Pärimisõigus › Pärandi hoiumeetmete rakendamine

Pärima õigustatud isikutel, kes soovivad M J pärandit vastu võtta või sellest loobuda, samuti ka teisi seadusest seadusest tulenevaid õigusi teostada, tuleb esitada sellekohane avaldus kahe kuu jooksul arvates käesoleva teate avaldamisest Rakvere notar Katre Pustak’ule, kelle aadress on: Laada tn 27, 44310, 44310, Rakvere, Rakvere, telefon: 324 3309. 3309. Pärandi hoiumeetmeid rakendada Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks tema nõude – võlg, intressid ja viivised, kokku 61097,40 krooni - tagamiseks. Lääne--Viru jaoskonnale, Saata määrus täitmiseks Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne Rakvere notar Katre Pustak’ule ja teadmiseks avaldajale Balti Balti Investeeringute Grupi Pank ASAS-ile ning puudutatud isikutele. isikutele. Kohtukulud Jätta kohtukulud Balti Investeeringute Grupi Pank AS kanda Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse pärija, annakusaaja, pärandi hooldaja, pärandaja võlausaldaja ja testamenditäitja Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud 04.06.2008.a. saabus Viru Maakohtusse Balti Investeeringute Grupi Pank AS taotlus pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks M J pärandvarale. Taotleja ja M J vahel oli 11.02.2006.a. sõlmitud tarbijakrediidileping nr 0600187/45st ning läbirääkimiste tulemusena sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0600187/45st kokkulepped nr 1 ja nr 2. Tarbijakrediidilepingu nr 0600187/45st kokkulepet nr 2 M J nõuetekohaselt ei täitnud. Seoses sellega oli krediidiandja sunnitud lepingu üles ütlema. 04.12.2006 saatis krediidiandja võlgnikule tarbijakrediidilepingu nr 0600187/45st-2 ülesütlemise hoiatuse ja 26.01.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0600187/45st-2 ülesütlemise avalduse. Tulenevalt tarbijakrediidilepingust võlgneb Meelis Jakobson Balti Investeeringute Grupi Pank AS-le kokku 61 097,40 krooni. Võlgnevusest 30 548,70 krooni moodustab tagastamata krediidisumma 30 548,70 krooni, 4036,09 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, 11 214,55 kr viivise, 6109,74 kr leppetrahvi, 700 kr võla sissenõudmisega seotud kulud ning 8488,32 kr kahjuhüvitis. Rahvastikuregistri andmetel on M J (ik 36007025234) surnud 01.11.2006. Taotlejal puudub info võlgniku pärijate kohta ning vastavalt Pärimisregistri teatisele võlgnikul testamenti ega pärimislepingut tehtud ei ole ning pärimistoimikut avatud ei ole. Taotleja palub kohtul seada võlgnikule kuuluvatele kinnisasjadele kohtulik ühishüpoteek . Kinnistusraamatu andmetel kuulub Meelis Jakobsonile kolm kinnisasja, mis asuvad: Xxxx jaoskonna registriosa nrxxxx) xxxx (Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne-Viru jaoskonna registriosa nr xxxx) xxxx (Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne-Viru jaoskonna registriosa nr xxxx). Taotleja on seisukohal, et olukorras, kus ei ole teada kes on võlgniku pärijad on taotleja

