2-04-670/10 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-04-670 Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Asjaolud Ida-Virumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 06.05.2004.a otsusega (toimiku lk 8-11) mõisteti S.E.OÜ-lt K. A.(A.), R.G., T. V., L. H. (K.), L. B. (B.), L. B., S. Š., T. G. (G.), R. L., G. I. (I.), V. K., T. I. ja G. O. kasuks välja 1860 krooni saamata jäänud jõulutoetust. Avaldajate nõuded jõulutoetuse väljamaksmisega viivitamise aja eest viivise nõudes jäeti rahuldamata. 11.06.2004.a esitas S.E.OÜ (edaspidi tekstis hageja) Narva Linnakohtule (alates 01.01.2006 Viru Maakohus) hagiavalduse (toimiku lk 1-7) R.G. (edaspidi kostja) vastu, milles palus tunnustada hageja õigust mitte maksta kostjale jõulutoetust 1860 krooni. Hagiavaldus Esitatud hagiavalduse kohaselt maksis hageja kostjale jõulutoetust 300 krooni. Nimetatud asjaolu võttis töötaja töövaidluskomisjonile esitatud avalduses omaks. Töövaidluskomisjon lahendas asja toetudes 2000.a kollektiivlepingule. Hageja ei olnud 2000.a kollektiivlepingust teadlik. 2000.a väidetavalt kehtiv kollektiivleping on vastuolus kollektiivlepingu seadusega (KLS), sest ei ole registreeritud seadusega ettenähtud korras. Registreerimise eesmärgiks on õigusjõu andmine lepingule ka kolmandate isikute suhtes, kes ei ole lepingu sõlmimise hetkel lepingu poolteks, kuid kelle õiguseid ja kohustusi vastav leping võib mõjutada. Registreerimise ja andmebaasis kajastamise teel on nimetatud kolmandatel isikutel võimalus teada saada tekkivatest õigustest ja kohustustest, kui töötajate töölepingud võetakse üle töölepingu seaduse (TLS) § 6 tähenduses. Nimetatud asjaolu on eriti oluline riigihanke käigus tekkivas situatsioonis, kui antakse üle töötajate töölepingud. Antud juhul ei olnud hagejal võimalust ette teada 2000.a kollektiivlepingu olemasolust. Hageja võttis kostja töölepingu üle 01.12.2003.a AS-i N.E. riigihankekonkursi võitmise tulemusel. Riigihankekonkursi käigus ei teavitatud hagejat muudest kohustustest töötajate suhtes, kui lepingu lahutamatus lisas üle antud kollektiivlepingus oli sätestatud. Hagejale anti üle 2002.-2003.a kollektiivleping. Hageja esindaja ja töötajaid esindavate ametiühingute esindajad sõlmisid 24.11.2003.a kokkuleppe, milles täpsustasid 2002.-2003.a kollektiivlepingu tingimusi. Kehtivaks kollektiivlepinguks pidasid pooled läbirääkimiste ajal 2002.-2003.a kollektiivlepingut, millele toetudes tegid kokkulepped poolte huve arvestades. Töötajate esindajad teatasid 2003.a jõulutoetuste osas, et proportsionaalse osa jõulutoetustest (11 kuud) maksab töötajatele, kas endine tööandja ESS P. AS otse või peab N.E. AS töötajate jõulutoetused kinni eelmiselt tööandjalt ja kannab nimetatud summad üle töötajatele otse või hageja kaudu. Töötajate esindajate (ametiühingute esimeeste) poolt kirjutati kokkulepe alla vastavalt 26.11.2003.a ja 12.12.2003.a. Töötajate esindajad ei ole kokkulepet ega selle osa vaidlustanud. Hageja tahteavaldus oli suunatud 2002.-2003.a kollektiivlepingu muutmisele. Töötajate esindajad pidid nimetatud asjaolu teadma, sest kokkuleppe sõlmimisel kasutati eestikeelset 2002.-2003.a kollektiivlepingut, kuid töövaidluskomisjonis väitis kostja esindaja, et 2000.a kollektiivleping on venekeelne. Kokkuleppe tekstis on otseselt viidatud kehtivale kollektiivlepingule, milleks oli 2002.-2003.a kollektiivleping. Kokkuleppe tekst viitab otseselt 2002.-2003. aasta kollektiivlepingu vastavatele punktidele. Töötajate esindajatel oli piisav aeg kokkuleppega tutvumiseks enne selle allkirjastamist. Allkirjastades 24.11.2003.a kokkuleppe, tunnustasid töötajate esindajad 2002.-2003.a kollektiivlepingut ja kokkulepet, mille kohaselt kalduti kõrvale 2002.-2003.a kollektiivlepingus sätestatust ning täpsustati poolte huve tagavad sätteid. Seega muutsid hageja ja töötajate volitatud esindajad 2002.-2003.a kollektiivlepingu sätteid KLS § 13 tähenduses.

