lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-25444/9

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 31.10.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-07-25444/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.10.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3909
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Egon Konsand, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2008. a Tartu

Tsiviilasja number

2-07-25444

Tsiviilasi

U.M. (isikukood:XXXXXX; elukoht: XXXXX) hagi Viljandi Linnavalitsuse vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmiseks, saamata jäänud töötasu, õhtutundide lisatasu, puhkusehüvitise ja hüvitise viivitamisega hüvitise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 10.06.2008. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

U.M. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant U.M. Vastustaja Viljandi Linnavalitsus, esindaja Agu Eichenbaum

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 10.06.2008 otsus ja saata asi samale kohtule uueks läbi vaatamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulude jaotus jätta lahendamiseks maakohtule asja uuel läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.U.M. esitas 11.07.2007 maakohtule hagiavalduse Viljandi Linnavalitsuse vastu, paludes tunnistada hagejaga töölepingu lõpetamine 16.03.2007 ebaseaduslikuks, ennistada ta endisele tööle ning mõista kostjalt hageja kasuks välja keskmine palk sunnitud töölt puudumise aja eest, saamatajäänud töötasu, õhtutundide lisatasu, puhkusehüvitis ja hüvitus 0,5% päevas väljamaksmisega viivitatud aja eest PalS § 35 alusel. Hagiavalduse kohaselt sai hageja 27.03.2007 Viljandi Kunstikoolist posti teel töölepingu nr 5 lisa 6 töölepingu lõpetamise kohta TLS § 86 p 3 alusel. Töölepingu lõpetamise kuupäevaks on tagasiulatuvalt märgitud 16.03.2007, tegelikult töötas hageja kuni 27.03.2007. Hageja leidis, et töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik TLS §-de 99 lg 1, 2, 3; 72 lg 1 rikkumise ja töösuhte jätkumise tõttu ning Viljandi Linnavolikogu 28.01.2005 määruse nr 91 lisa Viljandi Kunstikooli põhimääruse punkti 5.11 rikkumise ja punktiga 5.9.2 arvestamata jätmise tõttu. Kostja ei ole maksnud hagejale alates 01.12.2005 kuni 27.03.2007 töötasu vastavalt töölepingule. Tööandja on rikkunud PalS § 17 ning töö- ja puhkeaja seaduse § 11 lg 1, mille alusel on ajavahemik 18.00-22.00 õhtune aeg, mille eest peaks saama lisatasu minimaalselt 10% töötaja tunnipalga määrast. Hageja esitas hagiavalduses saamata jäänud töötasu, õhtutundide lisatasu, puhkusehüvitise ja PalS § 35 alusel hüvituse 0,5% päevas väljamaksmisega viivitatud aja eest arvestuse, mille kohaselt on saamatajäänud palk ja puhkusehüvitis kokku 7086 krooni ja hüvitus kuni 10.07.2007 9473 krooni, kokku 16 559 krooni. Hageja leidis, et hüvitus väljamaksmisega viivitatud aja eest on palga osa, sest inflatsioon on raha väärtust vähendanud ning piltlikult öeldes on tööandja saanud hagejalt protsendita laenu. Hüvitus 0,5% päevas väljamaksmisega viivitatud aja eest PalS § 35 alusel brutosummalt on täiesti loomulik. Kõik maksud arvestatakse brutosummalt. Hageja väljateenitud summadelt ei laekunud õigeaegselt raha ka pensionikontole ja hiljem makstava raha väärtus on langenud. Puhkusetasu arvestamisel tuleb arvesse võtta konkreetselt saadaolevaid summasid. Palka ja puhkusetasu arvestatakse vastavalt töölepingule. 26. augustist 27. märtsini oleks hagejal saada 7 kuu puhkusehüvitis. Arvestades, et käskkiri töölepingu lõpetamise kohta koostati alles 2007 augustis, on hagejal õigus saada puhkusehüvitist kogu 2006/2007 õppeaasta eest.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et hagi töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja sunnitud töölt puudumise aja eest palga saamiseks on aegunud ja palus kohtul kohaldada aegumist. Kostja väitel muutis hageja töövaidluskomisjoni istungil 30.05.2007 oma nõuet ning loobus tööle ennistamise ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga nõudest. Lõplikuks nõudeks jäi töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamine ja selle eest hüvituseks kuue kuu keskmise palga saamine. Seega on hageja pöördunud kohtusse uue nõudega (töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamine, tööle ennistamine ja sunnitud töölt puudumise aja eest palga saamine). ITVS § 6 lg 2 kohaselt on

töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise tähtaeg üks kuu. Tööleping hagejaga lõppes 16.03.2007, seega oleks hageja pidanud pöörduma kohtusse hiljemalt 16.04.2007. Kostja on hagejale 16.03.2007 seisuga välja maksnud kõik summad, milliseid hageja oli õigustatud kostjalt saama. Hageja töötas Viljandi Kunstikoolis 26.09.2005–16.03.2007. Koondamisteade, mille kohaselt lõpetatakse tööleping 16.03.2007, anti hagejale 14.03.2007. Asjaolu, et töötaja keeldus töölepingu lõpetamisele alla kirjutamast ja käis aeg-ajalt koolimajas, ei pikenda töösuhet. 2007. a töövaidlusasja nr 9.13-02/7 raames esitas hageja nõude vähemmakstud palga ja viiviste osas 2006 septembri, oktoobri ja novembri kohta. Kostja tunnistas nõuet ning tegi ümberarvestuse antud kuude ja ka 2006 detsembri kohta. Ülekandmiseks määratud summaks oli saamata töötasu 743.60 krooni ja sellelt viivised 273.44 krooni, kokku 1017.04 krooni. Hagejale kanti 09.02.2007 üle 563.60 krooni ja 273.45 krooni ning 14.02.2007 veel 181 krooni, kokku 1018.05 krooni. Seega on hageja saanud kätte vähemsaadud töötasu 2006 septembri, oktoobri, novembri ja detsembri eest ning samuti viivised antud töötasu osa maksmisega viivitamise eest. 2006 detsembri õhtuste tundide (graafiku järgi 43.44 krooni) lisatasu on arvestatud jaanuari palgalehel nr 28 koos viivisega 98 krooni. 2007 märtsis tegi kostja ümberarvestuse perioodi 26.09.2005–28.02.2007 kohta, mille käigus arvestati välja hageja lisatasu tööaja graafikute alusel õhtuste tundide eest, juurdemaksed (st palgavahe tundide eest, mille võrra töötajal oli võrreldes koormusega vähem tunde), tehti ümberarvestus 2006. a saadud puhkusetasu osas ja lisati saamata töötasu puhkepäeval tehtud 4-tunnise töö eest koefitsendiga 1,5. Saadud summa, 2771.60 krooni, maksti välja 16.03.2007. PalS § 2 lg 1 tulenevalt ei saa viivist palga maksmisega viivitamise eest lugeda palga osaks. ITVS § 6 kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud, v.a palga maksmise nõude esitamise tähtaeg. Kostja palus kohaldada 2005-2006 viiviste nõudele aegumist. Hageja on oma viivisearvestuses lähtunud mitte ülekandmisele kuulunud summast, vaid brutosummast, mis on väär, kuna ülekandmisele kuuluv palk on netopalk. Puhkusetasu osas selgitas kostja, et hageja töötasu tõsteti 4900 kroonini tagasiulatuvalt veebruaris, kui maksti välja jaanuari eest lisatasu; kostja on oma puhkusearvestuses näidanud jaanuari palga juba koos palgatõusu ja õhtuse töö lisaga. Hageja on näidanud jaanuari töötasu koos tagasiulatuva palgatõusuga, milline maksti välja veebruaris, ja veebruari tõstetud palga, millele on lisanud veelkord jaanuari palgatõusu, mistõttu hageja arvestus ei ole õige. Töölepingu lõpetamisel 16.03.2007 maksti hagejale välja ka hüvitis saamata jäänud puhkuse eest. Vastavalt puhkusetasu arvutamise korra (VV 23.08.2001 määrus nr 278) § 2 lg 1 arvutatakse puhkuse päevatasu arvutamise vajadusele eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palga kogusummast. Hageja märgitud palkadest vastab tõele ainult 2008 jaanuari palk, seega on hageja arvutatud palga kogusumma vale. Lisaks on hageja märkinud, nagu oleks tal kompensatsioonina saada 56 puhkusepäeva hüvitis. Hageja asus tööle 26.09.2005. I tööaasta eest sai hageja puhkuse 56 päeva 2006 juulis-augustis. Vastavalt nimetatud korra § 4 lg 2 võetakse kasutamata puhkuse kindlakstegemisel iga töötatud kuu kohta 1/12 aasta puhkuse kestusest. Töötatud kuude arvutamisel jäetakse vähem kui 15 päeva võrra täiskuude arvu ületavad kuud välja, 15 ja enam päeva ümardatakse terveks kuuks. Kuna hageja järgmine tööaasta algas 26.09.2006 ja kestis kuni 16.03.2007, oli hagejal saada puhkusehüvitist kuue kuu eest, s.o 28 päeva. Korra § 4 lg 1 kohaselt arvutatakse kasutamata puhkuse hüvitis alati päevatasu järgi. Palga säilitamise variant ei ole hüvitise arvutamisel rakendatav. Kostja on arvutanud puhkusehüvitise vastavalt eeltoodule, seega õigesti.

