2.Välja mõista kostjalt JSK Ida OÜ-lt hageja A. S. kasuks TLS § 100 lg 5 alusel hüvitus summas 133 (ükssada kolmkümmend kolm) eurot 20 senti.
3.Jätta poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
1.A. S. (edaspidi ka hageja) töötas alates 24.08.2020 JSK Ida OÜ-s (edaspidi ka kostja) töölepingu nr 240820/01 alusel xxx. Hageja töötasu oli 1465 eurot, mis maksti üks kord kuus hiljemalt töötatud kuule järgneva kuu 15. kuupäevaks. Hagejale esitati töölepingu ülesütlemisavaldus, mis on dateeritud 09.11.2021. Töölepingu lõppemise kuupäev oli 10.12.2021.
2.A. S. esitas töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse JSK Ida OÜ vastu Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 100 lg 5 alusel hüvitise ühe kuu töötasu 1465 eurot nõudes, põhjendusel, et hagejat ei teavitatud töölepingu lõppemisest ette 30 kalendripäeva. TVK 08.02.2022.a otsusega rahuldati töötaja avaldus tööandja vastu osaliselt. Otsusega mõisteti välja JSK Ida OÜ-lt A. S. kasuks välja TLS § 100 lg 5 alusel hüvitis summas 199,80 eurot
3.Kostja esitas 10.03.2022 Viru Maakohtule taotluse töövaidluskomisjoni avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Taotluse kohaselt ei nõustu taotleja töövaidluskomisjoni otsusega osas, millega komisjon A. S. taotluse rahuldas, kuivõrd see tugineb ekslikel asjaoludel. Taotleja on seisukohal, et TVK on ekslikult asunud seisukohale, et A. S.l puudus mõistlik võimalus kirjalikult taasesitatavas vormis esitatud ülesütlemisavaldusega tutvuda enne kui 15.11.2021.a. Komisjon on tuvastanud, et JSK Ida OÜ saatis ülesütlemisavalduse A. S.le e-kirjaga 09.11.2021.a. Samuti on komisjon tuvastanud, et tõele ei vasta A. S. vastuväited, mille kohaselt edastas tööandja ülesütlemisavalduse talle e-kirjaga alles 10.12.2021.a. või 13.12.2021.a. (seisukohad on menetluses erinevad). Komisjon ei ole põhjendanud, millel tugineb komisjoni seisukoht, et A. S.l ei olnud 09.11.2021.a. e-kirjaga edastatud ülesütlemisavaldusega võimalik mõistlikult tutvuda enne kui 15.11.2021.a. Taotluse esitaja hinnangul ei ole selline seisukoht asjas esitatud seisukohtade ja tõendite alusel mõistlikult põhjendatav. Taotleja leiab, et hagimenetluses on võimalik ammendavalt tuvastada kõik A. S. ja JSK Ida OÜ vahel sõlmitud töölepingu täitmisega seonduvad asjaolud. Lisaks sellele on JSK Ida OÜ-l seonduvalt töölepingus sätestatud kohustuste rikkumisega kahjunõue A. S. vastu, mida komisjon on otsuses asunud tasaarvestuseks esitatud nõudena ennatlikult hindama, kuigi kostja ei ole vastavat nõuet ega ka tasaarvestusavaldust esitanud, vaid üksnes informeeris A. S. vastavast potentsiaalsest nõudest ning tegi ettepaneku kompromissiks, millega pooled kõigist vastastikustest nõuetest loobuvad. Kuivõrd kompromissi ei sündinud, on kostjal jätkuvalt kahjunõue A. S. vastu, mida ei ole töölepingu seaduses sisalduvast piirangust võimalik tasaarvestada. Küll saab JSK Ida OÜ esitada oma nõude vastuhagina hagimenetluses.
4.Viru Maakohus võttis 15.03.2022. a määrusega tsiviilasja menetlusse ning luges A. S. TVKle esitatud avalduse hagiavalduseks. Hagejal tuli 20 päeva jooksul alates määruse kättesaamiseks esitada seisukoht taotluse suhtes.
