Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise tähtaeg üks kuu. Tööleping hagejaga lõppes 16.03.2007, seega oleks hageja pidanud pöörduma kohtusse hiljemalt 16.04.2007. Kostja on hagejale 16.03.2007 seisuga välja maksnud kõik summad, milliseid hageja oli õigustatud kostjalt saama. Hageja töötas Viljandi Kunstikoolis 26.09.2005–16.03.2007. Koondamisteade, mille kohaselt lõpetatakse tööleping 16.03.2007, anti hagejale 14.03.2007. Asjaolu, et töötaja keeldus töölepingu lõpetamisele alla kirjutamast ja käis aeg-ajalt koolimajas, ei pikenda töösuhet. 2007. a töövaidlusasja nr 9.13-02/7 raames esitas hageja nõude vähemmakstud palga ja viiviste osas 2006 septembri, oktoobri ja novembri kohta. Kostja tunnistas nõuet ning tegi ümberarvestuse antud kuude ja ka 2006 detsembri kohta. Ülekandmiseks määratud summaks oli saamata töötasu 743.60 krooni ja sellelt viivised 273.44 krooni, kokku 1017.04 krooni. Hagejale kanti 09.02.2007 üle 563.60 krooni ja 273.45 krooni ning 14.02.2007 veel 181 krooni, kokku 1018.05 krooni. Seega on hageja saanud kätte vähemsaadud töötasu 2006 septembri, oktoobri, novembri ja detsembri eest ning samuti viivised antud töötasu osa maksmisega viivitamise eest. 2006 detsembri õhtuste tundide (graafiku järgi 43.44 krooni) lisatasu on arvestatud jaanuari palgalehel nr 28 koos viivisega 98 krooni. 2007 märtsis tegi kostja ümberarvestuse perioodi 26.09.2005–28.02.2007 kohta, mille käigus arvestati välja hageja lisatasu tööaja graafikute alusel õhtuste tundide eest, juurdemaksed (st palgavahe tundide eest, mille võrra töötajal oli võrreldes koormusega vähem tunde), tehti ümberarvestus 2006. a saadud puhkusetasu osas ja lisati saamata töötasu puhkepäeval tehtud 4-tunnise töö eest koefitsendiga 1,5. Saadud summa, 2771.60 krooni, maksti välja 16.03.2007. PalS § 2 lg 1 tulenevalt ei saa viivist palga maksmisega viivitamise eest lugeda palga osaks. ITVS § 6 kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud, v.a palga maksmise nõude esitamise tähtaeg. Kostja palus kohaldada 2005-2006 viiviste nõudele aegumist. Hageja on oma viivisearvestuses lähtunud mitte ülekandmisele kuulunud summast, vaid brutosummast, mis on väär, kuna ülekandmisele kuuluv palk on netopalk. Puhkusetasu osas selgitas kostja, et hageja töötasu tõsteti 4900 kroonini tagasiulatuvalt veebruaris, kui maksti välja jaanuari eest lisatasu; kostja on oma puhkusearvestuses näidanud jaanuari palga juba koos palgatõusu ja õhtuse töö lisaga. Hageja on näidanud jaanuari töötasu koos tagasiulatuva palgatõusuga, milline maksti välja veebruaris, ja veebruari tõstetud palga, millele on lisanud veelkord jaanuari palgatõusu, mistõttu hageja arvestus ei ole õige. Töölepingu lõpetamisel 16.03.2007 maksti hagejale välja ka hüvitis saamata jäänud puhkuse eest. Vastavalt puhkusetasu arvutamise korra (VV 23.08.2001 määrus nr 278) § 2 lg 1 arvutatakse puhkuse päevatasu arvutamise vajadusele eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palga kogusummast. Hageja märgitud palkadest vastab tõele ainult 2008 jaanuari palk, seega on hageja arvutatud palga kogusumma vale. Lisaks on hageja märkinud, nagu oleks tal kompensatsioonina saada 56 puhkusepäeva hüvitis. Hageja asus tööle 26.09.2005. I tööaasta eest sai hageja puhkuse 56 päeva 2006 juulis-augustis. Vastavalt nimetatud korra § 4 lg 2 võetakse kasutamata puhkuse kindlakstegemisel iga töötatud kuu kohta 1/12 aasta puhkuse kestusest. Töötatud kuude arvutamisel jäetakse vähem kui 15 päeva võrra täiskuude arvu ületavad kuud välja, 15 ja enam päeva ümardatakse terveks kuuks. Kuna hageja järgmine tööaasta algas 26.09.2006 ja kestis kuni 16.03.2007, oli hagejal saada puhkusehüvitist kuue kuu eest, s.o 28 päeva. Korra § 4 lg 1 kohaselt arvutatakse kasutamata puhkuse hüvitis alati päevatasu järgi. Palga säilitamise variant ei ole hüvitise arvutamisel rakendatav. Kostja on arvutanud puhkusehüvitise vastavalt eeltoodule, seega õigesti.