Hagejale maksti enne puhkusele minekut puhkusetasu 4927.65+4270.60 = 9198.25 krooni, ümberarvestuse tulemusena maksis kostja lisaks veel 910.50 krooni, kokku 10 108.75 krooni. Koondamishüvituse arvutamise kuu keskmise palga on kostja arvutanud vastavalt VV 15.08.2001 määrusele nr 275. Kuna hageja on eksinud puhkusetasu arvutamise korra, keskmise palga arvutamise korra ja palgaseaduse vastu, on hageja arvutused saadavate summade suhtes valed. Poolte esitatud õhtuste tundide lisatasu arvestused on erinevad. Kostja on õhtutundide arvu osas lähtunud tema poolt koostatud tööaja graafikust, hageja on esitanud ainult 01.-30.04.2007 väidetava tööaja graafiku, kusjuures töösuhe lõppes 16.03.2007, ja lisaks graafiku, millest ei loe välja, millise aasta ja kuu kohta see käib; hageja ei ole tõendanud töötamist tema poolt arvestuses näidatud ja tööandja graafikuga võrreldes rohkemate tundide osas. Ühe tunni töötasu arvestuse osas on kostja lähtunud PaS § 17, mille kohaselt lisatasu iga töötunni eest õhtusel ajal ei tohi olla väiksem kui 10% töötaja tunnipalga määrast, seega arvutatakse lisatasu töölepingus näidatud palgamäära alusel. Hageja on vääralt võtnud tunnipalga arvutamisel arvesse kogu antud kuul teenitud töötasu (aprill 2006 lisatasu lisatöö eest 498 krooni ja 315 krooni, juunis 2006 puhkepäeva lisatasu ja detsembris 2006 jõulupreemia, milline ei ole preemia töö eest, vaid jõulude puhul antav ühekordne rahasumma, seega ei saa neid summasid lugeda töötasu hulka (PaS § 2 lg 1)). Hageja on hagiavalduse lisas toonud välja hindamisnädalatel tema arvates mitte arvestatud õhtutunnid: 2005 november 12,5 tundi (5x2,5), 2006 veebruar 12,5 tundi (5x2,5), 2006 mai 5 tundi (2x2,5). Kostja tööaja graafikutest nähtub, et 2005 novembris on arvestatud ja tasustatud õhtust tööaega 34,5 tundi, 2006 veebruaris 13,5 tundi, 2006 mais 9 tundi, 2006 juunis 4 tundi. Nende tundide hulgas on ka hindamisnädalate õhtune tööaeg.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus kohaldas 10.06.2008 otsusega hagi aegumist töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmise nõude osas ja jättis aegumise tõttu hagi rahuldamata. Hagi saamata jäänud töötasu, õhtutundide lisatasu, puhkusehüvitise ja hüvitise viivitamisega hüvitise väljamõistmiseks jättis kohus rahuldamata põhjendamatuse tõttu. Otsuse kohaselt on hageja esitanud töövaidluskomisjonile kolm avaldust: 02.01.2007 maksmata jäänud töötasu väljamaksmise nõudes, 23.03.2007 töölepingu täitmise ning kvalifikatsiooni tõendava dokumendi ja õppedokumendi kätteandmiseks kohustamise kohta ning 12.04.2007 töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, tööle ennistamise, sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga ja töölepingu lõppemise hüvituse nõudes. Töövaidluskomisjon lõpetas 30.05.2007 otsusega ITVS § 4 lg 11 alusel menetluse kõigi kolme avalduse suhtes, kuna nõutav summa ületab 50 000 krooni. Tulenevalt ITVS § 24 lg 1 ja 3 saavad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel esitada kohtusse ühekuulise tähtaja jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamisest, üksnes neid töölepingu lõpetamise vaidlustamisega seotud nõudeid, mis olid esitatud töövaidluskomisjonile läbivaatamiseks ja mille kohta töövaidluskomisjon tegi otsuse. Kui kohtusse pöördutakse nõudega, mida ei ole eelnevalt töövaidluskomisjonis läbi vaadatud, hakkab sellise nõude aegumise ühekuuline tähtaeg (ITVS § 6 lg 2) kulgema ajast, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest, mitte aga ITVS § 24 lg 1 sätestatud töövaidluskomisjoni otsuse kättesaamise ajast.

