Harju Maakohus Kentmanni kohtuM
Kohtunik
Lukiina Vismann
Määruse tegemise aeg ja koht
04. juuli 2008 Tallinnas, Kentmanni kohtuM, kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-06-12784
Tsiviilasi
AS MIavaldus OÜ-s B juhatuse liikme määramiseks.
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja: MIAS (reg kood XXX, aadress XXX); seaduslik esindaja RS, lepingulised esindajad: Oliver Ennok ja Margus Rebane; Asjast puudutatud isik: SC (XXX), esindaja Veikko Toomere (MAQS Law Firm AB, XXX).
esindajad
Avaldus rahuldada osaliselt. Määrata OÜ B uueks juhatuse liikmeks pankrotihaldur vandeadvokaat Veli Kraavi (Advokaadibüroo Mägi, Kraavi & Partnerid, asukoht XXX), eeldusel, et selle kiidab heaks Eesti Advokatuuri juhatus, kuni uue juhatuse liikme määramiseni osanike või nõukogu poolt. Menetluskulud jätta võrdsetes osades MIAS-i ja SC kanda. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele saab esitada määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Avalduse aluseks olevad asjaolud Harju Maakohtu registriosakonnas on registreeritud OÜ B , registrikood XXX, asukoht XXX. OÜ B osanikud on AS MI, kellele kuulub osa nimiväärtusega 20 000 krooni, mis moodustab 50 % osakapitalist, OÜ C, kellele kuulub osa nimiväärtusega 10 000 krooni, mis moodustab 25 % osakapitalist ja SC, kellele kuulub osa nimiväärtusega 10 000 krooni, mis moodustab 25 % osakapitalist. OÜ B juhatuse ainuliige oli alates 02.09.2002.a. PV. PV ́i kui OÜ B juhatuse ainuliikme volitused lõppesid 02.09.2005.a. Käesoleva seisuga puudub OÜ-l B juhatuse liige. 31.03.2006.a. toimunud osaniku koosolekul ei pikendanud OÜ B osanikud PV ́i juhatuse liikme
volitusi. Seega on PVi õigused OÜ B esindajana lõppenud. Pärast volituste lõppemist on PV teadlikult ja tahtlikult teinud tehinguid OÜ B varaga, eesmärgiga võõrandada OÜ B vara endaga seotud äriühingutele. 27.03.2006.a. on PV volitusi omamata seadnud OÜ-le B kuuluvatele kinnistutele hüpoteegi summas 12 000 000 krooni oma lähikondsete isikute kasuks. Tehing on tehtud Tallinna notar Margus Veskimäe juures, notari tehingu number 2229. Nimetatud tehing tehti osanike teadmata ja ilma volituseta. Samal päeval, 27.03.2006.a. väljastas PV notariaalse volikirja MM`le, isikukood XXX, kes on OÜ B 25 % osaniku OÜ C osanik ja juhatuse liige. Volikirja kohaselt on MM`l kõik õigused kõikide äriühingu varade käsutamiseks, kõikide pangatehingute tegemiseks ja kõikides protsessides osalemiseks. PV ja MM olid volikirja väljastamise ajal teadlikud, et OÜ B juhatuse volitused on tegelikkuses lõppenud. Volikirja vormistamise ajal olid nad mõlemad kätte saanud AS MI osanike koosoleku kokkukutsumise teate juhatuse volituste uuendamise või uue juhatuse valimise kohta. 31.03.2006.a. toimunud osanike koosolekul osales ka MM, kes ei teatanud vastava volikirja vormistamisest 50 % osanikule MIAS esindajatele. 13.04.2006.a. on MM volituseta juhataja PV`i poolt väljastatud volikirja alusel „kantinud” lähikondsele äriühingule kogu OÜ B tervikvara sh 3 kinnistut ja seadmed/masinad. Kinnistusregistri väljatrükist nähtub, et OÜ-le B kuuluvate kinnistutega on tehtud tehing notar Margus Veskimäe juures, notari tehingu number 2813/2006. Varad müüdi hinnaga 27 000 000 kr, kuigi varade tegelik väärtus (turuväärtus) on vähemalt 40 000 000 kr. Seega kuritegelikul moel müüsid PV ja MM osaniku teadmata varad alla turuhinna oma lähikondsele isikule. Võõrandati ettevõte, Äriseadustiku § 5 tähenduses, endaga seotud OÜ-le VI, registrikood XXX. OÜ VI juhatuse