Viru Maakohus
Kohtunik
Tamara Šabarova
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-08-18616
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Narva linna Sotsiaalabiamet /registrikood xxxxxxxx, aadress xxx x, xxx/ Asjast puudutatud isik: N.S /isikukood xxxxxxxxxxx, registreeritud aadressil xxx xx-xxx, xxx/ Eestkostetava esindaja: vandeadvokaat Valentina Manjuk /Advokaadibüroo Jevšina & Manjuk, asukoht Tallinna mnt 10A, Narva/ Asjast puudutatud isik: M.Z /isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx, xxx/
Kohtuistungi toimumise aeg
07.08.2008.a.
Istungil osalenud isikud
Avaldaja esindaja Sirje Sirnask Eestkostetava esindaja vandeadvokaat Valentina Manjuk Asjast puudutatud isik M.Z
Narva Linna (Narva Linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus N.S üle eestkoste seadmises
Tsiviilasi nr 2-08-18616
aruanne.
Menetluskulud
Menetluskulud jätta riigi kanda.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale.
12.05.2008.a Narva linna Sotsiaalabiameti poolt kohtule esitatud avalduse kohaselt on N. S-le pandud diagnoos paranoidne skisofreenia, sügava defektiga tunde-tahteelus. N.S-le on alates 2001 aastast määratud 80% töövõimetust ja rakse puue. N.S on 6 korduva teinud suitsiidikatseid. Käesoleval hetkel viibib N.S SA Narva Haigla psühhiaatriaosakonnas. N.S vajab järelvalvet, juhendamist ja kõrvalabi suhtlemisel ning olmeprobleemide lahendamisel. Raske puude tõttu ei ole N.S võimeline iseseisvalt sooritama mingeid tehinguid. Arstliku ekspertiisi 13.10.2005.a otsuse kohaselt on tal sügav puue, samuti vajab ta ööpäevaringselt hooldust, kõrvalabi ja järelvalvet, kuna ei tule toime igapäevaste toimingutega. Võib oma tegevusega või tegevusetusega tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele ja varale. Oma sügava puude, paranoidse skisofreenia, sügava defektiga tunde-tahteelus tõttu vajab N.S eestkoste seadmist enda üle tema varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks. Kohus määras 21.05.2008.a määrusega kohtupsühhiaatriaekspertiisi. N.S psüühilise seisundi kindlaksmääramiseks teostati 30.05.2008.a SA Narva Haigla ekspertiisikomisjoni ekspertide poolt ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis (ekspertiisiakt nr. 38).
Kohtuistungil jäi avaldaja esitatud avalduse juurde. Eestkostetava esindaja ja puudutatud isik toetasid avaldust ja paluvad määrata N.S eestkostjaks M.Z. Avaldaja esindaja täpsustas, et palub määrata M. Z eestkostjaks üheks aastaks. M. Z ka palub määrata teda N. S eestkostjaks üheks aastaks.
Kohus, kuulanud ära avaldaja, eestkostetava esindaja ja puudutatud isiku seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 alusel kohus lahendab täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses. Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega 2(3)
Tsiviilasi nr 2-08-18616
isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Vastavalt PKS § 93 eeskoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkoste asutus. PKS § 95 lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 38 nähtub, et N.S kannatab paranoidse skisofreenia, defektiga tunde-tahteelus all, millele viitavad luulumõtted, kuulmishallutsinatsioonid, mõttekäigu häired, emotsionaalne ebaadekvaatsus, kriitika puudumine seisundi suhtes. Vaimne seisund ei luba tal oma tegude tähendusest aru saada, neid juhtida ja oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid, teha tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. N.S suhtes tuleb kõne alla eestkoste määramine. Eeskostja peab uuritava igapäevaelu korraldama, langetama tema eest otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, kaitsma tema õigusi ja huve. Eeskostjat oleks vajalik määrata esialgu 3-5 aastani. Siis oleks vajalik uuesti tema psüühilist seisundit hinnata, kuigi täielikult tervenemine pole võimalik. Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. M.Z on andnud oma nõusoleku eestkostjaks määramise kohta. Vastavalt TsMS § 524 lg 1 kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik ja isik sellele vastu ei vaidle. Isikule tuleb menetluse käiku selgitada. Ekspertiisi akti kohaselt ei võimalda N.S vaimne seisund teda ära kuulata, seega ei ole ta võimeline oma tahet avaldama. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. PKS § 96 sätestatud eestkostjaks määramist välistavad asjaolud puuduvad. Vastavalt TsMS § 478 lg 1 ja 526 lg 1 kohus määrab eestkostja määrusega. Kohus määrab N.S eestkostjaks M. Z üheks aastaks ehk kuni 11.08.2009.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Vastavalt TsMS § 172 lg 2 täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohtukulud jäävad riigi kanda. Määrus on tehtud eelpooltoodu alusel ning juhindudes TsÜS §-st 8 lg 3, PKS §-st 92 lg 4, 96, 101 lg 1, lg 2 ja TsMS §-st 172 lg 2, 478 lg 1, 520 lg 1, § 524 lg 5, § 525 lg 1, § 526, § 532 lg 1 ja 3, § 661 lg 2.
Tamara Šabarova Kohtunik 3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.