N. K. hagi OÜ Ilekon Grupp vastu saamata jäänud töötasu nõudes OÜ Ilekon Grupp taotlus töövaidlusasja nr 4-1/1894/21 läbivaatamiseks hagimenetluses
Kohtuistungi toimumise aeg
23.11.2022.a
Menetlusosalised
Hageja:
N. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, e-post: xxx)
Kostja:
OÜ Ilekon Grupp (registrikood 11641038, asukoht: Veski tn 16, Laagri alevik 76401 Saue vald, Harjumaa, e-post: [email protected])
Kostja esindaja:
I. K., juhatuse liige
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.1.Lugeda tuvastatuks, et N. K. ja OÜ Ilekon Grupp vahel oli sõlmitud töölepinguline suhe perioodil 06.10.2020-30.11.2020.
2.2.Välja mõista kostjalt OÜ-lt Ilekon Grupp hageja töötaja N. K. kasuks saamata jäänud töötasu perioodi 01.11.2020-30.11.2020 eest summas 375 /kolmsada seitsekümmend viis/ eurot (neto).
Jätta menetluskulud kostja kanda. Hagejale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.N. K. (edaspidi ka hageja) esitas töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse OÜ Ilekon Grupp (edaspidi ka kostja) vastu saamata jäänud 2021.a oktoobrikuu ja novembrikuu töötasu nõudes. Avalduse kohaselt oli poolte vahel suuline tööleping. Töövaidluskomisjonil (TVK) vaja tuvastada, kas poolte vahel oli töölepinguline suhe, kuna vastaspool oli märkinud töötamise registrisse "võlaõiguslik leping".
2.TVK 18.01.2022.a otsusega rahuldati töötaja avaldus tööandja vastu täies ulatuses. Otsusega loeti tuvastatuks, et N. K. ja OÜ Ilekon Grupp vahel oli sõlmitud töölepinguline töösuhe perioodil 06.10.2020-30.11.2020 ja mõisteti välja OÜ-lt Ilekon Grupp töötaja N. K. kasuks saamata jäänud töötasu perioodi 01.11.2020-30.11.2020 eest summas 375 eurot (neto).
3.Kostja esitas 15.02.2022 Harju Maakohtule taotluse töövaidluskomisjoni avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Taotluse kohaselt tegi OÜü Ilekon Grupp N. K.ga suulise tähtajalise 06.10.2020 kuni 30.11.2020 töövõtulepingu. Tööobjekt oli Kohtla-Järve Spordihoone ja seal tehtavad abitööd. OÜ Ilekon Grupp lubas lepingut tehes sama palga nagu teistelegi töötajatele 8 eurot bruto, aga N. K. väidab et see oli neto. N. K. oma väidet pole põhjendanud. OÜ llekon Grupp võib tuua välja teistele töötajatele samal ajal makstud palgalehed ja pangaväljavõtted, mis näitavad millist palka tol ajal maksti. N. K. on esitanud valeväite, et temale makstud avanss sularahas oli kütuse kompensatsioon, OÜ Ilekon Grupp ei maksa töötajatele kütuse kompensatsiooni ja miks peaks seda kohalikule maksma. N. K.le on sularahas makstud avanssi (töötasu), mida tõendab tema allkiri. OÜ Ilekon Grupp oleks võinud vähendada N. K. palka, sest ta ei jälginud juhendeid, mis puudutavad tööle tulemist ja sealt lahkumist jalgvärava kaudu, sest kiibiga kontrolliti tööle tulemise ja sealt lahkumise aega. OÜ Ilekon Grupp soovib, et kohus vaataks töövaidluse läbi ulatuses, milles TVK rahuldas töötaja avalduse.
4.Harju Maakohtu 07.03.2022.a määrusega saadeti N. K. hagi OÜ Ilekon Grupp vastu töövaidluses kohtualusel lahendamiseks Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja.