5.Hageja esitas 05.04.2022 seisukoha, mille kohaselt ei ole nõustu kostja taotlusega. JSK Ida OÜ saatis ülesütlemisavalduse hagejale e-kirjaga 09.11.2021.a. kl. 16.10. Hageja omakorda ei viibinud 09.11.2021 oma töökohal, sest alates 01.11.2021 viibis hageja haiguslehel. Seega ei olnud hagejal võimalust oma tööpostkasti kontrollida ega kirju lugeda alates 01.11.2021. 13.12.2021 kontrollis hageja oma postkasti, kus oli palgalipik. Palgalipikus oli kasutamata puhkuse tasu, sellest oletas hageja, et tema tööleping on üles öeldud. Pärast pöördus hageja V. N. poole, sest tema esitas töölepingu ülesütlemise hagejale. Seega ei ole hageja nõus väitega, et temal oli võimalus esitatud ülesütlemisavaldusega tutvuda enne kui 15.11.2021.a ega enne kui 13.12.2021.a. Hageja on nõus, et 15.11.2021 käis ta oma endises töökohas aadressil Päikese 11, Kohtla-Järve ja vestles seal viibinud projektijuht G. G.ga, kuid ei ole nõus sellega, et rääkis G. G.le, et hagejaga sõlmitud tööleping on ülesütlemisega lõppenud, et hageja enam tööle ei tule ning soovib enda isiklikud asjad seetõttu töökohalt ära viia. Seejärel korjas avaldaja oma asjad kokku ning lahkus töökohalt koos nendega. G. G. küsis hageja käest, kuidas tema tervis on ning millal hageja tuleb tööle. Kuna hagejal jäid tööle tema isiklikud asjad, tuli ta töökohale oma isiklikke asjade järele. Hagejal oli pikemaajaline töövõimetusleht ning isiklikud asjad olid vajalikud kodus. Samuti võttis hageja töökohalt oma tööriided selleks, et neid pesta, kuna tööandja ei pakkunud oma töötajatele sellist võimalust.
6.Kohtuistungil 19.12.2022 hageja toetas hagi, selgitades, et ülesütlemisavalduse sai ta peale seda, kui tegi 13.12.2022 järelpärimise. Arvutit ta kasutab, kuid mitte alati, sest see on vana ja nõuab vahel remonti või ümberlaadimist. 15.novembril võttis ta oma isiklikud asjad, mida vajas. Kostja esindaja vaidles hagile vastu, selgitades, et nende hinnangul on ebausutav, et hageja paiguti kasutab oma meiliaadressi, aga vahepeal ei kasuta seda pikemat aega. Nad leiavad, et meiliaadressile edastatud ülesütlemisavaldus jõudis kätte järgmisel päeval. Töövaidluskomisjoni põhjendus hüvitise väljamõistmisel ei ole õige, sest hüvitis ongi ette nähtud selle töötasu hüvitamiseks, mida töötajal oleks olnud võimalik tööl viibides teenida. Hageja oli aga kuni 24. jaanuarini haiguslehel, tööl ta ei oleks niikuinii käia saanud ja tema olukord ei muutunud sellest mitte kuidagi.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud tsiviilasja ja töövaidluskomisjoni materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
9.Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 4 kohaselt, kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina.
10.Kostja esitas kohtusse taotluse vaadata läbi avaldus rahuldatud osas, so hageja kasuks TLS § 100 lg 5 alusel välja mõistetud hüvitise summas 199,80 eurot osas, hagimenetluses. Kostja on seisukohal, et TVK on ekslikult asunud seisukohale, et A. S.l puudus mõistlik
võimalus kirjalikult taasesitatavas vormis esitatud ülesütlemisavaldusega tutvuda enne kui 15.11.2021.a.
11.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 24.08.2020 töölepingu nr 240820/01, mille alusel hageja töötas tootmise projektijuhina ning talle maksti töötasu 1465 eurot. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles et tööandja (kostja) ütles 09.11.2021 TLS § 88 lg 1 p 2 ja p 1 alusel erakorraliselt töölepingu üles töötajast tuleneval põhjusel ning hageja viimaseks tööpäevaks oli 10.12.2021. Pooled vaidlevad selle üle, millal sai hageja töölepingu ülesütlemisavalduse kätte ning kas vastaspool on kohustatud avaldajale maksma TLS § 100 lg 5 alusel töölepingu lõppemisest vähem ette teatatud 3 päeva eest hüvitist summas 199,80 eurot.
12.TLS § 100 lg 5 sätestab, et kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. TLS § 97 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda TLS § 97 lg-s 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides. TLS § 97 lg 2 p 2 kohaselt erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud üks kuni viis tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva.