liige on EP. Samas on EP ka OÜ C juhatuse liige. OÜ C on OÜ B osanik, kellele kuulub osa nimiväärtusega 10 000 krooni, mis moodustab 25 % osakapitalist. OÜ C osales ka 31.03.2006.a. toimunud osanike koosolekul ja on teadlik, et PV ́il ei ole volitusi OÜ B esindamiseks. Seega ei saa OÜ VI tugineda ka ebaõigele äriregistri kandele. Nimetatud tehingute ajal oli OÜ B osaniku AS M Iteadmata asutatud sarnase ärinimega osaühingu – OÜ B M , mis registreeriti äriregistris 20.10.2005.a., aga alates 26.04.2006.a. kannab nimetatud äriühing nime- B M OÜ. Seega tõenäoliselt üritatakse OÜ B vara omandades tegevust jätkata OÜ B M nime all. Ka B OÜ töötajatele on pakutud võimalust edasi töötada OÜ-s B M. PV on avanud ka OÜ-le B arveldusarve AS-s Sampo Pank, millest ei olnud teadlik ei osanik ega raamatupidaja. Eelpool viidatud tehingute suhtes on Põhja Politseiprefektuuris 10.05.2006.a. algatatud kriminaalmenetlus (kriminaalasja nr 06230100735). Lisaks on alustatud endise juhataja suhtes kriminaalmenetlust ka Lõuna Politseiprefektuuris ametiseisundi kuritarvitamise tõttu. AS MI taotleb OÜ-le B B juhatuse liikme määramist, kuna endise juhatuse liikme volitused lõppesid 02.09.2005.a. ning 31.03.2006.a. toimunud osanike koosolekul ei õnnestunud uut juhatust valida. Avaldaja palub uueks juhatuse liikmeks määrata RS, kes on OÜ B 50% osanik, juhatuse liige ja osanik. Avaldaja ei ole nõus teiste osanike esindaja MM määramisega juhatajaks, kuna ta on koos endise juhatajaga koos viinud läbi äriühingu varade võõrandamise alla turuhinna endaga seotud isikutele.
SC peab sobivaimaks isikuks OÜ B juhatuse liikme kohale hr SRi. Hr RS määramine OÜ B juhataja kohale viib nimetatud äriühingu pankrotti. Avaldaja väidab enda 30. aprilli 2008 taotluses, et OÜ B müüs 13. aprillil 2006 hr PV’i poolt hr MM’le antud volituse alusel maha 2 (5)
OÜ-le B kuulunud kinnisvara. Kinnisvara müüdi OÜ-le VI. Avaldaja vastav väide vastab tõele. Meelega on avaldaja aga jätnud märkimata, et OÜ B kinnisvara müüdi olukorras, kus OÜ B vastu esitati tähtaegunud nõudeid summas ligikaudu 20 000 000 krooni, kusjuures üheks sissenõudjaks oli avaldaja (AS MI) ise. OÜ-le B kuulunud kinnisvara müügi eesmärk oli OÜ B vastu esitatud nõuete rahuldamine müügist laekuvast rahast. Müügihinnast laekunud rahast ligikaudu 10 500 000 krooni kanti koheselt üle AS-le MI. Samuti on jätnud avaldaja meelega märkimata, et OÜ B kinnisvara müüdi ära märgatavalt üle turuhinna – müügihinnaks oli 27 000 000 krooni, milline summa kanti OÜ-le B ka tähtaegselt, vastavalt müügilepingule, üle. Avaldaja väidab enda 30. aprilli 2008 taotluses, et OÜ B kinnisvara müüdi hr PV’iga seotud isikutele. OÜ B kinnisvara ostnud äriühing – OÜ VI ja selle äriühingu osanikud ja juhatuse liikmed ei ole OÜ-ga B seotud isikud. Võib vastata tõele, et hr PV võis tunda OÜ-ga VI seotud isikuid, kuid kindlasti ei oma nimetatud isikud kontrolli hr PVi ja OÜ B tegevuse üle, millele viitab ka turutingimustest kõrgem kinnistute müügihind. Avaldaja väidab enda 30. aprilli 2008 taotluses, et just hr PV kontrollib SC tegevust. Sellekohast avaldust kommenteerimata leiab SC, et asjaolu, kes ja kuidas kontrollib SC tegevust, ei oma antud asjas tähtsust. SC soovib OÜ B 50% osakapitali omanikuna tagada OÜ B jätkusuutlikkuse ja leida OÜ B osanike vahel tekkinud lahkhelidele objektiivseim ja kõiki pooli rahuldav lahendus. Avaldaja väidab enda 30. aprilli 2008 taotluses, justkui oleks hr SRtegevus hr PVi ja SC poolt kontrollitav. Seetõttu ei sobivat hr