5.Viru Maakohus võttis 10.03.2022. a määrusega tsiviilasja menetlusse ning luges N. K. TVK-le esitatud avalduse hagiavalduseks. Hagejal tuli 20 päeva jooksul alates määruse kättesaamiseks esitada seisukoht taotluse suhtes.
6.Hageja esitas 04.04.2022 seisukoha, mille kohaselt ei ole ta kostja väidetega nõus. Ta ei ole ühtegi lepingut näinud ja tööandja ei kavatsenud seda anda. Suuliselt oli öeldud, et 8 eurot neto, täpsustas seda mitu korda. See oli paarinädalane ajutine töö, mistõttu polnud tööandja arusaama järgi mõtet lepingut koostada. Kostja ei ole suutnud aasta või isegi rohkem palka maksta. Ta ei vastanud kõnedele ja kui ta vastas, ütles ta alati, et kahe nädala pärast ja nii edasi lõpmatuseni. Nüüd võib see inimene öelda, et ta sai 8 bruto ja viidata sisse- ja väljapääsudele, kuigi nende sissepääsude kaudu polnud alati võimalik väljuda. Hageja tahab lihtsalt õiglust. See, mida I. T. K. taotleb, pole talle täiesti selge.
7.Kohtuistungil 23.11.2022 hageja toetas hagi, selgitades, et kostjaga oli suuliselt sõlmitud tööleping mitte töövõtuleping. Ta tõttas Kohtla-Järve ehitusel, pidi alluma tööandja korraldustele, materjalid tulid kõik tööandjalt. Tööandja pidevalt lubas teha kirjaliku lepingu, aga kogu aeg venitas sellega. Ta tegi eeltöid, mustemaid ja raskemaid töid, mida oli siseviimistluse tarvis teha. Seal oli töö ohtlike kemikaalidega, treppide lihvimine jms tööd. Nad leppisid suuliselt kokku, et 8 eurot on see raha, mille ta saab puhtalt kätte. Kostja oli ise nõus sellega, et töö on must ja raske ja selle eest on see normaalne raha. Kostja esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast oli talle teatatud kohtukutsega.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud tsiviilasja ja töövaidluskomisjoni materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
10.Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 4 kohaselt, kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina.
11.Kostja esitas kohtusse taotluse vaadata läbi avaldus rahuldatud osas (saamata töötasu summas 3 75 eurot (neto) hagimenetluses. Kostja väitel oli poolte vahel sõlmitud töövõtuleping.
12.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nende vahel oli perioodil 06.10.2020 kuni 30.11.2020 lepinguline suhe. Poolte vahel kirjalikult lepingut sõlmitud ei ole. Avaldaja on seisukohal, et tegemist oli töösuhtega, mis oli sõlmitud objekti (Kohtla-Järve spordikompleksi) ehitustöödeks. Kostja väitel oli tegemist töövõtulepinguga.
13.Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lõige 3 näeb ette, et kui seadus ei sätesta teisiti, siis kohaldatakse töölepingule VÕS-i käsunduslepingu sätteid. TLS § 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult, kuid tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.