Töövaidluskomisjoni 30.05.2007 istungi protokolli järgi viibis istungil avaldaja U.M. . Protokollis on märgitud, et töövaidluskomisjoni juhataja selgitab otsuse vaidlustamise, jõustumise ja täitmise korda. Ka otsuses on pööratud avaldaja tähelepanu ITVS § 6 sätestatud tööõiguslike nõuete esitamise tähtaegadele. Kohus leidis, et kostja taotlus kohaldada töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, tööle ennistamise ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmise nõudele aegumist, on põhjendatud. ITVS § 24 lg 1 sätestatud kohtusse pöördumise tähtaeg on hagi aegumise tähtaeg, see on materiaalõiguslik tähtaeg, mille ennistamine protsessisätete järgi ei ole võimalik. Töövaidluskomisjonis lõpetati menetlus 30.05.2007. Hageja sai sellest teada samal päeval istungil. Ühekuuline aegumise tähtaeg hakkas lugema sellest päevast, mitte otsuse kättesaamise päevast. Hagi on kohtusse esitatud 11.07.2007. Hageja esitatud saamata jäänud töötasu arvestus töövaidluskomisjonile ja kohtule (töövaidluskomisjoni toimik nr 9.13-02/7-2007 lk 102-104, kohtutoimik lk 34-37) on mõnevõrra erinev. Kostja on pärast avalduse esitamist töövaidluskomisjonile tunnistanud palga vähemarvestamist, teinud ümberarvestused ja kandnud hagejale saamata jäänud rahasummad üle. PalS § 17 kohaselt töö eest õhtusel ajal (kella 18-st kuni 22-ni) makstakse töötajale lisatasu või suurendatakse põhipalka vastavalt poolte kokkuleppele. Lisatasu iga töötunni eest õhtusel ajal ei tohi olla väiksem kui 10% töötaja tunnipalga määrast. PalS § 2 järgi on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. Viivis, mida tööandja on kohustatud PalS § 35 alusel maksma palga maksmisega viivitamise eest, ei kuulu palga hulka. Enne viivise arvestamist tuleb palgast maha arvata tulumaks. PalS § 35 kohaselt tuleb viivist arvestada vaid makstavast palgast. Palga maksmisega viivitamine toob PalS § 35 kohaselt tööandjale kaasa viivise maksmise kohustuse, kuid üksnes selle seose kaudu ei saa palganõude esitamise tähtaega laiendada viivisenõudele. ITVS § 6 lg 1 kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud. Sama paragrahvi 2. ja 3. lõikes tehakse erand töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise ja palga maksmise nõude esitamise tähtaja kohta, mis on vastavalt üks kuu ja kolm aastat. Kõigi muude töösuhtest tulenevate nõuete esitamise tähtaeg on neli kuud. Puhkuseseaduse § 2 lg 1 kohaselt arvutatakse päevatasu üldjuhul arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palga kogusummast; lõike 3 kohaselt arvatakse päevatasu arvutamisel palga koosseisu töötaja teenitud palgana käsitatavad summad – põhipalk, lisatasud, preemiad ja juurdemaksed. Päevatasu arvutamisel ei võeta arvesse puhkusetasu ning teiselt tööandjalt saadud palka, samuti ravikindlustuse hüvitist ja teisi summasid, mida palgaseaduse kohaselt ei käsitata palgana; § 3 lg 1 kohaselt liidetakse päevatasu arvutamisel § 2 lõikes 1 või lõikes 2 nimetatud ajavahemiku palgasummad ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade (mille hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi) arvuga, saades sel viisil ühe kalendripäeva keskmise päevatasu; § 4 lg 1 kohaselt puhkusetasu ja töö- või teenistussuhte lõpetamisel kasutamata puhkuse eest rahalise hüvitise arvutamisel korrutatakse käesoleva määruse kohaselt arvutatud päevatasu puhkuse kalendripäevade (mille hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi) arvuga. Kohus, tutvunud hageja ja kostja saamata jäänud palga ja viivise arvestustega, leidis, et kostja uus palgaarvestus on õige ja saamata jäänud palk on ka välja makstud. Kostja on õigesti kohaldanud seadustes sätestatut nii palga, viiviste, puhkusetasu kui puhkusehüvitise