Hagejale maksti enne puhkusele minekut puhkusetasu 4927.65+4270.60 = 9198.25 krooni, ümberarvestuse tulemusena maksis kostja lisaks veel 910.50 krooni, kokku 10 108.75 krooni. Koondamishüvituse arvutamise kuu keskmise palga on kostja arvutanud vastavalt VV 15.08.2001 määrusele nr 275. Kuna hageja on eksinud puhkusetasu arvutamise korra, keskmise palga arvutamise korra ja palgaseaduse vastu, on hageja arvutused saadavate summade suhtes valed. Poolte esitatud õhtuste tundide lisatasu arvestused on erinevad. Kostja on õhtutundide arvu osas lähtunud tema poolt koostatud tööaja graafikust, hageja on esitanud ainult 01.-30.04.2007 väidetava tööaja graafiku, kusjuures töösuhe lõppes 16.03.2007, ja lisaks graafiku, millest ei loe välja, millise aasta ja kuu kohta see käib; hageja ei ole tõendanud töötamist tema poolt arvestuses näidatud ja tööandja graafikuga võrreldes rohkemate tundide osas. Ühe tunni töötasu arvestuse osas on kostja lähtunud PaS § 17, mille kohaselt lisatasu iga töötunni eest õhtusel ajal ei tohi olla väiksem kui 10% töötaja tunnipalga määrast, seega arvutatakse lisatasu töölepingus näidatud palgamäära alusel. Hageja on vääralt võtnud tunnipalga arvutamisel arvesse kogu antud kuul teenitud töötasu (aprill 2006 lisatasu lisatöö eest 498 krooni ja 315 krooni, juunis 2006 puhkepäeva lisatasu ja detsembris 2006 jõulupreemia, milline ei ole preemia töö eest, vaid jõulude puhul antav ühekordne rahasumma, seega ei saa neid summasid lugeda töötasu hulka (PaS § 2 lg 1)). Hageja on hagiavalduse lisas toonud välja hindamisnädalatel tema arvates mitte arvestatud õhtutunnid: 2005 november 12,5 tundi (5x2,5), 2006 veebruar 12,5 tundi (5x2,5), 2006 mai 5 tundi (2x2,5). Kostja tööaja graafikutest nähtub, et 2005 novembris on arvestatud ja tasustatud õhtust tööaega 34,5 tundi, 2006 veebruaris 13,5 tundi, 2006 mais 9 tundi, 2006 juunis 4 tundi. Nende tundide hulgas on ka hindamisnädalate õhtune tööaeg.