Riigikohtu tsiviilkolleegium on 20.05.2020 tsiviilasja 2-18-6908 punktis 11 märkinud „ Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse TLS § 1 lg 2 järgi, et tegemist on töölepinguga. Sama tulenes enne 1. juulit 2009 kehtinud TLS-i sätetest, mille kohaldamisel leidis kolleegium korduvalt, et juhul, kui lepingulise suhte olemust ei ole selle tunnuste alusel võimalik üheselt määrata ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks. Seejuures on kolleegium selgitanud, et üksnes juhul, kui on ilmne, et vaidlusalune leping ei ole tööleping, loeb kohus sõltumata poolte väidetest tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut (vt Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsused tsiviilasjades nr 3-21-3-05, p 18 ja nr 3-2-1-9-05, p 18; 31. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-08, p 12;
13.märtsi 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-09, p 10; 19. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-26-10, p 11; 15. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-11, p 14). Need seisukohad kohalduvad ka alates 1. juulist 2009 kehtiva TLS-i korral. Seadusandja eesmärk panna suurem tõendamiskoormus väidetavale tööandjale, nähtub nii TLS § 1 lg 2 sõnastusest kui ka TLS-i eelnõu seletuskirjast (Riigikogu XI koosseis; 299 SE seletuskiri, lk 8). Seega tuleb eeldada töölepingut, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib oodata üksnes tasu eest. Üksnes siis, kui on ilmne, et pooled ei olnud töösuhtes, tuleb sõltumata poolte väidetest lugeda tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut. Olukorras, kus lepingul on nii töölepingu kui ka muu võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu tunnused, mistõttu tuleb eeldada töölepingut, on väidetaval tööandjal vastupidist väites kohustus tõendada, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu.“
14.Kostja ei ole tõendanud, et pooled sõlmisid mingi muu võlaõiguliku lepingu. Kuigi kostja on teinud töötamise registrisse kande „01.11.2020-30.11.2020 VÕS leping“, ei ole kostja tõendanud ega põhjendanud, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Tulenevalt maksukorralduse seaduse § 25 ` lg 1 sätesatust on TÕR-i sisestatud andmed ainult informatiivse iseloomuga kanded riigiasutiste jaoks ega tõenda iseenesest, et pooled sõlmisid töövõtulepingu. Avaldaja selgituste kohaselt oli tegemist töölepinguga, kuna tööülesandeid andis tööandja, hageja allus vastaspoole kontrollile, töövahendid ja materjalid olid kostja poolt. Asjaolu, et kostja kontrollis hageja tööaega, on kostja kinnitanud ka oma etteheidetega hagejale, et viimane ei kasutanud tööle saabumisel korrektselt kiipi. Seega kinnitab ka kostja, et hageja pidi täitma tema poolt seatud tingimusi, sh järgima tööaega. Asjas esitatud tõendid ja hageja selgitused annavad alust väita, et hageja oli tööandja suhtes sõltuvussuhtes, hageja pidi täitma tööandja poolt antud tööülesandeid, tehes töid tööandja materjalide ja vahenditega. Asjas puuduvad tõendid, mis annaksid alus väita et poolte vahel oli kokkulepe töövõtulepingu osas (sh, et hageja teostab konkreetse tööd iseseisvalt, oma vahenditega, tasu makstakse peale tööde vastuvõtmist). Kuna kostja pole tõendanud, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, siis tuleb lugeda, et pooled olid sõlminud töölepingu ja olid perioodil 06.10.2020-30.11.2020 töölepingulises suhtes.
15.Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu novembri 2020 eest summas 375 eurot (neto). Kohus on tuvastanud, et poolte vahel oli töölepinguline suhe ning avaldaja täitis perioodil 06.10.2020-30.11.2020 tööülesandeid. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et novembris 2020 töötas hageja 74 tundi (kostja poolt esitatud palgaleht tl 15, hageja avaldus tl 25).