arvutamisel. Hageja seisukohad puhkusehüvitise ja viivise arvutamise osas ei vasta seadustes kehtestatule ja ei ole põhjendatud. Pooled on esitanud erinevad õhtuste tundide arvestused. Hageja väidab, et kostja esitatud tööaja tabelid on võltsitud ja tagantjärele koostatud. Hageja esitatud tunniplaan (hagiavalduse lisa 25, tl 33) ei ole tegelikult töötatud tööaja tabel. Tunniplaanist ei nähtu, millise perioodi kohta see kehtib. Kohus leidis, et seda ei saa tõlgendada kui töötaja tööaja tabelit. Hageja väide tööaja tabelite võltsimise kohta ei ole usaldusväärselt tõendatud. Kuna hageja nõue on täidetud, siis tuleb jätta hagi saamata jäänud tasude osas rahuldamata.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.U.M. taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega lugeda hagi tähtaegselt esitatuks ja rahuldada hagiavaldus, tunnistades U.M. ga töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks, ennistades U.M. endisele tööle ja mõistes Viljandi Linnavalitsuselt U.M. kasuks välja tema keskmise palga sunnitud töölt puudumise aja eest ja hüvituse võlaõigusseaduse alusel väljamaksmisega viivitatud aja eest kuni tööle ennistamiseni, saamatajäänud töötasu, õhtutundide lisatasu, puhkusehüvitise ja hüvituse PalS § 35 alusel 0,5% päevas väljamaksmisega viivitatud aja eest. Kaebuse põhjendused: 1) Töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, tööle ennistamise ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmise nõue ei ole aegunud. Hageja sai töövaidluskomisjoni otsuse töövaidlusasja menetluse lõpetamise kohta kätte 12.06.2007, seega on hagiavaldus esitatud kohtule õigeaegselt. Hageja ei ole pöördunud kohtusse uue töövaidlusasjaga. Hageja nõue töövaidluskomisjonile oli alates avaldusest kuni hagi esitamiseni töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõue ja hageja ei ole kordagi oma nõudest taganenud. Hageja valib ise hagi aluse ja eseme. Hagejal on õigus kuni poolte vaidluseni TsMS § 26 alusel muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada nõuet. Hageja viimane tööpäev oli 27.03.2007, mitte 16.03.2007. Töövaidluskomisjoni ei esitatud Viljandi Kunstikooli direktori käskkirja hageja koondamise kohta, sest see on võltsitud ja koostatud pärast 30.05.2007. Hageja ei ole nimetatud käskkirja kunagi kätte saanud. 2) Hageja ei ole saanud kostjalt kätte kogu saadaolevat summat. Hageja on oma arvestused teinud vastavalt töölepingutele, mida saab hageja esitatud tabelitest ja töölepingute järgi kontrollida (hagiavalduse lisad 1, 27, 28, 29, 30, 36, toimiku lk 5-6, 38-41, 124, 163-165). Hageja tegi tööd hagiavalduse lisana 25 esitatud tööaja tabeli järgi, sest selle oli tööandja talle andnud, hageja ei saa vastutada selle eest, kui kostja jättis tabelitele kuupäeva ja allkirja kirjutamata. Hageja esitatud tööaja tabeli õigsust tõendab see, et tabelisse on märgitud ka teiste õpetajate tunnid. Hageja poleks saanud neid ise välja mõelda. Hageja ei pidanud töötama reedestel päevadel, seega olid teised tööpäevad pikemad ja hagejal oli õigus õhtuste tundide tasule. Kostja esitatud 2006/2007 õppeaasta tööaja tabelid on võltsitud ning koostatud hagejale maksmata jäänud summa vähendamiseks. Kohus tegi eksliku otsuse, jättes kostjalt tõendusmaterjali küsimata. Hageja on palunud välja nõuda Viljandi Kunstikooli päevikud. Hageja on arvesse võtnud tegelikult tööl oldud aja kehtinud töögraafikute piires. Tegelikult oli hageja hindamiskomisjoni liikmena hindamiste ajal tööl kauemgi kui tööaja graafik ette nägi. Kohus on käsitlenud detsembris makstud jõulupreemiat toetussummana. Toomas Vahur Lihtmaa on kohtu jaoks tagantjärele teinud käskkirja nr 39, milles on nimetanud jõulupreemia ümber jõulutoetuseks, et seda mitte arvestada keskmise töötasu arvutamisel. Hageja

