Viru Maakohus
Kohtunik
Geete Lahi
Määruse tegemise aeg ja koht
18. november 2008.a, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-67327
Tsiviilasi
Narva linna avaldus I R hoolekandeasutuses hooldamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Narva linn Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu (aadress xxx) Asjast puudutatud isikud I R (isikukood xxx, asukoht V Hooldekodu aadressil xxx) I R esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat A L (aadress xxx) V Hooldekodu (registrikood xxx, asukoht xxx)
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
Narva linna avaldus I R hoolekandeasutuses hooldamise tähtaja
Asjaolud Viru Maakohtule 14.10.2008.a esitatud avalduse kohaselt Narva Linnakohtu 26.05.2003.a kohtuotsusega suunati I R tugevdatud järelvalvega hoolekandeasutusse, kuna piiratud teovõimega I R on orgaaniline nõdrameelsus, alkohoolne epilepsia. Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 lg 3 võib isiku paigutada hoolekandeasutusse kuni üheks aastaks. 01.11.2008.a lõpeb I R ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega hooldamise teenusel viibimise tähtaeg, mis oli pikendatud Viru Ringkonnakohtu 09.01.2008.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 207-34849. Hooldekodu poolt väljaantud haigusloo väljavõttest nähtub, et I R on orienteeritud, esinevad keskendumisraskused ja tähelepanuhäired. Vajab elukorraldamisel juhendamist. Soovitatud suunata klient rehabilitatsiooniteenusele. 2007. aastal I R nimele koostatud kehtiva rehabilitatsiooniplaani (Sotsiaalkindlustusameti suunamiskiri nr S00057424) kohaselt vajab ta jätkuvalt tugevdatud järelevalvega ööpäevaringse hoolduse teenust. Märgitud asjaolud kogumis põhjendavad I R hoolekandeasutuses hooldamise tähtaja pikendamist üheks aastaks kuni 01.11.2009.a. Avaldaja palub pikendada I R hoolekandeasutuses hooldamise tähtaega üheks aastaks, s.o kuni 01.11.2009.a. Menetluse käik 29.10.2008.a riiklikult tunnustatud ekspert psühhiaater A A tegi I R suhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi ning koostas ekspertiisi akti nr 70-08. Ekspert on arvamusel, et I R esineb käesolevalt nõrgamõistuslikkus segatüüpi dementsuse (nõdrameelsuse) kujul. Ta vajab oma vaimse tervise seisundist tulenevalt ööpäevaringset järelevalvet. Alkoholi tarvitamise tagajärjel võib I R muutuda ohtlikuks. Juhul kui I R on nõus muu võimaliku talle sobiva ja vajaliku hoolekandeasutusega, ei ole vajalik tema paigutamine tugevdatud järelevalvega ööpäevaringse hooldamise teenusele. I R võib jätta hoolekandeasutusse paigutamata, kui tema eestkostja tagab tema järelevalve muul viisi. I R on võimeline oma tahet avaldama ja kohtuistungil esinema, kuid tema vaimse tegevuse häiretest tingitud kriitikavõime puudumise tõttu ei ole tema ütlused alati kooskõlas objektiivse reaalsusega. Ekspertiisiakti kohaselt alkoholi kasutamine ja ravi katkestamine põhjustaksid I R tervise halvenemise, vallandaksid epilepsiahood ja agressiivse käitumise ning põhjustaksid isiksuse jätkuva degradeerumise. I R vajab järelevalvet eelkõige takistamaks tema alkoholi tarvitamist ja tagamaks tema regulaarse ravi ning ta vajab abi ja juhendamist oma elu korraldamisel. Üldiselt allub I R korraldustele ja kehtestatud reeglitele kontrollitud tingimustes. Madala algatusvõime ja tahteaktiivsuse tõttu ei püüa I R kontrollitud keskkonnas reegleid rikkuda. Viimasel aastal lisandunud kehalise tervise probleemid on veelgi alandanud I R tahteaktiivsust. I R tuleb toime igapäevase eluga stabiilses järelevalvega keskkonnas, kuid on tagatud talle regulaarne ravi ja tal puudub võimalus alkoholi tarvitamiseks. Risk alkoholi tarvitamisele ja ravi katkestamisele, mis võivad halvendada I R tervist, jäävad tema puhul jätkuvalt kestma seniajani, kuni tema tehteaktiivsus ja üldine tervislik seisund on niivõrd alanenud, et tal puudub algatusvõime alkoholi hankida ja nõuda. Käesolevalt ei ole võimalik I R sellekohast tahteaktiivsust hinnata, kuna hooldekodu tingimustes on tal olnud piiratud võimalused alkoholi hankimiseks. 29.10.2008.a esitatud I R esindaja vandeadvokaat A L kirjaliku seisukoha kohaselt 27.10.2008.a avaldas I R, et tema on nõus V Hooldekodus viibimise tähtaja pikendamisega ja temal sellele