2-04-670 2002.-2003.a kollektiivleping sätestab jõulutoetuse maksmise 1700 krooni ulatuses (p 12.12), kusjuures vastavalt jõulutoetuse maksmise sättele on toodud proportsionaalsuse põhimõte vastava tööandja juures töötatud ajast lähtudes. Hageja leiab, et vastavalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele (VÕS § 6, 7) ei ole kohane, et tööandja, kes võtab töölepingud üle detsembrikuus, peab maksma jõulutoetust kokku 200 000 krooni ulatuses, samas kui töötajad ei ole veel tööandja heaks oma panust andnud. Kostja nõudis jõulutoetust 2000.a kollektiivlepingu alusel ühe miinimumpalga suuruses, kuid ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks 2000.a kollektiivlepingu kehtivust seisuga 0l.12.2003.a, kui hagejale anti üle töötajate töölepingud. Kollektiivlepingu kehtivust saab tõendada ainult dokumentaalsete tõenditega, milleks saab olla kirjalik kokkulepe endise tööandja ESS P. AS-i ja töötajaid esindavate ametiühingute vahel või sotsiaalministeeriumi registriandmete väljavõte 2000.a kollektiivlepingu kehtivuse kohta. AS-i N.E. ja ametiühingute vahel eksisteerib kokkulepe, mille kohaselt riigihanke teeninduslepingu lõppemisel lähevad töötajad tagasi AS-le N.E. või järgmisele teenuse osutajale. Eeltoodut tõendab väljavõte teeninduslepingust p 4.7. Selle kokkuleppe tähenduses oli töötajate üleandjaks AS-le N.E. teenuse osutaja ESS P.AS. Tellija AS N.E. andis töötajad edasi hagejale (endine AS S.). Nimetatud kokkuleppe kohaselt oli AS-i N.E. ja kostja vahelises lepingus sätestatud töölepingute üleminek TLS § 6 tähenduses. Eeltoodu tõttu on kohane väita, et kuigi füüsiliseks töölepingute üleandjaks oli endine tööandja ESS P. AS, anti lepingud üle hagejale ASi N.E. poolt. Antud üleandmise tulemusena hakkas hageja ja kostja vahel kehtima 2002.-2003.a kollektiivleping. Kostja märkis töövaidluskomisjonis, et töötajate töölepingute üleminekul hagejale läksid üle ka 2000.a kollektiivlepingu tingimused. Hageja rõhutas, et seisuga 01.12.2003.a ei kehtinud ESS P. AS-i ja töötajate vahel kollektiivlepingut. 2000.a kollektiivleping sai kehtida äärmisel juhul kuni 2002.aastani, vastavalt väidetava automaatse 12-kuulise tähtaja pikenemise sättele kollektiivlepingus. Edasi kehtisid kollektiivlepingu tingimused vastavalt KLS § 11 lg 5 sätestatule, mille kohaselt on pooled kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni kohustatud täitma kollektiivlepingu tingimusi, välja arvatud kohustus pidada töörahu. Seega ei kehtinud töötajate üleminekul hagejale enam kollektiivleping, vaid endine tööandja ja kostja täitsid vastava kollektiivlepingu tingimusi. Töötajate üleminekul kehtestas AS N.E. vastavalt ametiühingutega sõlmitud kokkuleppele tingimused töötajate huvide kaitseks 2002.-2003.a kollektiivlepingu alusel. Nimetatud kokkuleppe olemasolu on kinnitanud ka ametiühingute liidrid. Töötajate üleandmisel ei saanud hagejale kollektiivleping üle minna, kuna lepingut ei olnud. Tulenevalt 2002.-2003.a kollektiivlepingu punktist 12.12 maksab tööandja töötajatele jõulutoetust

2-04-670 2003.a kollektiivlepingut. 2000.a sõlmiti AS-i N.E. administratsiooni ja Eesti Energeetikatöötajate Ametiühingute Liidu vahel kollektiivleping. Sellel perioodil oli kostja töösuhetes AS-ga N.E.. 2000.a, pärast riigihanke konkursi läbiviimist, mis oli suunatud AS-i N.E. ettevõtete territooriumi koristustööde täitmisele, anti TLS § 6 alusel kostja töölepingu üle konkursi võitnud ettevõttele ESS P. AS. Vastavalt KLS § 11 lg 4 läks koos töölepingutega üle ka 2000.a kollektiivleping. 