslepinguga 03.08.2006 loeb kohus tuvastatuks, et kostja ostis kinnistu xxx 50 000.- kr eest, milles 18 102.- kr oli tasutud enne lepingu sõlmimist. 31 898.- kr loevad kostja ja kinnistu müüjad tasutuks kostja poolt maa väljaostuvõla ülevõtmisega. Maksekorraldustega 09.10.2006, 19.06.2007, 08.10.2007, 06.05.2008, 08.10.2008 loeb kohus tuvastatuks, et kostja tasub Rapla Maavalitsusele 3898.- kr igakordselt järelmaksu xxx kinnistu eest vastavalt maksegraafikule. Hageja omandiõiguse tuvastamiseks ja kostjalt kinnistu väljanõudmiseks peab olema täidetud Pankrotiseaduse § 116 lg 2 eeldused. Kohtuistungil Pankrotiseaduse § 116 lg 2 toodud eelduste olemasolu tõendamist ei leidnud. Puudub seaduslik alus tunnustada hageja (pankrotis) omandiõigust kinnistule nr 2635137. Sellest johtuvalt ei kuulu rahuldamisele hagi vara väljaandmiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks ja selleks nõusoleku saamiseks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.