13.Töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaeg hakkab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 135 lg 1 kohaselt kulgema järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Töölepingu kehtivaks ülesütlemiseks peavad olema täidetud töölepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused.
14.Kuivõrd hageja nõuab kostjalt TLS § 100 lg 5 alusel hüvitist, on asjas vaja kindlaks teha, millisest kuupäevast saab lugeda avaldaja poolt ülesütlemisavaldus kättesaaduks. Toimiku kirjalikes materjalides olevast e-kirjast (tl 61-63) nähtub, et tööandja saatis hagejale ülesütlemisavalduse 09.11.2021 kell 16:10:51 meiliaadressile xxx. Vaidlust ei ole, et nimetatud e-posti aadress kuulub hagejale. Asjas puudub vaidlus selles, et 15.11.2021 käis hageja töökohal oma isiklike asjade järel. Kostja hinnangul on hageja e-kirjaga saadetud ülesütlemisavalduse kätte saanud 10.11.2021. Hageja väitel sai ta ülesütlemisavalduse peale 13.12.2021 tööandja poole pöördumist.
15.Seadusest ja Riigikohtu varasemast praktikast ei saa järeldada töösuhtes tehtavate avalduste kättetoimetamise eeldust töökohal. Kolleegium on korduvalt tunnustanud tööandja õigust teatada töötajale töölepingu lõpetamisest teate saatmisega töötaja viibimiskohta (Riigikohtu 8. juuni 1999. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-99; 19. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1156-05). Olukorras, kus ülesütlemisavaldus saadetakse eemalviibivale poolele nt kirjaga, saab avalduse lugeda TsÜS § 69 lg 1 esimese lause ja lg 2 teise lause järgi kättesaaduks ja kehtivaks ajast, mil see jõudis saaja elu- või asukohta ja tal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kolleegiumi varasema seisukoha järgi ei eelda tahteavalduse jõustumine TsÜS § 69 lg 2 järgi igal juhul tahteavalduse tegelikku kättesaamist ega selle sisust teadmist (3-2-1-156-05, p 10). Eeltoodule tuginedes rõhutab kolleegium, et töölepingu ülesütlemise avaldust ei tule teha ja teisele poolele kätte toimetada üksnes töökohal, vaid seda võib teha ka adressaadi muus viibimiskohas TsÜS §-s 69 sätestatu kohaselt.
16.Tulenevalt TsÜS § 69 lg 1 kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ning see muutub kehtivaks kättesaamisega. Tahteavaldus on TsÜS § 69 lg 2 esimese lause kohaselt kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. TsÜS § 69 lg 2 teise lause kohaselt loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Seega sõltub ülesütlemisavalduse kättesaamine ja jõustumine sellest, kas avalduse saaja on kohal- või eemalviibija. Eeltoodu kohaldub ka töölepingu ülesütlemise avalduse kättesaamisele ja jõustumisele (TsÜS § 1) Riigikohtu tsiviilkolleegium on 08.05.2019 tsiviilasjas 2-17-9268 otsuse punktis 18.1 leidnud, et kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab töölepingu lõppemiseks tahte väljendamisest (VÕS § 1 lg 1, § 195 lg-d 1 ja 2). Kolleegium on varem selgitanud, et töölepingu ülesütlemise avaldus, mida teine pool ei ole kätte saanud, ei ole kehtivaks muutunud (TsÜS § 1 ja § 69 lg 1). Sellisel juhul tuleb lugeda, et töölepingu ülesütlemise avaldust ei ole tehtud (vt Riigikohtu 11. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-14, p 13; 9. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2114, p 11).
17.Töölepingu ülesütlemisavalduse kättetoimetamise tõendamiskoormus lasub TsÜS § 69 lg 3 kohaselt ülesütlemisavalduse saatjal, mistõttu peab kostja tõendama, et hageja sai töölepingu ülesütlemisavalduse kätte 10.11.2021. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 21.12.2007 otsuse nr 3-2-1-123-07 punktis 12 väljendanud seisukohta, et e-postiga saadetud teate saab lugeda kättesaaduks, kui see on jõudnud saajani ja tal on mõistlik võimalus teatega tutvuda. Kolleegiumi arvates on e-kiri jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Millal on isikul mõistlik võimalus e-kirjaga tutvuda, sõltub sellest, kas saajal on Interneti-püsiühendus või mitte. Majandus- ja kutsetegevuses tuleb eeldada, et isik kontrollib e-posti vähemalt kord päevas. Seega saab majandus- ja kutsetegevuses lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast ekirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse.