2000.a detsembrist kuni 2003.a detsembrini oli kostja tööandjaks ESS P. AS. Selle perioodi jooksul ei sõlmitud teist kollektiivlepingut. Tööandja ESS P. AS täitis probleemideta 2000.a kollektiivlepingu tingimusi. 01.12.2003.a andis ESS P. AS TLS § 6 alusel töölepingud üle konkursi uue vooru võitnud ettevõttele S.AS, edaspidi S.E.OÜ. Kuna ESS P. ASga ei sõlmitud uut kollektiivlepingut, läks vastavalt KLS § 11 lg 4 koos töölepingutega üle ka 2000.a kollektiivleping. Kollektiivlepingu registreerimata jätmine ei saa mõjutada kollektiivlepingu kehtivust. Hageja viide KLS §-le 17 ei ole õige, kuna 2000.a kollektiivleping ei ole seadusega vastuolus. Väär on hageja väide, et 24.11.2003.a kokkuleppe sõlmimisega tunnistati 2002.-2003.a kollektiivlepingut, tühistades 2000.a kollektiivleping. 24.11.2003 allkirjastatud kokkulepe näol on KLS § 13 ja 2000.a kollektiivlepingu p 13.4 tähenduses tegemist vaid 2000.a kollektiivlepingu lisaga, mis ei tühista 2000.a kollektiivlepingut tervikuna. Kuna pooled ei määranud kindlaks (ja seda tahtlikult) kollektiivlepingu kehtivuse lõppemise tähtaega, on kollektiivlepingu kehtivuse tähtaja automaatse pikendamise tingimus tähtajatu. Kumbki pool ei esitanud kirjalikke ettepanekuid 2000.a kollektiivlepingu tingimuste muutmiseks. Järelikult ei saa rääkida kollektiivlepingu kehtivuse lõppemisest. 2002.-2003.a kollektiivlepingu poolteks on AS N.E. ja Eesti Energeetikatöötajate Ametiühingute Liit ning leping ei laiene ESS P. AS-le. Seega ei mõjutanud nimetatud lepingu sõlmimine 2000.a kollektiivlepingu kehtivust ESS P. AS-i tööandjana tema töötajate suhtes. Hageja ja tema töötajate vahel võib kohaldada ainult 2000.a kollektiivlepingut. Kohtuistung 30.09.2008.a toimunud kohtuistungil toetas hageja esindaja hageja nõuet ja täiendas järgmist. Kostja poolt esitatud nõue toetub 2000.a kollektiivlepingule. Kostja on omaks võetud, et ei ole esitanud avaldust jõulutoetuse saamiseks 2002-2003.a kollektiivlepingu alusel. Seega on toetunud kostja oma nõudes ainult 2000.a kollektiivlepingule. Kui kostja väidab, et 2000.a kollektiivleping pikenes nii öelda kestvalt 12 kuu perioodil, siis ei vasta nimetatud väide lepingu sätetele sellisel põhjusel, et 2000.a kollektiivlepingus, mida kostja on esitanud, on märgitud lõpetamise aeg 31.03.2001.a ja kollektiivlepingu pooled on kokku leppinud, et kui kumbki pool ei ole soovinud lepingut muuta, siis loetakse leping automaatselt pikendatuks 12 kuuks. Lepingu säte ei viita korduvale pikendamise võimalusele. Vastav asjaolu on tuvastatud Ringkonnakohtu lahendis 2-04565, kus olid hinnatud sarnased asjaolud, kus oli vaidlus lepingu kehtivuse kohta. Antud vaidluses leidis Ringkonnakohus, et 2000.aasta kollektiivleping ei laiene tööandjale. Eeltoodut täiendab hageja ja kostja vahel sõlmitud 24.11.2003.a kokkulepe 2002-2003.a kollektiivlepingu osalise muutmise kohta. Seega tingimustes kui 2000.a kollektiivleping oli lõppenud 2002. aastaks, ei saanud nimetatud kollektiivleping kesta edasi. Kollektiivlepingu seadus sätestab kollektiivlepingu tingimuste täitmist ja kollektiivlepingu muutmist, kuid ei sätesta otseselt, et kõik lõppenud kollektiivlepingu tingimused võiksid jätkuda igavesti. Kollektiivlepingu seadus sätestab ka põhimõtte, et kirjaliku kollektiivlepingu sõlmimisel loovad pooled lepingule suhted kollektiivlepingu tähenduses. Kui hageja ja kostjat esindav ametiühing allkirjastasid 24.11.2003.a kokkuleppe 2002-2003.a kollektiivlepingu kohta, siis tunnustas sellega kostja esindaja 2002-2003.a kollektiivlepingu kehtivust esindatava organisatsiooni üle. Nimetatud ajal ei kehtinud ühtegi teist lepingut ja muuhulgas 2000.a kollektiivleping oli lõppenud.