SROÜ B juhataja kohale. Selline väide on absurdne ja avaldaja poolt pahausklik. Hr SRon töötanud OÜ-s B neli aastat müügidirektorina ja tunneb hästi OÜ B tootmise spetsiifikat ning turundust. Hr SR on iseseisva mõtlemisega korrektne inimene ja nii SC, kui AS MI saavad mõjutada hr SR käitumist OÜ B juhatuse liikme kohal läbi enda osanike koosolekutel tehtavate otsustega. Mitte mingil juhul ei saa väita, et hr SR alluks SC kontrollile enam, kui AS MI kontrollile. SC on kindel, et hr SR on OÜ-le B lojaalne ja tema käitumine OÜ B juhatajana on igal juhul erapooletum, kui vastaskandidaadi, hr RS võimalik käitumine. Allpool esitab SC ka oma nägemuse, viimaks OÜ-t B tekkinud kriisisituatsioonist välja. Vastab tõele, et OÜ B on kriisis just tulenevalt selle osanike lahkhelidele. SC on teinud suuri jõupingutusi kõigi vaidluste komplektseks lahendamiseks. 2007. aastal alustas SC läbirääkimisi Norra Kuningriigi päritolu investoritega, keda esindasid Eestis ühe suurima advokaadibüroo advokaadid. SC’il ei olnud mingit põhjust umbusaldada investoritega sõlmitud kokkuleppeid. Kokkulepe Norra investoritega nägi ette OÜ B osade omandamise, kusjuures AS MI50%-ne osalus OÜ-s B pidi ostetama Norra investorite poolt hinnaga 10 000 000 krooni. Nimetatud summa pidi kantama investorite poolt notar Lea Jäätma notarikontole, kust notar pidi tegema väljamakse peale ASga MI peetavate kohtuvaidluste lõpetamist. Käesoleval hetkeks on investorid hilinenud kande tegemisega notarikontole u 1 kuu, väidetavalt rahade laekumise hilinemisega eelnevast tehingust. Samas on investorid selgesõnaliselt kinnitanud, et nad soovivad kokkuleppeid siiski edaspidi täita. On fakt, et OÜ B osaluse müük Norra investoritele lahendaks kõik OÜ B osanike vaidlused kompleksselt ja selline lahendus oleks nii avaldajale, kui huvitatud isikule kindlasti soodsaim. Kindlasti ei vasta tõele avaldaja väide, et SC on asunud venitamistaktikale – avaldaja peab aru saama, et investori käitumine ei ole SC kontrolli all. SC on veendunud, et hr RS määramine OÜ B juhatajaks viib äriühingu pankrotini. Allpool põhjendab SC oma sellekohast seisukohta. Samuti toob SC allpool välja enda selge nägemuse, mida OÜ B juhataja kohale määratav isik peaks tegema, toomaks OÜ B välja tekkinud kriisisituatsioonist. AS MI ja hr RS soovivad tühistada OÜ-le B kuulunud kinnistute müügi OÜ-le VI. AS MI on vaidlustanud tehingud Tartu Maakohtu Viljandi kohtu Ms. Müüdud kinnistute omand ei ole OÜ-le VI üle läinud. Nimetatud müügitehingute tühistamisel peab OÜ B tagastama OÜ-le VI saadud müügihinna – s.o. 27 000 000 krooni. Tegemist on väga suure summaga ja sellist raha OÜ B osanikel ei ole. Sisuliselt toob OÜ-le B kuulunud kinnistute müügitehingute tühistamine endaga kaasa OÜ B pankroti. Pankrot ei ole kindlasti OÜ B osanike huvides. Reaalselt on pankrot kõige halvim arengustsenaarium OÜ B osanike jaoks. SC näeb OÜ B juhataja kohale määratava isiku tegevuse eesmärgina eelkõige äriühingu tegevuse taastamist ja jätkusuutlikkuse tagamist. Esimene asi, 3 (5)
mida OÜ B juhatajaks määratav isik peaks tegema, on vaidlustatud müügitehingutega OÜ-le VI müüdud kinnisvara hindamisaktide tellimine. Hindamisaktid peaks loomulikult tellima sertifitseeritud kinnisvarahindajalt, hea reputatsiooniga kinnisvarabüroost. Hindamise võib tellida nii käesoleva hetke seisuga, kui ka müügitehingute toimumise hetke (13. aprill 2006) seisuga. Juhul, kui kinnisvara eksperthinnangu järgseks väärtuseks on üle 27 000 000 krooni, tuleb
Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-ga 11, mille kohaselt juriidilise isiku juhatuse asendusliikme määramine on hagita asi. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 602 sätestab, et kohus määrab seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. TsMS § 603 lg 1 kohaselt võib kohus käesoleva seadustiku §-s 602 nimetatud ametisse määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 sätestab, et isiku määramiseks on vajalik tema nõusolek. Tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 184 lg 6 võib kohus nõukogu, osaniku või muu huvitatud isiku nõudel mõjuval põhjusel määrata väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme. Kohtu poolt
4 (5)
määratud juhatuse liikme volitused kestavad kuni uue juhatuse liikme määramiseni osanike või nõukogu poolt. Käesoleva vaidluse lahendamisel peab esmalt kohus tuvastama, kas väljalangenud juhatuse liikme PVi ametiaeg on lõppenud. OÜ B juhatuse liige PV on esitanud Harju Maakohtule hagi tuvastamaks tema ametiaja pikenemine. Antud tsiviilasjas tegi Harju Maakohus 28.06.2007.a. otsuse (tl 124-128), mis jäeti Tallinna Ringkonnakohtu otsusega (tl 118-123) muutmata. Tallinna Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus tuvastas õigesti, et PVi ametiaeg OÜ B juhatuse liikmena lõppes tähtaja möödumise tõttu 02.09.2005 ja see ei ole pikenenud. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26.04.2005.a. määruses nr 3-2-1-39-05 leiti, et ÄS § 184 lg 2 järgi lõpeb juhatuse liikme ametiaeg hiljemalt kolme aasta möödumisel alates valimisest, kui juhatuse ametiaega juhatuse liikme nõusolekul osanike otsusega ei pikendata või teda enne tähtaega tagasi ei kutsuta. Kui juhatuse liikme ametiaeg lõppes ettenähtud tähtaja möödumise tõttu, ei pea osanikud ega nõukogu seda otsusega vormistama. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuivõrd PV oli OÜ B juhatuse ainuliige ja tema volitused lõppesid 02.09.2005.a., on põhjendatud OÜ-s B uue juhatuse liikme määramine. Järgnevalt on poolte vahel vaidlus selles, keda määrata uueks juhatuse liikmeks. Avaldaja – AS MI on esitanud omapoolseks kandidaadiks OÜ B juhataja kohale AS MI omaniku ja juhataja hr RS, kellega puudutatud isik ei nõustu. Puudutatud isik – SC on esitanud OÜ B juhataja kohale hr SR’i kandidatuuri, kes on töötanud OÜ-s B neli aastat müügidirektorina ja tunneb kõige paremini OÜ B tootmise spetsiifikat ning ettevõtte turunduskanaleid. Avaldaja ei nõustu SR kandidatuuriga. Arvestades, et poolte vahel on juhatuse liikme kandidatuuri osas vaidlus, ei pea kohus põhjendatuks ega õigeks määrata juhatuse liikmeks isikuid, kelle määramist menetlusosalised taotlevad. Kooskõlas TsMS § 603 lõikega 1 võib kohus juhatuse liikmeks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline juhatuse liikme ülesandeid täitma. TsMS § 604 lg 1 järgi ei ole kohus isiku määramise avaldusega seotud. Kirjaliku nõusoleku uue juhatuse liikmeks määramiseks on andnud pankrotihaldur vandeadvokaat Veli Kraavi, kuid seda eeldusel, et selle kiidab heaks Eesti Advokatuuri juhatus. Kohus leiab, et Veli Kraavi vastab nõuetele, mis võimaldavad tema määramist uueks OÜ B juhatuse liikmeks. Kõik kohtumääruses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid avalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb tasuda 50 % ulatuses avaldajal ja 50 % ulatuses puudutatud isikul, kuna uus juhatuse liige määratakse nii avaldaja kui ka puudutatud isiku huvides.
Lukiina Vismann Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.