isikukaardil ja palgalipikul nr 28 (toimiku lk 181, 182) on detsembris väljamakstud lisaraha nimetatud jõulupreemiaks. Jääb arusaamatuks, millistel alustel need jõulupreemiad määratud on. T. V. Lihtmaa on üksik lastetu majanduslikult kindlustatud isik, kes on seadusevastaselt määranud endale käskkirjaga jõulutoetuse 5500 krooni. Lemmi Paulile ja Riina Neemele on makstud suurem rahasumma kui teistele töötajatele. Arvesse ei ole võetud ei töökoormust, laste arvu või olemasolu ega ka töötajate majanduslikku olukorda. Juhul kui arvesse on võetud tehtud tööd, siis on see ikkagi preemia, mitte toetus, ning preemia on palga osa. Puhkusetasu ja puhkusehüvitise arvestuskäigus ei näe seadus ette mingeid erinevusi. ITVS § 30 lg 1, 3 järgi peab töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel töötaja poolt saadav rahasumma võrduma tasuga, mida töötaja oleks saanud töö jätkamisel. VV määruse nr 278 § 1 lg 3 alusel tuleb puhkusetasuna säilitada kokkulepitud palk, kui töötajale maksti ainult põhipalka nagu hagejale. Seadus ei räägi viiviste arvestamise osas mitte netost, vaid palgast. Hageja on viivised õigesti arvestanud ning jääb oma nõudmiste juurde.