MAAKOHTU LAHEND

Töövaidluskomisjoni 30.05.2007 istungi protokolli järgi viibis istungil avaldaja U.M. . Protokollis on märgitud, et töövaidluskomisjoni juhataja selgitab otsuse vaidlustamise, jõustumise ja täitmise korda. Ka otsuses on pööratud avaldaja tähelepanu ITVS § 6 sätestatud tööõiguslike nõuete esitamise tähtaegadele. Kohus leidis, et kostja taotlus kohaldada töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, tööle ennistamise ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmise nõudele aegumist, on põhjendatud. ITVS § 24 lg 1 sätestatud kohtusse pöördumise tähtaeg on hagi aegumise tähtaeg, see on materiaalõiguslik tähtaeg, mille ennistamine protsessisätete järgi ei ole võimalik. Töövaidluskomisjonis lõpetati menetlus 30.05.2007. Hageja sai sellest teada samal päeval istungil. Ühekuuline aegumise tähtaeg hakkas lugema sellest päevast, mitte otsuse kättesaamise päevast. Hagi on kohtusse esitatud 11.07.2007. Hageja esitatud saamata jäänud töötasu arvestus töövaidluskomisjonile ja kohtule (töövaidluskomisjoni toimik nr 9.13-02/7-2007 lk 102-104, kohtutoimik lk 34-37) on mõnevõrra erinev. Kostja on pärast avalduse esitamist töövaidluskomisjonile tunnistanud palga vähemarvestamist, teinud ümberarvestused ja kandnud hagejale saamata jäänud rahasummad üle. PalS § 17 kohaselt töö eest õhtusel ajal (kella 18-st kuni 22-ni) makstakse töötajale lisatasu või suurendatakse põhipalka vastavalt poolte kokkuleppele. Lisatasu iga töötunni eest õhtusel ajal ei tohi olla väiksem kui 10% töötaja tunnipalga määrast. PalS § 2 järgi on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. Viivis, mida tööandja on kohustatud PalS § 35 alusel maksma palga maksmisega viivitamise eest, ei kuulu palga hulka. Enne viivise arvestamist tuleb palgast maha arvata tulumaks. PalS § 35 kohaselt tuleb viivist arvestada vaid makstavast palgast. Palga maksmisega viivitamine toob PalS § 35 kohaselt tööandjale kaasa viivise maksmise kohustuse, kuid üksnes selle seose kaudu ei saa palganõude esitamise tähtaega laiendada viivisenõudele. ITVS § 6 lg 1 kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud. Sama paragrahvi 2. ja 3. lõikes tehakse erand töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise ja palga maksmise nõude esitamise tähtaja kohta, mis on vastavalt üks kuu ja kolm aastat. Kõigi muude töösuhtest tulenevate nõuete esitamise tähtaeg on neli kuud. Puhkuseseaduse § 2 lg 1 kohaselt arvutatakse päevatasu üldjuhul arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palga kogusummast; lõike 3 kohaselt arvatakse päevatasu arvutamisel palga koosseisu töötaja teenitud palgana käsitatavad summad – põhipalk, lisatasud, preemiad ja juurdemaksed. Päevatasu arvutamisel ei võeta arvesse puhkusetasu ning teiselt tööandjalt saadud palka, samuti ravikindlustuse hüvitist ja teisi summasid, mida palgaseaduse kohaselt ei käsitata palgana; § 3 lg 1 kohaselt liidetakse päevatasu arvutamisel § 2 lõikes 1 või lõikes 2 nimetatud ajavahemiku palgasummad ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade (mille hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi) arvuga, saades sel viisil ühe kalendripäeva keskmise päevatasu; § 4 lg 1 kohaselt puhkusetasu ja töö- või teenistussuhte lõpetamisel kasutamata puhkuse eest rahalise hüvitise arvutamisel korrutatakse käesoleva määruse kohaselt arvutatud päevatasu puhkuse kalendripäevade (mille hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi) arvuga. Kohus, tutvunud hageja ja kostja saamata jäänud palga ja viivise arvestustega, leidis, et kostja uus palgaarvestus on õige ja saamata jäänud palk on ka välja makstud. Kostja on õigesti kohaldanud seadustes sätestatut nii palga, viiviste, puhkusetasu kui puhkusehüvitise

arvutamisel. Hageja seisukohad puhkusehüvitise ja viivise arvutamise osas ei vasta seadustes kehtestatule ja ei ole põhjendatud. Pooled on esitanud erinevad õhtuste tundide arvestused. Hageja väidab, et kostja esitatud tööaja tabelid on võltsitud ja tagantjärele koostatud. Hageja esitatud tunniplaan (hagiavalduse lisa 25, tl 33) ei ole tegelikult töötatud tööaja tabel. Tunniplaanist ei nähtu, millise perioodi kohta see kehtib. Kohus leidis, et seda ei saa tõlgendada kui töötaja tööaja tabelit. Hageja väide tööaja tabelite võltsimise kohta ei ole usaldusväärselt tõendatud. Kuna hageja nõue on täidetud, siis tuleb jätta hagi saamata jäänud tasude osas rahuldamata.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

isikukaardil ja palgalipikul nr 28 (toimiku lk 181, 182) on detsembris väljamakstud lisaraha nimetatud jõulupreemiaks. Jääb arusaamatuks, millistel alustel need jõulupreemiad määratud on. T. V. Lihtmaa on üksik lastetu majanduslikult kindlustatud isik, kes on seadusevastaselt määranud endale käskkirjaga jõulutoetuse 5500 krooni. Lemmi Paulile ja Riina Neemele on makstud suurem rahasumma kui teistele töötajatele. Arvesse ei ole võetud ei töökoormust, laste arvu või olemasolu ega ka töötajate majanduslikku olukorda. Juhul kui arvesse on võetud tehtud tööd, siis on see ikkagi preemia, mitte toetus, ning preemia on palga osa. Puhkusetasu ja puhkusehüvitise arvestuskäigus ei näe seadus ette mingeid erinevusi. ITVS § 30 lg 1, 3 järgi peab töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel töötaja poolt saadav rahasumma võrduma tasuga, mida töötaja oleks saanud töö jätkamisel. VV määruse nr 278 § 1 lg 3 alusel tuleb puhkusetasuna säilitada kokkulepitud palk, kui töötajale maksti ainult põhipalka nagu hagejale. Seadus ei räägi viiviste arvestamise osas mitte netost, vaid palgast. Hageja on viivised õigesti arvestanud ning jääb oma nõudmiste juurde.

2007 märtsis tegi kostja ümberarvestuse perioodi 26.09.2005–28.02.2007 kohta, mille käigus arvestati välja hageja lisatasu tööaja graafikute alusel õhtuste tundide eest, juurdemaksed (st palgavahe tundide eest, mille võrra töötajal oli võrreldes koormusega vähem tunde), tehti ümberarvestus 2006. a saadud puhkusetasu osas ja lisati saamata töötasu puhkepäeval tehtud 4-tunnise töö eest koefitsendiga 1,5. Saadud summa, 2771.60 krooni, maksti välja 16.03.2007. Tulenevalt PalS § 2 lg 1 ei saa viivist palga maksmisega viivitamise eest lugeda palga osaks. ITVS § 6 kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud, v.a palga maksmise nõude esitamise tähtaeg. Seega palus kostja kohaldada 2005-2006 viiviste nõudele aegumist. Hageja on oma viivisearvestuses lähtunud mitte ülekandmisele kuulunud summast, vaid brutosummast, mis on väär, kuna ülekandmisele kuuluv palk on netopalk. Puhkusetasu arvutamise korra § 1 lg 3 räägib puhkusetasu, mitte töölepingu lõpetamise korral kasutamata puhkuse hüvitise arvutamisest. Nimetatud korra § 4 lg 1 tulenevalt arvutatakse kasutamata puhkuse hüvitis alati päevatasu järgi, ka siis, kui on tegemist kindlat palka saava töötajaga. Palga säilitamise variant ei ole hüvitise arvutamisel rakendatav.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Kunstikooli vastu ITVS § 4 lg 1 1alusel, kuna töötaja rahaline nõue ületas 50 000 kr. Töövaidluskomisjoni otsuse (tl 7) kohaselt esitas U.M. töövaidluskomisjonile järgmised avaldused:

Ringkonnakohus märgib, et maakohtu seisukoht, et hageja nõude aegumise tähtaeg hakkas kulgema 30.05.2007, kui hageja sai teada, et tema nõuet töövaidluskomisjonis läbi ei vaadata, ei ole õige. Hageja on maakohtusse hagi esitanud kooskõlas ITVS § 24 lg 1, mille kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Hageja nõue ei oleks aegunud ka juhul, kui asuda seisukohale, et hageja siiski loobus

Üllar Roostoja

Egon Konsand

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.