18.Seega kuigi iseenesest võis hagejal 10.11.2021 olla võimalus kostja e-kirjaga saadetud ülesütlemisavaldusega tutvuda, ei ole asjas vaieldamatut tõendamist leidnud, et hageja 09.11.2021 saadetud e-kirjaga 10.11.2021 tutvus, so sai e-kirja kätte. Hageja ei ole majandusja kutsetegevuses tegutsev isik, mistõttu ei saa eeldada, et ta sai töölepingu ülesütlemisavalduse kätte ülesütlemisavalduse saatmise päevale järgneval päeval, s.o 10.11.2021. Tavainimese puhul ei saa eeldada, et ta iga päev oma e-kirju loeb, samuti on tavaline, et meilipostkasti saadetakse igapäevaselt hulgaliselt kirju teenuste pakkujatelt või spämkirju, mis koormavad e-postkasti ning mistõttu võivad olulised kirjad jääda märkamata. Arvestada tuleb ka sellega, et hageja emakeeleks on vene keel. Eestoodut arvestades loeb kohus, et ajaks, mil hagejal oli mõistlik võimalus teatega tutvuda, oli 3 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saatmise päevale järgnevast päevast, s.o 12.11.2021. Asjaolu, et hageja oli ülesütlemisavaldusest teadlik, kinnitab ka see, et 15.11.2021 käis ta töökohal oma isiklike asjade järel.
19.Kohus leiab, et hageja väide, et ta sai ülesütlemisavalduse kätte alles peale 13.12.2021 järelpärimise esitamist, ei ole eluliselt usutav. Samuti ei ole hageja TVK 08.02,2022.a otsust, millega tema avaldus rahuldati osaliselt, vaidlustanud.
20.Hagejal on TLS § 100 lg 5 alusel on õigus saada hüvitist, kuna kostja ei teatanud töölepingu lõppemisest ette 30 kalendripäeva. Seega peab kostja tasuma hagejale hüvitise vähem etteteatatud 2 päeva eest. TLS § 100 lg 5 alusel makstav hüvitis muutus sissenõutavaks töölepingu lõppemise päeval ehk 10.12.2021, mistõttu tuleb aluseks võtta detsembrikuu töötasu ja kalendaarsed tööpäevad. Avaldaja töötasu oli 1465 eurot ning 2021. aasta detsembris oli 22 kalendaarset tööpäeva, mis teeb avaldaja detsembrikuu tööpäevatasuks 66,60 eurot (1465 eurot ÷ 22 kalendaarset tööpäeva = 66,60 eurot). Kahe vähem ette teatatud kalendaarse tööpäeva eest teeb see TLS § 100 lg 5 alusel hüvitise summaks 133,20 eurot, mille kohus peab põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista.
21.Kostja esindaja leidis, et hüvitise väljamõistmine ei ole põhjendatud, sest hüvitis on ette nähtud selle töötasu hüvitamiseks, mida töötajal oleks olnud võimalik tööl viibides teenida. Kuna aga hageja oli kuni 24. jaanuarini haiguslehel, tööl ta ei oleks niikuinii käia saanud ja tema olukord ei muutunud sellest mitte kuidagi. Kohus ei nõustu kostja esindajaga, kuna TLS ei sätesta, et töötaja puhul, kes on ajutiselt töölt eemal (töövõimetus, puhkus), ei pea tööandja töölepingu erakorralise ülesütlemise korral järgima TLS § 97 lg-s 2 sätestatud etteteatamistähtaegu ning seetõttu ka TLS § 100 lg 5 sätestatud hüvitist maksma. Samuti ei ole asjas teada, millises ulatuses töötasust ja summas oli hagejale haigushüvitist makstud. Kuna tööandja teatas hagejale töölepingu erakorralisest ülesütlemisest TLS § 97 lg 2 sätestatud etteteatamistähtaega rikkudes, tuleb tal tasuda TLS § 100 lg 5 sätestatud hüvitist.
22.Kostja tasaarvestuslikku nõuet ega vastuhagi väidetava hageja poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitanud ei ole. Seetõttu puudub kohtul vajadus selles osas hinnangut anda.
23.Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise summas 133,20 eurot.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
24.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
25.TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
26.Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt / Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.