5.Viljandi Linnavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväited: 1) Töövaidluskomisjoni istungil 30.05.2007 muutis hageja oma nõuet ning loobus tööle ennistamise ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga nõudest. Lõplikuks nõudeks jäi töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamine ja kuue kuu keskmise palga ulatuses hüvituse saamine. Seega on hageja pöördunud kohtusse uue nõudega (töölepingu lõpetamise seadusevastaseks tunnistamine, tööle ennistamine ja sunnitud töölt puudumise aja eest palga saamine). Kui kohtusse pöördutakse nõudega, mida ei ole eelnevalt töövaidluskomisjonis läbi vaadatud, hakkab sellise nõude aegumise ühekuuline tähtaeg kulgema ajast, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest, mitte aga ITVS § 24 lg 1 sätestatud töövaidluskomisjoni otsuse kättesaamise ajast. Tööleping hagejaga lõppes 16.03.2007, seega oleks hageja pidanud pöörduma kohtusse hiljemalt 16.04.2007. Vaatamata sellele, et kostja ja kohus on erinevatel seisukohtadel päeva suhtes, millest hakkas kulgema aegumise tähtaeg, et kohus on õigesti rahuldanud kostja taotluse aegumise kohaldamiseks. 2) Kohus on õigesti leidnud, et kostja esitatud uus palgaarvestus on õige ja saamata jäänud palk on ka välja makstud. Hageja töötas Viljandi Kunstikoolis 26.09.2005–16.03.2007. Koondamisteade, mille kohaselt lõpetatakse tööleping 16.03.2007, anti hagejale 14.03.2007. Asjaolu, et töötaja keeldus töölepingu lõpetamisele alla kirjutamast ja käis aeg-ajalt koolimajas, ei pikenda töösuhet. 2007. a töövaidlusasja nr 9.13-02/7 raames esitas hageja nõude vähemmakstud palga ja viiviste osas 2006 septembri, oktoobri ja novembri kohta. Kostja tunnistas nõuet ning tegi ümberarvestuse antud kuude ja ka 2006 detsembri kohta. Ülekandmiseks määratud summaks oli saamata töötasu 743.60 krooni ja sellelt viivised 273.44 krooni, kokku 1017.04 krooni. Hagejale kanti 09.02.2007 üle 563.60 krooni ja 273.45 krooni ning 14.02.2007 veel 181 krooni, kokku 1018.05 krooni. Seega oli hageja saanud kätte vähemsaadud töötasu 2006 septembri, oktoobri, novembri ja detsembri eest ning samuti viivised antud töötasu osa maksmisega viivitamise eest. 2006 detsembri õhtuste tundide (graafiku järgi 43.44 krooni) lisatasu on arvestatud jaanuari palgalehel nr 28 koos viivisega 98 krooni.

2007 märtsis tegi kostja ümberarvestuse perioodi 26.09.2005–28.02.2007 kohta, mille käigus arvestati välja hageja lisatasu tööaja graafikute alusel õhtuste tundide eest, juurdemaksed (st palgavahe tundide eest, mille võrra töötajal oli võrreldes koormusega vähem tunde), tehti ümberarvestus 2006. a saadud puhkusetasu osas ja lisati saamata töötasu puhkepäeval tehtud 4-tunnise töö eest koefitsendiga 1,5. Saadud summa, 2771.60 krooni, maksti välja 16.03.2007. Tulenevalt PalS § 2 lg 1 ei saa viivist palga maksmisega viivitamise eest lugeda palga osaks. ITVS § 6 kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud, v.a palga maksmise nõude esitamise tähtaeg. Seega palus kostja kohaldada 2005-2006 viiviste nõudele aegumist. Hageja on oma viivisearvestuses lähtunud mitte ülekandmisele kuulunud summast, vaid brutosummast, mis on väär, kuna ülekandmisele kuuluv palk on netopalk. Puhkusetasu arvutamise korra § 1 lg 3 räägib puhkusetasu, mitte töölepingu lõpetamise korral kasutamata puhkuse hüvitise arvutamisest. Nimetatud korra § 4 lg 1 tulenevalt arvutatakse kasutamata puhkuse hüvitis alati päevatasu järgi, ka siis, kui on tegemist kindlat palka saava töötajaga. Palga säilitamise variant ei ole hüvitise arvutamisel rakendatav.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormide rikkumise tõttu ja asi tuleb saata uueks läbi vaatamiseks maakohtule.
7.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et hagi töölepingu ebaseaduslikuks tunnistamise ja tööle ennistamise nõudes on aegunud. töövaidluskomisjoni 30.05.2007 istungi protokollist ei nähtu, et hageja loobus mõnest töövaidluskomisjonile esitatud nõudest (tl 130). Töövaidluskomisjoni 30. mai 2007 protokolli kohaselt on avaldaja nõuetena protokollitud nõue töötasu ja viivise saamiseks ja kuue kuu keskmine palk. Samal istungil on komisjon märkinud, et võib arutada töötaja II nõuet, kus puuduvad rahalised nõuded tööandja vastu. Tööandja ei ole sellega nõustunud ning komisjon lõpetas menetluse kõigis töötaja nõuetes(tl 130). Töövaidluskomisjoni 30.05.2007 otsusega lõpetati U.M. töövaidlusasjades Viljandi

Kunstikooli vastu ITVS § 4 lg 1 1alusel, kuna töötaja rahaline nõue ületas 50 000 kr. Töövaidluskomisjoni otsuse (tl 7) kohaselt esitas U.M. töövaidluskomisjonile järgmised avaldused:

