Tsiviilasja number
2-07-4856
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.10.2008, Tallinn
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Ülle Jänes, Ande Tänav
Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend
MLi (L) hagi Estmilk Production OÜ vastu töötasu ja viivise väljamõistmiseks Pärnu Maakohtu 28.04.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MLi apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja ML (ik xxxxxxxxxx) Hageja esindaja adv Natalia Suvorova Kostja Estmilk Production OÜ (reg.kood 10935387) Kostja esindaja Evi Tänak-Aruksaar
09.11.2006 esitas hageja avalduse töölt sunnitud puudumise aja eest töötasu ja palgamaksmise viivise saamiseks Tööinspektsiooni Raplamaa Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni. 19.12.2006 otsusega jäeti hageja avaldus rahuldamata. 05.02.2007 esitas hageja maakohtusse hagiavalduse, milles palus välja mõista kostjalt sunnitud töölt puudumise aja eest saamata jäänud töötasu 6312 krooni ja viivis 1730 krooni. Kostja vastuväited
Kohus leiab, et töövõimetuslehed nr-d 00011412, 00011584 põhjusega üleviimine teisele tööle ei olnud hagejale aluseks töölt ära jäämiseks. 22.09.2006 pakuti hagejale kergemat tööd, kuid ta keeldus ja nimetatud kuupäevast alates enam tööle ei ilmunud. TLS § 63 lg 1 sätestab, et rasedal on õigus nõuda arsti vormistatud haiguslehe alusel töötingimuste ajutist kergendamist või ajutist üleviimist teisele tööle. Töötajale hüvitatakse palgavahe Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduses ettenähtud korras ning § 63 lg 2 sätestab, et kui tööandja asukoha järgne tööinspektor on tuvastanud, et tööandjal ei ole võimalik raseda töötingimusi kergendada või teda kergemale tööle üle viia, vabastatakse ta haiguslehel näidatud ajaks tööst ja makstakse kohustusliku ravikindlustuse hüvitist Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduses ettenähtud korras. Kostja ei ole taotlenud tööinspektori poolt tuvastamist, et tööandjal ei olnud võimalik töötaja töötingimusi kergendada või teda kergemale tööle üle viia. Seega ei olnud põhjust hagejat vabastada haiguslehtedel näidatud ajaks tööst. Hageja kohustus oli igal tööpäeval tööle tulla ja tööandjal kohustus pakkuda talle võimetekohast tööd. Kuna hageja tööle ei ilmunud, ei saanud tööandja talle ka kergemat tööd pakkuda. Tunnistaja EB tõendas, et hagejal ei olnud alates 22.09.2006 magnetkaarti. Kohtus ülekuulatud tunnistajate RR ja HK ütlustel, kes töötasid tehases valvuritena, oli hagejal võimalik tööle tulla ilma magnetkaardita, sest kui isik töötas kostja juures, oli tagatud töölepääs. Seega hageja puudus töölt alates 22.09.-20.10.2006 ning alates 28.10.-09.11.2006 alusetult, pannes toime töökohustuse jätkuva rikkumise. Asjaolu, et tööandja ei teinud märget töölepingusse hageja teisele tööle üleviimise kohta, ei oma tähtsust, kuna tegelikkuses oli töötingimuste muutmine toimunud. Hageja ei olnud sunnitud töölt puuduma ning seega puudub tal seaduslik alus nõuda töötasu ja viivist ajaperioodide 22.09.20.10.2006 ja 28.10.-09.11.2006 eest kokku 8042 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused
arvestada tunnistaja EBi ütlustega, kuna tõendamist leidis vastupidine, s.t et asutuse territooriumile pääses ka ilma magnetkaardita. Apellatsioonkaebusest ei loe välja, milles seisnesid tunnistajate ütluste vastuolud. Vastustaja leiab, et apellandi enda väited on vastuolulised, näiteks „tööd ei pakutud kuni 28.10.2006, mil jäin sünnituspuhkusele“ ja edasi „dekreetpuhkus ei alanud aasta lõpust, vaid hiljem“. Kostja soovib täpsustada, et lisatud töövõimetuslehtedest on näha, et 28.10.-09.11.2006 oli apellant vabastatud töölt põhjusega „üleviimine teisele tööle“, 10.–23.11.2006 põetas ta alaealist last, 24.11.2006–04.01.2007 oli apellant haigestunud ning nn dekreetpuhkus algas 05.01.2007. Kostja on arvamusel, et apellatsioonkaebuses toodud asjaolud ei oma asjas tähtsust ega anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
Maakohus tuvastas õigesti, et hageja ei olnud sunnitud töölt puuduma, sest tööandjal oli talle pakkuda arsti poolt tehtud ettekirjutusele vastavat tööd, kuid hageja ise keeldus tööandja poolt talle pakutud tööst. Kuna tõendamist leidis, et hageja ajavahemikel 22.09.-20.10.2006 ja 28.10.- 09.11.2006 tööl ei olnud ja tööd ei teinud, ei olnud tal õigust töötasule sel perioodil ja viivise nõuet tekkida ei saa. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusnormi rikkumist, mis oleks aluseks kohtuotsuse tühistamiseks ja asja kohtule uueks läbivaatamiseks saatmiseks. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmisel TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluse kaotaja, s.t hageja kanda.
U.Loonurm
Ü.Jänes
A.Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.