2-04-670 Seega, kui kostjat esindav organisatsioon andis nõusoleku esitada avaldus kehtetu lepingu alusel, siis võttis ta endale riski, et töötaja võiks jääda jõulutoetuseta. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole esitanud avaldust jõulutoetuse saamiseks 2002-2003.a kollektiivlepingu alusel. Seega ei kuulu vaidluse valda 2002-2003.a leping ja tema tingimused, sest kostja ei ole selle kohta ühtegi nõuet ega vastuhagi esitanud. Ringkonnakohtu otsuses 2-04-565 on tuvastatud, et kuna 2000.a leping ei kehtinud hageja ja hageja töötajate vahel, puudus kostjal õigus nõuda jõulutoetust kehtetu kollektiivlepingu alusel. Tulenevalt sellest palub hageja tunnustada õigust mitte maksta kostjale jõulutoetust 2000.a kollektiivlepingu alusel 1860 krooni suuruses ja kõik menetluskulud hageja palub jätta kostja kanda. Kostja jäi vastuses toodud seisukoha juurde. Palub välja mõista hagejalt tasumata jäänud jõulutoetus summas 1860 krooni. Nõue toetub 2000.a kollektiivlepingule. See kollektiivleping kehtis kollektiivlepingu punkti 13.2 alusel. Ei olnud märgitud mitu korda saab pikendada lepingut. 01.12.2003.a kollektiivleping kehtis. Kollektiivlepingu seaduse § 11 lg 1 uus tööandja on kohustatud täitma kehtiva kollektiivlepingu tingimusi kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni. Firma S.E.OÜ pole kunagi tõstnud küsimust 2000.a kollektiivlepingu kehtetuks tunnistamiseks. Arvestades seda situatsiooni, millisesse firma sattus, kui talle anti üle teine leping, ametiühingud püüdsid toetada rahu töösuhtes. Nad hakkasid läbi rääkima S.E.OÜ esindajatega ning sõlmisid täiendava kokkuleppe 24.11.2003.a. See kokkulepe ei lõpetanud 2000.a kollektiivlepingut. Ta täiendas 2000.a kollektiivlepingut kollektiivlepingu mehhanismi alusel. Tehing, mis oli sõlmitud N.E.e ja S.E.OÜ-u vahel teise lepingu üleandmises, ei vasta kollektiivlepingu seaduse nõuetele. Faktiliselt see toimus nii, et kaks firmat ilma ametiühinguta sõlmisid kollektiivlepingu, mis pidi kehtima koristajate suhtes. Kostja leiab, et leping on tühine. Viitega 2002-2003.a kollektiivlepingule, kus ei ole ühtegi sõna koristajatest, ei saa nõustuda, et see leping kehtis koristajate suhtes. Kostja nõuab, et R.G.`le oleks välja makstud tasumata jäänud jõulutoetus 2003.a eest summas 1860 krooni ja kõik kohtukulud oleks hageja kanda. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud käesoleva tsiviilasja toimiku ja töövaidlusasja nr 9.02-02/928-940-2004 materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus tuvastas, et Ida-Virumaa Tööinspektsiooni Narva Töövaidluskomisjoni otsusega 06. maist 2004.a. nr mõisteti S.E.OÜ-lt R.G. kasuks välja saamata jäänud jõulutoetuse osa 2003.a. eest 1860 krooni suuruses brutosummas ja jäeti avaldaja nõue jõulutoetuse väljamaksmisega viivitamise aja eest viivise osas rahuldamata. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 24 lg 1 järgi töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maa- või linnakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast (hagi esitamisel 10.juunil 2004.a. kehtinud seaduse redaktsioon). Seega vaatab kohus kohtus läbi sama töövaidlust, kus töötaja (käesolevas vaidluses nimetatud kostja) on esitanud tööandja (käesolevas vaidluses nimetatud hageja) vastu nõuded 2000.a. kollektiivlepingu alusel tööandjal jõulutoetuste maksmise kohustamiseks ja jõulutoetustega väljamaksmisega viivitamise eest viivise nõudes. Kohus tuvastas, et hageja tegelik nõue on välja mõista S.E.OÜ-lt jõulutoetus 1860 krooni 2003.a. eest. Hageja leiab, et tema õigus 2003.a. jõulutoetuse nõudmiseks tuleneb 2000.a.

Kohus tuvastas, et S.E.OÜ võttis kostja töölepingu üle AS-lt N.E. riigihankekonkursi võitmise tagajärjel. Vaidlust ei ole, et töövõtulepinguga, mis jõustus 01.12.2003.a. võttis S.E.OÜ üle kostja töölepingu AS-lt N.E.. Vaidlust ei ole, et hagejale anti üle 2002.-2003.a. kollektiivleping riigihanke töövõtulepingu koosseisu köidetud ja lehekülgede arvuga kirjeldatud mahus. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja oleks teadnud 2000.a. kollektiivlepingust, mille alusel töötaja nõuab temalt jõulutoetust. Kuna hageja on esitanud väited, et ta ei olnud teadlik 2000.a. kollektiivlepingust, siis kohus annab hinnangu, et kui pooled peaks täitma 2000.a. kollektiivlepingu tingimusi, siis kas kollektiivleping oleks olnud tühine kui ta ei ole registreeritud kollektiivlepingute registreerimise andmekogus. KLS § 4-1 järgi sõlmitud kollektiivlepingud registreeritakse Sotsiaalministeeriumi poolt peetavas andmekogus. Vastavalt KLS § 17 kehtivad kollektiivlepingud ja kokkulepped, mis on sõlmitud enne seaduse jõustumist, niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus nimetatud seadusega. Hageja on seisukohal, et 2000. aasta väidetavalt kehtiv kollektiivleping on vastuolus kollektiivlepingu seadusega, sest ei ole registreeritud seadusega ettenähtud korras. Sotsiaalministri 2. jaanuari 2001.a. määrusega kehtestatud kollektiivse andmekogu asutamise ja pidamise korra § 2 kohaselt on andmekogu pidamise eesmärk on «Kollektiivlepingu seaduses» sätestatud ülesannete täitmiseks korrastatud andmekogu loomine sõlmitud kollektiivlepingute registreerimiseks ja «Kollektiivlepingu seaduse» paragrahvi 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 määratud tingimuste osas tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu ning tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel sõlmitud ja poolte kokkuleppel laiendatud kollektiivlepingu tingimuste avaldamine. Sama määruse § 10 lg 2 kohaselt enne 1. jaanuari 2001. a sõlmitud kehtivate kollektiivlepingute registreerimise andmekogus korraldab tööandja 1. aprilliks 2001. a. KLS § 12 lg 1 järgi peab sõlmitud kollektiivleping olema kättesaadav kõigile, keda see puudutab. Kohus leiab, et kollektiivlepingu seaduse §-s 4-1 sätestatud kollektiivlepingu registreerimise kohustus, ei säti kollektiivlepingu registreerimata jätmisel kollektiivlepingu tühisust. Samuti ei ole sätitud enne 01. jaanuari 2001.a. sõlmitud kollektiivlepingu registreerimise kohustus töötajatele või ametiühingule, seega ei saa panna kollektiivlepingu registreerimata jätmist kostja süüks. Kuigi KLS § 12 lg 1 järgi peab sõlmitud kollektiivleping olema kättesaadav kõigile keda see puudutab, tööandja väidab, et ta ei olnud 2000.a kollektiivlepingust teadlik, on kohtu arvates siiski mõistlik tõlgendada seadusi selliselt, et kui tööandjal on lepingulisi kohustusi, siis asjaolu kas ta väidab, et teab neist või mitte, ei vabasta teda nende täitmisest kui selline kohustus on olemas ja talle täitmise nõue esitatakse. Kuna poolte vahel on vaidlus 2000.a. kollektiivlepingu kehtivuse üle, siis hindab kohus järgmisena kas 2000.a. kollektiivleping kehtis sel ajal kui hageja võttis töövõtulepinguga kostja töölepingu üle AS-lt N.E..

2-04-670 Vaidlust ei ole, et AS N.E. ja ametiühingute vahel eksisteerib kokkulepe, mille kohaselt riigihanke teeninduslepingu lõppemisel lähevad töötajad tagasi AS-le N.E. või järgmisele teenuse osutajale. Teeninduslepingu p 4.7. kohaselt oli töötajate üleandjaks AS-le N.E. teenuse osutaja ESS P. AS. Tellija, AS N.E., andis töötajad edasi hagejale (endine AS S.). Seega kokkuleppe kohaselt oli AS N.E. ja hageja vahelises lepingus sätestatud töölepingute üleminek. Järelikult kuigi töölepingute üeandjaks formaalselt oli endine tööandja ESS P. AS, anti tegelikult lepingud üle hagejale AS N.E.e poolt. Kostja on kohtule esitanud 2000.a. kollektiivlepingu, mis on sõlmitud AS N.E.e ja Eesti Energeetikatöötajate Ametiühingute Liidu vahel. Vaidlust ei ole, et sel perioodil oli kostja töösuhetes AS-ga N.E.. 2000.a. pärast riigihankekonkursi läbiviimist, mis oli suunatud AS N.E. ettevõtete territooriumi koristustööde täitmiseks, anti kostja tööleping koos veel 96 töötaja töölepinguga üle konkursi võitnud ettevõttele ESS P. AS-le. Kostja kinnitusel anti koos töölepingutega üle ka 2000.a. kollektiivleping. 2000.a. detsembrist kuni 2003.a. detsembrini oli kostja tööandjaks ESS P. AS, kes täitis 2000.a. kollektiivlepingu tingimusi. Kollektiivlepingu seaduse (KLS) § 2 lg 1 järgi on kollektiivleping vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. KLS § 11 lg 2 kohaselt on kollektiivlepingu kehtivus üks aasta, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. AS N.E.e ja Eesti Energeetikatöötajate ametiühingu 2000.a. kollektiivlepingu punkt 13.1. sätib, et leping jõustub alates tema allkirjastamise päevast mõlema poole poolt ja kehtib kuni 31. märtsini 2001.a. kaasa arvatud. Punkti 13.2. järgi loetakse leping longeerituks (automaatselt pikendatuks) järgmiseks 12 kuuks, kui ükski pooltest ei ilmuta lepinguga ettenähtud tähtajal soovi vaadata leping üle tervikuna või mõned selle paragrahvid KLS § 11 lg 5 kohaselt on kollektiivlepingu kehtivuse lõppedes pooled kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni kohustatud täitma kollektiivlepingu tingimusi, välja arvatud kohustus pidada töörahu. Kuna 2000.a. kollektiivlepinguga oli kokkulepitud lepingu kehtivusaeg kuni 31. märts 2001.a., uut lepingut ei sõlmitud, siis pikenes 2000.a. kollektiivleping 31. märtsini 2002.a. Kostjad ei ole kohtule