nõude rahuldamine ohustatud. Selleks, et taotleja saaks oma nõuete täitmist kuidagi kindlustada, oleks mõistlik seada võlgnikule kuuluvale kolmele eelnimetatud kinnistule kohtulik ühishüpoteek. Selline meede tagab kõige paremini taotleja nõude rahuldamist, kuid samas riivab kõige vähem pärijate õigusi ja vabadusi pärandvara vastuvõtmise ja kasutamise osas. Samuti palub taotleja kohaldada PärS § 110 lg 2 p 3 alusel pärandvara hoiumeetmena pärandi avanemise teate avaldamist ning määrata pärimisasjaga tegelema Rakvere notari Katre Pustak . Kohus leiab, et avaldus pärandi hoiumeetmete rakendamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Avaldaja on kohtule esitanud asjaolud, millest nähtub, et M J on avaldaja Balti Investeeringute Grupi Pank AS võlgnik. Seega on avaldajal võlausaldajana alus esitada nõue Meelis Jakobson vastu. Võlgnik on surnud. Võlgniku ja võlausaldaja vahel on olnud võlaõiguslik suhe, mis võimaldab õigusjärglust. Võlausaldajale ei ole käesolevaks ajaks teada, kes on võlgniku pärijad. Seetõttu puudub tal võimalus esitada nõue võlgniku pärijate kui õigusjärglaste vastu. Eeldatavad võimalikud pärijad on E J ning Ü J . Juhul, kui ei ole teisi pärijaid on seadusjärgseks pärijaks Vinni Vallavalitsus. Pärimisregistri järelepärimisest nähtub, et M J ’i järel pärimisasja toimikut avatud ei ole. Pärimisseaduse § 110 lg 1 järgi võib kohus pärandaja surma korral rakendada pärandvara hoiumeetmeid. Pärimisseaduse § 110 lg 2 p 3 ja p 4 kohaselt on pärandvara hoiumeetmeteks muu hulgas pärandi avanemise teate avaldamine üleriigilises päevalehes ja tsiviilkohtupidamise seadustikus sätestatud hagi tagamise abinõude rakendamine. Pärimisseaduse § 111 lg 1 kohaselt rakendab kohus pärandvara hoiumeetmeid notari, pärija, pärandi hooldaja, testamenditäitja, pärandaja võlausaldaja, pärandisse kuuluva vara kaas- või ühisomaniku või teiste huvitatud isikute taotlusel. Kuna M J ’i pärijad ei ole teada ja pärimismenetlust alustatud ei ole, siis on kohtu hinnangul õigustatud võlausaldaja huvi tagada oma nõue pärandi hoiumeetmete rakendamisega. Kohus leiab, et avaldaja nõude tagamiseks on võimalik rakendada Pärimisseaduse § 110 lg 2 p 4 kohaselt hagi tagamise abinõu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg.1 p 1 kohaselt on hagi tagamise abinõuks muu hulgas kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine. Kinnistusregistri andmetel kuulub M J ’ile kolm kinnisasja : Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne-Viru jaoskonna registriosa nr xxxx, asukohaga xxxx; Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne-Viru jaoskonna registriosa nr xxxx, asukohaga xxxx; Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne-Viru jaoskonna registriosa nr xxxx, asukohaga xxxx Kinnisasjadele kohtuliku hüpoteegi seadmine avaldaja kasuks ei ole kohtu hinnangul liigselt koormav, ei takista pärandi vastuvõtmist, tagades samas võlausaldaja nõude rahuldamist. Kohus leiab, et põhjendatud on rakendada ka Pärimisseaduse § 110 lg 2 p-s 3 ettenähtud pärandvara hoiumeedet. Pärimisseadus ei keela rakendada erinevaid hoiumeetmeid üheaegselt. Pärandaja surmast möödunud aja jooksul ei ole võimalikud pärima õigustatud isikud pärandi vastuvõtmise ja pärandist loobumise avaldusi esitanud ja pärimismenetlust ei ole alustatud. Pärandaja võlausaldajal on õigustatud huvi oma nõude rahuldamiseks ja selle tagamiseks pärandi avanemise teate avaldamiseks ja pärimisasja lahendamiseks.

Pärandi avanemise teate avaldamise eesmärgiks on anda teada võimalikele pärijatele pärandi avanemisest ja võimalusest pärand vastu võtta või sellest loobuda ja seetõttu tuleb määrata notar, kellele pärima õigustatud isikutel on võimalik sellekohaseid avaldusi esitada. Selleks tuleb määrata pärandi avanemise koha notar vastavalt pärandaja võlausaldaja taotlusele. Pärija ja võlausaldaja saavad vajadusel taotleda TsMS § 586 lg 3 alusel pärandi hoiumeetmete muutmist või tühistamist. Kohus juhindus TsMS §-de 378 lg 1 p 1, 586 lg 1, lg 3, lg 4, 172 lg 1, 463-466 ning PäS § 110, 111 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

S.Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtumäärus jõustus 20. oktoobril 2008.a Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.