vastuväited puuduvad. I R nimetas, at temal on jalg haige ja seetõttu on temal vajalik V Hooldekodus ravi jätkata. I R liigub vaevaliselt ja kasutab abivahendina karku. Ta teatas, et muid tervisehäired ta ei tea endal olevat. V Hooleekodu, sotsiaaltöötaja M P isikus, avaldas, et I R on suured alkoholiprobleemid ja tema käitumine on paranoiline, mistõttu on vajalik I R V Hooldekodus viibimise tähtaega pikendada tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutuses. A L leiab, et kui ekspert on eriteadmisi kasutades hinnanud I R vaimse tervise seisundit ja jõudnud põhjendatud järeldusele, et sotsiaalhoolekande seaduse § 19 lg 2 nimetatud asjaolud ei ole ära langenud, siis tuleb asuda seisukohale, et Narva linna avaldus on põhjendatud ja I R hoolekandeasutuses hooldamise tähtaega on vajalik pikendada üheks aastaks. Erinõude korras 30.10.2007.a V Hooldekodus ärakuulatud I R sõnul ei ole ta V Hooldekodus viibimise tähtaja pikendamisele vastu. Kui välja saaks siis hooldaks ema, kuna tema on ainuke sugulane, kuid ema on ka juba haige ja vana. Praegu jalaga probleem, millele saab ravi ja ei o võimeline ise enda eest hoolitsema või väljas kusagil käima. Kui tervis parem tahaks ikka koju tagasi ja omaette elamist. Kohus kuulas ka V Hooldekodu tugevdatud järelevalve osakonna juhataja M L arvamuse, kelle arvamusel I R tervis on kehvake ja ta saab pidevat ravi.Kui välja saaks siis kindlasti ise I ei raviks end edasi. Psüühiliselt kui oleks vabaduses on I ikka alkoholi lembene ja kui oleks võimalus tarvitaks kohe alkoholi. I puudub täielikult haiguskriitika, ise enda eest ei märka hoolitseda, hoolitseb ainult siis, kui keegi suunab teda midagi tegema. Iseseisvalt kindlasti ei tuleks toime. Hetkel saab aru, et ei tule ise toime kuna jalg on haige. Muidu on probleemne, sest pidevalt peab jälgima, et ei kipuks kaklema. Praegu tahab jääda hooldekodusse ja sama rääkis ka advokaadile. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 19 lg 1 kohaselt isik paigutatakse hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik; 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. SHS § 19 lg 2 kohaselt isiku nõusolekuta hooldamise kohaldamise hoolekandeasutuses otsustab kohus isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse avalduse alusel isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetlusele ettenähtud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kohus otsustab hooldamise kohaldamise pikendamise isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse avalduse alusel. Hooldamise kohaldamise lõpetamise võib kohus otsustada ka omal algatusel. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt loa isiku nõusolekuta hooldamiseks hoolekandeasutuses võib kohus anda kuni üheks aastaks. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud asjaolud, võib kohus isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse avalduse alusel anda loa isiku nõusolekuta hoolekandeasutuses hooldamise tähtaja pikendamiseks ühe aasta kaupa. Vastavalt TsMS § 539 lg 2 kohaldatakse kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamisele vastavalt asutusse paigutamise kohta sätestatud. Sama paragrahvi lg 1 kohaselt kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisel lõpetab kohus isiku kinnisesse asutusse paigutamise.
TsMS § 537 lg 1 kohaselt võib kohus isiku kinnisesse asutusse paigutada üksnes eksperdiarvamuse alusel, mille koostanud ekspert on isiku isiklikult läbi vaadanud või teda küsitlenud. I R viibib V Hooldekodus tugevdatud järelvalvega ööpäevaringsel hooldusel. Narva linna esindaja palub pikendada I R hooldamise tähtaega üks aasta SHS § 19 lg 3 alusel. Avaldusele on lisatud psühhiaater dr A A 07.08.2008.a koostatud arstitõend, mille kohaselt I R on üldiselt orienteeritud, tal esinevad keskendumisraskused ja tähelepanuhäired. Alkoholi tarvitamise suhtes kriitika osaline. Igapäevase eneseteenindamisega saab hakkama. Huvideta, vähese algatusvõimega. Elukorraldamisel vajab ta juhendamist. Soovitatud suunata klient rehabilitatsiooniteenusele (soovitatavalt statsionaarselt). Samas on avaldusele lisatud I R isiklik rehabilitatsiooniplaan, millele viitas ka ekspert A A 29.10.2007.a kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis. Isiklikust rehabilitatsiooniplaanist nähtub, et rehabilitatsioonimeeskonna kokkuvõtva hinnangu kohaselt on I R ajas, kohas ja olukorras puudulikult orienteeritud, tal puudub huvi ümbritseva maailma vastu, tegevustes on ta ülimalt passiivne, ta vajab juhendamist ja meeldetuletamist igapäevatoimingute sooritamisel, ta on pahur ja ärrituv ning teeb liiga nõrgematele. Probleemiks on I R vähene haigusteadvus, ravi ta vajalikuks ei pea ning ta ei suuda end distsiplineerida alkoholi tarvitamise osas. I R esinevad ebareaalsed lootused, et ta hakkab elama koos emaga ning taastab suhted naise ja tütrega, kuid pereliikmed ei ole huvitatud lähematest kontaktidest temaga. Rehabilitatsioonimeeskonna hinnangul vajab I R jätkuvalt kindlat turvalist, pidevat juhendamist ja järelevalvet võimaldavat elukeskkonda. V Hooldekodu tugevdatud järelevalve osakonna juhataja M L arvamusel puudub I R täielikult haiguskriitika, ise enda eest ei märka hoolitseda, hoolitseb ainult siis kui keegi suunab teda midagi tegema. Iseseisvalt kindlasti ei tuleks toime. Psüühiliselt kui oleks vabaduses on ta alkoholi lembene ja kui oleks võimalus tarvitaks kohe alkoholi. I R ärakuulamise protokollist nähtub, et I R arvamusel tänaseks ei ole ta võimeline ise enda eest hoolitsema. Ainukeseks sugulaseks on I R ema, kes on samuti ei ole võimeline tema eest hoolitsema. I R ei ole vastuväiteid hooldamise tähtaja pikendamisele. I R esindaja vandeadvokaat A L arvamusel kuivõrd I R on nõus V Hooldekodus viibimise tähtaja pikendamisega siis sotsiaalhoolekande seaduse § 19, mis reguleerib isiku nõusolekuta hoolekandeasutuse hooldamist, on oma tähenduse kaotanud. Samas saab ainult ekspert tuvastada, kas I R vaimne seisund võimaldab tal oma tahet avaldada, ehk siis kas tema tegelik tahe vastab tema tahteavaldusele. V Hooldekodu sotsiaaltöötaja M R sõnul on I R suured alkoholiprobleemid ja tema käitumine on paranoiline, mistõttu on vajalik I R V Hooldekodus viibimise tähtaega pikendada tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutuses. Ekspertiisiaktist nähtub, et kinnisesse asutusse paigutamata jätmise korral oleks I R ohtlik iseendale või teistele. Ekspert on viidatud aktis asunud seisukohale, et I R vajab oma vaimse tervise seisundist tulenevalt ööpäevaringselt järelevalvet.
Kohus lähtudes eksperdi ja isiku esindaja arvamustest asub seisukohale, et antud juhul esinevad kõik SHS § 19 lg 1 toodud alused, mistõttu on põhjendatud I R V Hooldekodus hooldamise tähtaja pikendamine. Kohus arvestab ka Tallinna Vaimse Tervise Keskuse rehabilitatsioonimeeskonna arvamust I R kohta. I R on psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida ning tugevdatud järelevalvega hooldekodus
hooldamise tähtaja pikendamata jätmisel on ta endale ja teistele ohtlik. Samas on kohus arvamusel, et varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks ning muude abinõude kasutamine, peale tugevdatud järelevalvega hooldekodus hooldamist, ei ole võimalik. Teistes tingimustes ei ole kohtu arvamusel võimalik tagada toetusravi regulaarne tarvitamine. Määrus on tehtud sotsiaalhoolekande § 19 lg 1, 3 alusel ja juhindudes TsMS §-dest 538, 539 lg 2, 541, 543.
/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.