16.TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 33 lg 1 alusel maksab tööandja töötajale tasu üks kord kuus.. TLS § 29 lg 1 kohaselt eeldatakse, et pooled on töötasu suuruses kokku leppinud. Avaldaja tugines töötasu kokkuleppele summas 8 eurot (neto) tunnis. Kostja kinnitas osaliselt avaldaja nõuet, kuid leidis, et tegu oli töötasuga 8 eurot (bruto) tunnis. Hageja arvestas novembris 2020 väljamaksmisele kuuluvaks töötasuks 637,97 eurot (tl 25), kostja arvestuse kohaselt oli hageja novembrikuu netopalga suuruseks 556,55 eurot. (tl 15)
17.Asjas ei ole võimalik tuvastada, millal tuli töötasu töötajale välja maksta. Samuti ei nähtu asjas olevatest tõenditest üheselt, et hagejale oleks makstud töötasu, sh tasu 2020 novembri eest. Kostja, kui kohustatud poolel, on kohustus tõendada ja vastuväiteid esitada, et ta on tasunud avaldajale töötasu nõutud ulatuses ning täitnud enda töölepingu seadusest ja pooltevahelisest töölepingust tulenevat kohustust tasuda avaldajale kokkulepitud töötasu. Kostja esitas kohtule palgalehed ning ülevaate makstud tasudest (tl 13,14,15), kuid nende tõendite alusel pole üheselt võimalik hinnata, mis osas on kohustust täidetud. Kuigi kostja väitel on ta hagejale andnud 200 eurot sularahas, ei nähtu 11.2020 tehtud väljamaksest, et tegu oleks avanssi või töötasuga. Ka ei kajasta kostja poolt esitatud palgalehed, sh novembrikuu palgaleht, et hageja on saanud sularahas avanssi (kokku 200 eurot), mis kuulunuks väljamakstavast töötasust mahaarvestamisele. Kohus viitab seejuures sellele, et oktoobris 2020 hagejale kahel korral väljamakstud avansid (kuigi erinevusega ühes summas) kajastuvad oktoobri palgalehel. Seega ei ole asjas tõendamist leidnud, et hagejale sularahas makstud 200 eurot näol oleks tegemist avansina väljamakstud töötasuga. Kostja poolt hageja pangakontole 29.11.2022 tehtud maksel summas 400 eurot ja 06.12.2022 tehtud maksel summas 145 eurot puuduvad selgitused, mille eest need on tehtud. Seega on novembris tehtud ülekanne vähemalt osaliselt oktoobri 2020 töötasu, sest tõendid oktoobrikuu töötasu väljamaksmise kohta puuduvad. Palgalehtedelt ja esitatud maksete ülevaatest pole võimalik hinnata, millises osas kohustus on täidetud. Kui kostja tööandjana on rahalised väljamaksed vormistanud ebakorrektselt, so jätnud maksetele selgitused märkimata, siis on ta sellega ise võtnud riski, et ta ei suuda omapoolset töötasu maksmise kohustuse täitmist tõendada. Kui võtta aluseks kostja poolt esitatud palgalehes hageja novembrikuu netopalgana märgitud 556, 55 eurot ja kostja poolt detsembris 2020 väljamakstud summa 145 eurot, siis võlgneb kostja hagejale novembrikuu töötasuna 411,55 eurot.
18.Kostja on oma väite, et hageja töötasuks oli 8 eurot tunnis (bruto) tõendamiseks esitanud mitmete teiste töötajate palgalehed (tl 12), samas puuduvad asjas tõendid, millest nähtuks kellena nimetatud isikud kostja juures töötasid, millisel objektil nad töötasid ning kas nad täitsid samu tööülesandeid kui hageja. Seega ei anna nimetatud tõendid iseenesest alust väita, et hageja töötasuks oli kokku lepitud 8 eurot tunnis (bruto). Töötasu lepitakse üldjuhul kokku konkreetse töölepingu sõlmimisel.
19.Kostja on esitanud väite, et ta võinuks hageja töötasu vähendada, kuna hageja ei jälginud juhendeid, mis puudutasid tööle tulekut ja töölt lahkumist jalgvärava kaudu, so ei kasutanud selleks antud kiipi nõuetekohaselt. Hageja nõuab vähemmakstud töötasu novembri 2020 eest ning poolte vahel ei ole vaidlust novembris 2020 hageja poolt töötatud töötundide (74 tundi) osas. Seetõttu ei anna kohus poolte kiibi kasutamist puudutavatele väidetele ja kostja poolt esitatud tõendile hageja poolt oktoobris 2020 kiibi kasutamise kohta (tl 5) hinnangut. Kostja tasaarvestuslikku nõuet väidetava hageja poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitanud ei ole.
20.Kohus hinnanud tõendeid kogumis, peab hageja nõuet põhjendatuks ja arvestuskäiku usaldusväärseks ning rahuldab selle täies ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja töötasu perioodi november 2020 eest summas 375 eurot (neto).
MENETLUSKULUDE JAOTUS
21.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
22.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
23.Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Seega hagejale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.