veenvalt tõendanud, et pooltevahelise lepinguga oli kokku lepitud kollektiivlepingu tähtaja lõppemisel lepingu tähtaja automaatne pikenemine tähtajatult 12 kuu kaupa. Asjaolu, et kollektiivlepingu pooled ei soovinud lepingut lepingu kehtivusajal ümber vaadata, ei tähenda et lepingu kehtivusaja pikenemises oleksid pooled kokku leppinud. Lepingu punktis 13.2. on pooled selgesõnaliselt kokku leppinud lepingu pikenemise peale lepingus kokku lepitud tähtaega s.o. peale 31. märtsi 2001.a. veel kuni 12 kuuks. Seega kohtule esitatud kollektiivlepingu kohaselt 2000.a. kollektiivleping kehtis kuni 31. märts 2002.a. Seega loeb kohus tuvastatuks, et kui hageja võttis üle kostjate töölepingud 01.12.2003.a., siis 2000.a. sõlmitud kirjalik kollektiivleping oli lõppenud. Samas tuleneb KLS §-st 11 lg 5 kohustus kollektiivlepingu pooltele kollektiivlepingu kehtivuse lõppedes täita kollektiivlepingu tingimusi kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni. Kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni KLS § 11 järgi on kollektiivlepingu pooled kohustatud täitma 2000.a. kollektiivlepingus kokku lepitud tingimusi kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni. KLS §-st 11 tuleneb, et pooltevahelised lepingulised suhted ei lõpe automaatselt kollektiivlepingus kokkulepitud tähtaja lõppemisega, vaid pooled peavad täitma kokku lepitud tingimusi kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni. Seega leiab kohus, et seadusest tulenevalt

2-04-670 kollektiivleping, mille kehtivuse tähtaeg on lepingus kokkulepitud ajal möödunud, ei lõpeta pooltevahelisi lepingulisi suhteid, vaid KLS § 11 kohaselt kehtivad pooltele kollektiivlepingus kokkulepitud tingimused, mida nad peavad täitma kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni. KLS § 11 lg 5 mõtte kohaselt ei ole kollektiivlepingu lõppemisel võimalik töötajatele kollektiivlepingus ettenähtud soodustuste ja tagatiste andmist lõpetada. AS N.E. ja Eesti Energeetikatöötajate Ametiühingu (N.E.Ametiühingu ning B. E. Ametiühingu) vahel sõlmiti 2002.-2003.a. kollektiivleping, mis vastavalt selle lepingu p. 14.1. jõustus 01.04.2002.a. ja kehtis kuni 31.03.2004.a. Nimetatud lepingu sõlmimisega muutusid kehtetuks lepingu p. 14.2. kohaselt nii eelmine kollektiivleping kui poolte kõik suulised ja kirjalikud kokkulepped. Kuna 2000.a. kollektiivlepingu kehtivus lõppes 31.03.2002.a. ja 2002.-2003.a. kollektiivlepingu kehtivus algas 01.04.2002.a. ei tekkinud KLS § 11 lg 5 sätestatud kollektiivlepingu täitmise kohustust vana lepingu kehtivuse lõppemisel ja uue lepingu puudumise perioodil. AS N.E. ja AS-i S. töövõtulepingu p. 4.1. järgi pidid lepingu jõustumise päeva seisuga töövõtjale üle minema lepingu lisas nimetatud koristuse/puhastamisega seotud töötajad, kes läksid AS N.E.e ja ESS P. AS-i vahel 10.08.2000.a. sõlmitud lepingu alusel üle ESS P. AS-le kuni lepingu lõppemiseni. Töövõtulepingu p. 4.2. kohaselt läksid töötajad töövõtjale üle kehtivate töölepingutega TLS § 6 alusel. Töölepinguseaduse § 6 kohaselt ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni reorganiseerimine, alluvuse, omaniku või omandivormi muutumine või ettevõtte üleminek ei lõpeta töölepingut. KLS § 11 lg 4 järgi ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa üleminekul ühelt isikult teisele läheb kollektiivleping üle ettevõtte omandajale. Ettevõtteks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ka majandusüksust, mis ei kuulu ettevõtjale, samuti asutust ja muud organisatsiooni. TLS § 6 kui ka KLS § 11 lg 4 eesmärgiks on kaitsta töötajaid majanduslikel põhjustel toimuvate ümberkorralduste puhul, kui nende töö ei lõpe, kuid majandustegevus läheb sisuliselt üle teisele juriidilisele isikule põhjusel, et ettevõte otsustab lõpetada teatud teenuse osutamise ning võimaldada sama vara baasil osutada teenust teisel juriidilisel isikul. Tegemist on üldtunnustatud tööõiguse põhimõttega, mille kohaselt lähevad ettevõtte üleminekul kõik töötajatega seotud õigused ja kohustused automaatselt üle ettevõtte omandajale. Vaidlust ei ole, et kostjate puhul on tegemist AS N.E. koristus/puhastamisega seotud töötajatega, kes enne hageja juurde tööleasumist olid töötanud AS N.E. ja ESS P. AS vahelise lepingu alusel ESS P. AS-s. Pooled ei vaidle selle üle, et S.E.OÜ töötajad olid 2000.a. kollektiivlepingu sõlmimise ajal AS N.E. töötajad ja pooled ei vaidle töötajate ülemineku üle S. AS-le (S.E.OÜsse) 01.12.2003.a. Vaidlust ei ole, et töötajate endine tööandja ESS P. AS täitis kuni 2003.a. detsembrini 2000.a. kollektiivlepingu tingimusi. Kostja vastuses on esitatud seisukoht, et kuna ESS P. AS-ga ei sõlmitud uut kollektiivlepingut, siis läks KLS § 11 lg 4 kohaselt koos kostja töölepinguga üle ka 2000.a. kollektiivleping. Kohus leiab, et ei oma tähendust ESS P. AS-ga kollektiivlepingu mittesõlmimine, vaid konkreetse kehtiva kollektiivlepingu olemasolu AS-i N.E. ja AS S. vahel sõlmitud töölepinguga seoses. Kohus tuvastas eelnevalt, et 2000.a. kollektiivleping lõppes 31. märtsil 2002.a., kostja tööleping anti AS N.E.e poolt edasi hagejale 01.12.2003.a., seega kohus leiab, et kuna eelmine riigihanke töövõtuleping AS N.E.e ettevõtete territooriumide koristustööde täitmiseks oli lõppenud ESS P. AS-ga, siis tuli selle lepingu alusel üle antud töötajaid lugeda taas AS N.E.e töötajateks ning AS-l N.E. oli õigus anda töötajad taas üle uuele riigihankekonkursi võitnud äriühingule. Kuna AS N.E.e töötajatele kehtis alates 01.04.2002.a. uus kollektiivleping, siis kehtis see leping ka kostjale

2-04-670 kui AS N.E.e töötajale, kes töövõtulepinguga anti koos töölepingu ja kollektiivlepinguga üle ASle S. (praegu S.E.OÜ). Kui ülemineva ettevõtte töötajatele laieneb kollektiivleping, siis lähevad ettevõtte ülemineku korral üle nii töö- kui kollektiivlepingud, s.t. TLS § 6 ja KLS § 11 lg 4 on koos kohaldatavad. Selline konstruktsioon, et ettevõtte ülemineku korral lähevad üle üksnes kehtivad töölepingud ja kollektiivleping mitte, ei ole juriidiliselt võimalik. Kuna kohus tuvastas, et 2000.a. kollektiivleping oli lõppenud 31.03.2002.a. ja R.G. tööleping anti üle AS N.E.e poolt koos 2002.-2003.a. kollektiivlepinguga 01.12.2003.a. hagejale, siis kohus leiab, et tuvastades asjaolu, et kostjal ei ole õigust jõulutoetusele 2000.a. kollektiivlepingu alusel ei ole mõistlik tõlgendada selliselt, et kostjal kui töötajal ei oleks tahet saada 2003.a. jõulutoetust muul alusel. Kohus leiab, et kostja kui töötaja on selgelt väljendanud oma nõuet saada jõulutoetust 2003.a. eest. 2002.-2003.a. kollektiivlepingu p 12.12 kohaselt maksab tööandja töötajale jõulutoetust 1 700 krooni ulatuses vastavalt AS-s Narva Elektrijaamas kehtivale jõulutoetuse maksmise sättele (lisa nr 8). 24.11.2003.a. sõlmitud kokkuleppe üle pooled vaidlevad, kas see on 2000.a. kollektiivlepingu või 2002-2003.a. kollektiivlepingu lisa. Kuigi kokkuleppes ei ole sõnaselgelt konkreetsele kollektiivlepingule viidatud, võib kohtu arvates kokkuleppe teksti viidetest kollektiivlepingu punktide numeratsioonile ja punktide sisule järeldada, et kokkuleppes on peetud silmas 2002-2003.a. kollektiivlepingut. 24.11.2003.a. kokkuleppe p 12 järgi on pooled kokku leppinud, et tööandja maksab töötajatele 2003.a. jõulutoetust kahes jaos. Esimene makse toimub hiljemalt 24. detsembriks 2003.a. summas 300 krooni töötaja kohta ja ülejäänud jõulutoetuse maksab tööandja töötajatele välja ajal kui vastava toetuse reservfondi summad on laekunud tööandjale, kuid orienteeruvaks jõulutoetuse teise osa väljamaksmise ajaks on 2004.a. jaanuari teine dekaad. Pooltel ei ole vaidlust 300 krooni jõulutoetuse maksmise osas. Ülejäänud osa, s.o. 1 400 krooni osas ei ole vaidlust, et tööandja ei ole nimetatud makset teinud. Hageja on hagiavalduses viidanud, et 2002.-2003.a. kollektiivlepingu alusel 1 700 krooni jõulutoetuse maksmisele proportsionaalsuse põhimõtte alusel, lähtudes vastava tööandja juures töötatud ajast ning leidnud, et tema kohustus maksta jõulutoetust on täidetud 300 krooni maksmisega. 2002.-2003.a. kollektiivlepingu lisa 8 p 2 kohaselt oli ette nähtud toetuse maksmine kõikidele AS N.E. töötajatele, kellel on vähemalt üks aasta pidevat tööstaaži tööandja juures ja pole jooksval aastal fikseeritud rikkumisi. Kostja töölepingus oli fikseeritud pideva tööstaaži algus tööandja juures (töövaidluskomisjoni toimikus oleva töölepingu järgi) ja see staaž on pikem kui üks aasta. Kohus leiab, et hageja pidi jõulutoetuse maksmisel pideva tööstaaži arvestamisel lähtuma töötaja töölepingus fikseeritust. 24.11.2003.a. kokkuleppe p 12 kohaselt, kus pooled leppisid kokku maksta jõulutoetust kahes osas, on viidatud toetuse reservfondi summade laekumisele AS-le S.. Nimetatud kokkuleppest ei nähtu, kellelt pidid need summad laekuma AS-le S.. Hagiavalduses kohaselt pidi kohustatud isikuks olema ESS P. AS, kellele hageja esitas pretensiooni, millele vastati, et töötajate ees on nende kohustused täidetud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, missugused olid ESS P. AS kohustused kostjale jõulutoetuse maksmiseks ja kuidas need võimalikud kohustused on seotud hageja kohustusega maksta kostjale jõulutoetust.

2-04-670 Kohus leiab, et töölepingute üleminekul ei saa tööandja tasuda töölepingus või kollektiivlepingus kokkulepitud tasusid proportsionaalselt eelnevate tööandjatega, töölepingud ja kollektiivlepingud kus sätestatud töötajate õigus tasule ei saa üle minna tingimuslikult uuele tööandjale, sest töötajal on nõudeõigus oma rikutud õiguste kaitseks vaid oma tööandja vastu. Riigikohus on 23. aprilli 2003.a otsus nr 3-2-40-03 asunud seisukohale, et kui pooled ei vaidle töötajate ülemineku üle ühelt äriühingult teisele ja on tunnistanud TLS § 6 kehtivusala laienemist ettevõtte üleminekule, kuid ei soovi tunnistada täpselt sama sisuga KLS § 11 lg 4 kehtivusala laienemist ettevõtte üleminekule, siis selline valikuline ja tööandja huvidest lähtuv seaduste tõlgendamine ei vasta nimetatud sätetes väljendatud eesmärgile kaitsta töötajate huve. Pärast töölepingute üleminekut võivad töötajad kollektiivlepingu täitmist nõuda üksnes töölepingu ülevõtnud äriühingult. See tagab töötajate õiguste kaitse juhul, kui töö sisu ei muutu, kuid majandustegevus läheb üle teisele juriidilisele isikule. Kohus leiab, et jõulutoetuse näol on tegemist tööandjapoolse kohustusega ühekordselt tasuda töötajale jõulude puhul toetust, siis ei saa kohus pidada mõistlikuks tööandja väidet, et tal oleks õigus maksta jõulutoetust proportsionaalselt selle ajaga, mil tööandjal on võimalik tekitada vahendeid jõulutoetuse maksmiseks. Töötajal tekib õigus kokkulepitud jõulutoetusele vaid seoses jõuludega ja töötaja saab oma nõude esitada vaid uue tööandja vastu. Seega kohus leiab, et töötajal on õigus jõulutoetusele 2003.a. eest summas 1 400 krooni (2002.2003.a. kollektiivlepingu alusel on tööandjal kohustus tasuda jõulutoetust 1 700 krooni, millest tasutud on 300 krooni ja seega tasumata jõulutoetuse summa on 1 400 krooni), milline tuleb välja mõista tööandjalt, ning seega tuleb hagi rahuldada osaliselt ja tunnustada hageja nõuet mitte maksta jõulutoetust summas 460 krooni 2000.a. kollektiivlepingu alusel. Vastavalt Palgaseaduse § 2 p 1 on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule, samuti muudel seaduse või kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Vastavalt Palgaseaduse § 35 maksab tööandja palga maksmisega või töötaja pangaarvele ülekandmisega viivitamise eest töötajale viivist iga viivitatud päeva eest 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Kohus leiab, et kuna jõulutoetus ei ole palk, vaid erisoodustus, mida tööandja maksab töötajatele konkreetse sündmuse – see on jõulude - puhul, siis ei ole jõulutoetus seotud töötaja tööga, ning jõulutoetusele ei hõlma palga mõiste, ja seega ei laiene ka palga õiguslik režiim. Palgaseaduse § 35 sätestab tööandja vastutuse ainult töötajatele palga väljamaksmisega viivitamise eest. Seega tuleb töötaja nõue viivise nõudes seoses jõulutoetusega väljamaksmisega viivitamise eest jätta rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 01. märtsil 2004 ning seega kuulub menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas kohaldamisele enne 01. jaanuari 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik. Vastavalt enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud