Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

lk 3 ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Vastavalt VÕS §-le 1028 kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Hagejal puuduvad kohustused kostja ees, mistõttu on kostja alusetult rikastunud.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes PankrS § 108 lg. 1,2 ja 117, TsMS § 82, 180 lg. 1, 183 lg. 2, TsÜS § 84, 86, 89, 151 ja VÕS § 1027 ja 1028 lg. 1 palub hageja:

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja hagi ei tunnistaja ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu järgmistel põhjustel.

lk 4 1) tehing on tehtud kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamisest; 2) võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve; 3) tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve. Hageja hinnangul on tal tekkinud põhjendatud kahtlus, et 37 000 000 krooni on alusetult kantud kostja arveldusarvele. Hageja leiab, et tegemist on hageja kahjuga ning tegemist on näiliku tehinguga, mis on tühine. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded või vastuväited. Kostja on seisukohal, et kui tehing kahjustas võlausaldajate huve, siis peab hageja tõendama järgmiste asjaolude esinemist: 1) hagejal võlausaldajate olemasolu kõigi vaidlustatavate tehingute tegemise ajal; 2) hageja maksevõimetuse tekkimine vaidlustatud tehingute tagajärjel; 3) iga vaidlustatud tehingu tegemise ajal eksisteerinud võlausaldajate huvide kahjustumine - tuues välja konkreetsed asjaolud, milles konkreetse tehingu tulemusena konkreetsete võlausaldajate huvide kahjustamine esines ja kuidas oli see põhjuslikus seoses iga toimunud tehinguga (tehinguga ei saa mingil määral kahjustada võlausaldajaid, kelle nõuded on tekkinud pärast tehingu toimumist); 4) kostja teadlikkus iga tehingu osas sellel ajahetkel AS L.Rei võlausaldajate huvide kahjustamisest. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaksid, tagasivõitmise aluste olemasolu. Seega on hagi tõendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Kostja juhib kohtu tähelepanu Riigikohtu lahendile 3-2-1-115-07, milles Riigikohtu kolleegium rõhutab, et tagasivõitmise hagi rahuldamise üheks eelduseks on võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamine (p 15). Hageja on seisukohal, et hageja ja kostja on lähikondsed, kuna Rein Kilk on kostja ainuomanik ja juhatuse liige ning oli AS L.Rei nõukogu liige. Kostja on seisukohal, et asjaolu, et Rein Kilk on kostja ainuosanik ja ka juhatuse liige ei tähenda, et kostja on hageja lähikondne. Oluline on märkida, et PankrS § 117 lg-s 2 on märgitud isikud, kes saavad olla võlgniku lähikondsed ning kostja ei saa olla võlgniku lähikondne PankrS mõttes. Hageja lähikondne on PankrS § 117 lg 2 p 1 alusel Rein Kilk, kuid vaidlusaluste tehingute pooleks ei ole Rein Kilk. Muuhulgas on oluline märkida, et Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-07 asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et makse tehti lähikondsele, ei anna veel alust järelduseks, et tehing kahjustas võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg 2 ei sisalda võlausaldajate kahjustamise eeldust (p 15). Tulenevalt eeltoodust on kostja seisukohal, et hagi on alusetu ja ei kuulu rahuldamisele. Kostjale jääb arusaamatuks hageja seisukoht, et esitatud hagi ei ole tagasivõitmise hagi. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab

lk 5 pankrotimenetluse ajal. PankrS § 109 annab tagasivõitmise mõiste. Tagasivõitmisel tunnistab kohus PankrS §-des 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Hageja nõuab AS L.Rei ja kostja vahel 14.10.2005. a, 14.10.2005. a, 19.12.2005. a, 21.12.2006. a, 09.01.2007. a ning 16.01.2007. a sõlmitud tehingute tühisuse tuvastamist. Kõik eelnimetatud tehingud on sõlmitud enne AS L.Rei pankroti välja kuulutamist 27.04.2007. a. Seega on esitatud hagiavalduse puhul tegemist tagasivõitmise hagiga PankrS § 109 lg 1 mõttes ning hageja peab tulenevalt PankrS § 109 lg 1 tõendama tagasivõitmise eelduste olemasolu vastavalt PankrS § 110 lg 1 p 3. Oluline on märkida, et ka hageja ise on hagiavalduses seisukohal, et üheks tehingu tühistamise aluseks on asjaolu, et kostja ja AS L.Rei on lähikondsed PankrS § 117 mõttes. Seega tulenevalt eeltoodust on hageja poolt esitatud hagiavalduse puhul tegemist tagasivõitmise hagiga ning peavad olema täidetud PankrS § 110 lg 1 p 3 tulenevad eeldused ning tõendamiskoormus tagasivõitmise eelduste olemasolu osas lasub hagejal. Hageja märgib hagis, et hageja ettevõttest on välja viidud suures ulatuses hageja kinnisvara müügist laekunud rahalisi vahendeid, mille tulemusena on hageja saanud kahju. Samas ei ole hageja esitanud ühtegi tõendid kahju olemasolu kohta ega selgitanud, milles hageja kahju seisneb. Samuti on hageja hagis märkinud, et tehingute tõttu on hageja jäänud ilma rahalistest vahenditest ja tulevikus on tekkinud hageja maksejõuetus, millega on kaasnenud hageja võlausaldajate nõuete rahuldamata jätmine. Hageja ei ole tõendanud, et kostja ja hageja vaheliste tehingute tulemusena tekkis hageja maksejõuetus ega ka seda, et tehingute tulemusena on jäänud rahuldamata võlausaldaja nõuded. Tegemist on üksnes hageja paljasõnaliste väidetega ning need tuleb jätta tähelepanuta. Kostjale jääb arusaamatuks hageja seisukoht, et tegemist on alusetult saaduga. Hageja on ise kostjale vaidlusalused summad üle kandnud, seega ei saa olla tegemist alusetult saaduga. Kostja jääb 05.06.2008. a esitatud seisukohtade juurde ja leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Juhindudes TsMS § 413 lg 3 p 3 teatab kostja, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: TsÜS § 89 lg. 1 järgi on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Näilik tehing on tühine. TsÜS § 84 järgi tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja AS L. Rei (pankrotis) on kostjale OÜ Elikante kandnud üle kokku 37 000 000 krooni. Ülekannetele on selgitusena märgitud erinevatel aegadel tehtud kokkulepped. Hageja on veendunud, et selliseid kokkuleppeid ei

lk 6 ole pooled sõlminud, mistõttu üle kantud 37 000 000 krooni on kostja omandanud alusetult. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded või vastuväited. Kohus on kostjale andnud korduvalt võimaluse esitada vaidlusaluse summa ülekannete aluseks olevad kokkulepped kohtule tõenditena. Kostja seda teinud ei ole. Ka ei ole kostja kokkulepete olemasolu kohta esitanud muid tõendeid. See annab aluse arvata, et selliseid kokkuleppeid poolte vahel tehtud ei ole. Raha ülekandeid tehes on pooled püüdnud jätta muljet, et tegemist on tehingutega, mille alusel seda raha üle kantakse. Seega on sisuliselt tegemist näilise tehinguga, millega tegelikult püüti jätta mulje tehingu olemasolust. VÕS § 1028 järgi, kui isik (saaja) on teiselt isikult(üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1027 järgi peab isik andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Antud juhul puudus hagejal kostja ees kohustus, mille täitmiseks ta oleks kostjale pidanud maksma 37 miljonit krooni ja seetõttu on kostja kohustatud saadu hagejale tagastama. Põhjendatuks ei saa pidada kostja väidet, et kuna hageja on ise kostjale vaidlusalused summad üle kandnud, siis ei saa olla tegemist alusetult saaduga. Kohustuste olemasolu hagejal on kostja poolt jäänud tõendamata. Alusetud on siinkohal kostja väited tagasivõitmise aluste puudumise kohta, sest tegemist ei ole tagasivõitmise vaid tagasi nõudmise hagiga, millega nõutakse tagasi raha, mille hageja maksis ilma, et selleks oleks poolte vahel sõlmitud mingeidki kokkuleppeid , millega pooled oleksid võtnud endale kohustusi. Ka ei nõustu kohus kostja väitega, et vaidlusaluse raha väljaviimisega hageja kontolt ei ole hageja saanud kahju. Raha kanti hageja arvelt ära kostja arvele, ilma, et hageja oleks selle eest midagi vastu saanud. Seetõttu jääb mulje, et tehingu eesmärk on olnu rahaliste vahendite üleviimine kostja ettevõttesse. Hageja sellekohast väidet saab lugeda usutavaks, sest kostja juhatuse liige ja ainuomanik Rein Kilk oli nimetatud rahaülekannete tegemise ajal AS L. Rei(pankrotis) nõukogu liige ja seetõttu oli kostja hageja lähikondne Pankrotiseaduse § 117 lg. 2 mõistes. Siinkohal tuleb nõustuda hageja seisukohaga, et tegemist on ka heade kommete vastase tehinguga TsÜS § 86 mõistes, sest nimetatud tehinguga on viidud suures summas hageja rahalisi vahendeid hageja omandist, ilma õigusliku aluseta, välja ja nimetatud tehing on tehtud lähikondsete vahel, kes kõikidest asjaoludest pidid teadlikud olema. Tehingu (või tehingute) tagajärjel hageja on jäänud ilma suuremast summast rahalistest vahenditest, mis ilmselt oli üheks hageja maksejõuetuse põhjuseks. TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik: Külli Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.