1.02.01.2007 saamata jäänud töötasu nõudes ja palga maksmise viivitamise saamiseks;
2.23.03.2007 töölepingu täitmise kohustamiseks, kvalifikatsiooni tõendava dokumendi ning õppedokumendi tagastamise kohustamises
3.12.04.2007 töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, tööle ennistamise, töölt sunnitult puudumise aja eest keskmise palga ning koondamishüvise nõudes Ringkonnakohus leiab, et töövaidluskomisjoni protokollist ega ka otsusest ei tulene, et töötaja on mõnest nõudest loobunud. ITVS § 20 lg 21 kohaselt on avaldajal õigus istungil avalduses esitatud nõuetest osaliselt või täielikult loobuda. ITVS ei sätesta, kuidas peab komisjon nõudest loobumise korral käituma, kuid ringkonnakohtu arvates tuleks kohaldada analoogiat TsMS § 428, 429, 431 sätetega, mille kohaselt peab loobumise vastu võtmisel selgitama avaldajale loobumise tagajärgi, samuti peab komisjon loobutud nõude osas tegema lahendi, millest nähtub, et menetlus on lõpetatud seoses nõudest loobumisega.

Ringkonnakohus märgib, et maakohtu seisukoht, et hageja nõude aegumise tähtaeg hakkas kulgema 30.05.2007, kui hageja sai teada, et tema nõuet töövaidluskomisjonis läbi ei vaadata, ei ole õige. Hageja on maakohtusse hagi esitanud kooskõlas ITVS § 24 lg 1, mille kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Hageja nõue ei oleks aegunud ka juhul, kui asuda seisukohale, et hageja siiski loobus

30.05.2007 töövaidluskomisjoni istungil osadest nõuetest ja komisjon võttis loobumise nõuetekohaselt vastu. TsÜS § 160 lg 1 p 4 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt avalduse esitamisel seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus. TsÜS § 168 lg 1 ja 2 kohaselt aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Nõue ei aegu enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud, et nõue ei aegu pikema aja jooksul.
8.Ringkonnakohus ei saa asjas sisulist otsust ise teha, kuna maakohtus on asja arutamisel piirdunud kostja aegumise vastuväitega ning kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid hageja nõuetele töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja tööle ennistamiseks. Asja materjalidest nähtub, et kostja on 02.08.2007 kirjalikus vastuses hagile palunud kohaldada aegumist ning ei ole esitanud sisulisi vastuväited hageja seisukohtadele, et töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik (tl 47- 50). Kostja jääb varem avaldatud seisukohtade juurde ka 06.09.2007 (tl 127-129), 09.10.2007 (tl 145-148), 14.11.2007 (tl 168-170), 17.12.2007 (tl 185 – 186) ja 28.01.1008 (tl 193- 196) antud kirjalikes arvamustes. Ringkonnakohus märgib, et käesolevas asjas on kohus andnud kostjale kuuel korral võimaluse esitada vastuväited hagile. Arvestades, et kostja on jäänud kõikides vastuväidetes aegumise kohaldamise taotluse juurde, leiab ringkonnakohus, et maakohtul ei olnud alust anda korduvalt vastuväidete esitamiseks võimalust. Kui maakohus sai kostja taotluse aegumise kohaldamiseks, siis oleks maakohus kohe pidanud otsustama kas vaheotsuse või lõppotsusega aegumise kohaldamise küsimuse. Maakohus on asja arutanud ka suulisel kohtuistungil 20.05.2008, kuid kohtuistungi protokolli kohaselt, ei ole kohus pooltega õiguslikku olukorda piisavalt arutanud ja protokollist ei ole ka aru saada, milliseid poolte esitatud arvutusi kohus asja lahendamisel hindama hakkab.
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue saamata jäänud töötasu osas, tuleb samuti saata uueks läbivaatamiseks, kuna maakohtu otsusest ei nähtu piisavalt motiveeritud põhjendused, miks maakohus hageja nõude rahuldamata jättis.
10.Menetluses kantud kulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbi vaatamisel.

Üllar Roostoja

Egon Konsand

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja