Tööõigus › Muud tööõigusasjad

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 28.04.2008, Rapla Tsiviilasja number 2-07-4856 Tsiviilasi M L hagi Estmilk Production OÜ töötasu ja viivise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja M L ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxxx, xxxxx xxx x), hageja esindaja vandeadvokaat Natalia Suvorova, kostja Estmilk Production OÜ ( reg.nr 10935387, asukoht Rapla, Viljandi mnt 91e), kostja esindaja Evi Tänak-Aruksaar Kohtuistungi toimumise aeg 19.03.2008 Resolutsioon Jätta M L hagi Estmilk Production OÜ vastu töötasu ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata. Välja mõista Eesti Vabariigilt 5451,60 krooni töötasu vandeadvokaat Natalia Suvorova kasuks osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud Hageja tööleping hageja juures tootmistöölisena sõlmiti kirjalikult alates 14.08.2006. Tööle asus hageja oma töökohta alates 11.08.2006. Töö seisnes imikute piimapulbri väikepaki pakkimises ja tööpäeva pikkus tavaliselt oli 12 tundi, s.t töö algas 8.00 ja lõppes 20.00. Töökohustuste hulka kuulus ka raskuste tõstmine üle 10 kg, ka oli töö iseloom selline, et pidi töötama pidevas sundasendis. Mõned lühemad tööpäevad olid vaid siis, kui tootmist ei toimunud ja tööandjal polnud rohkem tööd pakkuda, edaspidi oleks olnud vaid 12-tunnised vahetused ja töögraafik järgmine – 2 päeva järjest tööl ja siis 2 vaba päeva jne alates sellest ajast kui hageja viis arstitõendi enda kergemale tööle üleviimise kohta. 22.09.2006 viis hageja tööandjale oma otsesele ülemusele E B arstitõendi, mille alusel soovis, et teda viiakse üle kergemale tööle, kuna senisel tööl ei olnud võimalik jätkata tervislikel põhjustel. Hageja

tööpäeva pikkuseks oli 12 tundi, tööülesannete hulgas raskuste tõstmine üle 10 kg ning pidevas sundasendis töötamine. Töödejuhataja sõnul polnud hetkel hagejale teist tööd pakkuda ning ta soovitas hagejal jääda koju haiguslehega. E B sõnul olevat temal lihtsam hageja asemele tööle võtta uus inimene, kui hakata arvestama tingimustega, mis hageja töötamisega kaasnenud oleksid. Töödejuhataja palus tagastada magnetkaart, mis tagas sissepääsu töökohale. Hageja lahkus töökohast ning jäi ootama, millal temaga ühendust võetakse ja kergemat tööd pakutakse. Tööandja hagejaga ühendust ei võtnud. Kostja palus anda hagejal selgitusi, miks ta puudus töölt ajavahemikul 22.09.-20.10.2006. Kostja ei ole hageja töölepingusse muudatusi teinud, kutsunud tööle ega pakkunud kergemat tööd. Hageja töökohale ei saanud minna, kuna tal puudus magnetkaart. Tööandja on ebaausalt käitunud ja süüdistab alusetult töökohustuste täitmise rikkumises. Hagejale ei võimaldatud tööleasumist ajavahemikul 28.10.2006 kuni sünnituspuhkusele jäämiseni. Töövaidluskomisjonile esitas tööandja valeandmeid. Hageja nõue Hageja palub välja mõista kostjalt sunnitud töölt puudumise aja eest saamata jäänud töötasu 6312.- kr ja viivise 1730.- kr. Kostja vastuväited Kostja esindaja E.Tänak-Aruksaar vaidleb hagile vastu. 22.09.2006 pöördus hageja vaneminsener L S poole ja soovis vabaks 25.09.2006 seoses laste hooldamisega. Kuna töögraafik seda ei võimaldanud, soovitati tal võtta haigusleht. Selle peale hageja pahandas ja lubas haiguslehe võtta kuni dekreetpuhkuseni. Tootmisjuht E B hagejale vaba päeva ei lubanud ning hageja lubas kohe arsti juurde minna. Mõne aja pärast hageja tuli tagasi ja esitas arstitõendi üleviimiseks kergemale tööle seoses tervisliku seisundiga. Hagejale lubati kergemat tööd. Hageja teatas, et ta tööle rohkem ei ilmu ning jääb aasta lõpuni haiguslehele ning lahkus töölt. Töövõimetusleht põhjusega üleviimine teisele tööle, ei ole töötajale aluseks töölt ära jäämiseks. Hageja ei nõustunud temale tööandja poolt pakutud kergema tööga ning lahkus omavoliliselt töölt 22.09.2006 ja puudus põhjuseta töölt. Magnetkaardi andis hageja ära omal algatusel. 08.11.2006 esitas tööandja Raplamaa Tööinspektsioonile taotluse töölepingu lõpetamiseks raseda isikuga. Hageja esitas tööandjale töövõimetuslehed töövabastuse periood 28.10.2006 kuni 09.11.2006, tööst vabastamise põhjus üleviimine kergemale tööle ja töövabastuse periood 10.11.2006 kuni 23.11.2006, tööst vabastamise põhjus – alla 12-aastase lapse põetamine. Haigekassa andis korralduse hageja ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetulehtede nr 00011412 ja nr 00011584 alusel mitte määrata ja välja maksta seoses sellega, et eelpoolnimetatud töövõimetuslehtedel puudub ajutise töövõimetuse perioodidel Tööinspektsiooni kooskõlastus teisele tööle üleviimise võimatuse kohta. Tööandja ei ole kohustatud maksma tasu aja eest, mil töötaja keeldub tööle tulemast. Maakohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. TLS § 1 sätestab, et tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Töölepinguga 14.08.2006 loeb kohus tuvastatuks, et hageja asus tööle kostja juures 14.08.2006 tootmistöölise ametikohale.