TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-08-23924 psühhiaatriaosakonnas. Omab 80% töövõimetust ja rasket puuet (dgn. Paranoidne skisofreenia, sügava defektiga tunde-tahteelus). Periooditi jälitusluulud, kuulmishallutsinatsioonid, rahutu. Võib olla agressiivne lähedaste suhtes. Abielus, aga abikaasaga perekonnasuhted on ta kaotanud 1979.aastast. Vaimupuude ja käitumishäirete tõttu vajab ta igapäevases elus kõrvalabi, juhendamist ning järelevalvet elementaarses eneseteeninduses ja olmeprobleemide lahendamisel. Ei saa aru oma tegudest, vajab abi suhtlemisel. Ta ei ole suuteline oma rahalisi vahendeid enda toimetulekuks kasutama. Ta vajab pidevat järelevalvet ja rehabilitatsiooniteenusele suunamist. N. S.`i tervislik seisund sunnib vormistama eestkostet tema ööpäevaseks hoolduseks ja kontrolli tema tegude üle ning tema varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks. N.S. elab koos õe N. S.`ga kolmetoalises korteris. Kinnis- ja vallasasju N. S. ei oma. N. S.on vallaline, töötab SA Narva Haiglas, osutab abivajale hooldust ja järelevalvet. Ta andis kirjaliku nõusoleku venna N. S.`i üle eestkostja määramiseks. N. S.`i vanemad on surnud. Temal sugulastest on õde S. P. (töövõimetuspensionäär 80%, omab rasket puuet), kes andis kirjaliku nõusoleku õe N. S. eestkostjaks määramiseks venna N. S.`i üle. Arvestades N. S. omadusi ja võimed eestkostja kohustuste täitmiseks ja tema suhteid abivajajaga, leiab avaldaja, et on vajalik määrata N. S.venna N. S.`i eestkostjaks tema varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks, pensioni saamiseks, tema eest pidevaks hoolitsemiseks. Kohus määras 16.06.2008.a määrusega kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Ekspertiis teostati 25.06.2008.a SA Narva Haigla ekspertarstide poolt ning selle kohta on koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 40. Ekspertiisi akti kohaselt ei võimalda N. S.`i vaimne seisund tal oma tegude tähendusest aru saada ega neid juhtida, oma rahu asja iseseisvalt korraldada, langetama adekvaatselt otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Psüühilise seisundi tõttu ei ole võimalik uuritav ära kuulata kohtuistungil, teda on võimalik ära kuulata tema tavalises keskkonnas. N. S. vajab eestkoste määramist. N. S.`i esindajaks määrati 11.08.2008.a riigi arvel vandeadvokaat Antonina Belõševa, kes 27.08.2008.a esitas kohtule oma seisukoha tsiviilasjas, mille järgi Narva linna esitatud nõude mitterahuldamiseks alused puuduvad. Meditsiiniliste dokumentide ja ambulatoorse psühhiaatrilise ekspertiisi kokkuvõte järgi on arusaadav, et N.S. kannatab tõsise haiguse all. Olemasoleva haiguse tagajärjel kontakt N.S.iga on formaalne, ta ei saa adekvaatselt küsimustele reageerida, mõtlemine on ähmane, räägib palju, on kergesti ärrituv, kuid ajuti käitub adekvaatselt. Intellekt on alanenud, mälu on nõrk, ei saa oma tegevust kontrollida ega juhtida, vajab pidevat kõrvalabi ning hooldust, see tähendab, et talle on vajalik eestkostja, kes hakkab N.S.ile aidata majapidamistööd teha, jälgida ravimite vastu võtmist, suunata ta õigeaegselt ravile. Võttes arvesse N.S.i rasket haigust tema ei saa olla kutsutud kohtuistungile. Järelikult TsÜS § 8 lg 2 järgi ta on teovõimetu. Varaliste ja isiklike õiguste ning samuti isiku huvide kaitsmiseks Perekonnaseaduse § 92 lg 4 järgi on otstarbekas määrata talle eestkostjat. N.S.i elamistingimused vastavad nõudmistele. 04.09.2008.aastal N.S.`i ja N.S. ärakuulamise eesmärgil külastas kohtunik neid nende elukohas aadressil xxx. N.S. teatas, et ta on nõus sellega, et tema õde N.S. oleks tema eestkostjana. N.S. kinnitas, et jätkab ka edasi hoolitsema N.S.`i eest. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära puudutatud isikute seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktis nr 40 (tl. 53-55) olevast eksperdiarvamusest nähtub, et N.S. psüühiline seisund ei võimalda tal aru saada oma tegude tähendusest ega neid juhtida. Eksperdiarvamuse arvestades asub kohus seisukohale, et N.S. ei suuda vaimse seisundi 2(3)

2-08-23924 tõttu oma tegudest aru saada ja neid juhtida, milline seisund on alalise iseloomuga, mistõttu N.S. on piiratud teovõimega. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 95 lg 1 kohaselt eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 525 lg 3 kohaselt kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. N.S. on andnud oma kirjaliku nõusoleku eestkostjaks määramise kohta. Kohus leiab, et N.S.`i eestkostjaks tuleb määrata N.S.. Tema isiklikud omadused ja võimed võimaldavad täita eestkostja kohustusi. Ta viibib pidevalt koos eestkostet vajava isikuga, saab tema eest hoolitsemisega hakkama. TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates. Kohus määrab N.S.`i eestkostjaks N.S. kuni 10.09.2011.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 2 p 4 kohaselt tuleb isiku teovõime piiramise nõude lahendamisel kohtul otsustada, kas ja milliseid tehinguid saab piiratud teovõimega isik teha ilma eestkostja nõusolekuta. Eksperdi arvamuse kohaselt ei ole N.S. võimeline aru saada oma tegude tähendusest ega neid juhtida, oma rahu asja iseseisvalt korraldada, langetama adekvaatselt otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Eeltoodust tulenevalt välistab kohus N.S.`i õiguse teostada tsiviilõiguslikke tehinguid. TsMS § 526 lg 5 sätestab, et kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Arvestades asjaolu, et asja menetluses on tõendatud N.S.`i psüühilise seisundi tõttu võime puudumine realiseerida oma kodanikuõigusi, tuleb N.S. tunnistada teovõimetuks ka valimisõiguse osas ja ta kaotab hääleõiguse. Vastavalt TsMS § 172 lg 2 täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus leiab, et antud asjas tuleb menetluskulud täielikult jätta riigi kanda. Eelpooltoodu alusel, PkS § 93, § 95, § 101 lg 1 ja 2 ning juhindudes TsMS § 524 lg 1, § 525, § 526, § 532 lg 1 ja 3, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.